Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
 

Palgakasv teises kvartalis pidurdus

Eesti PankStatistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8% ja brutotunnipalk 8,8%. Kuu- ja tunnipalga kasvu suur erinevus viitab sellele, et maksti vähem preemiaid ja hüvitisi, mida võib pidada palga paindlikumaks osaks. Hooajalisi tegureid arvestades jätkus keskmise palga kvartalikasvu aeglustumine. See peegeldab kohanemist nõrga majanduskeskkonna ja tootlikkusega.

Keskmise palga kasvu aeglustas ka töötasude suurem deklareerimine just keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, nagu majutus ja toitlustus ning põllumajandus, kus oli statistikaameti teatel hõivatuid üle 10% enam kui aasta tagasi. Töötajate peatse registreerimise ootus võis töötasude deklareerimist mõjutada juba teise kvartali lõpus.

Palgakasv on aeglustunud ka tegevusaladel, mis on avatud väliskeskkonnast lähtuvatele riskidele. Töötlevas tööstuses ulatus keskmise palga kasv 4,9%ni, veonduses ja laonduses 2,4%ni. Eksportivatel ettevõtetel on vähem võimalusi tööjõukulusid kasvatada kui sisetarbimist teenindavatel ettevõtetel, sest kulude edasikandmine toodangu hinda on väliskonkurentsi tõttu keerulisem.

Arvestades suuremate palgakokkulepete mõju väljataandumist ja suurenenud ebakindlust võib palgakasv ka lähitulevikus pigem aeglustuda. Kui välisnõudlus taastub, siis jääb Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt palgakasv lähiaastatel 6–7% juurde. See on kooskõlas Eesti majanduse 3–4% potentsiaalse kasvuvõimekusega.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulu mõjutab otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgakasv on oluline indikaator hinnastabiilsuse seisukohast.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone pidas sarikapidu

Riigi KinnisvaraTäna peeti Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue peahoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõid muuseumihoone kõrgemast nurgast alla ERMi direktor Tõnis Lukas ja RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

ERMi uue peahoone ehitus algas 2013. aasta märtsis ja kestab kuni 2015. aasta lõpuni, millele järgneb hoone sisustamine, muuseumi kolimine ja püsinäituste rajamine. ERMi uus hoone on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.

Hoone projekt valmis aastatel 2007-2012. Arhitektuurse projekti koostas arhitektuuribüroo SARL D´Architecture Dorell Ghotmeh Tane koostöös Eesti alltöövõtjatega arhitektuuri- ja sisearhitektuuribüroodega HG Arhitektuur OÜ, Kino OÜ ja Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ. Hoone ehitusprojekti insenertehnilised osad koostas ja peaprojekteerija ülesandeid täitis EA Reng AS koostöös IB Aksiaal OÜ-ga.

Ehituse tellija on RKAS ning ehituse peatöövõtja AS Fund Ehitus.

Hoone rajamist rahastatakse Kultuurkapitali sihtotstarbelistest toetusest ja RKASi oma- ning laenuvahenditest.

ERMi uue peahoone suletud netopind on 33 854 ruutmeetrit ja selle rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

MTA andmetel oli 2014. aasta II kvartali mediaanväljamakse 753 eurot kuus

Maksu- ja TolliametSelle aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku üle 1,5 miljardi (1 542 096 024) euro, mis maksti välja 551 306 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 753 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2013. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 545 059 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 440 407 442 eurot. Mediaanväljamakse oli 2013. aasta II kvartalis 705 eurot kuus.

2013. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa ligi 5,5 miljardit (5 498 002 152) eurot ja seda maksti 628 047 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2013. aasta kohta oli maksu- ja tolliameti andmetel 730 eurot ja mediaanväljamakse 580 eurot.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

  1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
  2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
  3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kakumäele rajatakse unistuste masti jahisadamat

Kakumäe poolsaarel algasid moodsa multifunktsionaalse jahisadama rajamise ettevalmistustööd, mille raames eemaldatakse ca 10hektariliselt alalt lagunenud ja tühjalt seisnud hooned. Sadama ehitustööd algavad kevadel.

„Kuna kõik vajalikud uuringud, detailplaneeringud ja load on meil sadama rajamiseks olemas, on praeguste lammutustööde eesmärk valmistada sadamaala ehitustegevuseks ette,“ ütles Kakumäe Jahisadama pealik Sander Kaus. „Järgmise sammuna korraldame hanked ehitajate leidmiseks, mis võtavad oma keerukusastme tõttu üle poole aasta aega. Ehitamisega plaanime alustada kevadel.“

Kakumäe Jahisadama ja selle ümbruse väljaarendamisse on plaanis investeerida ca 70 miljonit eurot. Samaaegselt ehitustöödega käivad täna ka tõsised läbirääkimised tuumikinvestori leidmiseks ja partnerite otsingud erinevate sadamateenuste opereerimiseks.

„Käime erinevatel rahvusvahelistel messidel ja tutvustame sadamat nii veesõidukite omanikele kui ka ettevõtjatele, kes otsivad uusi investeerimisprojekte,“ kirjeldas Kakumäe Jahisadama visionäär Tiit Suuder. „Siiani oleme vaid positiivset tagasisidet kogenud – näiteks on pea pooled alusekohad juba eelbroneeritud.“

Suuderi sõnul saab Kakumäe sadamast unistuste masti mereturismi meka, kuhu esimeses etapis rajatakse jahiomanikele 288-kohaline akvatoorium, multifunktsionaalne elling ja vesialuste hotell. Kaugemas plaanis tuleb aga sadamasse merega seotud meelelahutusvõimalusi SPA, restoranide, kalaturu ja atraktiivse lavaga etenduste ning erinevate sündmuste tarbeks juurde.

„Usun, et uus sadam toob Eesti kui põneva ja seni avastamata mereturismi sihtkoha taas maailmakaardile ning kohalikud elanikud saavad merega seotud tegevusi, merelepääsu ja kaunist rannapromenaadi nautida,“ lisas Suuder.

Kakumäe sadama (www.kjs.ee) detailplaneering lubab rajada 16,74 ha suurusele alale jahisadama, mitmeotstarbelise sadamahoone ja korterelamutega kohaliku keskuse. Detailplaneeringu koostas OÜ Ateljee Süd. Planeeritav maa-ala asub Kakumäe poolsaarel eksklusiivsete elamurajoonide vahel, endise kalasadama ja selle lähiala territooriumil.

lammutus4

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

II kvartalis oli keskmine palk üle 1000 euro

StatistikaametKeskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus II kvartalis aeglasem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk II kvartalis 5,0%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta II kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 1,8% ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta II kvartalis samuti 4,8%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheteistkümnendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajate arv 4,7% suurem kui 2013. aasta juuni lõpus. Pisut üle 10% suurenes palgatöötajate arv neljal tegevusalal: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 2) hulgi- ja jaekaubandus; 3) majutus ja toitlustus ning 4) haldus- ja abitegevused.

Keskmine brutotunnipalk oli 2014. aasta II kvartalis 6,21 eurot ja tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 8,8%.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (kuupalk 9,3% ja tunnipalk 12,2%).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige vähem mäetööstuse tegevusala palgatöötajatel (kuupalk 0,4% ja tunnipalk 4,8%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 996 eurot, mais 1002 eurot ja juunis 1065 eurot.

2014. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1379 eurot ja tunnis 9,29 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 4,5% ja 7,3% võrreldes 2013. aasta II kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,9%) ning tunnis finants- ja kindlustustegevuses (11,2%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2013. aasta II kvartaliga võrreldes ainult mäetööstuses (0,8%) ning tööjõukulu tunnis tõusis kõige vähem info ja side tegevusalal (3,0%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal on valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2010 – II kvartal 2014 (eurot)
Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
2010 792 758 822 759 814
2011 839 792 857 809 865
2012 887 847 900 855 916
2013 949 900 976 930 986
2014 966 1 023

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, II kvartal 2014

Diagramm: Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, II kvartal 2014

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, II kvartal 2014

Diagramm: Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, II kvartal 2014

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

II kvartalis ehitusmahud vähenesid

StatistikaametEesti ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid kolmandat kvartalit järjest.

II kvartalis ehitati omal jõul 539 miljoni euro eest, sellest hooneid 337 miljoni ja rajatisi 202 miljoni euro eest. 2013. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 2% ning rajatiste ehitamine vähenes 13%.

Mullu kohalikul ehitusturul elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendil ka käesoleva aasta esimesel poolel. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde maht jäi eelmise aasta tasemele. Ligi kolm aastat ehitusturgu vaid positiivselt panustanud rajatiste ehitamine vähenes aga kolmandat kvartalit järjest, viies sellega langusesse ka kogu ehitusturu.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht jäi 2013. aasta II kvartaliga võrreldes samaks, mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 8%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aasta II kvartalis kasutusse 631 uut eluruumi, mida on 147 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Rohkem kui pool valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2014. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 1333 eluruumi ehitamiseks – enam kui poole võrra rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 212 mitteelamut kasuliku pinnaga 103 100 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, kaubandus- ja laohoonepinda.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2003 – II kvartal 2014 (2010. aasta kvartalite keskmine = 100)

Diagramm: Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2003 – II kvartal 2014

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: Koolitus Ebaseaduslikud ehitised toimub 24/09/2014

Raul Keba24/09/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolistus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“, mida viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolituse “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” on suunatud järgmistele sihtrühmadele:

  • maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
  • kinnisvaraarendajad;
  • maaklerid ja eraisikud;
  • projekteerimis- ja ehitusettevõtted.

Koolitus käsitlebki ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Koolitust viib läbi Raul Keba, kes on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24/09/2014 kell 16:00-19:15 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Glikman Alvin & Partnerid: ehitusaluse pinna termineid

Haldusasjas nr 3-3-1-59-13 arutas kolleegium küsimust, kas hoone esileulatuva terrassi pinda tuleb arvestada hoone üldehitusaluse pinna hulka ning kuidas eristada ehitusaluse pinna erinevaid tähendusi planeerimismenetluses ja ehitusloa menetluses.

Asjaolude kohaselt kehtestas Pärnu linnavolikogu detailplaneeringu uusarendusele. Uusarenduse projektidokumentatsiooni kohaselt kuulus arenduse juurde lisaks kahele elamule ka basseiniga välisterrass ning laste mänguväljak. Projektdokumentatsioonile lisatud joonisest nähtus visuaalselt, et terrass on elamuhoonega püsivalt ühendatud (projekteeritud ühele vundamendile).

Detailplaneeringu kehtestamise otsusele esitas kaebuse naaberkinnistu omanik, kes leidis, et detailplaneering on vastuolus Pärnu linnas kehtestatud üldplaneeringuga, kuivõrd sellega ületatakse elamukrundi puhul maksimaalset võimalikku ehitusala.

Kolleegium märkis, et kehtivates õigusaktides kasutatakse ehitistega ja nende mõõtmetega seoses erinevaid mõisteid. Mõisted “ehitusalune pindala” ja “ehitisealune pind” on omavahel lahknevuses. Alama astme kohtud leidsid, et termin tuleb võtta kohaldada majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrusega nr 69 kehtestatud “Ehitise tehniliste andemete loetelu”, mille § 17 lg‑s 1 on kasutatud mõistet “ehitise ehitisealune pind”.

Kolleegium märkis, et selles määruses ja planeerimisseaduses kasutatud terminid on tõesti erinevad ning võimaldavad erimahulist sisustamist. Oluline on see, et majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus on antud ehitusseaduse § 26 alusel, mis reguleerib aga ehitusloale esitatavaid nõudeid, sealhulgas põhiosas nõudeid, mis ilmselgelt ei ole kohaldatavad planeerimismenetluses.

Ruumilise planeerimise menetluses on ehitusaluse pindala määramise eesmärgid teised kui ehitusloa taotluse menetluse eesmärgid, kus piiritletakse ehitise tehnilisi näitajaid. Kolleegium leidis seega, et planeerimismenetluses ei ole “Ehitise tehniliste andemete loetelu” kohaldatav.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Mida kinnisvaraga ettevõtet ostes tähele panna?

Evelin KanterMida peab ostja teadma ning kindlasti tegema, kui soetab kinnisvara koos seda omava äriühinguga, räägib Arco Vara jurist Evelin Kanter.

Üldine kinnisasja omandamise puhul.

  1. Oluline on tutvuda kinnistusraamatuga. Kinnistusraamatust näeb, kas on hüpoteeke või peab arvestama mõne muu analoogse küsimusega, mis võib mõjutada kinnisasja kasutamist. Hüpoteekide kustutamine ja lisamine on iseenesest lihtne, see tehakse enamjaolt kinnisasja ostu-müügi tehingu raames. Küll on aga vaja hüpoteegipidaja, näiteks panga, nõusolek. Kui hüpoteek on seatud laenu tagamiseks, soovib hüpoteegipidaja, et laen tagasi makstaks või antaks vastutasuks uus tagatis.
  2. Uuri müüja tausta. Kui müüja läheb pankrotti ja tehing ei vasta turu tingimustele – vara on müüdud näiteks liiga odavalt – on oht, et pankrotihaldur võib tahta tehingut tagasi võita, st uus omanik jääb asjast ilma.
  3. Kinnisvaratehingu vormistamisel tuleb paluda notaril kontrollida käimasoleva aasta maamaksu tasumist ja tasumise vajaduse korral saab kokkulepped lisada müügilepingusse.

Eraisikul on soovitatav omandada kinnisvara eelkõige selliselt, et sellega ei tule kaasa äriühingut. Kui aga on selge, et kinnisvara on vaja või saab omandada üksnes koos äriühinguga, tasub tähele panna järgnevat:

  1. Tuleb hinnata, millised kohustused – alates lepingutest kuni maksudeni – tulevad äriühinguga selle omandamisel kaasa. Oluline on veenduda, et tehinguga ei kaasne varjatud riske. Vaja on spetsialistide nõu, kes annaks hinnangu nii äriühingu majanduslikule kui ka juriidilisele poolele. Spetsialisti kaasamisel tuleks arvestada vähemalt ca tuhande euro suuruse väljaminekuga, aga täpne summa sõltub ühingu ajaloost, suurusest ja paljust muust.
  2. Riskide maandamiseks on võimalik lisada lepingusse täiendavaid tingimusi, mis aitaks välistada võimalikke tulevikus ilmnevaid probleeme. See aga tähendab, et appi tuleb kindlasti võtta õigusnõustaja.
  3. Kinnisasja omandamiseks koos äriühinguga võib ajendiks olla näiteks mõni lisaväärtus, mis tuleb äriühinguga kaasa. Näiteks ehitusettevõtete puhul on olulised referentsid. Samas tasub siin enda jaoks lahti mõtestada, kas olulisim osa ostja jaoks on kinnisvara või hoopis see, mis äriühinguga kaasa tuleb, olgu see referents või mistahes muu nüanss.
  4. Juhul, kui ostja huvi kinnisasja omandamisel on asuda tegelema arendamisega, tasub pidada silmas, et uue äriühingu asutamine ei ole tegelikult sugugi keeruline ega palju aega nõudev ettevõtmine. Riskide maandamiseks võib olla targem projektiettevõte ise asutada, et uue äriühinguga alustada puhtalt lehelt.
  5. Kinnisvara omandamisel koos äriühinguga võib juhtuda, et lõppastmes kujuneb kinnisvara omandamine märkimisväärselt kulukamaks. Tuleb arvestada mitte üksi kinnisvara väärtusega, aga ka äriühingu väärtuse ja kohustustega ning kuluga tehingu nõustamisele.

Evelin Kanter
Arco Vara AS
Juriidilise osakonna juht


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Pärnu korterituru trendid

Pärnu korteriturg on kriisist kosunud – tehingute maht on aastate lõikes järjest kasvanud, keskmise hinna tõus on siiski mõõdukas. 2013. aastal teostati linnas 697 korteriomandi tehingut, mis on 2012. aastaga võrreldes 56 tehingut rohkem.

2014 aasta I ja II kvartalis on tehtud kokku 353 korteriomandi tehingut, eelmisel aastal samal ajal tehti kokku 322 korteriomandi tehingut. Keskmine müügihind 2013. aasta I poolaastal oli 751€/m2 (mediaanhind 706€/m2), käesoleval aastal on I poolaasta keskmine hind tõusnud tasemele 882 €/m2 (mediaanhind 809€/m2).

Piirkondade eelistustes muudatusi ei ole toimunud. Endiselt on eelistatuimad Ranna piirkond ja südalinn, kus korterite hinnad ületavad tunduvalt Pärnu keskmist taset. Kohalike seas on hinnatuim piirkond Mai elamupiirkond, kus on hästi välja arendatud infrastruktuur, olemas on koolid, lasteaiad, kaubanduskeskused, hea bussiühendus erinevate linnaosadega jms.

Mai elamupiirkonnale järgnevad Tallinna mnt. – Telliskivi tn. piirkond. Nimetatud piirkond on hinnatud eelkõige sealse hoonestuse poolest – valdavalt asuvad seal 2 – 3 korruselised 1990. aastate lõpus ehitatud avara planeeringuga korterelamud, piisava privaatsuse loovad läheduses asuvad individuaalelamud.

Turu nõudluse poolt mõjutab peamiselt elanikkonna sissetulek, mis pole oluliselt kasvanud. Turul on erineva motiiviga ostjad, kuid mingil määral võib täheldada ühist joont – klient on valiv. Oluline on maja seisukord, laenu olemasolu, maksud, kommunaalkulude suurused jms. Näiteks probleemsete paneelmajade kortereid õnnestub müüa ainult väga soodsa hinnaga.

Pärnu korteriturul valitsevad järgmised trendid:

  • müügis olevate järelturu korterite valik on suur, ostjad on valivad ja ei langeta ostuotsust kiiresti;
  • müügiperioodid on suhteliselt pikad;
  • eelistatakse osta heas seisukorras, remonditud kortereid;
  • järjest olulisemaks on muutunud korterelamu ja trepikoja üldine seisukord ning aktiivse korteriühistu olemasolu;
  • nõutumad on 2-toalised korterid.

Jätkuvalt on Pärnus ostuhuvi ka korterite vastu, mida on võimalik anda üürile. Seejuures on investeerijate hulgas nii välismaalasi kui ka vanemaid inimesi.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Linnaosavanem arutas päästekeskuse juhiga Sanatooriumi pargi majade küsimust

Eile kohtusid Nõmme päästekomandos toimunud nõupidamisel Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik ja Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos. Kohtumise fookus oli tühjades majades toimuvatel põlengutel, mille hulgas paistavad eriti silma endised haiglahooned Sanatooriumi pargis.

Tiit Teriku sõnul valmistavad tühjade hoonete põlengud ühtviisi muret nii linnaosavalitsusele kui päästjatele. „Statistika näitab selgelt, et tühjalt seisvad ja kasutuseta hooned on probleemiks. 1. märtsist kuni 19. augustini oli Nõmmel 18 hoonetulekahju. Nendest 11 korral oli päästjatel vaja kustutada tühjana seisvaid maju, kusjuures kaheksa väljakutset oli tehtud just Sanatooriumi pargis asuvate mahajäetud haiglahoonete kustutamiseks,“ vahendas Terik kohtumisel räägitut.

„Omanikud ei suuda takistada kõrvaliste isikute pääsemist tühjadesse hoonetesse, need süttivad tihti ning on seetõttu selgeks ohuallikaks piirkonna elanike tervisele ja varale. Kasutuseta seisvat kinnisvara on pättide eest raske kaitsta, kuid see on omaniku kohustus. Tühjad majad tuleb korda teha ja sinna elu sisse tuua, või lammutada,“ lisas linnaosavanem.

Põhja päästekeskuse juhi Priit Laose hinnangul on õnneks tühjalt seisvate hoonete arv tasapisi vähenenud. „Päästeameti registris on alates 2008. aastast olnud 47 Nõmme linnaosas asuvat kasutuseta objekti, millest kuue aasta jooksul on 11 objekti lammutatud, kolm renoveeritud ja 12 taas kasutusele võetud. Samas on allesjäänud kasutuseta hooned ohuks kohalikule kogukonnale. Need meelitavad lapsi sinna mängima, sagedased tulekahjud toovad tööd päästjatele ning ka politseile. Iga tulekahjuga muutuvad need majad järjest ohtlikumaks nii seal viibijatele kui ka väljakutsele reageerijatele,“ selgitas ta.

„Kindlasti peavad lapsevanemad tegema selgitustööd, et lapsed ei satuks nendesse hoonetesse. Seal mängimise tagajärjed võivad olla vägagi traagilised,“ ütles Laos.

Lisaks arutati nõupidamisel vastastikuseid koostöövõimalusi, järelvalve kitsaskohti ning vabatahtlike kaasamisega seotud küsimusi.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Tartu linn pakub lahendusi kortermajade piirkondade parkimisprobleemidele

TartuLinnavalitsus saatis volikogule arutamiseks vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtete kehtestamise eelnõu, millega pakutakse lahendusi kortermajade piirkondade parkimisprobleemile.

Planeering puudutab Annelinna, Veeriku, Jaamamõisa ja teisi korruselamute piirkondi.

„Parkimisprobleemid kortermajade piirkondades on teravnenud viimase kümne aasta jooksul seoses kiire autostumisega. Hea elukeskkonna säilitamise huvides ei saa parkimisprobleemi lahenduseks olla võimalikult paljude parkimiskohtade rajamine ainult korteriühistute soovidest lähtudes.

Planeeringu ülesandeks on leida lahendus, kus on tagatud kvaliteetne elukeskkond, mille loomulikuks osaks on nii parklad, mänguplatsid, haljasalad kui jalgrattateed,“ ütles abilinnapea Jarno Laur.

Planeeringuga määratakse parkimisehitiste maa-alad ning antakse võimalus olemasolevate parkimisalade laiendamiseks või uute parkimiskohtade rajamiseks. Et tagada vabaplaneeringuliste alade ühendatus ülelinnaliste jalg- ja jalgrattateede võrgustikuga, tehakse planeeringus ettepanekud ka Tartu linna peamiste kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks.

Autokasutuse vähendamiseks pakutakse välja võimalusi ühistranspordi atraktiivsuse tõstmiseks. Samuti käsitletakse planeeringus ka tasulise parkimise korralduse teemat.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa alustas Tallinnas Hõbemetsa korterelamute müüki

KaamosUus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Kaamos Kinnisvaraga Tallinnasse Nõmme-Harku kergliiklustee kõrvale rajatavate Hõbemetsa korterelamute müüki.

„Tegemist on privaatse ja väga ilusa elurajooniga, mille iseloomustamiseks võib vabalt kasutada sõna looduslähedane,“ ütles projekti müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Ave Klaser. „Hoolimata sellest, et majad on vaid 3- ja 4-korruselised, on igas hoones lift. Energiaklassiks on B, mis tähendab mõistlikke kommunaalkulusid.“

„Erinevalt tavapärasest kahe-aastasest garantiiperioodist pakume Hõbemetsa korterelamule 3-aastast ehitusgarantiid,“ lisas Kaamos Kinnisvara juhatuse liige Ivar Vahter. „Kolme-aastase garantiiperioodi näol on tegemist läbimõeldud vastutusega, pakkudes tulevastele klientidele enam kindlustunnet.“

Kümne hektari suurusel männimetsaga kaetud maa-alal laiuv Hõbemetsa elurajoon koosneb 19-st, arhitekt Irina Raua poolt projekteeritud kortermajast, mis on üksteisest eraldatud lopsaka kõrghaljastusega ning ümbritsetud vaheldusrikkalt reljeefse pargi ja kõnniteedega. Majadesse tulevad 2- kuni 4-toalised korterid, pea kõigis korterites on eraldi majapidamisruum. Parkimiskoht õues ja panipaik sisaldub korterite hinnas. Lisaks saab osta ka autokoha majaaluses parklas.

Hoolimata Hõbemetsa privaatsest asukohast ja heas mõttes suletusest, on kõik eluks vajalik lähedal – nii poed, ühistransport, sportimisvõimalused kui ka järjest enam meeldivaid ja põnevaid söögikohti, mida ümbruskonnas hoogsalt avama on hakatud. Elurajoon piirneb Nõmmet ja Haaberstit ühendava kergliiklusteega, mis on ideaalne võimalus jalgsi või rattaga liikujatele. Lähedale jäävad ka Nõmme Spordikeskus, Nõmme-Harku terviserajad, Glehni loss ja Nõmme turg.

Arendusprojekti esimeses etapis rajatakse Kadaka puiesteelt elurajooni viiv avenüü, mis valmib aasta lõpuks ja hõlmab kahesuunalist sõiduteed koos kergliiklustee, tänavavalgustuse ja haljastusega. Rajatakse ka elurajooni teenindavad bussipeatused.

Ehitus on alanud ja esimene maja, aadressil Kadaka tee 193, valmib juba 2015. aasta varasuveks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Euro Kinnisvarateenused alustab Rukki Tehnopargi müügikorraldusega

Euro KinnisvarateenusedKäesoleva aasta augustist alustab Euro Kinnisvarateenused uue tehnopargi – Rukki Tehnopark müügikorraldusega. Uus tehnopark on kerkimas Tallinn – Tartu maantee äärde, Jüri ringtee vahetusse lähedusse.

Tehnopargi territoorium jaguneb neljateistkümneks erineva suurusega kinnistuks. Detailplaneeringu põhjal on sinna võimalik rajada kuni 60 000 ruutmeetri ulatuses lao- või/ja tootmispindu kõrgusega kuni 15 meetrit. Vajaliku taristu ning juurdepääsu teede rajamisega on juba alustatud.

Rukki Tehnopargi paiknemine Tallinn-Tartu maantee ja Tallinna ringtee vahetus läheduses tagab väga head logistilised ühendused, pidades eelkõige silmas maanteetransporti, sadamaid ja lennujaama. Luuakse uus juurdepääsutee otse Tallinn-Tartu maanteelt.

Kui tavapäraselt pakutakse tehnoparkides tootmis- ja ärimaakrunte müügiks, siis Rukki Tehnopargis pakub arendaja üürilahendusi. Kinnistute omanik on valmis ehitama kliendi soovidele vastava nn „rätsepa lõike” järgi hoone, mille annab hiljem üürile, jäädes ise omanikuks ja pikaajaliseks koostööpartneriks.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

1Partner Kinnisvara: Madalad intressimäärad hoiavad kinnisvaraäri vee peal

1Partner KinnisvaraEesti majandus ei ole väga tugevatel jalgadel. Kinnisvaraturg ei lase end sellest heidutada ja toimib aktiivselt. Kinnisvaraäril hoiavad aktiivset elu sees madalad intressimäärad, mis lausa sunnivad sellesse sektorisse investeerima, kommenteerib kinnisvaravaldkonna arenguid 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Madal intressimäär on tegur, mis võimaldab hõlpsamalt laenu võtta. Laenupakkumise poole pealt võib öelda, et pankadel on raha küllaga, mida nad tahavad välja anda. Küll hoiab panku tagasi mõningane konservatiivsus, mis on pärit 2008.-2009. kriisi kõige hullemate aastate mälestustest,“ kirjeldab Tanel Tarum laenuturgu.

Kinnisvarasektor püsib vee peal majanduslanguse kiuste – büroohooneid  on kerkinud ja kerkimas kesklinna ning äärelinna. Kaubanduspindu laiendatakse või on alustatud uute projektide aktiivse ettevalmistusega. Tootmispindade turul tuleb uusi pindu juurde, kuid vaiksemalt. Elamispindade sektorites on uutest projektidest teatamine igapäevane ega ületa uudiskünnist.

Kinnisvaraalase tegevuse pikaajaliste laenude intressimäär on viimase aasta jooksul Eesti Panga andmetel püsinud vahemikus 2,5-3,5%.

„Madal intressikulu on toonud turule uusi ja vanu kinnisvarainvestorieid. Madalat intressimäära võime oodata veel aasta-paar kindlasti, kuid euribor ei jää tänasele tasemele igaveseks. Intressimäära tõus on tegur, mis peaks pikaajalistesse äriplaanidesse olema sisse kirjutatud, et mitte sattuda olukorda, kus projekt miinusesse jookseb,“ soovitab Tanel Tarum.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus