Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Täna jõudis lõpule Eesti Energia Võrguehituse müük

14.08.2014 Tõnu Toompark

Täna jõudis lõpule Eesti Energia tütarettevõtte Võrguehitus müük Leonhard Weiss Baltic Holdingule. 2009. aastal asutatud Võrguehitus, mis projekteerib, ehitab ja hooldab elektrivõrke kõikjal Eestis, hakkab tegutsema nime all Leonhard Weiss Energy AS.

Eesti Energia strateegia on aina enam keskendunud põlevkiviärile. Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on ettevõte seetõttu väljunud viimastel aastatel mitmetest kõrvaläridest. „Soovime keskenduda sellele, milles oleme tõeliselt tugevad ning kuhu soovime ja suudame tulevikus ettevõtte väärtuse kasvatamiseks jõuliselt investeerida. Seetõttu müüsime näiteks mobiilset internetiühendust pakkunud firma Televõrk telekomiettevõttele ning oma osaluse Estlink merekaablis riikidevaheliste ülekandevõimsuste eest vastutavatele põhivõrguettevõtetele. Juunis kirjutasime alla Võrguehituse müügilepingule, et ettevõte saaks võrkude projekteerimisele ja ehitamisele keskendunud omaniku, kes äri edasi arendaks,“ sõnas Liive.

Leonhard Weiss Baltic Holding juhatuse esimehe Alexander Schneideri sõnul on tegemist ettevõtte jaoks väga olulise sammuga, mis võimaldab strateegiliselt edasi arendada ettevõtte Balti haru. „Võrguehituse näol on tegemist ettevõtte Balti haru kolmanda Eestis paikneva ettevõttega seniste Leonhard Weiss RTE AS raudtee-ettevõtte ja Leonhard Weiss Viater Ehitus AS teede-ehitusfirma kõrval. Loodame kolme ettevõtte ühisest toimimisest rohkelt sünergiat,“ selgitas Schneider.

Võrguehituse uus omanik, Saksa suurettevõtte Leonhard Weiss-i tütarühing Leonhard Weiss Baltic Holding OÜ tegeleb alates 2011. aastast Eestis raudtee ehituse ja hooldusega ning pakub ka Saksamaal erinevaid ehitusteenuseid. 1900. aastal Saksamaa perefirmana loodud ettevõttes Leonhard Weissi töötab täna kokku 3833 töötajat, kellest 250 asuvad Eestis. Võrguehitusele 259 töötajast enamikule ettevõtte omaniku vahetus olulisi muudatusi kaasa ei töö. Töölepingud lähevad üle uuele omanikule muutmata kujul, kuna ettevõte müüakse tervikuna.

Võrguehituse müügileping allkirjastati 26. juunil 2014, mille järel saabusid tingimused ja koondumise luba Eesti Konkurentsiameti poolt. Eesti Energia finantsnõustaja Võrguehituse müügitehingu juures oli Porta Finance ja juriidiline nõustaja Advokaadibüroo Sorainen.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud august 2014

14.08.2014 Urmas Tehver

Juulikuus tehti Tallinnas 597 korteriomandi müügitehingut, see on 8,5% rohkem kui eelneval kuul, kuid jääb 42 tehingu võrra alla eelmise aasta juulile.

Arvestades, et tegu oli suvekuuga on turu aktiivsus olnud üllatavalt hea. Augustis ootame juulikuuga sarnast tehingute arvu.

Korteriomandite keskmine müügihind jäi sisuliselt juuniga samale tasemele – 1435 EUR/m2 (juunis1433 EUR/m2). Aastases võrdluses oli hinnatõus 9,5%, kuid 2014 aasta algusest vaid 3,4%. Seega hinnatõus on taltumas, ennustame, et lähikuudel erilisi hinnamuutuseid ei tule.

Tallinna korterituru graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud_august_2014.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Technopolis Ülemiste ASi omanikud süstivad ettevõttesse 5,6 miljonit eurot

14.08.2014 Tõnu Toompark

Technopolis Ülemiste ASi omanikud süstivad ettevõttesse 5,6 miljonit eurot, eesmärgiga rahastada Lõõtsa tn 5 kerkiva uue ja innovaatilise 13-korruselise büroohoone ning Valukoja tn 4C rajatava parkimismaja ehitust.

„Tegemist on Ülemiste City jaoks kahe väga tähtsa objektiga, mille valmimine aitab kaasa linnaku arengule ja parandab oluliselt infrastruktuuri,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Antud investeering on osa ettevõtte selle ja järgmise aasata 20-miljonilisest investeerimisprogrammist, millest andsime teada aprilli alguses.“

Lõõtsa tn 5 kerkivat 13-korruselist büroohoonet ehitab Nordecon AS ja see valmib järgmise aasta augustiks. Parkimismaja ehitab Nordecon Betoon OÜ ja see valmib 2015. aasta jaanuariks.

Gert Jostovi sõnul aitab uue büroohoone ehitus linnakul kasvada ning annab võimaluse tuua siia uusi ja põnevaid rentnikke, kes panustaksid linnaku teadmistepõhisesse arengusse ning selle eesmärgi täitmisele soovivad omanikud igati kaasa aidata.

„Parkimismaja näol on eelkõige tegemist mugavusteenusega, kuid just sellised lahendused, nagu võimalus linnaku töötajatel tasuta parkida või siinsamas asuvad koolid, lastaed ja kauplused on need, mis muudavad Ülemiste City nii atraktiivseks,“ selgitas Gert Jostov. „Parkimismaja valmimisega saab loodetavasti püsiva lahenduse ka viimasel ajal üks suuremaid korralduslikke probleeme linnakus – sellega on meil olemas koht kuhu järgmiste suurte lammutamiste või ehitusobjektide lähedusest parkimist turvaliselt ümber suunata.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Uus Maa alustas ajaloohõnguliste korterite müüki Tallinnas Kassisabas

14.08.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitus OÜ ja Vanalinna Ehitus OÜ-ga korterite müüki kolmes puitmajas Tallinna kesklinnas, Kassisaba asumis, aadressil Luise25 ja 27.

“Pakutavate korterite seas on suurem osakaal väiksematel korteritel. Praegu on ostjatel võimalik veel planeeringuid muuta ja valida siseviimistlust,“ kommenteeris korterite müüki korraldav Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Margit Sild. „Majade juures on põlispuudega suur, ligi paarituhande ruutmeetrine hoov, mis koos vahvate puitmajadega tekitab kena, Kassisabale kohase elukeskkonna.“

Hoonete ajalugu ulatub 120 aasta tagusesse aega. Nimelt projekteeris arhitekt Knüppfer 1894. aastal Luise 25 kinnistu omaniku Abram Tennebergi palvel sinna kaheksa korteriga kahekorruselise puitelamu (roheline maja). Samal aastal projekteeris arhitekt K. Wilcken sinna kõrvale, aadressile Luise 27, puidust pooleteist-korruselise elamu (sinine maja). Mõlemad hooned projekteeriti rikkaliku puitdekooriga, mis oli Kassisaba asumile iseloomulik. 1899. aastal esitas arhitekt Herastov linnavalitsusse kinnitamiseks antud kinnistu hoovimaja (beež maja) projekti.

Nüüd, enam kui sajand hiljem, taastatakse kolm maja tervikuna ning renoveeritakse täielikult nii väljast kui seest. Värvivalikus on arhitektid soovinud tuua piirkonda sobivaid iseloomulikke toone – rohelist, sinist ja beeži.

Rohelisel majal laiendatakse elamispinnana katusekorrus, sinine maja saab uue kuue ja beežil hoovimajal ehitatakse juurde uus osa ning luuakse elamispinnad ka sokli- ja katusekorrusele.

Kolmes majas on kokku 23 korterit, mille üldpinnad on vahemikus 28-94,3 ruutmeetrit. Parkimiskohti jagub suletud hoovis iga korteri autole ja krundi lõunanurka tehakse lastele liivakast. Renoveerimistööd lõpetatakse 2015. aasta algul.

Kuidas looduses liikuda?

14.08.2014 Tõnu Toompark

Keskkonnaministeerium 1. augustist 2014 hakkas kehtima uus igaüheõigus. Igaüheõiguseks nimetatakse kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega. Uus seadus ei too suuri põhimõttelisi muutusi. Mõned muutused siiski on ning selguse huvides kirjutame need reeglid lahti.

Eramaa piiramine ja tähistamine. Mõistliku nähtava vahemaa tagant paigaldatud sildid „Eramaa“ või „Eravaldus” on piisav tähistus, mis eeldab maaomanikult loa küsimist. Sellistest siltidest ilmneb omaniku tahe piirata võõraste viibimist oma maal, seal hulgas telkimist. Sama kehtib ka korraliku tara või aia kohta.

Reeglina paneb maaomanik sildi “Eramaa” üles selleks, et piirata oma maal liikumist. Igal juhul tuleb eramaa silti nähes kas valida teine teekond või siis maaomanikult luba küsida. Seega ei pea inimesed hakkama oma silte “Eramaa” täiustama.

Tuleb ka arvestada, et lisaks seadusele reguleerib igaüheõigusi ka kohalik tava. Mõnedes riikides, sh näiteks Rootsis, kust igaüheõigused pärinevad, on eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimine reguleeritud eelkõige tava alusel.

Riik või kohalik omavalitsus võib piirata enda maatükil viibimist vaid siis, kui see on vajalik avalikes huvides (näiteks militaarobjekt) või maakasutajate huvide kaitseks. Seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse maal liikumine ja viibimine oluliselt vabam, kui eramaal ning piirangud tulenevad eelkõige looduskaitsest ja riigikaitsest või kui keegi riigi või kohaliku omavalitsuse maad kasutab.

Riigimaad tähistav silt (nt “Riigimets”) on informatiivne ja kui riik soovib liikumist piirata, siis peab olema konkreetne keelusilt väljas. Selline on siiani olnud ka tava, mis samuti suures osas igaüheõigusi reguleerib. Samas kehtivad ka riigimaal samad loodussaaduste, telkimise ja lõkketegemise reeglid, mis eramaalgi. Looduskaitsealal kehtivad muidugi alati erireeglid.

Telkimine. Kuni 24 tunniks võib telkida vaid siis, kui on tegemist piiramata või tähistamata kinnisasjaga. Kui on tegemist piiratud või tähistatud kinnisasjaga, siis tohib telkida ainult omaniku nõusolekul. Tähistamata maal peab looduses viibija kindlasti silmas pidama seda, et telkimine jääks väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Samas võib omanik lubada oma maalt läbi liikumist, aga näiteks ei luba seal telkida. See peaks kindlasti olema selgelt sildiga määratud.

Mis puudutab ööseks jäämist, siis tõsi, regulatsioon ei erista enam päeval ja öösel eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimist, vaid kaalukeeleks on tähistamine. Uue regulatisooniga on välistatud olukord, et isik pärast päikeseloojangut liikudes osutuks tahtmatult õigusrikkujaks ainuüksi seetõttu, et ta ei suutnud aru saada, et on sattunud eramaale.

Siiani asjaõigusseaduses kehtinud keeld viibida piiramata ja tähistamata eramaal päikeseloojangust päikesetõusini oli arhailine ja paljuski vaieldav, kuna ka päikesetõus ja loojang on väga erinevatel aegadel ja suvel loojub päike vaid mõneks tunniks. Palju selgem on lahendada küsimust tähistuse kaudu ehk kui pimedal ajal jõutakse sildini “Eramaa” või konkreetse tarani, siis sellel maatükil omaniku loata viibida ei või.

Lõkke tegemine on lubatud ainult maaomaniku loal. Kui on olemas selleks ettevalmistatud ja tähistatud koht, siis võib eeldada, et maaomanik lubab lõket teha.

Loodussaaduste korjamine on piiramata-tähistamata eramaal lubatud, nagu see ka siiani lubatud oli. Sarnaselt telkimise keelamisele võib omanik piirata ka loodussaaduste korjamist, ka selleks on vaja selgelt sõnastatud silti.

Kui aga viibitakse looduskaitsealal, tuleb arvestada sellega, et seal kehtib vastava ala kaitse-eeskiri, mis määrab ära kas üldse ja kus tohib telkida või lõket teha. Kui looduskaitseala asub eramaal, siis ei või maaomanik sellel liikumist piirata kui kaitse-eeskiri seda lubab.

Kuidas saab maaomanik ennast siis kaitsta, kui tema maale tuleb kamp telkijaid öisel ajal, kes käratsevad ja segavad? Omanikul on alati õigus ka piiramata ja tähistamata maal anda suulisi korraldusi oma kinnistult lahkuda või kodurahu häirimine lõpetada. Omaniku korraldus on seadusest üle ehk kui keegi viibib, telgib või korjab loodussaadusi piiramata ja tähistamata eramaal ja omanik tuleb ütlema, et ta ei soovi, et tema maal viibitakse, siis tuleb sealt lahkuda. Seadus ütleb sõnaselgelt, et eraomandis oleval maatükil viibmisel tuleb järgida ka maaomaniku suulisi korraldusi. Samuti ütleb seadus, et ei tohi häirida omaniku kodurahu ja tuleb silmas pidada tema huve. Seega peavad telkijad vältima omaniku kodurahu häirimist. Kui eraomandisse kuuluval maatükil viibijad ei kuula maaomaniku korraldusi, siis saab maaomanik pöörduda politsei poole.

Lisaks kordame üle, et endiselt ei tohi jahiseaduse kohaselt öises metsas ilma maaomaniku loata jahti pidada. Samuti peavad jahimehed arvestama sellega, et tähistatud erametsas viibimiseks on neil tarvis maaomaniku luba.

Regulatsiooni valmistas ette Justiitsministeerium ning eelnõu oli üleval ka portaalis TOM (Täna Otsustan Mina) ning Justiitsministeeriumi kodulehel, et tagada kaasarääkimisvõimalus. Igaüheõiguse muutmiseks ei esitatud portaalis ühtegi ettepanekut. Seadust koostati aastatel 2010 ja 2011 ning see läbis toona ka kooskõlastusringi. Regulatsioon avaldati Riigi Teatajas 2011. aastal, ehk on olnud piisavalt aega ka sellega tutvuda enne jõustumist.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mida selgemalt maaomanik oma soove väljendab, seda vähem võib tekkida arusaamatusi ja konflikte.

Seadust saab lugeda Riigi Teatajast.

Allikas: http://www.envir.ee/et/looduses-liikumine

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tööturg kohaneb nõrga majanduskeskkonnaga

14.08.2014 Orsolya Soosaar

Statistikaameti andmetel kahanes hõive 2014. aasta teises kvartalis aastavõrdluses 1,2%. Töötuse määr langes samal ajal peamiselt madalama tööjõus osalemise aktiivsuse tõttu 6,9%ni, mis viitab vaba tööjõu vähesusele.

Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv on teist kvartalit järjest negatiivne ning palgakasv on aeglustunud. Kohanemine on ootuspärane, sest kogutoodangust märksa kiirem tööjõukulude kasv ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Tasakaalustamatust aitab vähendada lisaks tööjõukulude kasvu aeglustumisele ka tootlikkuse kasv, mis oli statistikaameti teise kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu põhjal oodatust kiirem.

Ettevaates mõjutab tööturgu varasemast enam Ukraina kriisi ja Venemaa majandussanktsioonide tõttu suurenenud ebakindlus. Konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetri põhjal on tööstusettevõtete hõive ootused muutunud pessimistlikumaks ja ettevõtted teevad tõenäoliselt värbamisotsuseid varasemaga võrreldes ettevaatlikumalt.

Sanktsioonide mõjul ei tohiks siiski hõive lähiajal märkimisväärselt väheneda, sest kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes on ettevõtetel kulukas töötajate arvu muuta. Tööturu statistikat hakkab alates kolmandast kvartalist tõenäoliselt mõjutama uus töötajate registreerimise kohustus.

Maksu- ja tolliameti andmetel lisandus pärast töötamise registri rakendumist juulis ligikaudu 7000 töötajat, kes polnud viimase 12 kuu jooksul palgaväljamakseid saanud. Peale uute värvatud töötajate on nende seas ka varem mitteametlikult töötanud inimesi.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Tartu uue kaubamaja eskiislahendus läheb avalikule arutelule

14.08.2014 Tartu.ee

Tartu Eilsel istungil otsustas Tartu linnavalitsus suunata Riia tn 1 krundi (Tartu Kaubamaja) detailplaneeringu avalikule arutelule.

“Riia tänava äärse R-kioski jaoks tahaksime küll praegusest paremat lahendust leida,” lootis abilinnapea Jarno Laur. “Kui kiosk hoonesse viia, saaks jalakäijatele pinda juurde, samas nõuaks see kaubamajalt ruumide ümberkorraldust. Loodetavasti tuleb arutelult häid ettepanekuid.”

2013. aasta juunis algatati uus detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi olemasolevale kaubanduskeskusele korruse peale ehitamiseks. Planeeringuala suurusega 12 000 m² asub arhitektuurimälestise Vabaduse pst 1 kaitsevööndis ning arheoloogilises miljööpiirkonnas.

Eskiislahendusega on ette nähtud hoonele neljanda korruse pealeehitus. Vanemuise teatri poole avanevale neljanda korruse tasapinnale on kavandatud katuseterrass. Hoone suurim lubatud maapealne korruselisus on neli, maa-alune kaks korrust. Suurim lubatud absoluutkõrgus on 63,2 m. Planeeringuga on sätestatud, et hoone katusele võivad lisanduda tehnoseadmed või- rajatised, mille horisontaalmõõde on kuni 1 m ja kõrgus on kuni 0,9 m kõrgem hoone suurimast lubatud absoluutkõrgusest.

Vabaduse pst poolse jalakäijate juurdepääsu pöördukse ümber on planeeritud rajada tuulekoda. Hoone olemasolevate ja planeeritud jalakäijate juurdepääsudele ning Riia tänava bussiooteala kohale on kavandatud täiendavad varikatused. Jalakäijate juurdepääs hoonele toimub Küüni tn, Uueturu tn ja Vabaduse pst poolt. Planeeringuga on määratud aktiivsed tänavafrondi osad ning perspektiivselt jalakäijatele avatav hoone külg. Hoone Küüni tänava poolsele küljele on planeeritud üks lisa sissepääs. Riia tn poole on antud võimalus trepi rajamiseks, mis tagab täiendava juurdepääsu bussiootealale. Juurde on kavandatud jalgrataste parkimisalasid.

Planeeringuga on seatud nõue, et hoonele neljanda korruse laiendamise ehitusloa ja kasutusloa saamise eelduseks on Küüni tänava poolse ühe täiendava sissepääsu rajamine. Linnavalitsus lisas arutelule suunamise otsusesse märkuse, et jätkatakse parema lahenduse otsimist Riia tänava äärse R-kioski paiknemiseks.

Avalik arutelu toimub neljapäeval, 4. septembril 2014 kell 15.00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis aadressil Raekoja plats 3, III korrus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

II kvartalis tööpuudus vähenes

14.08.2014 Statistikaamet

Töötuid oli 2014. aasta II kvartalis 47 000 ja töötuse määr 6,9%, teatab Statistikaamet. Tööhõive I kvartaliga võrreldes kasvas, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid II kvartalis vähem. See näitab, et Eesti on järk-järgult jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse.

Tööjõu-uuringu andmetel oli II kvartalis hinnanguliselt 47 000 töötut, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 10 000 võrra ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähem. Töötuse määr oli madalam nii tänavuse I kvartali kui ka 2013. aasta II kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 8,5% ja 8,0%).

Tööpuudus vähenes enam lühiajaliste (alla aasta tööd otsinud) töötute arvu kahanemise arvelt (neid jäi I kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähemaks). Pikaajaliste ja lühiajaliste töötute arv võrdsustus: kumbagi oli II kvartalis ligi 23 000. Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimased neli kvartalit püsinud stabiilsena, pikaajalise töötuse määr oli II kvartalis 3,4%.

I kvartaliga võrreldes kahanes ootuspäraselt rohkem meeste tööpuudus ning nende tööhõive kasvas naiste omaga võrreldes enam, sest hooajalised tegurid mõjutavad meeste tööhõivet tugevamalt. Meeste töötuse määr oli II kvartalis 7,5% ning naistel oli see 6,4%.

Noorte, 15–24-aastaste töötuse määr oli II kvartalis 18,4% ning noorte tööpuudus püsis eelnenud kvartaliga võrreldes üsna stabiilne. Töötuid noori oli tänavu II kvartalis hinnanguliselt 10 000 ning ligikaudu sama palju oli neid nii eelnenud kvartalis kui ka aasta tagasi samal ajal. 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud, st on hõivatud või töötud. Enamik noori selles eas siiski alles õpib ning nad ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu oli töötute osatähtsus kõikide noorte seas vaid 6,7%.

Tööga hõivatuid oli tänavu II kvartalis hinnanguliselt 624 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 19 000 võrra enam, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähem. Kui I ja II kvartali võrdluses soodustasid tööhõive kasvu suveperioodi hooajatööd, siis aastataguse sama ajaga võrreldes vähenes tööhõive nii negatiivsest rändesaldost tingitud tööealise rahvastiku vähenemise kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvu kasvu tõttu, samuti avaldas mõju eelmise aasta II kvartali kõrge võrdlusbaas. 15–74-aastaste tööhõive määr oli II kvartalis 63,0%. I kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,9 protsendipunkti kõrgem ning 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti madalam (siis oli hõivemäär vastavalt 61,1% ja 63,2%). Eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas hõivatud meeste arv ligi kaks korda enam kui naiste arv ning vanuserühmade võrdluses suurenes enim 50-aastaste ja vanemate töötajate arv.

Tööhõive suurenemist mõjutas kõige rohkem töötajate arvu kasv töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning info ja side tegevusaladel.

Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aasta II kvartalis

15–74-aastaste hulgas 32% (320 000 inimest), seoses hooajalise hõive kasvuga kahanes nende arv I kvartaliga võrreldes 9000 võrra. Seetõttu jäi samas võrdluses vähemaks ennekõike neid, kes olid tööturult eemal terviseprobleemide tõttu (üldtrendina on nende arv viimastel aastatel siiski kasvanud). Mõnevõrra vähenes ka tööotsingutes heitunud isikute (sooviksid küll töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida) arv, II kvartalis oli neid 6000.

15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2005 – II kvartal 2014

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Uus Maa turuülevaade 07-2014

14.08.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Kinnisvaratehingute hulk juulis taas kasvas. Vaadates viimaste kuude tehingute dünaamikat, näeme, et see on sarnane möödunud aasta sama ajaga, kuid erinevalt mullusest, pole käesoleval aastal tegu enam tõusva turuga. Kuigi praegust situatsiooni on kirjeldatud ka mõneti negatiivsetes toonides, pole asjalood hullud, sest tegu on pigem siiski oodatud stabiilsusega, kus nii hinnakasv kui ka ostu-müügilepingute hulk liigub kord üles, kord alla. Alahinnata ei maksa ka sooja suve mõjusid.

Turuolukorra rahunemine pole märkimisväärset mõju avaldanud veel järelturukorterite pakkumishindadele ning näiteks „mägedel“ pakutavate korterite puhul esineb omanike hinnasoovi ja tegelike tehinguhindade vahel tihti suuri „kääre“. Kuigi turgu on nii odavamale kui kallimale kinnisvarale, on ostjate jaoks aina olulisem küsitud hinna põhjendatus.

On tõenäoline, et magalate tüüpkorterite osas toimub edaspidi hinnakorrektsioon ning seda kõigis linnades, kus on aktiivsem kinnisvaraturg. Praegu võidavad aga linnadelähedased hea infrastruktuuriga vallad, kus on hinnatase soodsam.

Populaarsust on kogumas kruntide- ja soodsama hinnaga eramuteturg, kuid siiski ei maksa oodata midagi buumilaadset, sest eramu on oma olemuselt kinnisvara, mis vajab keskmisest enam rahalisi vahendeid – näiteks parendustöödeks.

Kooli- ja sügishooaja lähenemine on kaasa toonud üürituru hoogustumise, kuid samas pole tekkinud ennenägematut rabelemist, sest inimesed on varasematele kogemustele tuginedes hakanud omale elamispinda otsima järjest varem. Loomulikult kaasneb sellega ka hooajaline hinnatõus, kuid aastavõrdluses jääb keskmine üürihinnatase üldiselt samaks. Vaid populaarsemates magalapiirkondades on heas seisukorras väikekorterite üürihinnad kasvanud, kuid ka nende osas pole edasist tõusu lähemal ajal näha.

Maa-ameti andmetel toimus juulikuus üle Eesti 3645kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline kogumaht küündis 200,23 miljonile eurole. Võrreldes juuniga kasvas tehingute hulk 7,5%, kuid aastaga langes see 2,2%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga kasvas ka Tallinnas tehingute hulk. Maa-ameti andmetel toimus juulis 904 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 8,3% enam, kuid mullusest juulist 0,2% vähem. Tehingute rahaline kogumaht oli 90,3 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 598 korterit (juunis 552), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1345 eurot. Võrreldes juuniga langes keskmine hinnatase 4,2% samas kui aastaga kerkis see 13,8%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1273 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,2% ja aastaga +19,3%.
Kalamaja: 1509 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,8% ja aastaga +4,1%.
Kesklinn: 1970 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +20,3%* ja aastaga +20,9%*.
Kristiine: 1582 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -2,5% ja aastaga +28,9%*.
Lasnamäe: 1140 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,4% ja aastaga +11,9%.
Mustamäe: 1262 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,6% ja aastaga +19,1%.
Nõmme: 1270 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -14,1% ja aastaga -0,2%.
Pirita: 1662 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +4,5% ja aastaga +16,8%.
Põhja-Tallinn: 1154 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -10,5% ja aastaga +3,3%.
Vanalinn: 2652 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +4,6% ja aastaga -18,5%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi Tallinna piires juulikuu jooksul 31 (juunis 35) ning hoonestamata elamumaid 16 (juunis 9).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg juulis veidi kasvas ning maa-ameti andmeil toimus 177 ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga kasvas tehinguaktiivsus 7,9%. Aastaga langes see aga 18,4%, mille põhjuseks on eelkõige see, et möödunud aastal andis Tartu kinnisvaraturul tooni suurem hulk tehinguid uutes kortermajades.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 140 korterit (juunis 106), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1169 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 11,2% ja aastaga 9,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi juulis 9 (juunis 18) ja elamukrunte 2 (juunis 6).

Ida-Virumaa

Maa-ameti andmetel toimus Ida-Virumaal 327 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 1,2% enam ning samal tasemel mulluse juuliga.

Allikas: Maa-amet

Hoolimata suvekuumusest oli korteriturg endiselt aktiivne ning hinnatase suuremates linnades tavapäraselt vahelduv. Näiteks Narvas müüdi juulis 47 korterit (juunis 41), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 3,2% 467 eurole (aastane kasv 17%).

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 67 korterit (juunis 49), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 63,9 eurot.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi aga 23 korterit (juunis 13) ning ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 311 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 44% ja aastaga 24,9%. Eramuid müüdi 6 (juunis 4).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg tegi juulis tugeva hüppe ning saavutas praeguse seisuga ka aasta rekordkuu tiitli. Maa-ameti andmeil toimus 95 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 39,7% enam. Aastavõrdluses kasvas tehingute hulk aga 10,5%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 65 (juunis 49), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 720 eurot. Kui juuniga võrreldes langes keskmine hinnatase 2,4%, siis aastaga 7,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7 (juunis 5) ning elamukrunte 2 (juunis samuti 2).

Viljandi

Ka Viljandi kinnisvaraturg juulis kasvas ning maa-ameti andmeil toimus 31 ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 29,2% samas kui aastavõrdluses muutusi polnud.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 25 (juunis 17), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 529 eurot. Võrreldes juuniga kerkis hinnatase 1,9% ja aastaga 7,1%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 2 (juunis 3).

Rakvere

Maa-ameti tehingustatistika kohaselt toimus Rakveres juulikuu jooksul 35 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on nii juunist kui ka möödunud aasta juulist 45,8% enam. Ääremärkusena tasub siiski mainida, et suured muutusteprotsendid on väikestel kinnisvaraturgudel tavapärane, kuna iga üksik tehing omab suurt kaalu.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 20 (juunis 13) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 587 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 8,5% ja aastaga 26,8%.

Müüdi 6 eramut (juunis 4) ja 1 elamumaakrunt.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Erinevalt paljudest teistest eesti suurematest linnadest, tehingute hulk Kuressaares langes ning juulis vormistati seal 19 kinnisvaraobjekti ostu-müügileping (juunis 27 ja möödunud aasta juulis 17).

Allikas: Maa-amet

Omanikku vahetas 16 korterit (juunis 18), mille põhjal arvutatud ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 658 eurot. Võrreldes juuniga kasvas keskmine hinnatase 12,5% ning aastaga, mulluse juuli erandlikult madala hinnataseme tõttu 57,8%.

Müüdi 1 eramu (juunis 4).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg on püsinud stabiilsena. Nii juulis, juunis kui ka möödunud aasta juulis toimus linnas täpselt 17 kinnisvara ostu-müügitehingut. Vaadates viimast 12 kuud hõlmavat aegrida, on antud number keskmiselt tasemel.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 9 (juunis 10) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 422 eurot, mis on juunist 12,7% madalam. Aastaga kerkis hinnatase ühe protsendi jagu.

Eramuid müüdi 5 (juunis 3). Omanikku vahetas ka 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa

Tallinn saab juurde 25 uut korterit

13.08.2014 Tõnu Toompark

AS Martinoza ja Nordlin Ehitus OÜ sõlmisid lepingu korterelamu ehituseks Tallinnas aadressil Katusepapi 12.

Ehitatav hoone saab olema kasuliku pindalaga 1930 m2. Korterelamu neljale korrusele tuleb 25 korterit.

Korterid on ühe- kuni kolmetoalised ning hoone kirde- ja lõunaküljes kuuluvad korterite juurde avarad 10-30 m2 rõdud. Samuti on hoones ettenähtud 18 parkimiskohta, millele lisandub 10 kohta krundil. Hoone on projekteerinud QP Arhitektid Tõnu Laigu ja Koit Ojaliiv.

Ehitustööd algavad käesoleva aasta augustis. Maja valmimise tähtajaks on planeeritud 2015. aasta juunikuu.

1Partner Kinnisvara poolaasta kasum kasvas 44 protsenti

13.08.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara Eesti ühe juhtiva kinnisvarafirma 1Partneri käive suurenes 2014. aasta esimeses pooles mullu sama ajaga võrreldes 11,7 protsenti 711 000 euroni ning kasum kasvas 43,8 protsenti 170 000-ni.

1Partner Kinnisvara juhatuse esimehe Martin Vahteri sõnul oli aasta algus selgelt ülespoole, tulemus ületas ootusi ja firmasse tehti mitmeid suuri investeeringuid. “Praegu on sektor tugev, kuid hoiame tulevikuprognooside ja tegevuste osas pigem konservatiivset joont. Oleme olnud nii headel kui rasketel aegadel järjepidevalt kasumis tänu kiirele kohanemisele turumuutustega,” ütles Vahter.

“Isiklikult on mul hea meel, et kinnisvara hinnatõus peatus, sest jätkudes oleks mull olnud paratamatu ning kahju oleks saanud nii kliendid kui nõustamis- ja vahendusfirmad,” lisas Vahter.

“Eratehingutes lähiajal suuri muutusi ei tule, inimesel on ikka kodu vaja, küll aga on kohalikud ettevõtted maailmamajandusest ja poliitilistest riskidest tulenevalt ettevaatlikud. Samuti on ebaselge ja pigem negatiivse märgiga Vene äriklientide perspektiiv. Seda rohkem teeme me praegu tööd Soome ja Skandinaavia tööstuste suunal,” ütles Vahter.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarafirma: Vene kriisi mõju Eesti kinnisvaraturule on väike

13.08.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul pole “päris” venelaste osakaal Eesti kinnisvaraturu mõjutamiseks suur ning soov raha Venemaalt välja viia tegelikult kasvab.

Martin Vahteri sõnul on lähiriikidest Soome ja Läti Vene rahaga palju rohkem seotud kui Eesti. “Otsest mõju ega pauku Eesti kinnisvaraturule Vene-Ukraina sündmustest ei tule. Mõni kinnisvaratehing võib jääda olemata, kuid oht on pigem vastastikuste sanktsioonide laiem mõju majandusele,” ütles Vahter ja lisas, et iga päev toob uut informatsiooni ning pikki prognoose on võimatu teha.

“Teatud tõrkeid ja ebamugavusi võib äri tegemisel esineda, ülekannete tegemine Venemaalt välja on piiratud ja selleks kasutatakse muid keerdteid.”

“Suures plaanis tahavad Vene ärimehed raha maalt välja viia, sest Euroopas on kindlam kui kodumaal. Läbi fondide jõuab raha ka Eestisse, aga see ei tule niikuinii otse, vaid pigem läbi teiste riikide nagu Küpros, Šveits või Austria ja eks jääb edasi tulema. Venelased peavad Baltikumi suhteliselt turvaliseks, kuid kindlasti mitte esimeseks rahapaigutuskohaks – enne tulevad Helsingi või London,” lisas Vahter.

Hoonete energitõhususe sertifitseerimisest

13.08.2014 Kalle Virkus

Energiatõhusa ehitamise edenedes muutub oluliseks see, kuidas hoonete energiatõhusust mõõta. Eestis on selliseks mõõdupuuks hoone energiatõhususe arvutamine kas siis kaalutud energiakasutuse või energiatõhususe arvu kaudu. Neist esimene iseloomustab olemasolevate hoonete energiatõhusust ja teine arvutatakse projekteeritavale või renoveeritavale hoonele projekteerija poolt.

Maailmas on kasutusel õige mitu sarnast süsteemi, mis on üldjuhul oluliselt keerukamad kui meil kasutatavad. Enimlevinud nendest on LEED (leadership in Energy and Environmental Design), mis on pärit USA-st ja BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology), mille kodumaa on Suurbritannia. Mõlemad hindavad lisaks vahetule hoone energiatõhususele ka muid faktoreid nagu näiteks vee taaskasutust, hoone paigutust muu infrastruktuuri suhtes, hoonete sotsiaalset panust jne. Ühesõnaga hinnatakse lisaks energiakasutusele hoonete jätkusuutlikkust ja keskkonnasõbralikkust

Vaatamata hindamissüsteemide komplekssusele või just selle pärast on nende kasutamine tekitanud palju vastuolulilisusi. Parimaks näiteks on ilmselt Bank of America kontoritorn New York´is, mis valmis 2009. aastal ja läks maksma terve miljardi USA dollarit. Hoone sai hinnanguks LEED Platinum, mis on kõrgeim väljastatav selle klassifikaatori hinnnang kuid koos hinnanguga kaasnes suur hulk kriitikat, mis väitis, et selle maja energiakasutus on hoopis kõrgem, kui peaks olema. Põhjuste või vabanduste seas toodi muu hulgas välja ka hoones kasutatava tehnoloogia muutumine võrreldes algselt plaanituga – brokerite töökohatdesse paigutati algselt planeeritud kolme monitori asemel viis, mille soojuseraldusega ei suutnud hoone jahutussüsteem enam optimaalselt toime tulla.

Siit selgubki hoonete sertifitseerimise kõige suurem häda – tingimuste, nii välis- kui sise- muutumisel muutub hoone otstarbekus, kasulikkus, tõhusus ja igasugused muud omadused. Lihtne on ette kujutada maantee äärset populaarset restorani, mis toob omanikele prisket kasumit ja on seega igapidi tõhus kinnisvaraline investeering. Kui nüüd maantee rekonstrueeritakse ja sama restoran osutub olevaks terve kilomeetri uuest teest eemal, võib selle kasulikkus langeda allapoole tasuvuse piiri. Serifitseerimise süsteemid arvestavad hooneni jõudmiseks vajaliku liikluse koormusega keskkonnale ja selle energiakuluga. Seepärast peaks muutuma madalamaks teeäärse restorani sertifikatsioon, kui maantee sellest kaugemale liigub ja selleni jõudmiseks peab rohkem aega ja energiat kulutama.

Siit või järeldada, et adekvaatne hoone sertifikatsioon peaks olema “vedelas olekus” – tingimuste muutudes peaks seda objektiivsuse huvides perioodiliselt ümber arvutama. Teisest küljest ei pruugi ühe konkreetse kasutusviisi järgi arvestatud hea tase olla kuigi hea kui kasutusviis muutub näiteks omaniku vahetuse järel.

Tasub meeles pidada, et igasugused hinnangud hoonete headusele kehtivad üpris kitsas etteantud tingimuste vahemikus. Nii sise- kui ka välistingimuste muutudes ei pruugi “headusest” kuigi palju järele jääda. Sertifitseerimine on omal kohal kui võrrelda samalaadseid hooneid sarnastes tingimustes – näiteks elumaju ühes konkreetsest asumis.

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Ehitustööde hinnaküsimisse tasub panustada

13.08.2014 Eno Pappel

Ehitustööde hinnaküsimisest sõltub väga olulisel määral see, kas ehitusperioodil tekib olulist eelarve ületamist ja kas koostöö ehitajaga sujub.

Miks? Põhjus selles, et ehitustööd ei ole üldjuhul kunagi päris standardteenused ja igal töö puhul kirjeldab tellija täpsemalt, millist tulemust soovib. Valik iga ehitustöö tegemiseks on suur – võimalik kasutada erinevaid materjale, tehnoloogiad ja lahendusi, mistõttu üldsõnaliselt hinnapakkumist küsides tulevad ehitajalt vastu ka väga erinevad kvaliteedi ja hinnaga ning sisuga pakkumised.

Isegi „võtmed kätte“ pakkumised erinevate ehitusfirmade puhul on veidi erineva sisuga ja sageli tuleb tellijatele üllatusena, et teatud tööd pakkumises ei sisaldu.

Hea projekti olemasolu aitab kindlasti iga maja hinnaküsimise juures kaasa, kuid ka väga hea projekti juurde kulub ära tööde mahtusid või sisu täpsustav ning täiendavaid soove kirjeldav hinnaküsimise kiri.

Seetõttu tasub kulutada aega põhjalikult läbimõeldud projektile, tööde kirjeldusele või paluda abi mõnelt kogemustega ehitusspetsialistilt ehitustööde kavandamisel ja hinnaküsimise kirja koostamisel.

Kokkuvõttes on hinnaküsimise ettevalmistustööd hanke sisu ja mahtude kirjeldamisel just see, mis aitab vähendada ehitustööde ajal suuremate ning ootamatute lisakulude tekkimist. Täiendavalt annab hästi ettevalmistatud hinnaküsimine ka võimalusi pakkumisi paremini võrrelda.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Rikkaks üüriäris: kas üürileandja vajab äriplaani?

13.08.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Äriplaani ehk eelkõige rahavoogude ülevaate koostamine on igal juhul mõistlik mõte. See aitab aru saada, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega vaeva näha.

Seejuures tuleks kinnisvara üüriäri planeerides pigem arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks.

Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, siis võib majanduse languse tsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.