Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone pidas sarikapidu

01.09.2014 Tõnu Toompark

29. augustil peeti Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue peahoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõid muuseumihoone kõrgemast nurgast alla ERMi direktor Tõnis Lukas ja RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

ERMi uue peahoone ehitus algas 2013. aasta märtsis ja kestab kuni 2015. aasta lõpuni, millele järgneb hoone sisustamine, muuseumi kolimine ja püsinäituste rajamine. ERMi uus hoone on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.

Hoone projekt valmis aastatel 2007-2012. Arhitektuurse projekti koostas arhitektuuribüroo SARL D´Architecture Dorell Ghotmeh Tane koostöös Eesti alltöövõtjatega arhitektuuri- ja sisearhitektuuribüroodega HG Arhitektuur OÜ, Kino OÜ ja Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ. Hoone ehitusprojekti insenertehnilised osad koostas ja peaprojekteerija ülesandeid täitis EA Reng AS koostöös IB Aksiaal OÜ-ga.

Ehituse tellija on RKAS ning ehituse peatöövõtja AS Fund Ehitus.

Hoone rajamist rahastatakse Kultuurkapitali sihtotstarbelistest toetusest ja RKASi oma- ning laenuvahenditest.

ERMi uue peahoone suletud netopind on 33 854 ruutmeetrit ja selle rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

ERMi uus peahoone numbrites:

Territooriumi pindala 41 ha
Täisehitusprotsent 5,3 %
Ehitusalune pind 21 941 m²
Kasulik pind 33 854 m²
Pikkus 356 m
Laius 72 m
Kõrgus 4-15 m
Korruste arv 1-3
Lifte 8

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Juulis kiirenes jaemüügi kasv veelgi

01.09.2014 Tõnu Toompark

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 10%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas jaemüük aastases võrdluses 4% ja juunis 7%, siis juulis kiirenes jaemüügi kasv veelgi.

2014. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 448,7 miljonit eurot, seega jäi juulis kauplustesse 341 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta juuliga võrreldes 13%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli jaemüük 12% väiksem kui eelmise aasta juulis.

Enim suurenes juulis jaemüük posti või interneti teel (kasv 30%). Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 27%), muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 19%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 14%).

Juulis kiirenes märkimisväärselt toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui mais ja juunis kasvas jaemüük neis kauplustes aastases võrdluses 3–4%, siis juulis oli kasv 7%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu mõjutasid juulis toimunud soodusmüügikampaaniad ning toidukaupade hinnalanguse kiirenemine. Kui juunis oli toidukaupade aastane hinnalangus 0,3%, siis juulis 2%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta juuliga võrreldes püsivhindades 9%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes juulis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 3%. 2014. aasta seitsme kuuga (jaanuar–juuli) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6,5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli juulis 530,6 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis ligi 85%. 2013. aasta juuliga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 8%, eelmise kuuga võrreldes 4%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2004 – juuli 2014 (2010=100)

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara nõuanne: kuidas saab korteriomanik üürnikku valida

01.09.2014 Maia Daljajev

Vabanenud või pikalt tühjana seisnud üürikorteri ärakoristamise ning kõige hädavajalikuga sisustamise eest ei saa omanik küsida rohkem raha, vaid võimaluse üürnikku valida, leiab Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev.

Viimastel aastatel on üürikortereid küll juurde tulnud, kuid mida parem korter, seda kõrgemat hinda omanik küsib. Arco Vara praktikas on juhtum, kus korteriomanik tahtis peale tühja korteri koristamist 20 eurot kõrgemat üüri. Teise juhtumi korral oli korteriomanik nõus pikalt tühjana seisnud ja niigi pisut üle turuhinna pakutavasse korterisse pesumasinat ostma vaid siis, kui saab tulevaselt üürnikult veelgi rohkem raha küsida.

Kalleid ja väga kalleid möbleeritud üürikortereid on turul piisavalt. Kui mõni hädaline sellise üüribki, pole omanikul mingit garantiid, et üürnik juba paari-kolme kuu pärast ei lahku, kuna ta on omale soodsama elamise leidnud. Mida pikemalt üürikorter tühi on, seda vähem omanik tegelikult teenib, isegi kui ta peaks vahepeal mõned kuud korralikku üüri saama.

Üürnikud otsivad nägusat eraldatud tubadega korterit, milles on lisaks mugavustele voodid või lahtikäivad diivanvoodid, riidekapp, külmkapp, nelja augu ning praeahjuga elektripliit, õhupuhastaja, pesumasin. Uutes korterites peab olema ka nõudepesumasin. Kallimates üürikorterites on oluline ka internetiühenduse kiirus, korralik teler, veekeetja, kohvimasin, mikrolaineahi.

Et selliseid hea hinnaga, korras ning elementaarse sisustusega üürikortereid on pea alati vähem kui soovijaid, saab omanik esitada tingimusi ning valida, kas üürida korter välja noortele, lastega või lasteta perele, koduloomadega või koduloomadeta elanikele.

Käsi ei lööda enne, kui tulevastele üürnikele on tehtud korralik taustauuring. Selleks küsib maakler üürihuvilise ning tema täiskasvanud pereliikmete või kaasüüriliste nimed ja isikukoodid, uurib nendega läbi registrid, aga ka Google’i ja levinuimad suhtlusvõrgustikud.

Ihaldusväärse korteri omanik saab endale lubada ka huvi tundmist selle vastu, kust üüriraha tuleb ning küsida üürniku töökoha andmed. Kui korteri üüb tudeng, kelle eest maksavad üüri vanemad, pannakse kirja ka nende nimed ning töökohad.

Vaatamata omanikupoolsele tihedale sõelale ja üürihuviliste isikuandmete küsimisele leiab hea korter meeldiva ja maksujõulise üürniku umbes nädalaga.

Üürniku valimiseks:

Hoidu vaheseinte mahalõhkumisest.
Muretse üürikorterisse voodid ja kapid.
Paigalda praktiline ja kena kodutehnika.
Korista üürikorter korralikult enne väljapakkumist.
Lähtu hinnastamisel piirkonnast ja tegelikust turutasemest, st ära määra ilusale asjale liiga kõrget hinda.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ajaloorubriik: Lender – meer ja majad

01.09.2014 Jaak Juske

Voldemar Lender on Tallinna ajaloos kahes mõttes oluline mees – ta oli esimene eestlasest linnapea ning ta on andnud nime pealinna vanade puithoonete ehitusstiilile.

Voldemar Lender sündis 1876. aastal Tallinnas ehitusettevõtja perekonnas, õppis algselt Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, hiljem Peterburi ülikooli füüsika- ja matemaatika osakonnas (1896–1897) ning Peterburi Tehnoloogia Instituudis (1897–1902). Pärast lõpetamist töötas ta 1906. aastani Tallinna vagunitehases “Dvigatel”.

1904. aastal valiti Voldemar Lender linnanõunikuks. Samal aastal olid eesti-vene blokk võtnud esmakordselt baltisakslastelt Tallinnas võimu. Aastail 1906–1913 oli Lender esimene eestlasest Tallinna linnapea, juhtides samal ajal ka linnavalitsuse ehitusosakonda. 1903–1914 omas ta ehitus- ja tehnikakontorit, kus alustas enda ehitusinseneri karjääri ka kauaaaegseim Tallinna linnapea Anton Uesson (töötas Lenderi büroos aastatel 1909–1912).

Voldemar Lenderi büroo tegutses tema linnapeaks olemise ajal edasi. Ja uusi maju vajas Tallinn toona suurel hulgal, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime.

Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja, mis oli algselt kahekorruseline, sümmetrilise fasaadiga, lihtne ja väikeste korteritega.

Samas polnud Lender esimene ega ka kõige produktiivsem sellist tüüpi majade kavandaja. Küll aga soosis ta odavamate puitmajade ehitamist ja eestlastest väikeomanike ringi kasvatamist. Seega on majatüübi nimetamine Voldemar Lenderi järgi väikeseks austuseavalduseks suure panuse eest eestikeelse linnaühiskonna arengus.

Lenderi-tüüpi majad olid sajandi eest Tallinna eeslinnades väga levinud. Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks ehk miljööaladeks. See tähendab, et seal asuvate majade renoveerimisele esitatakse tavapärasest natuke karmimad nõudmised.

Muide, Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender (1882-1974), kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium.

Voldemar Lender suri 30. septembril 1939, pääsedes nii tõenäolisest represseerimisest nõukogude võimu poolt. Abikaasa Elfriede põgenes 1944. aastal Rootsi.

On viimane aeg nimetada Tallinna ajaloos olulise perekonna auks üks tänavatest Lenderi-nimeliseks.

Lenderi-tüüpi maja Kalamajas Tööstuse tänavas.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Palgakasv teises kvartalis pidurdus

31.08.2014 Orsolya Soosaar

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8% ja brutotunnipalk 8,8%. Kuu- ja tunnipalga kasvu suur erinevus viitab sellele, et maksti vähem preemiaid ja hüvitisi, mida võib pidada palga paindlikumaks osaks. Hooajalisi tegureid arvestades jätkus keskmise palga kvartalikasvu aeglustumine. See peegeldab kohanemist nõrga majanduskeskkonna ja tootlikkusega.

Keskmise palga kasvu aeglustas ka töötasude suurem deklareerimine just keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, nagu majutus ja toitlustus ning põllumajandus, kus oli statistikaameti teatel hõivatuid üle 10% enam kui aasta tagasi. Töötajate peatse registreerimise ootus võis töötasude deklareerimist mõjutada juba teise kvartali lõpus.

Palgakasv on aeglustunud ka tegevusaladel, mis on avatud väliskeskkonnast lähtuvatele riskidele. Töötlevas tööstuses ulatus keskmise palga kasv 4,9%ni, veonduses ja laonduses 2,4%ni. Eksportivatel ettevõtetel on vähem võimalusi tööjõukulusid kasvatada kui sisetarbimist teenindavatel ettevõtetel, sest kulude edasikandmine toodangu hinda on väliskonkurentsi tõttu keerulisem.

Arvestades suuremate palgakokkulepete mõju väljataandumist ja suurenenud ebakindlust võib palgakasv ka lähitulevikus pigem aeglustuda. Kui välisnõudlus taastub, siis jääb Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt palgakasv lähiaastatel 6–7% juurde. See on kooskõlas Eesti majanduse 3–4% potentsiaalse kasvuvõimekusega.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulu mõjutab otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgakasv on oluline indikaator hinnastabiilsuse seisukohast.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone pidas sarikapidu

30.08.2014 Tõnu Toompark

Täna peeti Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue peahoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõid muuseumihoone kõrgemast nurgast alla ERMi direktor Tõnis Lukas ja RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Ehituse tellija on RKAS ning ehituse peatöövõtja AS Fund Ehitus.

Hoone rajamist rahastatakse Kultuurkapitali sihtotstarbelistest toetusest ja RKASi oma- ning laenuvahenditest.

ERMi uue peahoone suletud netopind on 33 854 ruutmeetrit ja selle rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

MTA andmetel oli 2014. aasta II kvartali mediaanväljamakse 753 eurot kuus

30.08.2014 Tõnu Toompark

Selle aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku üle 1,5 miljardi (1 542 096 024) euro, mis maksti välja 551 306 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 753 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2013. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 545 059 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 440 407 442 eurot. Mediaanväljamakse oli 2013. aasta II kvartalis 705 eurot kuus.

2013. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa ligi 5,5 miljardit (5 498 002 152) eurot ja seda maksti 628 047 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2013. aasta kohta oli maksu- ja tolliameti andmetel 730 eurot ja mediaanväljamakse 580 eurot.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kakumäele rajatakse unistuste masti jahisadamat

29.08.2014 Tõnu Toompark

Kakumäe poolsaarel algasid moodsa multifunktsionaalse jahisadama rajamise ettevalmistustööd, mille raames eemaldatakse ca 10hektariliselt alalt lagunenud ja tühjalt seisnud hooned. Sadama ehitustööd algavad kevadel.

„Kuna kõik vajalikud uuringud, detailplaneeringud ja load on meil sadama rajamiseks olemas, on praeguste lammutustööde eesmärk valmistada sadamaala ehitustegevuseks ette,“ ütles Kakumäe Jahisadama pealik Sander Kaus. „Järgmise sammuna korraldame hanked ehitajate leidmiseks, mis võtavad oma keerukusastme tõttu üle poole aasta aega. Ehitamisega plaanime alustada kevadel.“

Kakumäe Jahisadama ja selle ümbruse väljaarendamisse on plaanis investeerida ca 70 miljonit eurot. Samaaegselt ehitustöödega käivad täna ka tõsised läbirääkimised tuumikinvestori leidmiseks ja partnerite otsingud erinevate sadamateenuste opereerimiseks.

„Käime erinevatel rahvusvahelistel messidel ja tutvustame sadamat nii veesõidukite omanikele kui ka ettevõtjatele, kes otsivad uusi investeerimisprojekte,“ kirjeldas Kakumäe Jahisadama visionäär Tiit Suuder. „Siiani oleme vaid positiivset tagasisidet kogenud – näiteks on pea pooled alusekohad juba eelbroneeritud.“

Suuderi sõnul saab Kakumäe sadamast unistuste masti mereturismi meka, kuhu esimeses etapis rajatakse jahiomanikele 288-kohaline akvatoorium, multifunktsionaalne elling ja vesialuste hotell. Kaugemas plaanis tuleb aga sadamasse merega seotud meelelahutusvõimalusi SPA, restoranide, kalaturu ja atraktiivse lavaga etenduste ning erinevate sündmuste tarbeks juurde.

„Usun, et uus sadam toob Eesti kui põneva ja seni avastamata mereturismi sihtkoha taas maailmakaardile ning kohalikud elanikud saavad merega seotud tegevusi, merelepääsu ja kaunist rannapromenaadi nautida,“ lisas Suuder.

Kakumäe sadama (www.kjs.ee) detailplaneering lubab rajada 16,74 ha suurusele alale jahisadama, mitmeotstarbelise sadamahoone ja korterelamutega kohaliku keskuse. Detailplaneeringu koostas OÜ Ateljee Süd. Planeeritav maa-ala asub Kakumäe poolsaarel eksklusiivsete elamurajoonide vahel, endise kalasadama ja selle lähiala territooriumil.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

II kvartalis oli keskmine palk üle 1000 euro

29.08.2014 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus II kvartalis aeglasem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk II kvartalis 5,0%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta II kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 1,8% ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta II kvartalis samuti 4,8%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheteistkümnendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajate arv 4,7% suurem kui 2013. aasta juuni lõpus. Pisut üle 10% suurenes palgatöötajate arv neljal tegevusalal: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 2) hulgi- ja jaekaubandus; 3) majutus ja toitlustus ning 4) haldus- ja abitegevused.

Keskmine brutotunnipalk oli 2014. aasta II kvartalis 6,21 eurot ja tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 8,8%.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (kuupalk 9,3% ja tunnipalk 12,2%).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige vähem mäetööstuse tegevusala palgatöötajatel (kuupalk 0,4% ja tunnipalk 4,8%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 996 eurot, mais 1002 eurot ja juunis 1065 eurot.

2014. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1379 eurot ja tunnis 9,29 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 4,5% ja 7,3% võrreldes 2013. aasta II kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,9%) ning tunnis finants- ja kindlustustegevuses (11,2%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2013. aasta II kvartaliga võrreldes ainult mäetööstuses (0,8%) ning tööjõukulu tunnis tõusis kõige vähem info ja side tegevusalal (3,0%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal on valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2010 – II kvartal 2014 (eurot)
	Aasta	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
2010	792	758	822	759	814
2011	839	792	857	809	865
2012	887	847	900	855	916
2013	949	900	976	930	986
2014		966	1 023

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, II kvartal 2014

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, II kvartal 2014

II kvartalis ehitusmahud vähenesid

29.08.2014 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid kolmandat kvartalit järjest.

II kvartalis ehitati omal jõul 539 miljoni euro eest, sellest hooneid 337 miljoni ja rajatisi 202 miljoni euro eest. 2013. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 2% ning rajatiste ehitamine vähenes 13%.

Mullu kohalikul ehitusturul elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendil ka käesoleva aasta esimesel poolel. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde maht jäi eelmise aasta tasemele. Ligi kolm aastat ehitusturgu vaid positiivselt panustanud rajatiste ehitamine vähenes aga kolmandat kvartalit järjest, viies sellega langusesse ka kogu ehitusturu.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht jäi 2013. aasta II kvartaliga võrreldes samaks, mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 8%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aasta II kvartalis kasutusse 631 uut eluruumi, mida on 147 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Rohkem kui pool valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2014. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 1333 eluruumi ehitamiseks – enam kui poole võrra rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 212 mitteelamut kasuliku pinnaga 103 100 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, kaubandus- ja laohoonepinda.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2003 – II kvartal 2014 (2010. aasta kvartalite keskmine = 100)

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Koolitus Ebaseaduslikud ehitised toimub 24/09/2014

29.08.2014 Tõnu Toompark

24/09/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolistus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“, mida viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolituse “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” on suunatud järgmistele sihtrühmadele:

maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
kinnisvaraarendajad;
maaklerid ja eraisikud;
projekteerimis- ja ehitusettevõtted.

Koolitus käsitlebki ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Koolitust viib läbi Raul Keba, kes on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24/09/2014 kell 16:00-19:15 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Glikman Alvin & Partnerid: ehitusaluse pinna termineid

29.08.2014 Tõnu Toompark

Haldusasjas nr 3-3-1-59-13 arutas kolleegium küsimust, kas hoone esileulatuva terrassi pinda tuleb arvestada hoone üldehitusaluse pinna hulka ning kuidas eristada ehitusaluse pinna erinevaid tähendusi planeerimismenetluses ja ehitusloa menetluses.

Asjaolude kohaselt kehtestas Pärnu linnavolikogu detailplaneeringu uusarendusele. Uusarenduse projektidokumentatsiooni kohaselt kuulus arenduse juurde lisaks kahele elamule ka basseiniga välisterrass ning laste mänguväljak. Projektdokumentatsioonile lisatud joonisest nähtus visuaalselt, et terrass on elamuhoonega püsivalt ühendatud (projekteeritud ühele vundamendile).

Detailplaneeringu kehtestamise otsusele esitas kaebuse naaberkinnistu omanik, kes leidis, et detailplaneering on vastuolus Pärnu linnas kehtestatud üldplaneeringuga, kuivõrd sellega ületatakse elamukrundi puhul maksimaalset võimalikku ehitusala.

Kolleegium märkis, et kehtivates õigusaktides kasutatakse ehitistega ja nende mõõtmetega seoses erinevaid mõisteid. Mõisted “ehitusalune pindala” ja “ehitisealune pind” on omavahel lahknevuses. Alama astme kohtud leidsid, et termin tuleb võtta kohaldada majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrusega nr 69 kehtestatud “Ehitise tehniliste andemete loetelu”, mille § 17 lg‑s 1 on kasutatud mõistet “ehitise ehitisealune pind”.

Kolleegium märkis, et selles määruses ja planeerimisseaduses kasutatud terminid on tõesti erinevad ning võimaldavad erimahulist sisustamist. Oluline on see, et majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus on antud ehitusseaduse § 26 alusel, mis reguleerib aga ehitusloale esitatavaid nõudeid, sealhulgas põhiosas nõudeid, mis ilmselgelt ei ole kohaldatavad planeerimismenetluses.

Ruumilise planeerimise menetluses on ehitusaluse pindala määramise eesmärgid teised kui ehitusloa taotluse menetluse eesmärgid, kus piiritletakse ehitise tehnilisi näitajaid. Kolleegium leidis seega, et planeerimismenetluses ei ole “Ehitise tehniliste andemete loetelu” kohaldatav.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Arco Vara: Mida kinnisvaraga ettevõtet ostes tähele panna?

28.08.2014 Evelin Kanter

Mida peab ostja teadma ning kindlasti tegema, kui soetab kinnisvara koos seda omava äriühinguga, räägib Arco Vara jurist Evelin Kanter.

Üldine kinnisasja omandamise puhul.

Oluline on tutvuda kinnistusraamatuga. Kinnistusraamatust näeb, kas on hüpoteeke või peab arvestama mõne muu analoogse küsimusega, mis võib mõjutada kinnisasja kasutamist. Hüpoteekide kustutamine ja lisamine on iseenesest lihtne, see tehakse enamjaolt kinnisasja ostu-müügi tehingu raames. Küll on aga vaja hüpoteegipidaja, näiteks panga, nõusolek. Kui hüpoteek on seatud laenu tagamiseks, soovib hüpoteegipidaja, et laen tagasi makstaks või antaks vastutasuks uus tagatis.
Uuri müüja tausta. Kui müüja läheb pankrotti ja tehing ei vasta turu tingimustele – vara on müüdud näiteks liiga odavalt – on oht, et pankrotihaldur võib tahta tehingut tagasi võita, st uus omanik jääb asjast ilma.
Kinnisvaratehingu vormistamisel tuleb paluda notaril kontrollida käimasoleva aasta maamaksu tasumist ja tasumise vajaduse korral saab kokkulepped lisada müügilepingusse.

Eraisikul on soovitatav omandada kinnisvara eelkõige selliselt, et sellega ei tule kaasa äriühingut. Kui aga on selge, et kinnisvara on vaja või saab omandada üksnes koos äriühinguga, tasub tähele panna järgnevat:

Tuleb hinnata, millised kohustused – alates lepingutest kuni maksudeni – tulevad äriühinguga selle omandamisel kaasa. Oluline on veenduda, et tehinguga ei kaasne varjatud riske. Vaja on spetsialistide nõu, kes annaks hinnangu nii äriühingu majanduslikule kui ka juriidilisele poolele. Spetsialisti kaasamisel tuleks arvestada vähemalt ca tuhande euro suuruse väljaminekuga, aga täpne summa sõltub ühingu ajaloost, suurusest ja paljust muust.
Riskide maandamiseks on võimalik lisada lepingusse täiendavaid tingimusi, mis aitaks välistada võimalikke tulevikus ilmnevaid probleeme. See aga tähendab, et appi tuleb kindlasti võtta õigusnõustaja.
Kinnisasja omandamiseks koos äriühinguga võib ajendiks olla näiteks mõni lisaväärtus, mis tuleb äriühinguga kaasa. Näiteks ehitusettevõtete puhul on olulised referentsid. Samas tasub siin enda jaoks lahti mõtestada, kas olulisim osa ostja jaoks on kinnisvara või hoopis see, mis äriühinguga kaasa tuleb, olgu see referents või mistahes muu nüanss.
Juhul, kui ostja huvi kinnisasja omandamisel on asuda tegelema arendamisega, tasub pidada silmas, et uue äriühingu asutamine ei ole tegelikult sugugi keeruline ega palju aega nõudev ettevõtmine. Riskide maandamiseks võib olla targem projektiettevõte ise asutada, et uue äriühinguga alustada puhtalt lehelt.
Kinnisvara omandamisel koos äriühinguga võib juhtuda, et lõppastmes kujuneb kinnisvara omandamine märkimisväärselt kulukamaks. Tuleb arvestada mitte üksi kinnisvara väärtusega, aga ka äriühingu väärtuse ja kohustustega ning kuluga tehingu nõustamisele.

Evelin Kanter
Arco Vara AS
Juriidilise osakonna juht

Artikli allikas on
Arco Vara

Pärnu korterituru trendid

28.08.2014 Raul Reino

Pärnu korteriturg on kriisist kosunud – tehingute maht on aastate lõikes järjest kasvanud, keskmise hinna tõus on siiski mõõdukas. 2013. aastal teostati linnas 697 korteriomandi tehingut, mis on 2012. aastaga võrreldes 56 tehingut rohkem.

2014 aasta I ja II kvartalis on tehtud kokku 353 korteriomandi tehingut, eelmisel aastal samal ajal tehti kokku 322 korteriomandi tehingut. Keskmine müügihind 2013. aasta I poolaastal oli 751€/m2 (mediaanhind 706€/m2), käesoleval aastal on I poolaasta keskmine hind tõusnud tasemele 882 €/m2 (mediaanhind 809€/m2).

Piirkondade eelistustes muudatusi ei ole toimunud. Endiselt on eelistatuimad Ranna piirkond ja südalinn, kus korterite hinnad ületavad tunduvalt Pärnu keskmist taset. Kohalike seas on hinnatuim piirkond Mai elamupiirkond, kus on hästi välja arendatud infrastruktuur, olemas on koolid, lasteaiad, kaubanduskeskused, hea bussiühendus erinevate linnaosadega jms.

Mai elamupiirkonnale järgnevad Tallinna mnt. – Telliskivi tn. piirkond. Nimetatud piirkond on hinnatud eelkõige sealse hoonestuse poolest – valdavalt asuvad seal 2 – 3 korruselised 1990. aastate lõpus ehitatud avara planeeringuga korterelamud, piisava privaatsuse loovad läheduses asuvad individuaalelamud.

Turu nõudluse poolt mõjutab peamiselt elanikkonna sissetulek, mis pole oluliselt kasvanud. Turul on erineva motiiviga ostjad, kuid mingil määral võib täheldada ühist joont – klient on valiv. Oluline on maja seisukord, laenu olemasolu, maksud, kommunaalkulude suurused jms. Näiteks probleemsete paneelmajade kortereid õnnestub müüa ainult väga soodsa hinnaga.

Pärnu korteriturul valitsevad järgmised trendid:

müügis olevate järelturu korterite valik on suur, ostjad on valivad ja ei langeta ostuotsust kiiresti;
müügiperioodid on suhteliselt pikad;
eelistatakse osta heas seisukorras, remonditud kortereid;
järjest olulisemaks on muutunud korterelamu ja trepikoja üldine seisukord ning aktiivse korteriühistu olemasolu;
nõutumad on 2-toalised korterid.

Jätkuvalt on Pärnus ostuhuvi ka korterite vastu, mida on võimalik anda üürile. Seejuures on investeerijate hulgas nii välismaalasi kui ka vanemaid inimesi.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Linnaosavanem arutas päästekeskuse juhiga Sanatooriumi pargi majade küsimust

28.08.2014 Tõnu Toompark

Eile kohtusid Nõmme päästekomandos toimunud nõupidamisel Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik ja Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos. Kohtumise fookus oli tühjades majades toimuvatel põlengutel, mille hulgas paistavad eriti silma endised haiglahooned Sanatooriumi pargis.

Tiit Teriku sõnul valmistavad tühjade hoonete põlengud ühtviisi muret nii linnaosavalitsusele kui päästjatele. „Statistika näitab selgelt, et tühjalt seisvad ja kasutuseta hooned on probleemiks. 1. märtsist kuni 19. augustini oli Nõmmel 18 hoonetulekahju. Nendest 11 korral oli päästjatel vaja kustutada tühjana seisvaid maju, kusjuures kaheksa väljakutset oli tehtud just Sanatooriumi pargis asuvate mahajäetud haiglahoonete kustutamiseks,“ vahendas Terik kohtumisel räägitut.

„Omanikud ei suuda takistada kõrvaliste isikute pääsemist tühjadesse hoonetesse, need süttivad tihti ning on seetõttu selgeks ohuallikaks piirkonna elanike tervisele ja varale. Kasutuseta seisvat kinnisvara on pättide eest raske kaitsta, kuid see on omaniku kohustus. Tühjad majad tuleb korda teha ja sinna elu sisse tuua, või lammutada,“ lisas linnaosavanem.

Põhja päästekeskuse juhi Priit Laose hinnangul on õnneks tühjalt seisvate hoonete arv tasapisi vähenenud. „Päästeameti registris on alates 2008. aastast olnud 47 Nõmme linnaosas asuvat kasutuseta objekti, millest kuue aasta jooksul on 11 objekti lammutatud, kolm renoveeritud ja 12 taas kasutusele võetud. Samas on allesjäänud kasutuseta hooned ohuks kohalikule kogukonnale. Need meelitavad lapsi sinna mängima, sagedased tulekahjud toovad tööd päästjatele ning ka politseile. Iga tulekahjuga muutuvad need majad järjest ohtlikumaks nii seal viibijatele kui ka väljakutsele reageerijatele,“ selgitas ta.

„Kindlasti peavad lapsevanemad tegema selgitustööd, et lapsed ei satuks nendesse hoonetesse. Seal mängimise tagajärjed võivad olla vägagi traagilised,“ ütles Laos.

Lisaks arutati nõupidamisel vastastikuseid koostöövõimalusi, järelvalve kitsaskohti ning vabatahtlike kaasamisega seotud küsimusi.