Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

EfTEN Kinnisvarafond tegi Riias 20 miljoni eurose investeeringu

EftenEfTEN Kinnisvarafond omandas Riias 20 miljoni euro eest Nordic Technology Park äri- ja tööstuspargi. Tegu on tänavu seni ühe suurima kinnisvaratehinguga Lätis.

Tehingu tulemusel lisandus EfTENi kinnisvaraportfelli 45 000 ruutmeetrit kontori- ja tööstuspinda, mis on kaetud 68 üürnikuga, nende hulgas nii rahvusvahelised kui ka kohalikud ettevõtted. Objekti suurim trump on asukoht – Riia kesklinna lähedal aadressil Jūrkalnes street 15/25, lennujaamast ja sadamast 5-minutilise autosõidu kaugusel.

EfTEN Capitali SIA juhatuse liikme Viktors Savinsi sõnul on seda tüüpi objektid väga kõrge stabiilsusega investeeringud. „Konkreetne kinnistu on minu pikaajalise kogemuse põhjal üks paremini hallatud objekte, mida tean,” lausus Savins.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul on tegu sel aastal seni Läti ühe suurema ühekordse kinnisvarainvesteeringuga. „EfTEN on seadnud eesmärgiks investeeringute suurendamise teistes Balti riikides. Antud tehing on oluline verstapost Läti äritegevuse arendamisel,” märkis Arakas.

Tehingut finantseerib SEB Läti.

EfTEN Capitali investeeringuid Lätis haldab EfTEN Capital SIA, mis on Newcom SIA ja AS EfTEN Capitali tütarfirma. SIA Newcomi omanik on Läti edukas kinnisvaraärimees Viktors Savins. Ettevõte tegutseb alates 2013. aasta aprillikuust, mis tähistab ühtlasi EfTENi sisenemist Läti turule. Praeguseks kuulub EfTEN Capital SIA valitsemise alla Lätis neli objekti.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 24 objekti Eestis ja Lätis. EfTEN Capital AS on samal aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

EfTEN Kinnisvarafond AS konsolideeritud müügitulu kasvas aastatagusega võrreldes esimesel poolaastal 4,2 miljonilt eurolt 6,4 miljoni euroni ning puhaskasum 2,3 miljonilt eurolt 7,5 miljoni euroni. EfTEN Kinnisvarafond on bilansimahult suurim ainult Balti riikidele keskendunud ärikinnisvara fond. Kontserni varade maht on tehingu järgselt 200 miljonit eurot.

NTP_foto_1_2

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 29-09-2014

Kinnisvarakool: Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütikKinnisvarakoolis toimub 29/09/2014 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari käigus annab Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Seminar käsitleb põhjalikult tänase kinnisvaraturu seisu ja edasisi arenguid. Ülevaade vaatab ajaliselt ette pool-poolteist aastat ja teeb prognoose, mis turul edasi toimub.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud kõikidele, kes on elamispindade turul aktiivsed: kinnisvaramaaklerid, arendajad, üürileandjad, kodusotjad ja -müüjad ning teised.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub esmaspäeval 29/09/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE: Korterite pakkumishinna indeks tõuseb inertsist

Portaal KV.EEElamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on jõudnud 74,4 punktile. See on aastatagusest 19,6% ja ühe kuu tagusest ajast 1,6% kõrgemal. KV.EE Indeks näitab inertsist endiselt kiiret kasvu, mis sellest, et korteritehignute arv on näidanud tõsiseid langusemärke ja tehingute hinnad on tõusutempo maha võtnud.

Ajalooliselt on KV.EE indeks näidanud reaalsetele tehinguinfole hilisemat reageerimist.  Hinnatõusu järel loodavad eraisikutest kinnisvaramüüjad endiselt, et äkki siiski õnnestub vara piltlikult öeldes eilse hinnaga ära müüa. Kuu-paar proovitakse, kuid siis nõuab elu, et korterimüüja tooks hinnatase mõistlikule tasemele.

KV.EE indeksi liikumist võimendab omakorda pakkumishindade tavapärane ülehinnatus. Sageli panevad kinnisvaramüüjad pakkumisele juurde hinnasildi, mis on reaalsest turu tehingutetasemest 10-20% kõrgemal.

Kõrgema hinna põhjuseks on vara emotsionaalne ülehindamine või pime lootus leida ostja, kes on turuväärtusest valmis rohkem maksma. Vahel mõtleb kinnisvaramüüja sellele, et hinnas peab olema märgatav kauplemisruum.

Nii pole ime, et korterite pakkumishinnad jätkavad veel kuu-paar inertsist tõusu, et siis reaalsusega kohaneda ja mõningane korrektuur ette võtta.

Korrektuurile sunnib pakkumishindu seisak reaalsetes tehinguhindades ja tehignute arvu vähenemine. Selle kõrval mängib rolli elamispindade müügipakkumiste arvu suurenemine ehk pakkumisepoolse konkurentsi oluline tihenemine, mis ei võimalda endises tempos hindasid ülespoole kruvida. Viimase poole aastaga on portaali KV.EE elamispindade pakkumiste arv kasvanud 20% võrra 19 453 pakkumisele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaraturu ülevaade 2014 I poolaasta

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara avalikustas augustis 2014 I poolaasta kinnisvaraturu ülevaate. Avaldame lühikese väljavõtte esimesest peatükist.

2014. aasta I poolaastaga on kogu Eestis 12,4% rohkem tehinguid toimunud, kui eelmise aasta samal perioodil ja ka tehinguväärtuste kogusumma on tõusnud 12,7%. Kui 2013. aastal olid maakondadest aktiivsemad Harju ja Tartu maakond, siis käesoleva aasta I poolaastal on tehingute arv neis maakondades kasvanud väga minimaalselt, mis võib olla tingitud sellest, et Tartus ja Tallinnas on palju uusarendusi, mis valmivad alles aasta lõpus ning millel on küll broneerimislepingud tehtud kuid asjaõiguslikud lepingud sõlmitakse alles korterelamu valmimisel.

Märkimisväärse tõusu on läbi teinud Viljandi maakond, kus tehingute arv on tõusnud 27,8% ning tehingute summa 25,7%.

Kui käesoleva aasta alguses oli tunda kinnisvarabuumi aegset hindade tõusu, siis järgmiseks poolaastaks võib prognoosida, et märkimisväärset kinnisvarahindade kasvu enam ei toimu, eriti just korterite segmendis. Viimasel ajal on turule tulnud tavapärasest rohkem uusehitusi, mis on suurendanud pakkumises olevate korterite mahtu. Kinnisvaraturul on tunda, et inimesed ootavad. Tehinguid on edasi lükatud ning hinnatrend on mitmel pool olnud negatiivne.

Domus Kinnisvara maaklerite seas läbi viidud küsitluses selgus, et meie maakleritega kortereid vaatamas käinud klientidest keskmiselt 10-17% soovivad korterit osta välja üürimise eesmärgil, mis on 10-12% madalam tulemus, kui aasta alguses. Suur hindade tõus on vähendanud investeerimise eesmärgil korterite ostmist, kuna hetkel tundub, et korterid on jõudnud hinnatippu ning ees on hindade normaliseerumine ja suurt kasvupotentsiaali ei ole lähiajal oodata. Keskmiselt 18% Domus Kinnisvara kaudu korteri ostjatest on ostnud korteri ilma pangalaenuta.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

1Partner: üliõpilased on üürikorteritega suures hädas

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara üüripindade konsultandi Helen Silleri sõnul on tänavu sügisel Tallinnas üliõpilastele sobivaid kortereid väga vähe saada ja hinnad mullusega võrreldes keskmiselt 10 protsenti kallimad.

Helen Silleri kinnitusel on praegu väikest korterit TTÜ lähedusse Mustamäele väga raske leida ning hinnad laes. “TTÜ ühiselamu on täis ja Akadeemia teel küsitakse näiteks 16-ruutmeetrise toakese eest 250-300 eurot, mis on mullusest 50 eurot rohkem,” ütles Siller ja lisas, et isegi sellise hinnaga pole valida.

“Võib mõne vanema proua korteris tuba üürida, kuid ka see maksab 100-150 eurot kuus. Kel vähegi võimalik paar kuud kuskil mujal elada, siis soovitan oodata,” ütles Siller.

Kinnisvarakonsultandi sõnul pakutakse üüriks pigem suuremaid ja kallimaid kortereid, mida mitu tudengit võiks jagada. Samas ei taha üürileandjad noorteseltskonda, vaid eelistavad pigem perekondasid.

“Kuna Mustamäel üürikortereid saada pole, siis on nii üliõpilased kui hinnatõus linnast välja laiali valgunud. Viimase aastaga on järjest enam noori kolinud Keilasse ja isegi Paldiskisse, kus vakants on suurem ja hinnad paremad. Ka uued ja mugavad rongid toetavad seda suunda.”

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC alustab 22/09/2014

Kinnisvarakool: jurist ja koolitaja Evi Hindpere22/09/2014 alustab Kinnisvarakoolis koolitus Kinnisvaraõiguse ABC. Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaramaakleritsele, -spetsialistidele, -arendajatele ja teistele, kes soovivad omandada juriidilisi teadmisi kinnisvaravaldkonna kohta.

Koolitus keskendub komplekselt kinnisvaravaldkonda reguleerivatele õigusaktidele. Koolituse käigus vaatame asjaõigusseadust, võlaõigusseadust, tsiviilõigust, perekonnaseadust, pärimisõigust ja paljut muud.

Koolitust viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere. Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” autor.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub kolmel päeval 22/09, 23/09 ja 24/09/2014 kell 16:00-19:15 (kokku 3*4=12 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Tallinna piirile tuleb ärilinnak

TallinnLinnavolikogu kiitis heaks Tallinna Haabersti linnaosas detailplaneeringu kehtestamise, mis võimaldab rajada suure tootmis- ja ärilinnaku.

Planeeritav ala asub Harku valla piiril Paldiski maantee ääres, vahetult pärast ülessõitu Astangu nõlvast. Aadressil Paldiski maantee 241, 241d ja 243a paiknevate kinnistute ning nende lähiala detailplaneering lubab 20,55 ha suurusele alale kavandada seitse kuni neljakorruselist ja kaks kuni kolmekorruselist ärihoonet.

Lisaks võimaldab planeering 16 kuni kahe-, 15 kuni kolme- ja 30 kuni neljakorruselist äri- ja tootmishoonet ja üht kuni kahekorruselist tootmishoonet.

Kavandatud äri- ja tootmispiirkond jätkab Tähetorni tänava äärset tööstusala ning väärtustab seda haljasalade ja jalakäijate liikumisteede kavandamisega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt on alale optimaalse, tasakaalustatud ja keskkonnahoidliku hoonestuse ja tänavavõrgu rajamine koos rekreatsiooni- ja haljasaladega igati perspektiivikas.

Planeeringuala on valdavas osas paepealne tühermaa, kus hoonestus puudub. Paldiski mnt 241 ja 241d kinnistutel asuvad kuus esimesest aastatuhandest e. Kr pärinevat kinnismälestiseks tunnistatud kivikirstkalmet, millele kehtib vastavalt muinsuskaitseseadusele 50 meetri laiune kaitsevöönd.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Moody’s prognoosib Eestile stabiilset majanduskasvu

Moody'sReitinguagentuuri Moody’s hinnangul toetab Eesti riigireitingut stabiilne majanduskasv ja püsivalt madal riigieelarve puudujääk. Eesti valitsusel on suurte likviidsete finantsvarade näol märkimisväärne finantspuhver, mis võrdub ligikaudu 9,1 protsendiga 2014. aasta hinnangulisest sisemajanduse koguproduktist (SKP), märgib agentuur Eesti majanduse aastaülevaates.

Ülevaade ei ole seotud Eesti riigireitingu muutmise ega kinnitamisega, vaid on mõeldud infoks turuosalistele. Moody’se reiting Eestile on püsinud tasemel A1 alates 2002. aasta lõpust, reitingu stabiilne väljavaade on püsinud alates 2010. aasta märtsist.

Eesti majandus kasvab Moody’se hinnangul 2014. aastal 2,5 protsenti ja 2015. aastal 3 protsenti võrreldes 4,2protsendilise keskmise SKP reaalkasvuga aastatel 2010–2013. Selline majanduskasvu tase toetab riigireitingut, ühtlasi on agentuuri hinnangul Eesti eelisteks mõõdukalt kõrge jõukuse tase — Eesti kuulub Maailmapanga klassifikatsiooni järgi kõrge sissetulekuga maade hulka — ja pikaajalisem euroala tuumikuga lõimumise perspektiiv.

„Aastal 2013 oli SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel 23 144 dollarit ehk kaks korda suurem kui aastal 2002,“ kommenteeris ülevaate autor, Moody’se asepresident ja vanemanalüütik Kilbinder Dosanjh agentuuri teates. Lisaks sellele on Eesti võlakoormus üks madalamaid A-reitinguga riikide hulgas. Agentuuri hinnangul langeb Eesti keskvalitsuse võlakohustuste suhe SKP-sse 2015. aastal 9,6 protsendile võrreldes 2013. aasta juba madala 10 protsendiga ning riigieelarve puudujääk jääb väikeseks.

Samuti saavutab Eesti järjekindlalt häid tulemusi rahvusvahelistes halduspraktikaid kõrvutavates uuringutes, nagu Maailmapanga uuringutes. Moody’se hinnangul on Eesti institutsioonid näidanud üles erandlikku paindlikkust ja poliitikate järjepidevust viimase viie aasta jooksul.

Põhilised väljakutsed tulenevad agentuuri hinnangul Eesti majanduse väiksusest, samuti on Eesti majandus äärmiselt avatud võrreldes enamiku teiste A-reitinguga riikidega, mis jätab riigi haavatavaks välisšokkidele.

Eesti pangandussüsteemi väljastatud laenude suhe kaasatud hoiustesse ületab 100 protsendi taset ning pankade rahastamisriski piiravad samuti Eesti pankade Põhjamaades asuvate emapankade side oma kohalike tütarpankadega, märgib agentuur.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tüüpmaja arhitektuurivõistlus

Katus.eu koostöös Nurban AS ja Kodumaja AS-iga kuulutab välja arhitektuurivõistluse kaasaegsete tüüpmajalahenduste saamiseks Norra Fenstadi ja Tartu lähedale Ülenurmele.

Arhitektuurivõistlusega soovitakse koostöös Eesti ja välismaa arhitektidega leida kaasaegseid, kõrgekvaliteedilisi ja progressiivseid puidul põhinevaid tüüpmajalahendusi, mida Eesti puitmajafirmad saaksid toota ja koostöös turundada Eestis, Norras ja ka teistel turgudel.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on puitmajatootjate ja arhitektide ekspordivõimekuse kasvatamine ning teadmiste ja kogemuse suurendamine.

Ideevõistlusele registreerida ja tingimusi saab alla laadida paari nädala pärast aadressilt www.katus.eu/competition

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 8. detsember 2014 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt 16 jaanuaril. Ideekonkursi preemiafond kokku on 11 000-20 000 eurot.

Võistluse läbiviimist toetavad Nurban AS, Kodumaja AS, Arhitektuurikaubamaja OÜ, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Velux AS, Q-Haus OÜ, Woodland Homes OÜ, Fenestra AS ja Tartu Linnavalitsus.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Eesti Teed müüb portaalis Osta.ee kinnistuid

Ostu-müügiportaalis Osta.ee on enampakkumisel riigimaanteede hooldustöödega tegeleva ettevõtte Eesti Teed kinnistud, liiva- ja killustikuhoidlaid, garaažid ja kolm teemeistripunkti. Huvitavaim neist paikneb Saaremaal Salmes.

Osta.ee juht Toomas R. Raist: “Kokku pakub Osta.ee käesoleva enampakkumisega 11 Eesti Teede kinnistut, mis paiknevad Eesti eri kohtades. Alghinnad varieeruvad vahemikus 3000 € – 200 000 €, huvitavaim on Saaremaal Salmes olev teemeistripunkt alghinnaga 75 000 eurot. Kuna meie kaudu on eriasutused ja ettevõtted ennegi kinnisvara müünud, siis tõenäoliselt leiavad need omale ostja. Koostöös meie gruppi kuuluva suurima kinnisvaraportaaliga KV.EE saame pakkuda kinnisvara müügiks hea lahenduse.”

Salme alevikus oleva teemeistripunkti kogupind on 1,5 ha. Maa sihtotstarve on tootmismaa kinnistu asub Salme vallas Salme alevikus. Kinnistu piirneb läänest Sõrve maanteega. Kinnistul asub 1948. aastal ehitatud ühekorruseline kontorihoone pindalaga 156,8 m2, mille ümbrus on murukattega ning osaliselt kõrghaljastatud. Hoones on keskküte ja elektriküte ning tsentraalne veevarustus. Hoone põhikonstruktsioonid on heas seisukorras.

Vaata ka www.osta.ee/eestiteed

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juulis tõusis

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga  0,6% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus mäetööstuses ning mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmises.

2013. aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus arvutite  ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuli 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Juuli 2014 –
juuni 2014, %
Juuli 2014 –
juuli 2013, %
KOKKU 0,6 -0,4
Töötlev tööstus 0,0 -0,4
Mäetööstus -4,2 -9,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 9,0 3,7
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,8

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga –0,1% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –1,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juulis keskmisest enam põllumajandussaaduste, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning puidutoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia, tekstiiltoodete ja paberi ning pabertoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga 0,3% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid juulis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja rõivaesemete hinnad, samas langesid keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahast toodete ning paberi ja pabertoodete hinnad.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

RKASi tütarettevõte konkureerib avalikel hangetel kõigi turuosalistega samadel alustel

Riigi KinnisvaraRiigi Kinnisvara AS (RKAS) ei nõustu tänases Äripäevas ilmunud väitega, mille kohaselt tütarettevõttelt hooldustööde tellimine tekitab turul ebavõrdset konkurentsi. Hooldus Pluss konkureerib avalikel hangetel kõigi turuosalistega samadel alustel.

RKASi gruppi kuuluvalt tütarettevõttelt teenuse ostmine on põhjendatud kolmel juhul. Esiteks, kui ilmneb vajadus teenindada kõrgeima turvalisuseastmega objekti. Teiseks, kui ettevõte on võimeline pakkuma turuhinna tasemel paremat kvaliteeti. Kolmandaks, kui ettevõte teeb avalikul hankel soodsaima pakkumise.

Esimese ploki moodustavad kinnipidamis- ja uurimisasutused, samuti julgeolekuga seotud objektid.

Teise plokki kuuluvad riigi esindusfunktsiooni täitvad hooned, mis on avalikkuse suure tähelepanu all. Näiteks nagu Stenbocki maja ja ministeeriumide peahooned.

Valdava osa RKASi objektidest kuulub kolmandasse plokki, mille teenindamiseks vajaliku lepingu saamiseks tuleb tütarettevõttel konkureerida avalikel hangetel kõigi teiste turuosalistega samadel alustel. Neil konkurssidel osaledes on Hooldus Pluss hankeid vahel võitnud, vahel mitte.

Hooldus Plussi strateegia näeb ette üksnes RKAS kinnisvaraportfelli teenindamist ja mitte konkureerima väljapoole. RKAS vajab kasvufaasis paindlikku võimalust teenuste tagamiseks klientidele. Kehtiv riigihangete seadus näeb selleks ette sisetehingu võimaluse.

RKASi grupi sisetehingud on väga haruldased ja suur erand. Teenuste tagamise eest vastutavad töötajad peavad valikut põhjendama ja seda kaitsma juhatuses. Aja jooksul on Hooldus Plussi poolt teenindatav portfell oluliselt vähenenud.

RKAS toimib seadusi järgiva vastutustundlikku riigiettevõttena, mida on kõik senised auditid, sealhulgas Riigikontrolli omad, ka kinnitanud.

RKASi poolt 2008. aastal asutatud OÜ Hooldus Plussi esmane eesmärk oli hooldustegevus ettevõttest välja viimine, et oleks võimalik paremini võrrelda hooldustegevuse efektiivsust võrreldes turul pakutavaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Terik: tühjad hooned ei tee au omanikule ja on ohuks Sanatooriumi pargi piirkonna turvalisusele

Seoses täna Sanatooriumi pargis asunud vana mahajäetud polikliinikuhoone põlenguga kutsus Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik hoonete omaniku AS-i Infortar esindaja homme hommikuks kohtumisele. Sanatooriumi pargis asuvad endised haiglahooned on viimasel ajal korduvalt põlenud, viimati möödunud laupäeval.

Tiit Teriku sõnul on mahajäetud ja kasutuseta hooned selgeks ohuallikaks piirkonna elanike tervisele ja varale. “Korduvate põlengute tagajärjel on tuleohtu sattunud ka teised Sanatooriumi pargi piirkonnas asuvad hooned ning sealsete elanike vara ja tervis. Samuti on saanud kahjustada kaitsealuse parkmetsa puud,” lausus Terik.

“Homsel kohtumisel AS-i Infortar esindajaga soovin kuulda lahendusi olukorra parandamiseks. Lahenduse saavad tuua omaniku selged ja konkreetsed sammud. Tühjad ja eluta hooned ei tee au omanikule ja on ohuks Sanatooriumi pargi piirkonna turvalisusele. Need tuleb korda teha ja sinna elu sisse tuua, või lammutada,” lisas linnaosavanem.

Täna põlenud hoone on tulekahju tagajärjel sisuliselt hävinud ning varisemisohtlik.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus korterelmute arendusprojekt Rocca al Mares

RE KinnisvaraRE Kinnisvara AS alustas uue korterelamute arendusprojekti müüki kõrgelt hinnatud Rocca al Mare asumis, Kärneri tänaval, privaatses ja rohelises elukeskkonnas.

Projekti arendaja on Nordkapital OÜ, ehitab Remet AS.

Korterelamu asub endise puukooli ja aia alal. Projekti raames ehitatakse kaks 3-korruselist korterelamut kus on kokku 40 korterit. Majad valmivad 2015. a mais.

Alanud on korterite eelmüük ja huviliste registreerimine.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks soetada suurema või väiksema tubade arvuga korter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste ja väiksema tubade arvuga korterite likviidsus on üüriturul enamasti kõrgem. See tähendab, et väiksemaid kortereid on tavapäraselt võimalik kiiremini üürile anda.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril. Ühetoalise korteri ruutmeetri üürihind on reeglina ikka kõrgemal kui kolmetoalise korteri ruutmeetri üürihind.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda. Likviidsust vähendab kõrgem hind, mida suudab väiksem seltskond üürnike maksta.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega. Vakantsuseperioodil tuleb aga kõrvalkulud (kommunaalkulud) tasuda üürileandjal.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on reeglina märksa lihtsam müüa.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda automaatselt kõrgemat tootlust. Seda põhjuselt, et väikese korteri ostuhind ruutmeetri kohta on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus