Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABC toimub 19-22/01/2015

Kinnisvara ABC: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko SulaKinnisvarakoolis toimub 19-22/01/15 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus annab Sulle vajalikud baasteadmised kinnisvaratehinguteks. Oodatud on kõik maaklerid, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Samuti tuleb koolitus kasuks eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida.

Osalejad saavad kaasa abimaterjalid oma teadmiste täiendamiseks.

Kinnisvaramaakleri koolituse lõpetamise tunnistus on Sulle heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Aktiivsetele koolitusel osalejatele garanteerime tööpakkumised.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub neljal päeval 19-22/01/15 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: Mitteeluruumide ehitus- ja kasutuslubade arv väheneb

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014 III kvartalis sai Eestis ehitusloa 641 mitteeluruumi. See on aastatagusest 4% vähem. Samal ajal sai kasutusloa 181 mitteeluruumi. Siin on languseks juba 20%.

Paralleelselt ehituslubade vähenemisega on kukkunud ka ehitusloa saanud mitteeluruumide pind. 2014 III kvartalis sai ehitusloa 195 000 m2 mitteeluruume, mis on aastatagusest 12% vähem.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KV.EE: Harjumaa korteripakkumiste arv kasvas aastaga 31%

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti novembris 2014 Harjumaal müügiks 9755 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on Harjumaa korterite pakkumine kasvanud 31%. Seejuures on Tallinna korterite müügipakkumiste arv kasvanud 8493 korterini ehk 40 protsendi võrra.

Kui korterite müügipakkumisi on mõnda Harjumaa omavalitsusse juurde tulnud ja mõnes vähemaks jäänud, siis müügipakkumiste keskmine hind näitab ühtsemat suunda. Vaadeldavas 17 omavalitsuses on korterite müügipakkumiste keskmine hind portaali KV.EE andmetel aastaga vähenenud vaid neljas. Ülejäänud 13 omavalitsuses on hind tõusnud.

Turu suurimas ja kalleimas piirkonnas ehk Tallinnas on korterite pakkumishind aastatagusest 9% kõrgemal. Selle numbri juures tuleb aga tõdeda, et tegemist on eelmise aasta viimaste kuude ja selle aasta esimeste kuude hinnatõusuga. Valdavalt on Tallinna korterite pakkumishind näidanud käesoleval 2014. aastal horisontaalset liikumissuunda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  11/2013 11/2014 Muutus, % 11/2013 11/2014 Muutus, %
Anija vald 44 37 -16% 317 424 34%
Harku vald 77 25 -68% 1 038 1 341 29%
Jõelähtme vald 18 NA 834 1 009 21%
Keila 88 113 28% 984 1 070 9%
Keila vald 61 67 10% 477 511 7%
Kose vald 42 47 12% 536 441 -18%
Loksa 53 62 17% 291 301 3%
Maardu 174 245 41% 765 865 13%
Nissi vald 40 13 -68% 254 212 -16%
Paldiski 124 112 -10% 410 488 19%
Rae vald 215 202 -6% 1 365 1 501 10%
Saku vald 17 22 29% 852 1 177 38%
Saue 47 29 -38% 1 075 1 078 0%
Saue vald 76 77 1% 1 292 1 250 -3%
Tallinn 6 082 8 493 40% 1 615 1 754 9%
Vasalemma vald 48 15 -69% 110 104 -5%
Viimsi vald 254 196 -23% 1 382 1 464 6%
 
Eesti 14 318 17 025 19% 1 112 1 313 18%
Harjumaa 7 460 9 755 31% 1 487 1 656 11%
Narva 379 570 50% 628 650 4%
Pärnu 1 029 872 -15% 1 129 1 198 6%
Tartu 1 412 2 364 67% 1 275 1 357 6%

Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ehitusmaterjalitootjad: Baltimaade kõrghoonete arhitektuur liigub eri suunas

GuardianBaltimaades tegutsevate ehitusmaterjalide tootjate kinnitusel on Eesti kontorihoonete arhitektuur naabritega võrreldes läinud eri teed – kui Eesti ja Skandinaavia arhitektid kombineerivad klaasi pigem erinevate materjalidega, näiteks kivi, metalli ning puiduga, siis Läti ja Leedu kaasaegses arhitektuuris domineerivad fassaadid, mis on tehtud ainult klaasist.

Euroopa klaasitööstus on viimastel aastatel läbi teinud suure arengu. Uue trendina pööratakse fassaadiklaasi puhul aina rohkem tähelepanu selle funktsionaalsusele. “Tänapäeva klaas peab vastama arhitektide nõuetele, kes eelistavad hoonetes kasutada aina enam neutraalset klaasi, samas otsivad kinnisvaraarendajad energiasäästlikke lahendusi. Koostöös teadlastega ongi meie ülesandeks anda klaasile lisaväärtus, muutes selle vastupidavaks päikesesoojusele, külmale, mürale ja vibratsioonile,” ütles USA klaasitootja Guardian Glassi Baltimaade turundusjuht Vaidas Petkevičius.

Arhitektid eelistavad üha enam kasutada kaasaegsete kontorihoonete fassaadides läbipaistvat neutraalset värvi klaasi, mis muudab maja õhulisemaks ning võimaldab paremini ära kasutada looduslikku valgust. Samas on suurte klaasfassaadidega hoonete igapäevakulud meie kliimas suhteliselt kõrged. “Eestis, kus talved on pimedad ja külmad ning suved suhteliselt soojad ja päikeselised, on oluline valida klaasilahendused, mis aitavad kokku hoida hoone talviseid kütte- ning suviseid jahutuskulusid,” kommenteeris Petkevičius. Klaasitootja Guardian on just selleks otstarbeks loonud uue põlvkonna fassaadiklaasi SunGuard, mis sobib eriti hästi just Eesti pimedate talvede ja päikeseliste suvedega kliimasse, kuna laseb hoonesse 70% päevavalgusest, takistades samal ajal 65% majja tulevast päikesesoojusest.

Uue suunana on moodsate hoonete arhitektuurilise lahenduse väljatöötamisse järjest enam hakatud kaasama kliimaspetsialiste, kelle ülesandeks on välja arvutada, kui palju päikesevalgust ja -soojust maja erinevatesse osadesse jõuab. Need kalkulatsioonid võetakse aluseks hoone õhutus- ja soojussüsteemide arendamisel. “Kuigi kliimaspetsialistide eksperthinnangu abil võib hiljem hoone igapäevakulusid tunduvalt vähendada, näeme seda trendi pigem Skandinaavias ning kahjuks Baltimaades seda eriti ei praktiseerita,” kommenteeris alumiinium- ja klaaskonstruktsioone tootva ettevõtte KG Constructions kommertsdirektor Arnas Liseckas.

Baltimaades on hetkel ehitusjärgus mitu kontorihoonet ja korterelamut, mille põhimaterjaliks on klaas. Näiteks Riias on kohe valmimas Baltimaade kõrgeim hoone Z-Towers, millel on üle 35 000 ruutmeetri Guardiani klaasist fassaade.

Guardian on juhtiv USA päritolu klaastooteid valmistav ettevõte, mille lahendusi kasutatakse ehitusmaterjalidena kaubanduslikes rakendustes, hoonetes, sisekujunduses ja autotööstuses. Tänu pidevale koostööle teadlastega on Guardian esirinnas oma uuenduslike toodete, sealhulgas kõrge efektiivsusega klaaskatete arendamisel. Guardian ja selle tütarettevõtetes töötab üle 17 000 inimese ning ettevõte tegutseb Põhja-Ameerikas, Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Maapered saavad 1,78 miljonit eurot koduse taristu väljaehitamiseks

SiseministeeriumSiseministeerium saatis maavalitsustele konsulteerimiseks hajaasustuse programmi tingimused 2015. aastaks. Tuleval aastal toetab riik maaperesid koduse taristu väljaehitamisel 1,78 miljoni euroga.

Toetuse abiga saavad hajaasustuses elavad majapidamised välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Siseminister Hanno Pevkur märkis, et erinevalt varasemast saavad 2015. aastal toetust küsida ka need majapidamised, kus lapsi pole. „Otsustasime laiendada toetuse saajate ringi kõikidele hajaasustusega maapiirkondades elavatele majapidamistele, et aidata kaasa võimalikult paljude inimeste elutingimuste parandamisele maapiirkondades. Programmiga soovime kaasa aidata elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades,“ lisas Pevkur.

Programmist taotlejatel tasub tähele panna, kas nende elukohaandmed rahvastikuregistris vastavad tegelikule elukohale. Nimelt saab toetust taotleda majapidamisele, kus taotleja 1. jaanuari 2015 seisuga rahvastikuregistri andmetel elab.

Taotleja omaosalus on vähemalt kolmandik projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisavad kumbki omalt poolt kolmandiku. Maksimaalne toetus riigi ja omavalitsuse poolt kokku ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.

Programmi tingimused on kavas kinnitada hiljemalt vabariigi aastapäevaks. Taotlusvoorude toimumise aja kuulutavad välja maavalitsused. Taotlusvooru kuulutab välja maavalitsus nendes kohaliku omavalitsuse üksustes, kes on avaldanud valmisolekut programmis 2015. aastal osaleda.

2013. aastal esitati hajaasustuse programmist toetuse saamiseks 719 taotlust, rahastati neist 622. Kokku on hajaasustuse programmide abiga saanud vajaliku investeeringu teha üle 3500 pere, neile lisanduvad 2014. aastal toetust saanud perekonnad. Tänavu laekus 1033 taotlust, kokkuvõtted nende kohta tehakse uue aasta alguses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eluasemelaenude keskmine intressimäär langes novembris 2,2%ni

Eesti PankEesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht kasvas novembris aasta võrdluses 3,4%.Portfelli maht suurenes kuuga 40 miljoni euro võrra. Novembri lõpu seisuga oli ettevõtete ja majapidamiste laenukohustuste maht kokku 15,4 miljardit eurot.

Ettevõtetele väljastatud laenude aastakasv püsis eelneva kuu 4,5% juures. Ettevõtete laenukohustuste maht suurenes kuuga 27 miljoni euro võrra. Nii pika- kui ka lühiajalisi laene väljastati novembris aasta keskmisest suuremas mahus. Pikaajaliste laenude kasvu mõjutas ka autoliising, mis suurenes osaliselt detsembris jõustunud ettevõtte sõiduauto maksustamist puudutava seadusemuudatuse tõttu. Novembris väljastati uusi laene kõige suuremas mahus kaubandus-, tööstus- ja kinnisvaraettevõtetele.

Eluasemelaenude aastakasv kiirenes novembris 2,6%ni. Uusi eluasemelaene võeti 71 miljoni euro eest ehk eelnevate kuudega võrreldavas mahus. Majapidamistele väljastatud muude laenude maht jäi eelnevate kuudega võrreldes tagasihoidlikumaks.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes novembris, sama moodi nagu oktoobriski, keskmise intressimarginaali kahanemise tõttu. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär langes novembris 2,2%ni. Ettevõtetele novembris välja antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,5%.

Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud moodustasid novembris 1,9% laenuportfellist. Viivislaenude maht on püsinud alates eelmise aasta lõpust suhteliselt muutumatu. Ühelt poolt vähendab viivislaene endiselt varasemate laenumakseprobleemide lahenemine, kuid teiselt poolt on hakanud ilmnema ka uusi probleeme laenumaksete tasumisel. Pikemaajaliselt viivises olevad laenud on suurenenud viimastel kuudel kaubandus- ja novembris ka tööstusettevõtete seas.

Majapidamiste hoiuste kasv püsis kiire, ulatudes aasta võrdluses 8,4%ni. Ettevõtete hoiused, mille kasv ongi muutlikum, kahanesid novembris 94 miljoni euro võrra. Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht ulatus novembri lõpus 9,6 miljardi euroni, mis on 6,7% rohkem kui aasta tagasi. Mitteresidentide hoiused novembris pisut suurenesid, kuid võrreldes aastataguse ajaga on nende maht muutunud vähe (0,8%).

20141223pangandus2

20141223pangandus1

20141223pangandus3

Mari Tamm
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tondi Elukvartali teise hoone ehitustöödega alustamine

Pro KapitalNordecon AS ja AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu sõlmisid 25.02.2014 ehituslepingu Tallinna Kristiine linnaossa rajatava Tondi Elukvartali ehitustööde teostamiseks. Ehitusleping on jagatud kolme etappi.

Esimeses ehitusetapis valmib 31 korteriga ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone ning kvartali keskväljak. Lisaks rajatakse vajalikud teed ja väliskommunikatsioonid. Esimese ehitusetapi töödega alustas AS Nordecon veebruaris 2014 ja tööde planeeritud valmimine on jaanuar 2015.

Seisuga 22.12.2014 on esimese hoone 31 korterist 17 korteri osas sõlmitud võlaõiguslik müügileping (55% kõigist korteritest).

OÜ Marsi Elu teavitas 19.12.2014 AS-i Nordecon, et soovib ehituslepingu teise etapi ehitustöödega alustamist. Teises ehitusetapis valmib 31 korteriga eluhoone. AS Nordecon on alustanud teise ehitusetapi töödega ja tööde planeeritud valmimine on november 2015. Teise ehitusetapi ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu kaks miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Seisuga 22.12.2014 on teise hoone 31 korterist 7 korteri osas sõlmitud võlaõiguslik müügileping. Enne ehitusega alustamist leidis 22% kõigist teise hoone korteritest ostja.

Lisaks on Nordecon AS-i ja OÜ Marsi Elu vahel kokku lepitud ka optsioon kolmanda ehitusetapi teostamiseks, mille rakendamisel rajatakse täiendavalt 31 korterit.

„Oleme rahul korterelamu müügitulemustega, mille ehitusega alustasime veebruaris sellel aastal. Huvi Tondi Elukvartali vastu andis meile kindlust alustada ka järgmise hoone ehitustöödega. Tondi Elukvartalist saab valmimisel esimene Tallinna kesklinna lähedusse kerkiv terviklik linnaosa, mis ehitatud 21. sajandil ning seda tänapäevaste väärtuste kohaselt“ lausus ASi Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Mis hakkab uuel aastal kinnisvaraturul juhtuma?

Adaur Grupi kinnisvara­konsultant Tõnu Toompark:

Läinud aasta oli elamispindade turul hea, kuid mitte lootusetu. Liiga kiiresti kasvanud elamispindade hinnad trügisid kõrgustesse, kust mõningane allatulek on paratamatus. Seda ennekõike nõudluse kadumise tõttu, sest ostjatele käib praegune hinnatase üle jõu.

Tahame või ei taha, aga paratamatult mõjutab kinnisvaraturgu ja kogu majandust idas toimuv. See süstib inimestesse ebakindlust, mis omakorda on tegur tehingute tegemise edasilükkamiseks.

Tallinna korteriturult võib eelkõige kõrgele kerkinud hindade tõttu oodata mõningast jahtumist. See tähendab tehingute arvu vähenemist ja hindade allapoole korrigeerimist. Tallinna hinnalanguse ülemine piir võiks jääda 10% juurde. Tartu tehingute arv on langenud rohkem ja ostjate turule tagasi peibutamiseks tuleb pakkuda suuremat soodustust.

Muudes linnades-valdades on elu ses mõttes rahulikum, et suurt hinnatõusu, mis oleks kinnisvara kättesaamatusse kõrgusesse tõstnud, ei ole olnud. Seega pole ka otsest vajadust hindu langetada. Küll näitavad Tallinna ja Tartu trendid ette, mis omal määral paratamatult provintsi kanduvad.

Väikelinnade kinnisvaraturu kohta prognooside tegemine ei ole tänuväärt tegevus, sest üksikute tehingutega asulate turg on niivõrd sõltuvuses pimedast juhusest, et selle prognoosimisel peab kristallkuul varuks olema.

Elamispindade ostu-müügi­turu trende arvestades võib arvata, et nii mõnigi korterimüüja ei lepi madala hinnaga. Müümise asemel paneb selline vara omanik korteri üüriturule. See tähendab, et uuel aastal võiksime näha pakkumise kasvu ja see mõjutab üürihindu – eelkõige hoiab üürihinnad paigal. Üürihindade langust on raske prognoosida, sest ostu-müügiturust erinevalt ei ole üüriturul ülepakkumist, mis hindu alla suruks.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/mis-hakkab-uuel-aastal-kinnisvaraturul-juhtuma?id=70396053

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Statistika: 2014 III kvartalis sai ehitusloa 945 eluruumi

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014 III kvartalis sai ehitusloa 945 eluruumi kogupindalaga 107 000 m2. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 31% ja nende pindala 22%.

Asjaolu, et ehitusloa saanud eluruumide arvu kasv ületab oluliselt ehitusloa saanud eluruumide pinda näitab, et järjest suurem arv eluruumidest on keskmisest ehitusloa saanud pinnast väiksema pinnaga eluruumid ehk valdavalt korterid.

Positiivse asjaoluna tuleb välja tuua, et käesoleva aasta kolme kvartaliga on ehitusloa saanud juba peaaegu sama palju eluruume kui kogu eelmise 2013. aasta jooksul kokku. See tähendab, et arendajatel on potentsiaali turule tuua värsket pakkumist.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Merko: Kontserni struktuuri korrastamine

MerkoAS Merko Ehitus jätkab 2014. aasta alguses kontserni ettevõtete struktuuri efektiivsema juhtimise ning administratiivkulude kokkuhoiu eesmärgil välja käidud tegevuskava läbiviimist.

Tegevuskava raames vaadatakse üle ja korrastatakse mitteoluliste tütarettevõtete osalused ning otsustatakse ettevõtete võimalikud ümberkujundamised, omandamised või võõrandamised. Tegevuskava ei puuduta kontserni olulisi tütarettevõtteid ega oma olulist mõju kontserni finantstulemustele.

22. detsembril 2014 algatas AS Merko Ehitus protsessi oma 100%lises omanduses olevate kinnisvaraarendustega seotud ettevõtete OÜ Metsailu, OÜ Ringtee Tehnopark, OÜ Maryplus ja OÜ Constancia ühendamiseks, ettevõtete haldamisega seotud administratiivkulude kokkuhoiu eesmärgil. Ühendavaks ühinguks on OÜ Metsailu.

Ühendatavad ühingud ühinevad OÜga Metsailu ning ühinemise tulemusel lõppevad ühendatavad ühingud likvideerimismenetluseta. OÜ Metsailu saab ühendavate ühingute õigusjärglaseks. Ühinemise tulemusel jääb jätkuvalt AS Merko Ehitus ühendava ühingu OÜ Metsailu ainuosanikuks. Ühinemise bilansi päev alates millest kõik ühendatavate ühingute tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvelt on 1. jaanuar 2015.

Lõplik ühinemiskanne äriregistris toimub eeldatavasti 2015. aasta esimese poolaasta jooksul. Nimetatud tehing ei oma mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile, varadele ega kohustustele.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Novembris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,7% ja võrreldes 2013. aasta novembriga -2,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses ja metallitootmises.

2013. aasta novembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hinnatõus metallitootmises ja mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, november 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi November 2014 –
oktoober 2014, %
November 2014 –
november 2013, %
KOKKU -0,7 -2,3
Töötlev tööstus -0,4 -1,8
Mäetööstus 8,7 7,0
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -7,3 -10,3
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,2 2,9

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,9% ja võrreldes 2013. aasta novembriga -3,2%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid novembris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste, jookide ning rõivaesemete hinnad, samas tõusid põllumajandussaaduste ja mööbli hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga -1,0% ja võrreldes 2013. aasta novembriga -5,7%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid novembris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste, põllumajandussaaduste ja nahktoodete hinnad, samas tõusid tekstiiltoodete ja metallide hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: büroopindadega elamukompleks Vilniuses

Merko19. detsembril 2014 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva UAB Merko Statyba ning UAB „Prodo“ ja UAB „Baltic Petroleum“ vahel ühine leping Vilniuses, Algirdo 42/Kauno 16 asuva büroopindadega elamukompleksi ehitamiseks.

Vastavalt lepingule ehitab UAB Merko Statyba täiesti uue ühendatud maa-aluse parkimisega üheksast hoonest koosneva kvartali, mille brutopind on kokku üle 41 000 m².

Lepingu maksumus on ligikaudu 15 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde algus on planeeritud 2015. aasta jaanuarisse ning valmimine 2017. aasta algusesse.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Eluaseme hinnaindeksi kasv jätkus ka III kvartalis

StatistikaametEluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 4,1% ja võrreldes 2013. aasta III kvartaliga 13,2%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,6% ja majade hinnad 5,4%.

2013. aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 15,3% ja majade hinnad 7,9%. Korterite hinnad tõusid kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 15,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 12,8% ning ülejäänud Eestis 19,6%.

Võrreldes II kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 4,7%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,3% ning ülejäänud Eestis 2,7%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 9% ja võrreldes 2013. aasta III kvartaliga 13%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 12-03-2015

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt: Mati KadakKinnisvarakoolis toimub 12/03/2015 koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Koolitust viivad läbi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimees ning Ametikogu juhatuse liige Mati Kadak.

Koolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad.

Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus on mõeldud nii professionaalsele maaklerile, kui ka investorile või spekulandile. Samuti on koolitus suunatud eraisikutele, kellel on plaanis osta kinnisvara kohtutäiturilt.

Koolitus „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ toimub neljapäeval 12/03/2015 kell 10.00-15.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Võru Gümnaasiumi uues õppehoones peeti sarikapidu

Riigi Kinnisvara / RKASTäna peeti Võru Gümnaasiumi sarikapidu, millega tähistati uue õppehoone maksimaalse kõrguse saavutamist ja olulist vaheetapi maja ehituses. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõi hoone katuselt alla kooli direktor Karmo Kurvits, teda abistasid Riigi Kinnisvara AS (RKAS), ehitusfirma Nordecon AS, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Võru linnavalitsuse esindajad.

Juuli alguses, loetud päevad pärast seda kui RKAS ja Nordecon AS allkirjastasid 3,35 miljoni euro suuruse lepingu Seminari tänav 1 asuva õppehoone rekonstrueerimiseks, algas nimetatud aadressil hoogne lammutus- ja ehitustöö. Tänaseks on valmis uue õppehoone karp ja vanas osas tehtud keldri süvendamise ning seinte tugevdamise tööd. Hetkel käib vahelagede ehitus ja tehakse fassaaditöid. Õppehoone valmib lõplikult tuleva aasta juulis.

Võru Gümnaasiumi tarvis rekonstrueeritakse täielikult Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ning selle kõrval asunud 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele tuleb kaasaegne ja õpilasesõbralik õppehoone. Mõlemad hooned on seotud üheks tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.

Õppehoone on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan ning selle suuruseks on 3 219 ruutmeetrit, millest üle poole moodustab juurdeehitus.

Haridus- ja Teadusministeerium, Võru Linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt juhib gümnaasiumihoone rajamist RKAS. Kooli rajamist kaasrahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Gümnaasiumihoone valmib projekti „Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine“ raames, mida rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Võru Gümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360, õppetöö hoones algab 2015. aasta
1. septembril.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused