Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

KredEx avab alates 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks

KredexKredEx avab alates neljapäevast, 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks. Varem esitatud või varasema postikuupäevaga taotlusi vastu ei võeta.

Taotlusi võetakse vastu kuni riigieelarvest eraldatud vahendeid jätkub. Toetusteks on planeeritud eraldada kokku 5 miljonit eurot.

Taotlusvorm koos lisadokumentidega esitatakse KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile eramaja@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana.Paberkandjal esitatud taotlus peab laekuma suletud ümbrikus, saadetuna tähitud kirjana aadressil SA KredEx, Hobujaama 4, 10151 Tallinn. Ümbrikul peab olema taotleja täisnimi, aadress ja märge “Väikeelamute toetus”. Taotluse postitamise või e-kirja saatmise kuupäev ei tohi olla varasem kui vooru avamise tähtpäev.

Väikeelamute küttesüsteemide toetus on mõeldud füüsilistest isikutest väikeelamute omanikele, kes soovivad asendada vedelkütust kasutavad katelseadmed taastuvenergiaallikaid kasutavate kütteseadmetega. Toetuse objektiks on üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu ja muu kahe korteriga elamu, mille soojusvarustuse liigina on märgitud lokaalküte ja energiaallika liigina vedelkütus. Toetuse määr on kuni 40% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Maksimaalne võimalik toetussumma on 4000 eurot taotleja kohta.

Lisainfot väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetuse kohta leiab veebilehel www.kredex.ee/vaikeelamu.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Majandus kasvas III kvartalis 2,2%

StatistikaametTäpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,2%, teatab Statistikaamet.

III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 2,3%.

SKP kasvu mõjutas 2014. aasta III kvartalis enim töötleva tööstuse ja kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis positiivse panuse netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu laekumise kasv. Majanduskasvu suurim pidurdaja oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine, mis oli tingitud ehitusmahtude vähenemisest. Oluliselt pidurdasid SKP kasvu ka transpordi ja kinnisvara tegevusalad.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 5% ning kaupade ja teenuste import 2%. Kaupade väljaveo kasv oli enim mõjutatud elektroonikatoodete, muude masinate ja seadmete ning keemiakaupade ekspordist. Kaupade sisseveo kasvule andis olulise panuse elektroonikaseadmete, kemikaalide ja elektriseadmete impordi suurenemine. 2014. aasta III kvartalis oli netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) suhe SKP-sse 3,8%.

III kvartalis kasvas SKP reaalnäitaja kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Seetõttu suurenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes nii kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta kui ka tööjõu tunnitootlikkus kumbki 1%. Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud on kasvanud. III kvartalis kasvas tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7%. See näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Sisenõudluse kasv aeglustus 3%-ni, moodustades SKP-st 98,3%. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes III kvartalis 10%. Langus oli tingitud peamiselt ettevõtete ning valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse masinatesse ja seadmetesse. Viimati kahanes kapitali kogumahutus hinnamõjusid arvestades 2013. aasta I kvartalis. Sisemajanduse nõudluse kasvu toetasid peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ning varude muutuse suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5% peamiselt toidukaupadele ja alkoholita jookidele ning transpordile tehtud kulutuste toel. Varude muutust mõjutas sarnaselt eelmisele kvartalile enim kaupade varude suurenemine.

Diagramm: SKP, kaupade ja teenuste ekspordi ning töötleva tööstuse reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga

8. septembril 2014 avaldas Statistikaamet esmakordselt rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegread uue, ESA 2010 metoodika alusel. Analüüsi käigus selgus, et Eesti Panga maksebilansistatistika ja Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise kaupade ja teenuste ekspordi-impordistatistika vahel oli mõningaid erinevusi. Eesti Panga ja Statistikaameti koostöös on ühtlustatud andmeallikaid ja metoodikat ning revideeritud kaupade ja teenuste ekspordi-impordi aegrida alates 2010. aastast.

Samuti muutub 2010. aastal ning 2014. aasta I ja II kvartalis kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) impordi korrigeerimise tõttu kõikide sektorite vahelise vahetarbimise jaotus, v.a kasumitaotluseta institutsioonid.

Netoeksport jooksevhindades, 2010–2013 (miljonit eurot)
2010 2011 2012 2013
Revideerimata 931,5 591,9 16,4 162,3
Revideeritud 935,6 954,6 176,0 270,7
Vahe 4,0 362,7 159,6 108,5
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: Ehitushinnaindeks aastatagusest 0,2 protsenti allpool

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014 III kvartalis keeras ehitushinna indeks end aastataguse ajaga võrreldes miinusesse. Ehitushinna koondindeks näitas 2014 III kvartalis 191,7 punkti taset ehk eelmise aasta näitajast 0,2% allpool.

Kui viimase aja ehitushinnaindeksi muutusi on valdavalt vedanud hinnaindeksi tööjõu komponendi muutused, siis seekord on tööjõu osakaal indeksi muutustes kõige tagasihoidlikum.

Ehitushinnaindeksit vedas tõususuunas ehitusmasinate 3-protsendiline aastane kallinemine, kuid miinusesse tõmbas indeksi ehitusmaterjalide 0,8-protsendiline odavnemine.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

III kvartalis oli ligi 8600 vaba ametikohta

StatistikaametEesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta III kvartalis ligi 8600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,3% ja eelmise kvartaliga võrreldes 12,7%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli III kvartalis 1,6% ja see oli samal tasemel nagu eelmise aasta III kvartalis. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli haldus- ja abitegevustes (2,6%) ning kõige madalam mäetööstuses (0,04).

Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli teist kvartalit järjest suurim vabade ametikohtade arvu kasv ehituse tegevusalal, ent III kvartalis kasv aeglustus. Kui II kvartalis kasvas ehituses vabade ametikohtade arv aastaga 73%, siis III kvartalis 52%.

Kaks kolmandikku vabadest ametikohtadest ja veidi üle poole hõivatud ametikohtadest asuvad Harju maakonnas (sh Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,9%) ning kõige madalam Hiiu maakonnas (0,6%).

Omaniku liigi järgi oli vabadest ametikohtadest 30% avalikus sektoris ja 70% erasektoris, kus suurim osatähtsus oli Eesti omandis olevatel ettevõtetel. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,8% ja erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Diagramm: Vabade ametikohtade määr, I kvartal 2005 – III kvartal 2014

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive – tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku – oli 2014. aasta II kvartalis 77 000 töötajat, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas 4%. Kõige suurem oli tööjõu käive hulgi- ja jaekaubanduses (15 500 töötajat) ning sellele järgnesid töötlev tööstus, haldus- ja abitegevused ning ehitus.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Andmed põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2014. aastal on valimis 12 267 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Ajaloorubriik: Kalamaja Kotzebue tänava lugu

Kalamajas asuv Kotzebue tänav on saanud nime baltisaksa päritolu Venemaa maadeavastaja ja mereväeohvitseri Otto von Kotzebue järgi. Kotzebue linnavilla-mõis asus omal ajal tänase Suva sokivabriku kandis.

Aastatel 1960-1990 kandis tänav koos Suurtüki tänava osaga Johannes Käsperti tänava nime. Suurtüki tänava osa nimi taastati 1987. aastal ja Kotzebue tänava osa nimi 1990. aastal.
Kotzebue tänav algab Põhja puiestee ja Suurtüki tänava ristmikult ja suundub Kopli poole, ristub Vana-Kalamaja tänavaga ning sumbub Vabriku ja Kopli tänava ristmikul. Kuni 1930. aastate alguseni lõppes tänav Kopli tänava suunal Vana-Kalamaja ristis.

Suurem osa tänava vanast hoonestusest hävis 1944. aastal märtsipommitamises. Uushoonestus valdavalt nõukogude aja esimesest poolest.

Kotzebute tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Kotzebue 1 – 1950. aastate alguses ehitatud Punase Koidu, tänase Suva vabriku administratiiv- ja tootmishoone.
  • Kotzebue 5 – 1950. aastate alguses.
  • Kotzebue 5c – 1974. aastal ehitatud garaaź.
  • Kotzebue 7 – 1970. aastatel.
  • Kotzebue 9 – 1959. aastal. Seal asub Kalamaja raamatukogu.
  • Kotzebue 13 – 1900. aastal ehitatud ärihoone ja 2005. aastal ehitatud korterelamu.
  • Kotzebue 27 – 2006. aastal.
  • Kotzebue 29 – vana tootmishoone. Endine mööblitööstus.
  • Kotzebue 31 – vana tootmishoone. Endine mööblitööstus.
  • Kotzebue 33 – 2014. aastal.

Kotzebue tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Kotzebue 2 – 20. sajandi algusest pärit ümberehitatud hoone.
  • Kotzebue 4 – 20. sajandi algus.
  • Kotzebue 8 – 1905. aastal.
  • Kotzebue 10 – 1997. aastal. Garaaź 2001. aastal.
  • Kotzebue 12 – 1920. aastatel ehitatud riigi trükikoja juhtkonna kortermaja.
  • Kotzebue 12c – 1967. aastal ehitatud garaaź.
  • Kotzebue 14 – nõukogude aja lõpus ehitatud administratiivhoone.
  • Kotzebue 16 – 1932.-1934. aastal Herbert Johansoni projekti järgi ehitatud elamu põles 1944. aasta märtsipommitamises, taastati, nõukogude ajal asus seal Mihhail Kalinini muuseum, täna Kalamaja lastemuuseum.
  • Kotzebue 18 – tootmishoone.
  • Kotzebue 18a – 20. sajandi alguses ehitatud asutuse- ja laohoone.
  • Kotzebue 18b – ladu.
  • Kotzebue 18c – 2001. aastal ehitatud lao- ja kontorihoone.
  • Kotzebue 18d – 2002. aastal ehitatud ladu ja 2004. aastal ehitatud tootmisbaas..
  • Kotzebue 18e – ladu.
  • Kotsebue 20 – 1954. aastal.

Kotzebue 9, Kalamaja

Kotzebue 9, Kalamaja


Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Mis toimub Eesti majanduses 2015. aastal?

SEB PankMissugused on tõenäolised arengud Eesti majanduses aastal 2015, sellest räägib SEB Privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Ta pidas sel teemal ettekande ka Äriaasta 2015 seminaril.

Intressid püsivad madalad

Intressid on näitajad, mis huvitavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Kuigi intressimäärad olid vahepeal väga madalad, ei saa nad järgmisel aastal jõuliselt tõusta, sest puuduvad huvitatud osapooled. Kui intressid hakkaksid kiiresti või palju tõusma, oleksid mitmed riigid üsna pea suure probleemi ees. Viimase seitsme aasta jooksul on intressimäärad teinud läbi väga suure languse. Kui 2008 aastal oli 6-kuu Euribori määr 5,8%, siis 2015 aastaks prognoositakse antud intressimääraks 0,4%.

Investeerimishuvi on, kuid ebakindlus hoiab tagasi

Madalamad intressid soosivad küll riski võtmist, kuid ebakindlus Euroopas hoiab investeeringuid siiski tagasi. Eelmise kriisi ajal kukkus investeeringute osakaal kokku ning seejärel asuti pärast taastumist järjekordselt hoogsalt investeerima. Viimasel ajal on olukord natuke rahulikumaks muutunud ning võib arvata, et lähiaastad suuri muudatusi kaasa ei too. Globaalse keskkonna paranedes võib investeerimisjulgust küll juurde tulla, kuid tõenäoliselt mingeid ekstreemumeid ikka näha ei saa. Hetkel keskendutakse investeeringute tegemisel ettevõtluses lisandväärtuse ja tootlikkuse suurendamiseks, eriti paistab silma töötajate arendus ja koolitustegevuse investeeringud.

Ekspordis pole suurt imet loota

Majandus sõltub palju ekspordist, kuid see sõltub omakorda väliskeskkonna arengust. Ekspordis on selgelt tunda Euroopa problemaatilist taastumist ning kahanenud hinnakonkurentsivõimet. Mida aasta edasi, seda optimistlikumaks muutuvad ka prognoositavad numbrid, kuid üldiselt oleme ekspordi osas mõõdukalt optimistlikud.

Eesti kolmest peamisest ekspordipartnerist (Soomest, Rootsist ja Venemaast) kahel, nimelt Soomel ja Venemaal, on suhteliselt tõsiseid probleeme. Soome peamiseks probleemiks on majandusmudel, mis ei tule hästi toime rahvastiku vananemisega, ning Venemaa on suhteliselt kaua saanud pumbata üsnagi kallist naftat, kuid nad pole seda vääristanud. Need mõjutused annavad tunda ka Eesti ekspordis.

Kui Balti riike omavahel võrrelda, siis on Läti ja Leedu praegu Eestist mõnevõrra paremas seisus. Me oleme teinud neist mõningaid arengusammud küll kiiremini, kuid samas on nad hetkel meist paremini positsioneeritud.

Fundamentaalselt on majandus rahuldavas olukorras

SKP ei anna põhjust rahuloluks, kuid on vähemalt rahuldav. Muidu rahuldavas olukorras oleva majanduse riskiks on aga tööturg ja peamiseks kasvumootoriks eratarbimine. Jõulisest kasvust küll rääkida ei saa, kuid SKP ehk sisemajanduse koguprodukt tõuseb prognoositakse 2015. aastal umbes 1,3% ning 2016. aastal 2,8%. Selle kasvuga on raske rahul olla, aga kui laiemalt vaadata, siis on see siiski, nagu öeldud, vähemalt rahuldav.

Tööturg survestab palgamäärasid

Kõige huvitavam ja vahetum teema on tööturg, mis on suhteliselt sarnane majanduse üldise iseloomuga. Suuri muutusi on raske prognoosida, sest tööturg reageerib majandusele viitega. Tööpuudus on küll vähenenud, kuid seda vaid palgasurveid tekitava määrani. Nimelt tekib surve palkade kasvatamiseks, kui töötuse määr jõuab naturaalse tööhõiveni. Kui aga palgad kasvavad tootlikkuse tõusuta, siis on see problemaatiline. Juba praegu on palgasurvet tunda, kuid tootlikkuse kasvu eriti kuskilt ei paista. See tähendab aga, et innovatsioon muutub väga oluliseks. Kriisiga saavutatud hinnapõhine konkurentsivõime on praeguseks juba kaotatud. Nii tööjõu vähenemine kui palgasurve viivad ettevõtted selleni, et nad peavad teadlikult tegelema innovatsiooniga, muidu seisavad nad silmitsi tõenäolise hävinguga.

Kokkuvõttes pakub keskkond proovikive, eriti Euroopas. Palgasurve on probleemne ja inflatsiooni mootoriks saab kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Kukkuv tehingute arv sunnib pakkumishindu korrigeerima

Portaal KV.EEKorteripakkumiste hinnad jätkavad tõusu, kuid tõusu taga ei ole kinnisvara väärtuse kasv, vaid pakkumiste hulka uute ehk kallimate korterite lisandumine. Kinnisvarahinnad on tõusnud liiga kõrgele, mida kinnitab vähenev tehingute arv. Nii peavad korteripakkumiste hinnad allapoole tulema, et ostjad turule tagasi meelitada, kommenteerib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Korterite pakkumiste arv on alates käesoleva aasta algusest kasvanud kiiresti. Pakkumiste arvu tõusu taga on kõrgele kerkinud hinnad,“ selgitas Tarvo Teslon.

Kõrge hinnatase on omakorda muutnud kinnisvaraostu raskemini kättesaadavaks ehk viinud nõudluse vähenemiseni ehk korteritehingute arvu kukkumiseni. Tallinna korteritehinguid on aastataguse ajaga võrreldes vähemaks jäänud 8-11 protsenti. Tartus seevastu ületab 2014 II ja III kvartali aastane korteritehingute arvu langus isegi 20 protsenti, mis näitab, et ostjad on kinnisvaraturult jalga lasknud.

„Tartu tehingute arvu langust võib kirjeldada kivina kukkumisena. Varem või hiljem peavad kinnisvaramüüjad inertsist järjest kõrgemale ja kõrgemale kasvanud hinnaootused allapoole tõmbama,“ prognoosib Tarvo Teslon.

Tallinna tehingute arvu langus on väiksem, selle kõrval on Tallinna pakkumiste arvu kasv tagasihoidliku. Seetõttu Tallinna korteriturult radikaalseid arenguid ootama ei peaks.

„Tartu on äärmuslik näide, kus pakkumiste hinnad peavad allapoole tulema, et ostjad turule tagasi meelitada. Tallinna tehingute arvu langus on laugem ja seetõttu on pealinna hinnatrendid pehmemad,“ on Tarvo Teslon Tallinna hinnaarengute suhtes pisut optimistlikumalt meelestatud.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja hanke Läti esimese kaasaegse vangla projekteerimiseks

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas täna välja rahvusvahelise projekteerimistööde riigihanke, millega soovitakse leida koostööpartner Liepajasse rajatava Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi ja selle juurde kuuluva taristu projekteerimiseks.

Vangla on kavas ehitada 1200 kinnipeetavale ning sellest saab riigi esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd ligi 450 vanglaametnikku. Uus suurvangla koos 50-kohalise avavanglaga valmib senise kava kohaselt 2018. aastal.

RKASi ja Läti Vabariigi justiitsministeerium allkirjastasid käesoleva aasta aprillis koostöökokkuleppe kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmab nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

Tänapäevase vanglakompleksi projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Hooned peab olema võimalik rajada optimaalsete kuludega, ruumikasutus peab olema efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid planeeritakse ajale vastupidavatena.

Projekteerimishanke eeldatav maksumus on 1,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Riigihange „Uue Liepaja vangla projekteerimine” on avaldatud riiklikus riigihangete registris aadressil: https://riigihanked.riik.ee/register, hanke viitenumber on 158066. Pakkumiste esitamise aeg on 20. jaanuar 2015 kell 14.00.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Pindi Kinnisvara: turuinfo 11/2014

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

KV.EE: Tallinna äripindade üüripakkumisi on jäänud vähemaks

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmete pakuti 2014. aasta novembris Tallinnas üürile 3086 äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade üüripakkumiste arv vähenenud 14%.

Ainsate linnaosadena, kus äripindade pakkumine on suurenenud saame välja tuua Lasnamäe ja Põhja-Tallinna, kuid kasv vastavalt 4 ja 1 protsenti ei ole märkimisväärne.

Suurem on äripindade üüripakkumiste vähenemine olnud Haaberstis, kus pakkumine on portaalis KV.EE aastatagusega võrreldes kokku tõmbunud ligi kolmandiku võrra.

Mustamäe pakkumiste arv on mullusega võrreldes kukkunud isegi poole võrra. Käesoleva aasta novembris oli Mustamäel 322 äripinna üüripakkumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
11/2013 11/2014 Muutus, %
Haabersti 94 65 -31%
Kesklinn 1 296 1 271 -2%
Kristiine 458 365 -20%
Lasnamäe 484 502 4%
Mustamäe 613 332 -46%
Nõmme 158 131 -17%
Pirita NA
Põhja-Tallinn 214 216 1%
Vanalinn 121 111 -8%
 
Tallinn 3 590 3 086 -14%
 
Eesti 4 758 4 254 -11%
Harjumaa 3 731 3 322 -11%
 
Narva 50 54 8%
Pärnu 205 211 3%
Tartu 437 432 -1%

 Äripindade üüripakkumiste arv portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Ajutise hinnalanguse mõju majandusele on väike

Eesti PankTarbijahinnaindeks langes statistikaameti teatel novembris eelneva kuuga võrreldes 0,8% ning aastavõrdluses kiirenes hinnalangus 0,6%ni. Lisaks terve aasta kestel odavnenud energiale süvendas hinnalangust alusinflatsiooni ja toiduainete hinnakasvu aeglustumine. Hinnasurve vähenemine jätkus ka euroalal tervikuna, peamiselt energia odavnemise tõttu: ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon aeglustus novembris esialgse hinnangu kohaselt 0,3%ni.

Tarbijahindade lühiajaline langus, mille peamine põhjus on energia odavnemine, pole Eesti majanduskasvu seisukohalt probleemiks. Hinnalangusel oleks majandusaktiivsust vähendav mõju juhul, kui see kestaks pikemat aega ja tarbimisotsused lükataks madalama hinna ootuses edasi. Praegune hinnalangus puudutab aga valdavalt neid kaupu ja teenuseid, mille tarbimise edasilükkamine on keeruline või võimatu.

Toiduainete hinnakasv pidurdus novembris 0,2%ni, peamiselt alkoholi odavnemise tõttu, kuid paljude teiste toiduainete hinnalangus hoogustus samuti. Venemaa imporditakistuste mõju on seni avaldunud peamiselt toiduainete kokkuostuhindade alanemises, kuid mõju tarbijahindadele on olnud väike – kuigi liha ja lihatoodete hinnad novembris langesid, jätkus piima ja piimatoodete kallinemine. Peamiste toidutoormete madala hinnataseme tõttu maailmaturul kujuneb toiduainete hinnakasv ka 2015. aastal suhteliselt aeglaseks, seda hoolimata järgmisel aastal jõustuvast aktsiisimäärade tõusust. Aktsiiside tõusu mõjul kiireneb toiduainete hinnakasv oodatavalt kahe protsendipunkti ja tarbijakorvi hinnakasv tervikuna 0,5 protsendipunkti võrra.

Mootorikütused on aastaga odavnenud 4,4% ja elekter 6,6% ning see on kahandanud inflatsiooni ühtekokku 0,5 protsendipunkti. Energia odavnemise tõttu Eesti tarbijahinnad selle aasta kokkuvõttes tõenäoliselt langevad. Nafta praeguse hinnataseme juures on tarbijahindade kasv ka järgmisel aastal aeglasem kui Eesti oodatav pikaajaline hinnakasv, kuna hinnakasvu hakkab ilmselt pidurdama imporditav maagaas, mis sõltub vahetuskursist ja naftatoodete hinna muutusest viitaja jooksul. Soojusenergia hind tarbijatele võib seetõttu samuti langeda. Selle aasta teisel poolel takistas kaugkütte odavnemist euro vahetuskursi nõrgenemine.

Alusinflatsiooni pidurdumist põhjustas 2014. aasta teisel poolel tööstuskaupade odavnemine ja teenuste hinnakasvu aeglustumine. Teenuste vähenenud hinnakasv on olnud kooskõlas aeglustunud palgakasvuga. Lisaks sellele on koos kinnisvaraturu kohandumisega aeglustunud ka üüri kallinemine, ulatudes novembris 5,5%ni. Tööstuskaupadest odavnesid sõidukid ja koduelektroonika, kuid ka riiete ja jalatsite inflatsioon oli väike.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

inflatsioon01_05122014

inflatsioon02_05122014

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvaraekspert: iga viies üürnik on probleemne

1Partner1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul jätab iga viies üürnik arved maksmata, kahjustab korteri sisu või tassib tühjaks.

Martin Vahteri kinnitusel on kõige levinuimad probleemid, et inimene kaob ja jätab mitme kuu üüriraha või kommunaalid maksmata. “Võimalik kahju minimeerimiseks peaks omanik vähemalt ühe kuu üüri deposiidiks võtma ja võimalusel laskma kõik kommunaalteenused nagu küte, vesi, elekter ja internet üürnikul otse teenusepakkujaga sõlmida,” ütles Vahter.

“Mõlemapoolsete arusaamatuste vältimiseks tuleb sõlmida ametlik üürileping, määrata kodukord ning kõigist lepetest jätta kasvõi e-posti teel kirjalik jälg,” ütles Vahter ja lisas, et olukord kui näiteks üürileandja suvalisel ajal korterit kontrollima tuleb, on samuti lubamatu.

“Üürniku ja omaniku suhet reguleeriv seadus on õiglane, kuid selle jõustumine võtab liiga kaua aega. Puuküürniku vastu peab kõigepealt minema üürikomisjoni, kes menetleb kuid ja sealt edasi võtab kohtuistungini jõudmine samuti kuid ja pahatahtlikul üürnikul on võimalik pinnal pikalt parasiteerida. Alla 5000-eurose võlgnevusega polegi tegelikult mõtet ka kohtusse minna, kannataja maksab peale ja puuk nihverdab tasumisest kõrvale,” nentis Vahter ja soovitas lasta maakleril üürniku tausta eelnevalt krediidi-portaalidest kontrollida.

Martin Vahteri kinnitusel on enamus üürnikke siiski normaalsed ja üürimine mõistliku tootlusega äri. “Kõige parema tootluse annavad odavamad, näiteks õpilastele mõeldud korterid ülikoolide läheduses. Üürikorteri sisustus ei tohiks olla nii kallis, et selle kahjustamine suure miinuse tekitab,” ütles Vahter.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eluasemekulud langesid aastaga 1,5%

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,8% ja võrreldes eelmise aasta novembriga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta novembriga võrreldes 0,8% ja teenused 0,4% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes langenud 0,3% ja mittereguleeritavad hinnad 0,7%.

2013. aasta novembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, kus mootorikütus oli 4,4% odavam kui möödunud aastal. Mõnevõrra väiksem oli elektri, soojusenergia ja kütte mõju, sealjuures oli kodudesse jõudnud elekter 6,6% ja soojusenergia 1,3% odavam. Aastataguse ajaga võrreldes oli suurem mõju indeksile ka alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 3,1% ja 7,4%. Toidukaupadest on enim kallinenud konservpiim (17%) ning odavnenud suhkur (43%), kartul (20%) ja õunad (19%).

Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks transport, mis andis langusest poole 29% odavnenud lennukipiletite ja 2,1% odavnenud mootorikütuse tõttu. Toidukaupadest kallinesid kuuga enim kurk (41%) ja viinamarjad (39%) ning odavnesid mandariinid (26%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2014
Kaubagrupp November 2013 –
november 2014, %
Oktoober 2014 –
november 2014, %
KOKKU -0,6 -0,8
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,8 -0,8
Alkohoolsed joogid ja tubakas 3,1 -0,8
Riietus ja jalatsid 0,5 0,0
Eluase -1,5 -0,1
Majapidamine 1,2 0,1
Tervishoid 2,6 0,2
Transport -3,3 -2,7
Side -2,5 -0,4
Vaba aeg 0,8 -0,5
Haridus ja lasteasutused -21,9 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 4,1 -1,0
Mitmesugused kaubad ja teenused 1,8 -1,0
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: Põgenemine Peterburist – tohutult suurelt ja lärmakalt ehitusplatsilt

Sisserände tõttu 2025. aastaks rohkem kui kolmekordistuv Peterburi elanikkond vajab massiliselt uusi kortereid, mistõttu sealsed uusarendused mahutavad sama palju elanikke, kui keskmise suurusega Eesti linnad.

On täiesti arusaadav, kui lähema kümne aastaga 5,3 miljoni elanikuni kasvava suurlinna asukad ihaldavad juba täna puhata Eestis, näiteks Narva-Jõesuus, kus vaikus ja mändide tasane kohin tundub kui oleksid sisenenud paradiisi, räägib novembri alguses Peterburi kinnisvaramessi külastanud Arco Vara Ida-Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens.

Paljud eestlased mäletavad Peterburi sellise arhailise ja toretsevana, nagu see oli nõukogude ajal ega ole hiljem selles suurlinnas käinud. Missugune on Peterburi nägu täna?

Aastal 2004 koostatud üldplaani kohaselt moodustas 2015. aastaks planeeritava uusehituse maht kaks kolmandikku Eesti ehitusmahust ning 2025. aastaks on Peterburi uusehituste maht pooleteistkordne võrreldes tänase Eesti elamufondiga tervikuna.

Kui sõita läbi Peterburi magalarajoonide, hakkavad silma pikad paljukorruselised majaseinad ja pidevalt on näha erinevate uusehituste algust. Näiteks Rakveret ja Sillamäed peetakse Eestis küllaltki suurteks linnadeks, kuna need linnad on siin elanike arvu poolest seitsmendal-kaheksandal kohal, Peterburis elab aga samapalju inimesi ühes suuremas kortermajade kompleksis. Arhitektuuri, majade ja sisehoovide funktsionaalsuse, asustuse, elu ja olmekultuuri ning turuolukorra määrab ennekõike nende inimeste hulk, kes vajavad eluaset Peterburis.

Meile võib osa Peterburi elamukultuurist tunduda vastuvõetamatu, ebaesteetiline või kummaline, kuid võimsa ja toretseva metropoli tingimustes neid probleeme teistmoodi lahendada ei osata. Peterburi suurlinlik olustik muudab mõistetavaks ka jõukama Peterburi elaniku soovi soetada endale nn puhkusekorter vaikses, hubases ja puhtas Tallinnas või veel parem, Narva Jõesuus. Mõned meie kliendid on öelnud, et Eestis viibimise esimestel päevadel neil pea lausa valutab ja on uimane meie puhtast õhust ja vaikusest.

Milline ühiskonnakiht ostab Venemaal uusarenduste kortereid?

Üha kasvav nõudlus eluasemete järele on tekitanud suure hulga investoreid, kes ostavad kortereid nende hilisemaks väljaüürimiseks. Tavaline investeeringu tootlus Venemaal on praegu 10% aastas. Loomulikult on ka selliseid ostjaid, kes ostavad korteri endale. Täna algavad kahetoalise korteri hinnad 3 miljonist rublast. Venemaa laenusüsteem on paindlik ja toimib hästi, seetõttu on korteri ost töötavatele inimestele täiesti jõukohane.

Kui suured riskid Venemaal korteriostuga kaasnevad?

Suur osa uusarenduste korteritest müüakse ja ostetakse juba n-ö vundamendi staadiumis, kui arendajatel on vaja ehitusse raha investeerida. Loomulikult on korteri hind sellel hetkel ostja jaoks oluliselt soodsam võrreldes valmisehitatud majas ostetava korteri hinnaga. Erinevad arendajad mõtlevad välja erinevaid motivatsioonipakette nendele, kes on valmis tegema suure sissemaksu ehituse algstaadiumis, kingitusteks pakutakse nii tasuta mööblit kui ka sõiduautot.

Endiselt esineb ka juhtumeid, kus ehitusettevõtja pankrotistub enne ehituse valmimist. Sellise olukorra vastu 100% kaitset ei ole, ehitajad viitavad oma autoriteedile, usaldusväärsusele ja pikaajalisele kogemusele kinnisvaraturul. Ostjad saavad end kaitsta kinnisvaraarendaja tausta uurimisega nii tema partneritelt, pankadest, klientidelt kui ka oma tuttavatelt.

Milliste täiendavate joontega vene kinnisvaraarendust iseloomustada?

Peterburile ja Venemaale tervikuna on iseloomulik ehituse suur maht. Ehitatakse palju, kuna nõudlus on kõrge. Korter uues majas, see on Peterburis eluliselt vajalik kaup, võib öelda ka masstoodetav tarbekaup, mille puhul on oluline toote hind ja lähedus metroojaamale. Väga paljud kortermajad on sama sarnased kui vaade nende akendest. Sellised eluasemed sobivad suurepäraselt investeeringuteks.

Eestis lähtub klient korterit valides eelkõige esteetilistest kriteeriumidest: arhitektuur, planeering, välisilme, korterite arv majas, puhkeala ja laste mänguväljaku olemasolu, parkimiskoht, vaade, piirkond, jne. Korter uues majas – see tähendab eestlase jaoks olulist ostu, mida väärtustatakse ka kui jõukuse sümbolit.
Loomulikult leidub Peterburis ka väga huvitavaid, tavalisest erinevaid projekte. Venemaal on palju andekaid projekteerijaid, arhitekte ja turundajaid, kes töötavad nõudlike ja maksejõuliste klientide jaoks.

Kuivõrd ootavad idanaabrid samasugust lähenemist Eestis aset leidvalt kinnisvaraarenduselt?

Kui me räägime uusarenduse projektidest, siis Venemaalt tulnud ostja otsib Eestist eelkõige vaikust, skandinaavialikku disaini ja esteetikat ning euroopalikku kvaliteetset infrastruktuuri, teenindust ja elukvaliteeti. Need nelisada kilomeetrit, mis lahutavad Peterburi ja Tallinna, on hõlpsasti läbitavad. Tallinn on lähemal kui Praha ja odavam kui Helsingi ja meil on olemas kõik teenused, mida Skandinaaviamaadelt oodatakse. Kui vaid vene rubla stabiliseeruks ja välispoliitilised suhted paraneksid.

Kui on vaja mõnda aega elada või äri ajada Peterburis, kas Arco Vara soovitab seal elamispinda üürida või osta?

Kui räägime lühiajalisest või keskmise pikkusega projektist, siis ma ei hakkaks kohe elamispinda ostma. Olukord Venemaal on muutunud keerukamaks ja inimesed usuvad, et investeering kinnisvarasse aitab hoida nende raha väärtust, kuna omandatud korterit on võimalik välja üürida või hiljem isegi inflatsiooni tõttu kallimalt maha müüa.

Korterite hinnamuudatused ei toimu proportsionaalselt euro kursi muutumisega. Üks stagnatsiooni põhjustest turul on selles, et keegi ei tea, mis rublaga juhtub ja sellest tulenevalt viivitavad ostjad lõplike otsuste langetamisega ning müüjad ei taha müüa liiga odavalt. Selles situatsioonis päädib kinnisvara müük ja raha kiire investeeringust väljavõtmine rubla kursi kukkumisest tulenevate kaotustega.

See on see, mis juhtub just praegu. Kõige kohasem käitumine on jätkata oma elamispinna üürileandmist ja oodata majandusliku olukorra paranemist. Selleks tuleb vähendada negatiivsete protsesside mõjusid, kasvõi üürilepingu indekseerimisega, mis hoiab üürisumma vastavuses raha väärtusega.

Mida tasub kõrva taha panna, kui peaksite kokku puutuma kinnisvaraga Venemaal?

Venemaa turg on keerukas ja sisaldab palju riske. Ma usun, et tasub teha koostööd tuntud suurte firmadega, kuid ka siis tasub olla tähelepanelik, tutvuda eelnevalt firma ajaloo, omanike, partnerite ja allhankijatega ning koguda maksimaalselt informatsiooni avalikest allikatest oma müüja või ehitaja kohta.

Peterburi kinnisvaramessist

Novembri teisel nädalavahetusel toimus Peterburis 29. rahvusvaheline kinnisvaramess, mis on oma 38 000 külastajaga suurim turundussündmus Venemaa kinnisvaraturul.

Peterburi linna, selle lähiümbruse ja välismaa kinnisvara tutvustaval messil osales enam kui 350 ettevõtet Peterburist, Leningradi oblastist ja välisriikidest. Tähelepanu keskmes oli ekspositsioon „Linn linna taga”, mis tutvustas uudse võimalusena linlikku elustiili väljaspool Peterburi piire. Välismaine kinnisvara oli esindatud 30 osalejaga, kes pakkusid teenuseid ja kinnisvaraobjekte erinevatest riikidest nii müügiks kui ka üürile.

Peterburi kinnisvaraturust

Peterburi üldplaneering näeb ette rahvaarvu kasvu 5,3 miljonile elanikule 2025. aastaks. Sealjuures viiekordistub sisserändajate osakaal.

2004. aastal oli Peterburi elamispinna üldmaht 96,8 mln ruutmeetrit. Korterite arv ulatus 1,7 miljonini, iga linlase kohta tuli 21 m2 elamispinda. Peterburi üldplaneeringu järgi prognoositakse elamispinna juurdekasvuks 2015. aastaks 32 mln ruutmeetrit ja 2025. aastaks 68 mln ruutmeetrit.

Võrdluseks, Eestis on 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 44,8 mln ruutmeetrit elamispinda, mis jaguneb 447 000 korteri vahel. Iga elaniku kohta tuleb keskmiselt 30,5 ruutmeetrit elamispinda.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tutvustatakse Kaitseliidu Männiku kinnistu detailplaneeringut

TallinnNõmme Linnaosa Valitsuses (Vabaduse pst. 77) ja Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7) saab alates 19. detsembrist 2014 kuni 9. jaanuarini 2015 tutvuda Männiku tee 121 // Mahla tn 90 kinnistu detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registri http://tpr.tallinn.ee/tpr/ vahendusel.

Detailplaneering võimaldab rajada Männikule Kaitseliidu Harju maleva vajadusi arvestava hoonetekompleksi. Männiku tee 121 // Mahla tn 90 kinnistu pindala on 2,32 ha.

Detailplaneeringuga määratakse riigikaitsemaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 12 hoone rajamiseks, hoonete kõrguseks on kavandatud 1-4 korrust.

Lisaks moodustatakse kinnistu kõrval paiknevast reformimata riigimaast transpordimaa krunt perspektiivse kõrvaltänava rajamiseks ning antakse heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu koostas Casa Planeeringud OÜ.

Planeeritav ala asub Männiku tee ja raudtee vahelisel alal. Lõunasse jääb endise liivakarjääri põhjas paiknev tööstusettevõtete piirkond, kus on valdavalt kuni 3-korruselised rekonstrueeritud tootmishooned, põhja poole jäävad 2- ja 5-korruselised korterelamud. Nõukogudeaegne tööstusmaastik on asendumas kaasaegsema ning korrastatuma äri- ja tootmishoonete kompleksiga, mis parandab ka piirkonna üldilmet.

Riigikaitsemaa sihtotstarbega Männiku tee 121 // Mahla tn 90 kinnistu kuulub Kaitseliidule. Krundil on eriotstarbelised hooned ning Kaitseliidu parklad.

Tallinna üldplaneeringus on planeeritava ala juhtotstarbeks riigikaitseline ala. Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas, arvestab Nõmme linnaosa ehitusmäärust ning on kooskõlas koostatava Nõmme linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 12. detsembri 2012 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 20. detsembrist 2012 kuni 3. jaanuarini 2013 Nõmme Linnaosa Valitsuses, 3. jaanuaril 2013 toimus detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid