Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinn tahab Merimetsa roheala kohaliku kaitse alla võtta

07.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas algatada Merimetsa roheala kohaliku kaitse alla võtmise.

„Otsuse tegemisel lähtus linnavalitsus muuhulgas Pelgulinna Seltsi ja Põhja-Tallinna Valitsuse vastavasisulisest ettepanekust,“ ütles abilinnapea Arvo Sarapuu.

„Merimets on kõrge väärtusega roheala väga tiheda hoonestuse ja suure rahvaarvuga elamupiirkonnas,“ ütles Sarapuu. „Tegemist on maastikuliselt mitmekesise ja liigirikka, suure keskkonnakaitselise ja keskkonnaharidusliku väärtusega alaga.“

Sarapuu sõnul soovitakse kaitse alla võtmisega säilitada piirkonna looduse eripära ja kaitstavate liikide elupaigad ning tagada väärtusliku virgestus- ja puhkeala säilimine.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduste tuvastamiseks koostatud ekspertarvamuse kohaselt on alal kaitse alla võtmise eeldused – ala on oluline roheline punkt (metsalindude puhkeala) Tallinnas piki Eesti põhjarannikut kulgeval lindude rändeteel ning pika ajaloolise traditsiooniga hinnatud haljasmaa, mis on tähelepanuväärne ka metsanduse ajaloo seisukohast.

Merimetsa roheala kaitse alla võtmisel aitaks kaitserežiim säilitada piirkonna looduse eripära ning arendada piirkonna kultuurilis-hariduslikke väärtusi linnaruumi aktiivse osana.

Eksperthinnangu kohaselt ületab ala looduskaitseline väärtus kohalikku tasandit ning alale oleks võimalik kehtestada ka riikliku maastikukaitseala kaitserežiim.

Kaitse alla võetav maa-ala hõlmab valdavalt jätkuvalt riigi omandis olevat maad, lisaks arvatakse kaitseala koosseisu Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.

Kavandataval kaitsealal on keelatud teede ehitamine, erandina võib kaitseala valitseja nõusolekul rajada teid ning püstitada ehitisi kaitsekorraldus- ja virgestusotstarbeks või remontida kaitsealaga piirnevate kinnistute olemasolevaid juurdepääsuteid.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

DNB: maailma majanduskasv toetub arenguriikidele

07.01.2015 Tõnu Toompark

8Globaalsesse majanduskasvu panustavad endiselt eelkõige tärkavad majandused. Samas on arenevate riikide – eelkõige Hiina – majandus hakanud jahtuma, mistõttu jääb majanduskasv ka globaalses plaanis üsna tagasihoidlikuks.

Maailmamajanduse kasvuks prognoosib DNB 2015. aastal 3,4 ning 2016. aastal 3,5 protsenti. Ka neile järgnevatel aastatel peaks majandus näitama üsna sarnaseid kasvunumbreid.

Eurotsooni riikide majandus kasvab DNB prognoosi järgi 2015. aastal aga vaid 1,2 protsenti. Kesist majanduskasvu ennustatakse ka teistele arenenud riikidele: 2015. aastal võib näitaja küündida 2,1 protsendini ning samas suurusjärgus kasv jätkub arvatavasti kuni 2018. aastani.

Arenevate majanduste kasvuks ennustab DNB käesoleval aastal 4,4 protsenti, mis ületab kõrge sissetulekuga riikide näitajat ligi kahekordselt. 2018. aastaks prognoositakse arenguriikidele keskmiselt 5,1-protsendilist majanduskasvu. „Arenevad riigid on oma tähtsust maailmamajanduses kiirelt suurendanud, mistõttu globaalne majanduskasv toetubki eelkõige neile,“ ütles DNB Panga juhatuse liige Meelis Paakspuu.

Ülemaailmsest majanduse jahenemisest pole siiski ka arenevad riigid puutumata jäänud. Hiinale ennustab DNB alanud aastaks 7,1-protsendilist kasvu, mis on madalaim alates 1990ndatest aastatest. „Hiina majandust mõjutavad negatiivses suunas nii globaalne hinnalangus kui ka ületootmine kohalikul kinnisvaraturul,“ lausus Paakspuu.

„Hiinast võib lähiaastatel majanduse kasvutempo poolest mööduda hoopis reformide teele asunud India, mis käesoleval aastal peaks saavutama 6-protsendilise kasvu,“ sõnas Paakspuu. 2017. aastaks ennustab DNB Hiina majanduskasvuks 6,3, Indiale aga juba 7 protsenti.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eesti esimene ökobüroohoone sai valmis

07.01.2015 Tõnu Toompark

Tallinnas Sõpruse puiesteel valmis Eesti esimene rohelise mõtteviisiga büroohoone, mille 65 maa-alusel energiavaial põhinev maaküttesüsteem koos ainulaadsete päikesekaitse sirmidega fassaadil tagavad kuni 50% soodsama talvise ruumide kütmise ja suvise jahutamise.

Hoone arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi sõnul on valminud kontorihoone esimene Eestis, mis on otsast lõpuni projekteeritud ja ehitatud rohelisest mõtteviisist lähtuvalt. “On äärmiselt positiivne, et Eesti ettevõtted jagavad meiega keskkonnasäästlikku maailmavaadet ning eelistavad tegutseda hoones, mille mõju keskkonnale on viidud miinimumini,” kommenteeris Laks. Ta lisas, et suurima rentnikuna alustas hoones tegevust Proekspert ning pea kõik bürooruumid on tänaseks juba lepingutega kaetud. 2500-ruutmeetrisest renditavast pinnast on saadaval veel vaid üks 185-ruutmeetrine büroo.

Sõpruse puiestee 4-korruselises rohelise mõtteviisiga büroohoones kasutatud novaatorlikud insenertehnilised erilahendused hoiavad maja äärmiselt energiatõhusana. Hoone 65 maa-alusest energiavaiast koosnev maaküte tagab kuni 50% soodsama talvise ruumide kütmise ja suvise jahutamise. Vihmavee kokkukogumine katuselt ning selle kasutamine hoone tualettruumides aitab võrreldes tavamajaga säästa ligikaudu 75% veekulust. Hoone lõunapoolses osas olev klaasfassaad võimaldab maksimeerida loodusliku valguse kasutuse, maja välisküljele täpselt planeeritud horisontaalsed ribid ja sirmid kaitsevad suvel ruume liigsete päikesekiirte eest ning aitavad oluliselt vähendada hoone jahutusele kuluvat energiat.

Rohelise mõtteviisiga ärihoone katus, seinad ja aknad on tavapärase majaga võrreldes kaks korda soojakindlamad. Hoone fassaad on kaetud kauni lehise laudisega ning ka siseviimistluses on kasutatud võimalikult palju looduslikke materjale. Büroohoone üldruumid varustati energiasäästlike LED valgustitega, mis tarbivad kuni kümme korda vähem energiat kui tavapäraselt büroohoonetes kasutusel olevad valgustid. Samuti loodi hoone esimesele korrusele jalgrataste hoiuruum koos pesemisvõimalusega ning 76 autot mahutavasse parklasse rajati elektriautode laadimiskoht.

Täpsemat teavet hoone erilahenduste kohta saab veebilehelt www.sopruse157.ee ja videost aadressil http://youtu.be/upwGbEH5a9A.

Hepsor OÜ on 2011. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis on keskendunud terviklike elu- ja ärikeskkondade loomisele ning korterite- ja äripindade rajamisele.

Tallinna korter kallines aastaga kümme protsenti

07.01.2015 Tõnu Toompark

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis detsembris 1495 eurot, mis on kümme protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul läks aasta lõpp tõusvas joones. “Suures plaanis sõltub Eesti eraturg enim Rootsi pankade ja majanduse seisust ning sealt suurt muutust tänavu oodata pole,” ütles Vahter ja lisas, et kinnisvaras tuleb tõenäoliselt heas mõttes igav aasta.

“Erakinnisvara hinnatõus jääb seisma ja valmivad arendusprojektid on pigem soodsamad,” lisas Vahter.

Martin Vahteri sõnul mõjutab globaalne majanduse- ja julgeolekuolukord rohkem ärikinnisvara. “Londonist vaadates oleme sõjatsoonis ja see peletab investeeringuid,” ütles Vahter.

Detsembris tehti Tallinnas kinnisvaraga 1081 ostu-müügitehingut, mis on 12,8 protsenti enam kui novembris. Aastataguse detsembriga võrreldes kasvas tehingute arv 18,4 ja kogumaksumus 34,3 protsenti.

Tallinna korteritehingute arv kasvas detsembris novembriga võrreldes 11,6 protsenti. Võrreldes aastataguse ajaga oli korteritehingute arv 16,3 ja kogumaksumus 32,9 protsenti suurem.

2014. aasta detsembris müüdi kalleim Tallinna korter 760 000 ja odavaim 3600 euro eest. Kalleim elumaja maksis 1,1 miljonit ning odavaim 100 eurot. Kalleima krundi eest tasuti 1,29 miljonit ja soodsaima eest 10 600 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaraorganisatsioon DTZ ja Ameerika kinnisvaraturu liider Cassidy Turley ühendasid jõud

07.01.2015 Tõnu Toompark

5. jaanuaril, andis kinnisvarateenuste sektori maailmaturu liider DTZ teada, et on ühendanud jõud Ameerika kinnisvarasektori liidri Cassidy Turleyga. Ühinenud organisatsiooni omanikegruppi kuuluvad TPG Capital ja PAG Asia Capital. Sama kontsern omandas DTZ’i mullu novembris.

Tänu ühinemisele tõusis DTZ maailma suurimate kinnisvaraagentuuride esikolmikusse. 53 miljardi euro suuruse käibega firma pakub tööd rohkem kui 28 000 töötajale 265 kontoris 50 riigis. Kokku vahendab DTZ rohkem kui 0,3 miljardit ruutmeetrit pinda nii äri-, era kui ka valitsussektori klientide heaks. Uus partner Cassidy Turley lisab DTZ ülemaailmse täisteenuse võrgustikku efektiivse lisapanuse Ameerika Ühendriikide turu võtmepositsioonide näol, võimaldades pakkuda integreeritud lahendusi nii Ameerikas, Euroopas kui ka Aasias.

Ülemaailmse korporatsiooni juhiks saab Tod Lickerman. “Kombinatsioon kahest firmast uute omanike valduses on tõstnud meie võimekust täita klientide soove senisest kiiremini, efektiivsemalt ja paindlikumalt – need on kvaliteedid, mis on unikaalsed globaalsete firmade seas. Uus DTZ ühendab maailmaklassi firma väiksema, väledama ja visama organisatsiooni kogemustega,” kommenteeris Lickerman uut positsiooni. Cassidy Turley senine juht Joseph Stettinius saab Ameerika Ühendriikide osakonna juhiks.

“Euroopa investeerimisturg kasvas möödunud aastal 22%. 2015. a kasv jätkub ja turu mahuks prognoositakse 210 miljardit eurot. Väljastpoolt Euroopat tulevate investeerigute osakaal on kasvanud eriti Kesk- ja Ida-Euroopa maades nagu Poola ja Tsehhi. DTZ-le Eestis annab ettevõtte juhtiv positsioon Põhja-Ameerikas ja Aasias senisest paremad võimalused koostööks investoritega nendest regioonidest,” lisas DTZ Kinnisvaraeksperdi juhatuse liige Tambet Tiits.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Novembris püsis tööstustoodangu tootmine kasvutrendis

06.01.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta novembris 5% rohkem toodangut kui 2013. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

2014. aasta jaanuarist alates on töötleva tööstuse toodang varasema aasta sama kuuga võrreldes kasvanud. Kui septembris toodeti töötlevas tööstuses 7% ja oktoobris 4% rohkem toodangut kui 2013. aasta samadel kuudel, siis novembris 6%. Toodang ületas 2013. aasta novembri taseme pooltes tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist elektroonikaseadmete tootmise kasv, kus toodang suurenes üle kolmandiku; puittooteid valmistati 7% ja metalltooteid 9% rohkem. Toodang vähenes mööbli, kemikaalide ja ehitusmaterjali tootmises.

Välisturule müüdi novembris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2013. aasta novembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 6% ja müük kodumaisele turule 2%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta novembris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui oktoobris.

2013. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 2% vähem ja soojust 14% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, november 2014 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,5	2,3	4,9
Energeetika	1,1	2,6	4,2
Mäetööstus	-12,5	-13,9	-12,1
Töötlev tööstus	2,0	3,3	6,1
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	0,7	31,4	35,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,1	4,9	7,3
toiduainete tootmine	-0,2	-0,7	0,9
metalltoodete tootmine	5,3	5,3	8,9
elektriseadmete tootmine	7,9	-0,7	2,9
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	0,2	-5,9	-2,8
mööblitootmine	-0,9	-6,1	-2,7
mootorsõidukite tootmine	1,9	-3,4	-0,8
ehitusmaterjali tootmine	-1,1	-3,2	-0,7
masinate ja seadmete tootmine	4,0	-2,0	1,4
kütteõlide tootmine	-12,3	13,2	13,2

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Möödunud aastal laekus maamüügist riigieelarvesse üle 12 miljoni euro

06.01.2015 Tõnu Toompark

Maa-amet korraldas 2014. aastal 710 kinnisasja enampakkumist, sõlmiti 527 kinnisasja eraomandisse võõrandamise lepingut. Kokku võõrandati 2798 hektarit maad ja riigieelarvesse laekus 12,3 miljonit eurot.

Maad müüdi üle Eesti kõigis maakondades. Enim kinnistuid müüdi Harju maakonnas – 119 kinnistut kogupindalaga 631,8 ha, mis moodustas 23% kõigist võõrandatud kinnistutest. Kõige vähem kinnistuid müüdi Hiiu maakonnas – 3 kinnistut kogupindalaga 3 ha.

Nii nagu varasematel aastatel, sõlmiti ka mullu kõige rohkem võõrandamislepinguid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele. Neid müüdi 381, kogupindalaga 2700 ha, kogusummaga 6,76 miljonit eurot. Samas on varasemate aastatega võrreldes maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute osakaal müüdavate kinnistute hulgas mõnevõrra vähenenud. Kui 2014. aastal moodustasid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud 72% kõigist müüdud kinnistutest, siis aasta varem ehk 2013. aastal oli vastav näitaja 81% ning varasematel aastatel veel suurem.

Kui varasematel aastatel on suurema osa võõrandatud maatulundusmaadest moodustanud metsamaad, siis 2014. aastal moodustasid suurema osa põllumaad. 2014. aastal võõrandatud maatulundusmaa pindalast moodustas 57% haritav maa ja rohumaa, 32% metsamaa ning 11% muu maa. Võrdluseks võib tuua, et 2013. aastal oli haritava maa ja loodusliku rohumaa osa 44% ja metsamaa osa 48% võõrandatud maatulundusmaa kogupindalast. Varasematel aastatel oli metsamaa osakaal veelgi suurem – 2012. aastal 63%, 2011. aastal 67% ja 2010. aastal koguni 75%.

Elamumaid müüdi 107 kinnistut kokku 2,73 miljoni euro eest ja ärimaid 22 kinnistut kokku 1,8 miljoni euro eest. Lisaks võõrandati tootmismaa sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maa kinnistuid kokku 1,52 miljoni euro eest.

Võõrandatud kinnistute keskmiseks pindalaks kujunes 5,31 ha. Müüdud maatulundusmaade keskmine pindala oli 7,09 ha ja keskmiseks müügihinnaks 2500 eurot hektari kohta.

Käesoleva aasta riigieelarve seadusega Keskkonnaministeeriumile ette nähtud müügikohustus on 12 miljonit eurot.

Piusa kordoni rekonstrueerimistööd said rohelise tule

05.01.2015 Tõnu Toompark

Siseministeerium ja Riigi Kinnisvara AS leppisid kokku Piusa kordoni ehitustööde alustamises. Eesti maismaapiiri valve üks tugipunkte, mis muuhulgas saab olema oluliseks baasiks ka piirivalve eriüksusele, peab valmima järgmise aasta esimeses pooles.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on Eesti idapiiri üks raskemaid piirilõike Piusa kordoni vastutusalas ning piiri edukaks valvamiseks on kordoni kordategemine väga oluline.

„Piusa kordoni renoveerimisega saavad kõik idapiiri kordonid renoveeritud. Piusa saab olema üheks peamiseks baasiks ka loodud piirivalve eriüksusele. Samuti saavad seal olema korralikud elutingimused näiteks Koidula piiripunktis töötavatele inimestele,“ lausus siseminister.

Pevkur rõhutas, et tegu on olulise investeeringuga Eesti-Vene piirijoonel, mis on suunatud turvalisuse parandamiseks Euroopa Liidu ja NATO välispiiril. Praegu on Narva piiripunkti ehitus juba töös, Piusa kordoni ümberehitus on järgmine samm piirivalvurite töötingimuste parandamiseks.

Lisaks jätkuvad vajalikud korrastamise- ja hooldustööd piiririba väljaehitamiseks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisel ajutisel kontrolljoonel. „Nii piiripunktide, kordonite, kontrolljoone kordategemise kui piirivalvurite varustuse ja piiri valvamise tehnika uuendamise eesmärk on aga loomulikult tagada Eesti piiri tugev valve ja piirivalvuritele kaasaegsed töötingimused,“ täiendas siseminister.

Piusa kordoni ehitustööd lähevad maksma rohkem kui 5,5 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kopli liinide omandaja selgub kevadel

05.01.2015 Tallinn.ee

Kopli liinide ostuks pakkumise teinud ja kvalifitseerimise tingimustele vastanud mõlemad ettevõtted peavad enampakkumise teises etapis esitama hiljemalt 10. veebruariks 2015 täpsustatud pakkumise.

„Pakkumine peab sisaldama pakkumissumma, projekti äriplaani, sh Kopli liinide ala infrastruktuuri väljaehitamise kava. Teisel etapil on arendajal võimalik täpsustada esimesel etapil esitatud Kopli liinide linnaehituslikku visiooni,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Tallinna linna omandis olevate kinnistute (Kopli liinide) kombineeritud pakkumise esimesele etapile laekus kaks pakkumist. Pakkumised tegid OÜ Fund Ehitus ja AS Pro Kapital Grupp.

Teise etapi pakkumus peab sisaldama pakkumissumma kinnistute ostmiseks; äriplaani, mis peab sisaldama järgnevaid osasid: lühiülevaade; ettevõtte lühikirjeldus ja projekti üldine juhtimine; projekti kirjeldus, sh detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitamise protsesside kirjeldus ning projekti realiseerimise ajakava ning tagatised avalikult kasutatavate alade väljaarendamiseks võetavate kohustuste täitmiseks; kinnistutele hoonete püstitamise ajakava; sotsiaalobjektide rajamise ning piirkonna kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga ettevõtluskeskkonna tagamise kava; kinnistute turvalisuse tagamise abinõude kava ning Tallinna linna heakorra eeskirja täitmise tagamise kava; projekti finantseerimisstrateegia ja finantsprognoosid ning projekti riskid. Vajadusel peab pakkuja esitama täpsustatud Kopli liinide linnaehitusliku visiooni.

Pakkumiste esitamisele järgnevaid läbirääkimisi peab komisjon, mida juhib linnavara kureeriv abilinnapea, komisjoni koosseisu kuuluvad Põhja-Tallinna Valitsuse, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnavaraameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta, mida hindab eelnimetatud komisjon. Pakkumise edukaks tunnistamise otsuse teeb Tallinna Linnavalitsus korraldusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõplike pakkumiste esitamiseks ettenähtud tähtpäeva saabumist.

Tallinna linna omandis olevad 82 kinnistut ehk Kopli liinid on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras. Eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Arco Vara alustas uute hubaste väikekorterite müüki Tartus Pallase korterhotellis

05.01.2015 Tõnu Toompark

Tartu südalinnast 5 km kaugusel Ihastes valmib 2016. aasta kevadeks renoveeritud Pallase korterhotell, milles tuleb müüki 61 soodsa hinnaga kaasaegset väikekorterit. Väikekorterid on Tartu üürikorterite nappuses oodatud investeeringuobjektiks.

Pallase pst 25 korterhotell asub Ihaste piirkonnas, Tartu südalinnast 5 km kaugusel. Koht on turvaline, looduskaunis ning eemal linnakärast. Bussiühendus Tartuga on väga hea ning lisaks ühendab Tartut ja Ihastet kergliiklustee.

Pallase korterhotellis asuvad 1- kuni 2-toalised korteriomandid on suurusega 12-43 m². Korterite hinnad algavad 23 000 eurost. Väga soodsate kommunaalkuludega korterid sobivad hästi üürikorteriteks, kommunaalkulude tasemeks on plaanitud 0,52 eur/m². Majaelanikud saavad kasutada keldrikorrusel pesumasinaruumi, jõusaali ja sauna.

Soetades ühe või mitu üürikorterit, pakub Arco Vara mugavat üürihaldusteenust. See sisaldab nii üüritehinguks ettevalmistavaid tegevusi (eeltutvustused klientidele, dokumentatsioon, reklaam), kui ka igapäevast haldusteenust nagu hooldus- ja puhastusteenust, igakuiste tarbimisnäitude võtmist jms.

„On teada fakt, et Tartus napib juba aastaid üürikortereid. Ja kuna Tartu on rahvusvaheliselt tuntud ülikoolilinn, tasub investeering Tartu üürikorteritesse end kindlasti ära, “ ütles Pallase 25 väikekorterite müüki korraldav maakler Janika Toots.

„Kinnisvarahinnad Tartus kasvasid 2013. ja 2014. aastal keskmiselt 10%. Hästi hooldatud kinnisvara väärtus püsib enam-vähem samal tasemel ning üürivajadus aastate jooksul ei kao. Seega on Tartus nüüd heaks võimaluseks omandada üüripind hästi majandavasse Pallase korterhotelli,“ lisas Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Lähemat infot korterite kohta saab veebilehelt www.pallase25.ee

Jaemüügi stabiilne kasv jätkus novembris

05.01.2015 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta novembris 2013. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Alates augustist on jaemüügi kasv võrreldes varasema aasta sama kuuga püsinud stabiilselt 5–6% piires.

2014. aasta novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 396,1 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 301 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta novembriga võrreldes 7%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning kasutatud kaupade kaupluses ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) oli jaemüük väiksem kui varasema aasta novembris.

Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga viiendiku (21%). Jaemüük suurenes veel ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 14%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 8%), muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 8%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 8%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes on sügiskuudel olnud küllaltki stabiilne. Novembris suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük 2013. aasta sama kuuga võrreldes 4%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 5%.

Võrreldes 2014. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal aga suurenes müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2014. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2013. aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli novembris 481,1 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 82%. 2013. aasta novembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 7%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%.

Ajaloorubriik: Kalamaja Köie tänava lugu

05.01.2015 Jaak Juske

Kalamajas asuv Köie tänav algab Vana-Kalamaja tänavalt ja lõpeb Noole tänaval. Asumi ühe vanima tänavana kulgeb Köie tänav kagu-loode suunaliselt ja on ligikaudu 250 meetri pikkune.

Tänav sai oma nime 1881. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli Seilergasse ehk Seilstrasse, venekeelne nimi oli Канатная улица. Tänava nimi tulenes sealkandis asunud Köismäe alevi (Reperbahn-Vorstadt) nimest.

Köie tänavat ääristavad peamiselt 20. sajandi esimesel kahel kümnendil ehitatud Lenderi-tüüpi puumajad.

Köie tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Köie 1a – 1912. aastal. Arhitekt Voldemar Lender.
Köie 1b – 1930. aastatel.
Köie 1b/2 – 20. sajandi alguses.
Köie 1c – 1912. aastal, kinnistul ka garaaź.
Köie 1d – 1904. aastal, kinnistul ka vana pesuköök-kuur.
Köie 1e – 1966. aastal ehitatud garaaź.
Köie 3 – 1897. aastal ehitatud
Köie 5 – katlamaja.
Köie 7 – 21. sajandi alguses, kinnistul ka vana pesuköök.
Köie 9 – ehitatud mitmes etapis aastatel 1909, 1922 ja 1924. 1983. aastal ehitatud garaaź.
Köie 11 – 1930. aastate esimeses pooles, kinnistul ka garaaź.
Köie 13 – 20. sajandi alguses.
Köie 15 – 1870. aasta paiku. Saun ja pesuköök ehitatud 1892. aastal.

Köie tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Köie 2 – 1940. aastal.
Köie 2a – 1975. aastal, kinnistul ka 1940. aastal ehitatud majandushoone.
Köie 4 – 20. sajandi alguses.
Köie 6 -1905. aastal.
Köie 6a – 1905. aastal.
Köie 8 – 20. sajandi alguses.
Köie 10 – 20. sajandi alguses.
Köie 12 – vana pesuköök.
Köie 16 – 1910. aastal.

Kaunilt restaureeritud Köie 9 Lenderi-tüüpi maja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Koolitus Omandiõiguse kitsendused toimub 10-03-2015

04.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 10/03/2015 koolitus Omandiõiguse kitsendused. Koolitust viib läbi RMK kinnisvaraosakonna juhtaja Andrus Lauren.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?” on suunatud kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes töötavatele inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega ning inimestele, kes omavad kinnisasju. Kuid alati tuleb antud info kasuks kinnisvaramaakleritele, kes teevad tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus annab teadmised omandiõiguse ja omandi kitsenduste olemusest ning selles valdkonnas kehtivatest õigusaktidest. Samuti saate konkreetseid nõuanded oma õiguste kaitseks ja vajaduste realiseerimiseks omandiõiguse kitsenduste olemasolul.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub teisipäeval 10/03/2015 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Maade pakkumishind vähenes aastaga 7%

03.01.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti novembri kuus Eestis müügiks 4879 maatükki. Aastaga kasvas maade müügipakkumiste arv 15%, kuid müügipakkumiste keskmine hind langes selle ajaga 7%.

Eesti kinnisvaraturu suurimas ja suunda näitavas piirkonnas ehk Tallinnas-Harjumaal suurenes maade pakkumine aastaga 16%. Samal ajal vähenes maade müüjate hinnaootus ehk küsitav keskmine hind 11%.

Tallinna linnas on pakkumisi lisandunud aeglasemalt. Mulluse 513 maatüki pakkumise asemel võis sel aastal portaalist KV.EE leida 528 pakkumist ehk aastatagusest 3% rohkem. Tallinna maapakkumiste hind püsis aastatagusega samal tasemel kerkides protsendi võrra.

Maade müügipakkumiste keskmine hind on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud vaid neljas maakonnas. Kõikides ülejäänud maakondades on maade müügipakkumiste hind vähenenud ja seda valdavalt vahemikus 10-20%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	11/2013	11/2014	Muutus, %	11/2013	11/2014	Muutus, %
Eesti	4 236	4 879	15%	39	36	-7%
Harjumaa	2 377	2 751	16%	53	47	-11%
Ida-Virumaa	127	129	2%	27	32	19%
Jõgevamaa	76	63	-17%	17	15	-9%
Läänemaa	132	123	-7%	13	9	-27%
L-Virumaa	89	113	27%	14	17	21%
Pärnumaa	513	590	15%	30	27	-10%
Raplamaa	71	82	15%	12	14	13%
Saaremaa	106	137	29%	18	16	-13%
Tartumaa	615	801	30%	14	20	36%
Valgamaa	56	14	-75%	15	10	-35%
Viljandimaa	40	38	-5%	23	22	-1%
Võrumaa	34	38	12%	19	17	-11%

Narva	32	30	-6%	43	37	-14%
Pärnu	128	128	0%	85	88	4%
Tallinn	513	528	3%	128	130	1%
Tartu	121	202	67%	26	37	45%

Algavad presidendi residentsi projekteerimistööd

01.01.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis arhitektuuri- ja inseneribürooga Novarc Group OÜ 206 250 euro suuruse lepingu presidendi residentsi projekteerimiseks ja autorijärelevalve teostamiseks.

Projekt valmib 2015. aasta suvel ja ehitustöödega on plaanis alustada sama aasta lõpus.

RKASi eesmärgiks on Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi täielik rekonstrueerimine Eesti Vabariigi presidendi residentsiks, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Kompleksi tulevad esindus-, elu- ja abiruumid. 2017. aasta kevadeks antakse Endisele Kochide suvemõisa ajaloolisele kompleksile uus ja väärikas kasutusotstarve.