Tallinna korteri keskmine pinnaühik maksis jaanuaris 1568 eurot, mis on kõrgeim tase 2007. aasta novembrist, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri kinnitusel on kodu kättesaadavus vähenenud, sest hinnad tõusevad kiiremini kui palk. “Euroopa keskpanga värske rahatrüki eesmärk on tekitada inflatsiooni ning kui selle mõju peaks Eestisse jõudma, siis võib see teoreetiliselt hindasid edasi tõsta,” ütles Vahter.
Martin Vahteri kinnitusel on inflatsioon kasulik kinnisvaraomanikule – see päästab inimesed laenulõksust ja muudab juba võetud laenu odavamaks. Inflatsioon on halb aga üürnikele, sest paralleelselt vara hinnatõusuga kerkivad üürid,” ütles Vahter.
“Eesti hindadele tuleb siiski piir ette, sest pole ostjaid. Eri piirkondadel on psühholoogiline hinnabärjäär, millest inimesed rohkem maksta ei saa soovi. Laias laastus on uusarenduste puhul see piir praegu äärelinnas 2000 eurot, sealt keskuse poole 2400 ning kesklinnas 3000 eurot ruutmeeter, “ütles Vahter.
Martin Vahteri sõnul on aasta algus kinnisvaras tavapäraselt vaikne ja jaanuaris sooritatud tehinguarvud ning mahud vähenesid detsembriga võrreldes.
Jaanuaris tehti Tallinnas kinnisvaraga 784 ostu-müügitehingut, mis on 28 protsenti vähem kui detsembris.
Tallinna korterite keskmine pinnaühiku hind tõusis kuuga 4,6 protsenti 1568 euroni. Kalleim Tallinna korter müüdi jaanuaris 700 000 ning odavaim 4000 euro eest.
Tallinnas müüdi jaanuaris 20 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on üheksa võrra vähem kui detsembris. Kalleim maja võõrandati 370 000 ja odavaim 5000 euro eest.
Jaanuaris müüdi Tallinnas kaheksa krunti, mis on 29 võrra vähem kui detsembris. Kalleim krunt müüdi 300 000 ja soodsaim 69 000 euroga.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas toetuse andmise tingimused, mille järgi on kohalikel omavalitsusel võimalik taotleda riigilt tuge tühjaks jäänud ja linnapilti risustavate hoonete lammutamiseks.
AS Kaamos Kinnisvara alustas koostöös Uus Maa Kinnisvarabürooga Mustamäe ja Nõmme piirile rajatavas Hõbemetsa elurajoonis teise maja müüki. Majas on 26 korterit ning kokku planeeritakse elamurajooni 16 kortermaja.
Rae vallavalitsuse poolt väljakuulutatud Peetri uue põhikooli projekteerimistööde riigihankele laekus tähtajaks 10 pakkumust.
Allianss Arhitektide poolt projekteeritud ja kujundatud Pärnu uusim lõõgastuskeskus Hedon Spa & Hotel valiti maailma mainekaima kinnisvaramessi MIPIM Awards 2015, kuue finalisti hulka.
2015 aasta on alanud kinnisvaraturu aktiivsuse mõistes reeglipäraselt – Tallinna korteriomandite müügitehingute arv vähenes eelmise aasta detsembri 712-lt 526-le ehk 26%.
Oma armsat kodu müües hakkasin mõtisklema, kas värskendusremont vanema korteri puhul tasuks ära ehk kas kliendid maksaksid kõrgemat hinda selleks, et mitte kulutada aega lisaks tülikale kolimisprotsessile ka uue kodu remondile.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas toetuse andmise tingimused, mille järgi on kohalikel omavalitsusel võimalik taotleda riigilt tuge tühjaks jäänud ja linnapilti risustavate hoonete lammutamiseks.
Tartu linnavalitsuse tänasel istungil kinnitati konkursi “Aasta parim ehitis 2014” võitjad. 
Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Mustamäe linnaosas asuva 2,86 ha suuruse maa-ala kohta koostatud detailplaneeringu, mis loob võimaluse ehitada tööstuspiirkonnana kasutatavale alale uued äri- ja tootmishooned.
Eesti Panga juhatus pani Maardu mõisakompleksi müüki alghinnaga 2 miljonit eurot. Müügi nõustajaks ja korraldajaks valis keskpank kinnisvarafirma Colliers International Advisors OÜ.
Eesti Korteriühistute Liidu tellimusel valmis hiljuti korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada ruumilised ja sotsiaalsed faktorid, millest võivad sõltuda korteriühistute otsused ja otsustamise kiirus elamute energiatõhusal tervikrenoveerimisel. Uuringu läbiviimist toetas Majandus‐ ja kommunikatsiooniministeerium, läbiviijaks oli EcoBon OÜ ja Lauri Lihtmaa. 
Pankade eluasemelaenude jääk oli 2014. aasta lõpul Eesti Panga andmetel 6 064 miljonit eurot. See on 2,8% aastatagusest kõrgemal. Arvestades, et laenujääk kerkib kiiremini, kui saab olema eeldatav sisemajanduse kasv, võib öelda, et tegemist on pigem kiire laenujäägi kasvuga.
