Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.
Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus otseselt investori sisemisest taotlusest ja tema nägemusest üüriärist.
Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine sugugi vajalik olla. Siis ehk piisabki vaba raha kinnisvarasse paigutamisest, et jooksvalt väikest üüriraha voogu nautida.
Kui investori eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, siis tuleb finantsvõimenduse kasutamiseks paratamatult laenukapitali kaasata.
Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu, mis ainult omakapitali kasutades saamata jääks.
Piltlikult kirjeldades saab 50 000 euro omanik osta omavahenditest ainult ühe korteri. Kaasates koguinvesteeringust 50% ulatuses võõrkapitali ehk laenu saab juba osta kaks samaväärset korterit, mis mõlemad jooksvat üüritulu teenivad.
Lihtsustatuna: kui laenuraha eest tuleb aastas tasuda näiteks 5% intressi ehk 50 000-eurose laenu pealt 2500 eurot, siis seda ületav üüriraha on juba üüriinvestori kasum.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.
Paldiski maantee naabruses asuvate maa-alade arendamisega tekib Haabersti linnaossa mitu uut tänavat.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Rahvusarhiivi uue hoone ehitushanke, millele oodatakse pakkumusi 17. novembriks. Ehitustegevusega on plaanis alustada käesoleva aasta lõpus ning tööd lõpetada 2016. aasta kevadel.
Oma kodu otsides võivad sageli jääda märkamata varjatud kulud, mis tulevastel omanikel kohe pähe ei tulegi. Seetõttu on tark maja või korterit ostes mõelda läbi ka võimalikud tulevikustsenaariumid.
Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks septembris aastavõrdluses 0,6% ning eelmise kuuga võrreldes odavnesid kaubad ja teenused 0,2%. Sarnaselt suvekuudega põhjustas tarbijakorvi odavnemise peamiselt energia hinna langus, kuid üldine hinnatase alanes vähem kui augustis, sest toiduained kallinesid pärast kaht kuud kestnud odavnemist taas. Hinnakasv püsib väike ka väljaspool Eestit – euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon pidurdus esialgse hinnangu kohaselt septembris 0,3%ni.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -0,6%, teatab Statistikaamet.
Eesti elamispindade käive oli 2014 II kvartalis 377 miljonit eurot. Vaatamata korteritehingute arvule on tegemist siiski viimase kuue aasta rekordilise elamispindade käibega. Korterite asemel aitab nüüd käivet turgutada majade sektor.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koostöös Swedbankiga korraldab 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses kinnisvarateemalise seminari, kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust. Samas ka sektori tulevikuvisioonist globaalsemalt – millised võiksid olla mõjud lähtuvalt tänasest rahutust maailmast?
