Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.12.2025

19.01.2026 Adaur.ee

For the first time in history, EfTEN United Property Fund’s financial results in 2025 were based on a fully invested portfolio. The fund achieved historically highest profit, which increased by 2.2 times compared to 2024: EfTEN United Property Fund earned 3.57 million euros in net profit in 2025 (1.62 million euros in 2024), which constitutes 14% of the fund’s invested capital and approximately 17% of the fund’s market capitalization. The fund’s income increased from 1.82 million euros to 3.78 million euros in a year, and the fund’s distributions to investors exceeded 9% of the market capitalization in 2025.

The fund’s results were supported primarily by the improved profitability of the Uus-Järveküla residential development and the investment to the Kristiine shopping centre, where the fund is invested through the EfTEN Real Estate Fund 5. In the Uus-Järveküla residential development, all the completed semi-detached and terraced houses were sold (real rights contracts were concluded) by the end of 2025. The completion of the last stage of the development (32 terraced houses) is planned for the spring of this year. Of those, clients had booked 20 terraced housed as of the end of 2025. The number of visitors to the Kristiine shopping centre increased by 0.4% in 2025 (to 6 million) and the turnover of tenants increased by 5.4% over the year. The centre’s net rental income exceeded the projected budget by 4%. At the end of December, the centre’s occupancy rate was 100%.

In December, the fund’s financial results were affected by the regular valuation of the real estate portfolio. As a result, for the first time in history the fund’s monthly profit exceeded the million-euro mark, reaching 1.12 million euros. The largest contribution to the profit came from Invego Uus-Järveküla OÜ, where the valuation result reflects the expected profit from the terraced houses to be completed in the final stage of the development this year. The value of other investments did not change significantly as a result of the regular valuation. The net asset value (NAV) of the EfTEN United Property Fund unit was 11.76 euros at the end of December, increasing by 4.0% per month.

EfTEN United Property Fund will publish its unaudited 2025 results on February 2 and will then inform investors about the planned distributions in 2026 and a webinar for investors.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_122025

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Mikrokorter ei ole standardlahendus – aga see ei peagi seda olema

16.01.2026 Adaur.ee

Eesti kinnisvaraturul domineerivad 2–3-toalised korterid suurusega umbes 40–70 ruutmeetrit. Need sobivad hästi pikaajaliseks elamiseks ja erinevateks eluetappideks ning on kujundanud arusaama sellest, milline üks „päris kodu“ peaks välja nägema, kusjuures kõik sellest erinev kipub paratamatult liigituma märksõna erandlik alla. Laenukõlbulikkuse ja perspektiivi osas küsitakse palju mikrokorterite ehk väikeste elamispindade kohta, mis jäävad enamasti alla 25 ruutmeetri ja mõnikord ka alla 20 ruutmeetri. Muidugi ei ole need mõeldud kõigile ega igaks eluetapiks, kuid mõne panga vaates ei ole mikrokorter probleem, vaid teadlik lahendus kindlates olukordades, kirjutab Bigbank Eesti kodulaenu müügiüksuse juht Marina Larkova.

Eestis on kodu omamine alati olnud midagi enamat kui lihtsalt elamispind. Oma kodu seostub turvatunde, iseseisvuse ja pikaajalise kindlusega ning see hoiak on sügavalt juurdunud ka meie kinnisvaraturgu kujundavatesse ootustesse. Ka täna, mil üürimine on muutunud tavapärasemaks ja paindlikumaks, soovivad paljud inimesed endiselt, et kodu oleks päriselt nende oma. Kui vaadata, milliseid kodusid Eestis kõige sagedamini ostetakse, siis domineerivad endiselt 2–3-toalised korterid suurusega umbes 40–70 ruutmeetrit. Need sobivad hästi pikaajaliseks elamiseks ja erinevateks eluetappideks ning on kujundanud arusaama sellest, milline üks „päris kodu“ peaks välja nägema. Kõik sellest erinev kipub paratamatult tunduma erandlik.

Just seetõttu tekitavad mikrokorterid sageli küsimusi. Tegemist on väikeste elamispindadega, mis jäävad enamasti alla 25 ruutmeetri ja mõnikord ka alla 20 ruutmeetri. Need ei ole mõeldud kõigile ega igaks eluetapiks. Panga vaates ei ole mikrokorter aga probleem, vaid teadlik lahendus kindlates olukordades. See võib olla kodukontor teises linnas, ajutine elamine inimesele, kelle töö eeldab sagedast reisimist, või elamispind pereliikmele – näiteks lapsele õpingute ajaks või eakamale vanemale. Samuti on inimesi, kes eelistavadki teadlikult minimalistlikku elustiili ja väiksemat elamispinda.

Mikrokorteri üks suurimaid tugevusi on selle paindlikkus ajas. Täna võib see olla ideaalne lahendus inimese senise elustiili ja vajaduste jaoks. Tulevikus, kui elu muutub ja vajadused kasvavad, võib sama korter sobida väga hästi välja üürimiseks. See annab omanikule kindlustunde, et tehtud otsus ei seo teda ühe kindla elukorralduse külge, vaid jätab ruumi muutusteks.

Panganduse vaates ei ole mikrokorterid siiski tavapärane objekt. Enamik panku ei ole valmis andma eluasemelaenu korteritele, mille pind jääb alla 20–25 ruutmeetri. See tähendab, et osa inimesi võib juba varakult seista silmitsi olukorraga, kus nende teadlik ja läbimõeldud eluasemevalik ei sobitu tavapäraste finantseerimisraamidega. Bigbankis oleme otsustanud sellele läheneda teistmoodi. Meie jaoks ei ole määrav üksnes ruutmeetrite arv, vaid see, kas valitud elamispind vastab inimese tegelikule vajadusele ja kasutusotstarbele. Oleme valmis kaaluma ka kuni 20-ruutmeetriste mikrokorterite finantseerimist, kui näeme, et tegemist on läbimõeldud lahendusega ning see sobitub kliendi elukorralduse, sissetulekute ja tulevikuplaanidega. Meie jaoks on oluline tervikpilt ja arusaam, miks just selline kodu on inimese jaoks mõistlik valik. Me ei usu, et kodu peaks vastama ühele kindlale standardile. Inimeste eluviisid on erinevad ning muutuvad ajas. Seetõttu usume, et ka eluasemelahendused peaksid olema paindlikud. Mikrokorter ei ole klassikalise kodu vastand, vaid üks võimalus nende jaoks, kelle tänane elu seda eeldab ja kelle jaoks paindlikkus tulevikus on oluline.

Arvamusena julgen öelda, et küsimus ei ole selles, kas mikrokorter on „õige“ või „vale“, vaid selles, kas see on konkreetse inimese jaoks õige. Kui vastus on jaatav, oleme Bigbankis valmis olema partneriks ka selliste mittestandardsete, kuid läbimõeldud koduvalikute rahastamisel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

EKÜL: Omavaheline suhtlus hoiab probleemid ja petised korteriühistust eemal

16.01.2026 EKÜL

Kortermajades esineb aeg-ajalt juhtumeid, kus petturid üritavad korteritesse pääseda, esinedes korteriühistu tellitud meistrimeeste või mõnd seadet kontrollima tulnud ametnikena. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, suhtlustreener Angelika Naris hoiatab, et sellised juhtumid on sagedasemad majades, kus elanikud ei ole kursis ühistu tegevusega ega tunne üksteist.

„Kui inimene ei tea, milliseid töid majas tehakse või kes neid teeb, võib ta pahaaimamatult kurikaela korterisse lasta,“ selgitab Naris. Tema sõnul on just regulaarne ja arusaadav infovahetus üks tõhusamaid viise pettuste ennetamiseks. Ent kuidas panna inimesi rohkem ühistu töös osalema? „Lakooniline kutse üldkoosolekule ei motiveeri kedagi. Inimestele tuleb selgitada, mida majas teha plaanitakse, miks otsuseid tehakse ja kuidas need elanikke puudutavad,“ selgitab Naris.

Naabrussuhetest sõltub kortermajas väga palju. „Hästi hoitud maja ei ole ainult remonditud fassaad või korras katus. Sama oluline on see, kas inimesed tunnevad üksteist ja usaldavad ühistu juhtimist,“ rõhutab Naris. „Toimivate korteriühistute tunnuseks on usaldus, avatus, viisakus, läbipaistvus, ausus ja tegevused mida maja heaks on tehtud,“ räägib ta.

Paraku jätavad suhtlemisoskused tihtipeale soovida. „Põrkuvad erinevad seisukohad ja arvamused ning kui kohal pole kedagi, kes tasakaalupunkti aitaks luua, on riid kerge tulema,“ leiab Naris. Ent mida siis teha korteriomanikuga, kes paistab justkui nautivat ühistegevusele kaigaste kodarasse loopimist? „Tuleb jõuda põhjuseni, miks inimene niimoodi käitub. Tihti võidakse põhjusena tuua midagi muud, kui tegelikult on,“ soovitab ta. „Muidugi on korteriühistu juhil väga raske leida aega, et inimesega pikalt tegelda, ent tuleb aega võtta. Ega muu ei aita kui kuulamine ja rääkimine,“ rõhutab ta. Tema sõnul peavad inimesed saama oma seisukohad välja öelda, sest ilma nende ärakuulamiseta ei tohiks otsuseid langetada.

Tihti arvab inimene aga enda kohta, et on hea kuulaja, kuid suhtlustreeningus selgub, et sekkub pidevalt oma märkustega. „See on üks põhilisi vigu – asutakse kiirelt oma argumente esitama või lahendusi pakkuma, selle asemel et lõpuni kuulata.“

Linnaelu järjest suuremaks probleemiks on ka üksindusse kapseldumine – ei tunta ega teata inimesi, kes kõrval elavad. Angelika Narise sõnul on seetõttu eriti kõnekad lood korteriühistutest, kus inimesed päriselt üksteisest hoolivad – näiteks Ida-Virumaal tegutsev ühistujuht, kes peab oluliseks märgata iga majaelanikku ja võtta nende jaoks aega. „Kui üks majaelanikest äkitselt kadus, püüdis ühistujuht päevi teda leida, helistades haiglatesse. Selgus, et naaber on haiglas väga raskes seisundis. Ühistujuht palus arstil patsiendile edasi öelda, et kogu maja ootab teda tagasi, soovib tervenemist ja on valmis aitama nii palju kui on vaja. Naabri jaoks olid need sõnad parimaks ravimiks ja ta oligi kuu aja pärast kodus tagasi,“ meenutab Naris. „Või siis tore noorte inimeste korteriühistu Kalamajast, kus käidi üksteisel külas, aidati hoida lapsi ja vajadusel köeti tubagi soojaks, kui naaber juhtus liiga hilja koju jõudma. Hoolimist pole kunagi liiga palju,“ leiab ta.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühendusse Housing Europe ning on partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta detsembri seisuga

16.01.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta detsembri lõpu seisuga kasvas 0,5451 euroni osaku kohta (30. november 2025: 0,5446). Fondi aasta lõpu kogu puhasväärtus on 78,2 miljonit eurot (30. november 2025: 78,2 eurot).

2025. aasta detsembris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 1,0 miljonit eurot (30. november 2025: 1,0 miljonit eurot). Fond teenis 2025. aasta kaheteistkümne kuuga konsolideeritud puhast renditulu 11,7 miljonit eurot.

2025. aasta detsembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 5,4 miljonit eurot (30. november 2025: 5,7 miljonit eurot), millest 4,0 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule. 31. detsember 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 216,6 miljonit eurot (30. november 2025: 217,2 miljonit eurot). Fondi osaku puhasväärtus põhineb kinnisvarainvesteeringute õiglasel väärtusel summas 208,7 miljonit eurot, mida on kinnitanud sõltumatud hindajad 2025. aasta detsembri lõpu seisuga. Riia Sky objekti väärtuse osas püsib risk seoses määramatusega objekti ankurrentniku tegevuse jätkuvuse osas. See võib mõjutada vara edasist väärtust järgmistes aruandlusperioodides.

Seisuga 31. detsember 2025 täidab Fond kõiki laenulepingutega sätestatud finantskovenante või on saanud vajalikud kokkulepped nende täitmiseks, välja arvatud kolme Läti kinnistuga seotud laenud. Nimetatud laenude pikendamine on planeeritud 2026. aasta esimesse kvartalisse. On samuti eeldatav, et Fond ei täida võlakirja tingimustest tulenevat nõuet säilitada konsolideeritud omakapitali määra vähemalt 37,5% tasemel. Omakapitali määra täpne suhtarv avalikustatakse koos auditeerimata majandustulemustega, mis avaldatakse finantskalendri järgi 17. veebruaril 2026. Hiljemalt majandustulemuste avaldamise ajaks teeb Fondi juhtkond otsuse uute osakute pakkumise osas, tuginedes osakuomanike poolt 2025. aasta detsembris antud mandaadile.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“ toimub 28.01.2026

16.01.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 28.01.2026 koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“. Koolitus annab praktilise ülevaate ostja ja müüja õigustest ning kohustustest viimase kohtupraktika põhjal.

Koolitus on mõeldud kinnisvara ostjatele ja müüjatele, arendajatele, maakleritele, korteriühistute juhatuse liikmetele ning investoritele. Arutletakse, millal ja kuidas esitada puudustega seotud nõudeid, kes peab puuduse olemasolu tõendama ning mida tähendab müügigarantii.

Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa selgitab ka, millal on võimalik lepingust taganeda või ostuhinda alandada.

Koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“ toimub 28.01.2026 kell 10.00–15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Bigbank prognoosib Eesti tänavuseks majanduskasvuks 2,3%

15.01.2026 Raul Eamets

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets avaldas täna panga majandusprognoosi käesolevaks aastaks, mille kohaselt Eesti SKP kasvab 2,3%, tarbijahinnaindeks tõuseb 3,2%, töötuse määraks kujuneb 7,1% ja keskmise brutopalga suuruseks 2230 eurot. Enamuse Eesti kodulaenude aluseks olev 6 kuu euribori määraks aasta lõpuks ennustab Eamets 2,15%.

„Majandus hakkab küll kasvama, aga teeb seda väiksemas mahus kui me ootaksime, sest väliskeskkond taastub vaevaliselt. Leedul ja Rootsil läheb pigem hästi, Lätis on samuti olukord pigem hea, kuid Soomes ja Saksamaal väljavaated nii head ei ole,“ kirjeldas Eamets üldhinnangut Eesti ja lähinaabrite ning oluliste kaubanduspartnerite majanduslikele perspektiividele.

Raul Eametsa sõnul toob maksuküüru kaotamine Eesti majandusse täiendavat raha, samas tekitab see riigieelarvesse suure augu. „Sisuliselt laename riigina suures mahus, et suuta maksta jooksvaid kulutusi,“ märkis ta. Palgakasvu veab avalik sektor – riigieelarves ettenähtud tööjõukulude kasvu protsent on koguni 9,4 ning palgakasvu on lubatud nii õpetajatele kui päästjatele.

Inflatsioon tuleb Eametsa sõnul madalam kui 2025. aastal, sest möödunudsuvine käibemaksu tõus taandub valemist selle aasta teisel poolel välja. Lisaks on Statistikaamet lubanud hakata jälgima kampaaniahindade muutusi kauplustes. See peaks hinnatõusust andma realistlikuma pildi. Suuri maksumuudatusi ta käesolevaks aastaks ei prognoosi, aga hetkel on veel vara hinnata kevadsuvel rakenduvate erinevate aktsiisimuudatuste mõju piirikaubandusele. „Suve jooksul saame näha, kas ja kui palju hakkavad mõned maksud jälle Läti poole sõitma või mitte.“

Baasintresside tasemed Eametsa hinnangul käesoleval aastal suure tõenäosusega ei muutu: „Euribor on ka aasta lõpus vahemikus 2,1-2,2%.“ Väikese majanduskasvu ning eraisikute tulude kasvuga elavneb kinnisvaraturg ja ka ehitusturg, kuid suur osa sellest aurust läheb Rail Balticuga seotud tööde peale. Ka jaekaubandus ning siseturism võiksid Bigbanki peaökonomisti vaates saada täiendava impulsi sellest, et inimeste reaalsissetulekud kasvavad.

SEB: Näiliselt väikesed järelmaksud võivad vähendada kodulaenu saamise võimalusi

15.01.2026 Adaur.ee

Järelmaks võib esmapilgul tunduda kui mugav viis keskmisest suuremate ostude tegemiseks, nagu uus telefon, sülearvuti või kodutehnika. Sageli ei tajuta aga, et järelmaks on laenukohustus nagu iga teine ning näiliselt väiksed kuumaksed võivad mõjutada kodulaenu võtmise võimekust.

Ehkki järelmaks võib esmapilgul tunduda väiksema kohustusena, käsitleb pank seda tegelikult sarnaselt nagu tarbimislaenu, liisingut või krediitkaarti. „Mitme väikese järelmaksu koosmõju võib olla suurem, kui inimesed arvavad. Isegi kui üksik kuumakse tundub tühine, näitab panga jaoks paljude erinevate järelmaksude omamine, et kliendil võib olla vajaka finantsteadlikkusest ning tal ei ole tekkinud säästmisharjumust. See omakorda mõjutab kliendi riskitaset panga jaoks. Seetõttu võib juhtuda, et võetud laene on kogunenud palju ja suures mahus, mistõttu näiteks kodulaenu ei ole võimalik saada ,“ selgitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Kui kliendi netosissetulek on 1500 eurot kuus ning tal on mitmeid järelmaksudega seotud kohustusi – näiteks auto järelmaks 250 eurot, kodutehnika järelmaks 120 eurot ja telefoni järelmaks 40 eurot kuus – moodustavad igakuised kohustused kokku 410 eurot. Sellise koormuse juures ulatub kliendi laenuvõimekus kodulaenu võtmiseks vaid ligikaudu 55 000 euroni 30-aastase perioodi puhul, mis jääb oluliselt alla Eesti keskmise kodulaenu summa. Möödunud aastal oli SEB keskmine kodulaen ligi 140 000 eurot.

Kui samal kliendil puuduksid eelpool mainitud järelmaksud, oleks tema laenuvõimekus oluliselt suurem. Netosissetuleku 1500 eurot kuus juures võiks klient sellisel juhul saada kodulaenu ligikaudu 120 000 euro ulatuses 30-aastaseks perioodiks. See tähendab, et pelgalt järelmaksude olemasolu võib vähendada kodulaenu suurust enam kui poole võrra, mistõttu on kohustuste mõju laenuvõimekusele märkimisväärne.

„Uue kodulaenu- ja ka teiste finantseerimistoodete taotlemise puhul on määrav just see, kui suured on juba võetud laenukohustused. Järelmaksud ei takista kodulaenu saamist juhul kui kõikide kohustuste kogumaksed ei ületa kuus kokku 40-50% laenuvõtja netosissetulekust,“ kommenteeris Hallang.

Merko: Avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) lepingud Leedus Rudninkai kaitseväe linnaku projekteerimiseks ja ehitamiseks

15.01.2026 Adaur.ee

15. jaanuaril 2026 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ja Leedu kaitseministeerium kaks eraldiseisvat avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) lepingut Rūdninkai kaitseväelinnaku B- ja C-osa projekteerimiseks ja ehitamiseks ning lepinguaegseteks hooldusteenusteks.

UAB Merko Statyba, tegutsedes projektiettevõtete UAB VPSP B ja UAB VPSP C kaudu, teostab Rūdninkai kaitseväelinnaku B- ja C-osa taristu projekteerimise ja ehituse vastavalt hanketingimustele, sealhulgas välised insenervõrgud, teed, väljaõppealad, administratiivhooned, lao-, remondi- ja spordirajatised ning muud territooriumil asuvad insenerehitised.

Vastavalt avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) tingimustele kuulub lepingujärgne hind tasumisele annuiteetmaksetena mitte enam kui 13,5 aasta jooksul alates taristu üleandmisest ning hind sisaldab halduse, hoolduse ja finantskulusid. Hinna haldus- ja hoolduskulude komponendid on indekseeritavad.

B-osa nominaalne väärtus on ligikaudu 325 miljonit eurot ilma käibemaksuta, millest ehitustööd moodustavad ligikaudu 175 miljonit eurot ilma käibemaksuta. C-osa nominaalne väärtus on ligikaudu 375 miljonit eurot ilma käibemaksuta, millest ehitustööd moodustavad ligikaudu 199 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Lepingute täielikuks jõustumiseks tuleb 2026. aasta juuni keskpaigaks täita täiendavad eeltingimused, eelkõige lepingute rahastamise tagamine.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Notarite Koda: Värske statistika: Eestis jääb notareid aina vähemaks, aga toimingute arv tõuseb

15.01.2026 Adaur.ee

2025. aasta statistika näitab, et vajadus notariteenuse järele on kasvanud, kuid samal ajal langeb notarite arv. Tõusnud on ka toimingute hulk, mille tasu ei kata notari jaoks toimingu tegemise kulu. See süvendab veelgi probleemi, et lähitulevikus võivad mõned Eesti piirkonnad notarist ilma jääda.

Eesti notarid tegid 2025. aastal 303 630 toimingut, mis on 9% rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem kasvas toimingute arv Viljandimaal (16%), Ida-Virumaal (15%) ja Tartumaal (13%).

Kinnisvaratehingute hulk kasvas aeglasemalt kui muude toimingute arv. Kinnisvaratehinguid tehti mullu 67 891, mis on 2% rohkem kui 2024. aastal. Tehingute arv tõusis enim Põlvamaal (7%), Tartumaal (6%) ja Harjumaal (4%). Kinnisvaratehingute arv kahanes üheksas maakonnas: kõige rohkem Järvamaal (-13%) ja Rapla- ning Viljandimaal (-15%).

Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on trend murettekitav, kuna notariteenuste süsteem töötab ristsubsideerimise põhimõttel. See tähendab, et kinnisvaratehingutest saadava tulu arvelt katavad notarid teisi sotsiaalselt olulisi teenuseid, mida pakutakse alla omahinna.

“Kinnisvaratehingud on pea ainukesed toimingud, kust notaribüroo saab tulu. Muude toimingute eest ettenähtav notari tasu on büroo kulust sageli madalam. Kinnisvaraturu vindumine süvendab veelgi notaritasude probleemi, millest oleme pikalt rääkinud: notaritel on väga palju tööd, kuid vähe sellist tööd, mille eest nad ei pea peale maksma,” ütles ta.

Notareid jääb aina vähemaks

Samuti on aastatega kahanenud notarite arv: kui 2016. aastal töötas üle Eesti 92 notarit ja toimingud oli praegusega võrreldes vähem, siis tänaseks on notareid alles jäänud 84.

Saar-Johansoni sõnul on seni püütud notarite toimetulekut parandada sellega, et uusi notareid ei ole ametisse nimetatud, kuid kiirelt kasvava toimingute mahu juures ei ole see enam jätkusuutlik lahendus. Notarid on tööga ülekoormatud, aga vaatamata sellele on paljudel büroo pidamine majanduslikult keeruline.

“Notarite arvu vähenemine on halb ülekoormatud notaritele ja ka Eesti elanikele, kelle jaoks jääb praegusel kursil jätkates notariteenus ühel hetkel kättesaamatuks,” ütles ta. “Näiteks läks möödunud aasta lõpus pensionile üks Narva kolmest notarist, kelle koht jääb täitmata. Praeguste notaritasude ja piirkonna kinnisvarahindadega oleks alustava notari jaoks büroo pidamine Ida-Virumaal jaoks kahjumlik tegevus – olgugi, et vajadus notariteenuse järgi tõusis seal maakondade võrdluses pea kõige rohkem.”

Mujal Eestis muutub olukord kriitiliseks järgnevatel aastatel, mil paljudel teistel notaritel jõuab kätte pensioniaeg. “On reaalne risk, et notaritasude ajakohastamiseta jäävad teatud piirkonnad notariteenusest lihtsalt ilma,” lisas Saar-Johanson.

Notaritoimingud saab alates 2020. aastast teha ka kaugtõestamise teel. Kui esimestel aastatel kasvas kaugtõestamiste arv igal aastal jõudsalt, siis nüüd on kasv aeglustunud. Toiminguid, kus vähemalt üks osapool osales kaugtõestamise kaudu, tehti 2025. aastal 59 384 ehk 10% rohkem kui 2024. aastal. Toiminguid, kus kõik osapooled osalesid videosilla kaudu, oli 5% rohkem kui aasta varem.

“Kaugtõestamine on selge edulugu, kuid selle osakaal toimingute koguarvust püsis samal tasemel. Tundlikud teemad nõuavad näost-näkku kohtumist, sest inimesed tahavad harva jagada ühisvara, teha testamenti või algatada pärimisasja veebis. Seetõttu ei saa digilahendused asendada notariteenuse kättesaadavust kohapeal,” ütles Saar-Johanson.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Arco Vara: Olulise osaluse muutus

15.01.2026 Adaur.ee

Arco Vara AS teatab muudatusest olulist osalust omavate aktsionäride struktuuris.

14. jaanuaril 2026 teavitas Peeda OÜ Arco Vara AS-i, et on omandanud 1 215 000 Arco Vara AS aktsiat, mis vastab 7,0%-le ettevõtte aktsiakapitalist. Aktsiad omandati LUTHER FACTORY OÜ-lt.

Samal kuupäeval teavitas LUTHER FACTORY OÜ Arco Vara AS-i, et lisaks eeltoodule on 18. detsembril 2025 LUTHER FACTORY OÜ võõrandanud veel 348 000 aktsiat, mis vastab 2,0%-le Arco Vara AS aktsiakapitalist. Nimetatud aktsiate uueks omanikuks on TEMM CAPITAL OÜ.

Enne nimetatud tehinguid omasid LUTHER FACTORY OÜ ja LUTHER FACTORY HOLDING OÜ (mille enamusosanik on Triple Net Capital OÜ) kokku 4 880 000 aktsiat, mis vastas 28,10%-le Arco Vara AS aktsiakapitalist. Pärast nimetatud tehinguid omavad LUTHER FACTORY OÜ ja LUTHER FACTORY HOLDING OÜ kokku 19,10% Arco Vara AS aktsiakapitalist.

Tehingud olid börsivälised ning tehingu osapooled ei avalda tehinguhinda.

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 185 ja § 187 nõuetega.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 8%

15.01.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 12.2025 pakkumisel keskmiselt 5425 Harjumaa korterit. Seda on 5% vähem kui aasta varasemalt. Korterite eest küsiti keskmiselt 3636 €/m² ehk aastatagusega võrreldes 8% rohkem.

Portaali KV.EE korterite müügipakkumiste arvu muutus erinevates Harjumaa piirkondades on olnud erisuunaline. Selgesuunalise pakkumiste arvu suuna muutus võiks olla üks märk, et ajaloolist keskmist ületav pakkumine võiks veidigi vähenema hakata.

Korterite müügipakkumiste hinnad kinnisvaraportaalis KV.EE on kerkinud enamikus piirkondades. Osalt kergitavad kinnisvaramüüjad hindu, et nutikamale ostjale oleks ruumi allahindlust pakkuda. Teisalt peegeldab korteritehingute keskmise hinna muutus üle aastate mõõdukat kasvu, millega kinnisvaramüüjad kaasa tulevad.

Omaette tegur Tallinna korterite müügipakkumiste hindade suurenemise taga on asjaolu, et pakkumises on hulk kallimapoolseid uusi kortereid. Nende pakkumises püsimine kergitab keskmist pakkumishinda ilma, et see annaks vihjeid kinnisvara väärtuse muutumise suuna või kiiruse osas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	12.2024	12.2025	Muutus, %	12.2024	12.2025	Muutus, %
Harjumaa	5 737	5 425	-5%	3 374	3 636	8%
Anija vald	35	35	0%	1 341	1 699	27%
Harku vald	106	117	10%	2 967	3 254	10%
Jõelähtme vald	61	60	-2%	2 636	2 873	9%
Keila	80	82	2%	2 840	2 722	-4%
Kiili vald	63	43	-32%	3 190	3 232	1%
Kose vald	21	27	29%	1 422	1 316	-7%
Kuusalu vald	21	20	-5%	1 020	1 127	11%
Lääne-Harju vald	142	119	-16%	1 149	1 082	-6%
Maardu	123	109	-11%	1 854	2 046	10%
Raasiku vald	15	15	0%	1 919	2 960	54%
Rae vald	188	150	-20%	3 023	3 087	2%
Saku vald	55	61	11%	3 047	3 456	13%
Saue vald	106	134	26%	2 303	2 611	13%
Tallinn	4 581	4 325	-6%	3 602	3 884	8%
Viimsi vald	115	106	-8%	3 413	3 953	16%

Eesti	9 995	9 470	-5%	2 677	2 892	8%
Harjumaa	5 737	5 425	-5%	3 374	3 636	8%

Tallinn	4 581	4 325	-6%	3 602	3 884	8%
Tartu	933	982	5%	2 654	2 990	13%
Pärnu	782	705	-10%	2 908	2 940	1%
Narva	337	141	-58%	716	687	-4%
Rakvere	82	107	30%	1 859	1 949	5%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Riigi Kinnisvara: 2026. aasta Riigi Kinnisvaras: kulude kokkuhoid, rohkem nutikat pinnakasutust ja fookus siseturvalisusel

15.01.2026 Adaur.ee

2025. aasta tõi Riigi Kinnisvaras oodatust paremad majandustulemused ning selge fookuse kokkuhoiule ja energiatõhususele. Alanud 2026. aastal on koondub investeeringute fookus eeskätt siseturvalisusele.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Tarmo Leppoja sõnul said eelmise aasta finantseesmärgid täidetud. „Kasum oli meile seatud ootustest ja prognoositust 5,5 miljonit eurot suurem. See annab omanikule võimaluse otsustada, kuidas täiendavat kasumit kasutada,“ ütles Leppoja. Müügitulu jäi küll prognoositust väiksemaks, peamiselt tänu väiksematele kütte ja tehnohoolduskuludele, kuid seda tasakaalustas mittevajaliku vara müügist saadud suurem kasum. „2025. aasta suure kasumi üheks põhjuseks on tavapärasest suurem toetuste osakaal, mis ulatus pea 40 miljoni euroni. Moderniseerimisfondi ja CO₂-kvootide müügist saadud toetused on suunatud energiatõhususe investeeringutele,“ selgitas Leppoja. „Järgmistel aastatel toetuste osakaal väheneb ning seetõttu tulevad väiksemad ka kasuminumbrid.“

Investeeringute poolelt valmisid suurematest objektidest: rekonstrueeritud Tartu kohtumaja, Sisekaitseakadeemia ajutised moodulhooned ning Keskkonnaagentuuri Tallinn-Harku aeroloogiajaam. Riigile mittevajalike hooneid müüdi kokku 14,7 miljoni euro eest. „Ärikinnisvara müügiks ei ole praegu lihtne aeg, kuid meil õnnestus müügieesmärgid täita ilma müügihindades olulisi allahindluseid tegemata,“ rõhutas Leppoja.

Üheks 2025. aasta olulisemaks otsuseks oli riigi üürimaksete arvestamise põhimõtete muutmine. Koostöös Rahandusministeeriumiga ette valmistatud muudatus vähendab riigiasutuste rendikulusid ligikaudu 11 miljoni euro võrra aastas. Kokkuhoidu võimaldas leida remondifondi kogumise ja investeeringute amortiseerimispõhimõtete muutmine, sellele aitas kaasa ka riigiasutuste büroopindade optimeerimine.

Büroopindade tõhusam kasutus on ka kliendisuhete juhi Terje Lundeni sõnul üks mõjusamaid kokkuhoiumeetmeid. Töökohtade kasutusstatistika näitab, et keskmiselt leiab büroopind rakendust vaid umbes 50 protsendi ulatuses. Arvestades kaugtöö ja paindliku tööaja laialdasemat kasutust, kinnitas vabariigi valitsus büroopinna optimaalseks suuruseks töötaja kohta 12 ruutmeetrit uutes ja 16 ruutmeetrit vanemates hoonetes.

„Iga ruutmeeter, mida me kütame ja valgustame, omab keskkonnamõju. Efektiivsem pinnakasutus vähendab otseselt energiatarbimist ja vähendab kulusid,“ ütles ta. Optimeerimine on juba alanud mitmes linnas ning jätkub tänavu Tallinnas ja mitmes maakonnakeskuses,“ lisas Lunden.

Eelmisel aastal alustati rohelise elektri hankimisega, millega fikseeriti osa elektrienergia ostuhinnast, et vähendada hinnakõikumiste mõju. „Fikseeritud hind võimaldab kulusid paremini planeerida ja vähendada samal ajal riigi süsinikujalajälge,“ ütles haldusteenuste direktor Priit Valk. 2025. aastal tarbiti Riigi Kinnisvara objektidel kokku 97,5 gigavatt-tundi elektrit, millest 35% oli taastuvelekter. See tõi ligikaudu 71 500 euro suuruse aastase kokkuhoiu ning loob eeldused rohelise energia osakaalu edasiseks kasvatamiseks.

2026 fookus siseturvalisuse hoonetel

Tarmo Leppoja sõnul jäävad käesoleva aasta tegevusmahud üldjoontes samaks, kuid rahaline pilt on tagasihoidlikum. 2026. aastaks prognoositakse kasumiks ligikaudu 29 miljonit eurot, mida mõjutab toetuste vähenemine 17 miljoni euroni. Samal ajal jätkuvad suured investeeringud, eeskätt sisejulgeoleku valdkonnas. „Kui riik on üldiselt investeeringuid vähendanud, siis kinnisvara sektoris on fookus selgelt sisejulgeoleku investeeringutel,“ ütles Leppoja. Nende maht ulatub ligikaudu 80 miljoni euroni.

2026. aastal on riigi kinnisvara müügieesmärgiks seatud 12 miljonit eurot, mis tuleb peamiselt üksikutest suurema mõjuga objektidest. Olulisemad müügiobjektid on Liivalaia kohtumaja, Vesilennuki 14 kinnistu Loodusmaja kõrval ning rahaliselt kõige kaalukamana Süsta tänava kinnistute kompleks Põhja-Tallinnas, mis on atraktiivne elamuarenduseks. Lisaks tulevad müüki Paide ja Põlva endised maavalitsuse hooned, Kohtla-Järve koolihoone ning Porkuni mõis.

Haldusteenuste vaates on fookuses teenuste sisu ülevaatus, mille eesmärgiks on riigiasutuste kulude vähenemine. „Tahame koos klientidega ja partneritega läbi vaadata, kust leiab efektiivsust – kas midagi jätta ära või teha teisiti, et teenus oleks odavam ja arusaadavam,“ selgitas Priit Valk. Olulise teemana tõuseb esile ka varjumise ja toimepidevuse tagamine riigikaitselistest vajadustest lähtuvalt.

„Kokkuvõttes iseloomustab nii möödunud kui ka alanud aastat kainelt kaalutud kokkuhoid, suurem tõhusus ja selge fookus. Vähem uusi pindu, rohkem nutikat kasutust – see on suund, mis kujundab Riigi Kinnisvara lähiaastaid,” ütles Leppoja.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ekspertide hinnang: Eesti majandusel läheb samm-sammult paremini

15.01.2026 Adaur.ee

Eesti Konjunktuuriinstituudi detsembrikuu küsitluse tulemused näitavad meie majanduskliima mõningast paranemist. Ekspertide hinnangul on hetkeolukord rahuldav ning 2026. aastaks oodatakse kaheprotsendilist majanduskasvu.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo nentis, et ehkki detsembris oli seis tagasihoidlik, hindavad eksperdid tulevikuväljavaated heaks. „Suund on ülespoole ja hakkame vaikselt Euroopa Liidu keskmist kätte saama,“ märkis minister.

Tema sõnul on majanduskeskkonna parandamine ühine jõupingutus ning esimesed eesmärgipärased tegevused hakkavad mõju avaldama. “Sellest aastast kaotasime inimesi karistava maksuküüru ja taastasime ühetaolise ning lihtsa tulumaksusüsteemi. Nüüd on kõigil tööealistel inimestel ühesugune maksuvaba tulu 700 eurot, tänu millele jääb 90 protsendil töötajatest igas kuus rohkem raha kätte. See kasvatab tarbijate kindlustunnet, mis on pikalt olnud madal ja hoidnud majanduse kasvuhoogu tagasi,” selgitas Keldo.

„Tehtud tööle on tunnustuseks ka ettevõtjate hinnang valitsuse majanduspoliitikale – 562 ärijuhti on selle märkinud neutraalseks. Kui varasemalt heideti ette heitlikku poliitikat, vastukäivaid otsuseid, segaseid maksude signaale ning läbimõeldud pikema plaani puudumist, siis nüüd nähakse, et tegeleme reaalselt majanduse elavdamiseks lahenduste leidmise ja nende elluviimisega,“ rääkis Keldo.
„Ettevõtjate kindlustunde parandamisel mängivad oma rolli kauaoodatud tegevused bürokraatia vähendamisel, planeeringute kiirendamisel, oskustöötajate puuduse leevendamisel, suurtarbijatele energiahinna vähendamisel ja palju muud. Samuti jätsime ära tulumaksu tõusu,” lisas minister.

Konjunktuuriinstituudi möödunud aasta neljanda kvartali tulemused näitavad tööstussektori aktiivsuse taastumist. Tootmisvõimsuste rakendatus on tõusnud 68 protsendini, olles viimaste kvartalite kõrgeim näitaja. Suurematest tööstusharudest on saavutanud tõusutrendi puidutööstus: viimase kvartali tootmismahud on kasvanud ning ettevõtete tulevikuprognoosid positiivsed. Samuti on tugevnenud metallitööstuse kindlustunne, mis ületab aastataguse taseme ning prognoositakse nii toodangu mahu kui ka hindade kasvu.

Samas vajab Eesti ekspertide hinnangul majanduse arenguks jätkuvalt suuremat rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tööstusettevõtetest ootab sel aastal 32% investeeringute vähenemist ja 23% nende kasvu. Kõige suuremad investeeringute plaanid on metalltoodete tootjatel. Paraneb laenukeskkond – laenu on lihtsam saada kui sügisel või aasta varem. Tööstusettevõtete hinnangul on üldine seis siiski veidi keerulisem, kui oli sügisel ning pigem oodatakse toodangu langust. Suurimaks probleemiks peetakse vähest nõudlust.

Kindlustunne on suurenenud ehitussektoris, ületades Euroopa Liidu keskmist taset ja olles oluliselt kõrgem kui eelneval aastal. Jätkuvat stabiilsust näitab IT-sektor, kus oodatakse kasvu jätkumist. Seejuures kavandab üle kolmandiku valdkonna ettevõtetest töötajaskonna suurendamist. Kaubandussektoris on olukord aastatagusega võrreldes paranenud, positiivsemaks on muutunud ka sõidukikaubanduse ettevõtete kindlustunne.

2026. aastaks prognoosib Eesti Konjunktuuriinstituut kaheprotsendilist majanduskasvu. Konjunktuuriinstituudi ökonomisti Bruno Pulveri sõnul oli majanduse olukord neljandas kvartalis küll rahuldavast madalam, kuid ootused järgmise kuue kuu väljavaadete suhtes paranesid.
„Kui rääkida üldistest näitajatest, jäi Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks detsembris allapoole pikaajalist keskmist, ent on viimasel poolaastal järjest paranenud. Äribaromeetritest on ehituse kindlustunne tõusnud pikaajalisest keskmisest kõrgemale ja teeninduse kindlustunne pikaajalise keskmise lähedale. Niisamuti on hakanud taastuma tarbijate kindlustunne ning ehkki riigi majanduse olukord ei ole elanike hinnangul kiita, ollakse tuleviku suhtes vähem pessimistlikud,“ tõi ta välja.

Uuringuga on võimalik tutvuda Eesti Konjunktuuriinstituudi kodulehel.

Konjunktuuriinstituut viib majanduse seireuuringuid regulaarselt läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Euroopa Komisjoni tellimusel, et hinnata Eesti majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid. Detsembri uuringus osalesid majanduseksperdid, kes andsid oma hinnangu majanduse erinevatele aspektidele.

Statistikaamet: Eesti rahvaarv langes esialgsetel andmetel 7041 inimese võrra

15.01.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2025. aastal sündis 9092 ja suri 15 427 inimest. Esialgsetel andmetel pöördus negatiivseks ka rändesaldo – registreeritud rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul süvenesid 2025. aastal viimaste aastate rahvastikutrendid. „Eelmisel aastal suri üle 6000 inimese rohkem kui sündis. Väljarändajate arv püsis mullusega samal tasemel, kuid sisserändajate arv vähenes. Rändesaldo jäi esimest korda alates 2014. aastast negatiivseks. Kokku langes Eesti rahvaarv 7041 inimese võrra,“ kirjeldas ta.

Sündide arv jäi teist korda ajaloos alla 10 000

Möödunud aastal sündis 9092 last, mida on 6% vähem kui 2024. aastal. „2025. aastal sündis 600 last vähem kui aasta varem. Sündide arv hakkas järsult langema 2022. aastal ja möödunud aasta oli teine kord ajaloos, kui aastane sündide arv jäi alla 10 000,“ selgitas Rootalu. Ta lisas, et 2024. aastaga võrreldavat sündide arvu langust 2025. aastal enam siiski ei olnud. „Kui 2024. aastal sündis üle 1200 lapse ehk pea 12% võrra vähem kui 2023. aastal, siis mullu need näitajad paranesid,“ rääkis Rootalu.

Sündimuse langust on varasemalt seostatud ka sünnitusealiste naiste üldarvu langusega. „20–44-aastaste naiste arv oli 2025. aastal 210 000, mida on 10 000 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Viimasel kolmel aastal on sellises vanuses naiste arv siiski püsinud suuresti muutumatuna,“ tõdes ta.

Naaberriikides on Rootalu sõnul märgata samu trende nagu Eestiski. „Esialgsetel andmetel vähenes sündide arv märgatavalt ka Lätis ja Leedus. Soomes oli sündide arv eelmise aasta esimese üheksa kuu põhjal mõnevõrra kasvanud, olles siiski pikemas aegreas madal,“ ütles ta.

Surmade arv vähenes Eestis 2025. aastal tunamullusega võrreldes 300 võrra. Möödunud aastal suri 15 427 inimest, mis on samas suurusjärgus 2010.–2019. aasta keskmisega.

Eestist lahkujaid on rohkem kui siia saabujaid

Registreeritud rände andmetel saabus eelmisel aastal Eestisse 11 298 ja lahkus 12 004 inimest ehk väljaränne ületas sisserännet 706 inimese võrra. Tegemist on esimese korraga alates 2014. aastast, mil rändesaldo on jäänud negatiivseks ehk lahkujaid on olnud rohkem kui saabujaid.

„Sisserännanutest umbes 35% ehk 4000 inimest olid Ukraina kodakondsusega, mida on vähem kui varasematel aastatel. 2022. aastal saabus Eestisse 33 200, 2023. aastal 13 100 ja 2024. aastal 7000 Ukraina kodanikku,“ ütles Rootalu ja lisas, et esialgsetel andmetel jäi negatiivseks ka Eesti kodanike rändesaldo. „Viimasel kümnel aastal on Eesti kodanike rändesaldo tervikuna olnud siiski tasakaalus,“ tõdes ta.

Mõne kuu jooksul lisab statistikaamet registreeritud rändajate arvule ka registreerimata rändajate arvu ja siis selgub lõplikult, kas eelmise aasta rändesaldo tervikuna jäi negatiivseks või mitte.

Esialgne rahvaarv arvutatakse rahvastikuregistris eelmisel aastal registreeritud sünni, surma- ja rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 21. aprillil. Metoodikate erinevused on kirjeldatud statistikaameti blogis.

Andmed on avaldatud 14.01 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Merko: Public-private partnership (PPP) contracts in Lithuania (Rudninkai defence campus)

15.01.2026 Adaur.ee

On January 15, 2026, UAB Merko Statyba, part of the AS Merko Ehitus group, and the Lithuanian Ministry of Defence signed two separate public-private partnership (PPP) contracts for the design and construction of Parts B and C of the Rūdninkai Defence Force Campus, as well as maintenance services during the contract period.

UAB Merko statyba, acting through the designated project companies UAB VPSP B and UAB VPSP C, shall perform the design and construction of the Rūdninkai Defence Force Campus infrastructure (respectively parts B and C) in accordance with the procurement specifications, including outdoor engineering networks, roads, training areas, administrative buildings, storage, repair and sports facilities, as well as other engineering structures within the territory.

According to the terms of the Public-Private Partnership (PPP), the contract price is payable in annuity payments from the date of handover of the infrastructure, during the period that shall not exceed 13,5 years, and includes management, maintenance and financial costs. The management and maintenance cost components of the price are indexed.

The total nominal value of Part B is approximately EUR 325 million excluding VAT, of which the construction works amount to approximately EUR 175 million excluding VAT. The total nominal value of Part C is approximately EUR 375 million excluding VAT, of which the construction works amount to approximately EUR 199 million excluding VAT.

For the contracts to enter into force fully, additional preconditions, in particular securing the financing of the contracts, must be fulfilled by mid-June 2026.

UAB Merko Statyba (merko.lt) is a recognised Lithuanian construction company, which offers construction services in the fields of general construction, civil engineering and residential construction.