Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

SEB nädalakommentaar: Töötajate arv suureneb kahanevast müügist hoolimata

01.09.2015 Mihkel Nestor

Lõppevat nädalat jääb paljude jaoks meenutama aktsiaturgude närviline langus. Hoolimata ebakindlatest aegadest püsib maailmamajandus siiski kasvukursil. Eestis kinnitavad esimesed avaldatud andmed ettevõtete teise kvartali majandustulemuste kohta müügitulu langemist. Samas pole see takistanud ettevõtteid suurendamast töötajate arvu.

Ettevõtete müügitulu teises kvartalis vähenes

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes ettevõtete müügitulu II kvartalis -3% võrra. Paljuski võib tulu vähenemises näha toimuva hinnalanguse mõju – samal ajal on tarbijahinnaindeks alanenud -0,1%, tootjahinnaindeks -1,7% ja ekspordihinnaindeks -3,3%. Märkimisväärselt langenud elektri ja mitmete toorainete hinnad väljenduvad energiatootmise ja mäetööstuse järsult kukkunud müügitulus, mis vähenesid vastavalt -19% ja -14%. Venemaa kehtestatud sanktsioonid toidukaupadele ja langenud põllumajandussaaduste hinnad kahandasid looma- ja taimekasvatuse tegevusala tulu pea 30%.

Hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala, mis annab 40% kogu ettevõtlussektori müügitulust, viis II kvartalis -4% võrra miinusesse hulgimüügi kahanemine kümnendiku võrra. Hulgimüügi vähenemine on pikaajaline trend – tegevusala müügitulu on languses juba kuuendat kvartalit järjest. Selle üheks põhjuseks võib pidada hulgikaubandusettevõtete kliendibaasi vähenemist – suured jaemüügiketid eelistavad kaupa osta otse tootjatelt. Jaekaubandus ning mootorsõidukite müük ja remont kasvasid II kvartalis vastavalt 3% ja 4%. Et jaekaubanduse mahuindeks tõusis samal ajavahemikul enam kui 7%, väljendab madalam müügitulu kasv hinnalangust ka kaubandussektoris.

Huvitava asjaoluna väärib nimetamist majutus- ja toitlustussektori müügitulu jäämine eelmise aasta II kvartali tasemele. Majutusettevõtete müügitulu sellel ajavahemikul koguni kasvas 3% võrra. Märkimisväärne on tulude kasv seetõttu, et II kvartalis vähenes majutatud turistide arv Eesti majutusasutustes -2%, seejuures maksejõulisemate välisturistide arv koguni -6%. See tähendab, et vähenenud külastajate arvu kompenseerimiseks on majutusettevõtted pidanud tõstma teenuste hinda.

Hea uudis Eesti majanduse jaoks on töötleva tööstuse müügitulu kasv II kvartalis. Kuigi tööstusettevõtete müügitulu suurenes vaid protsendi võrra, on nõrga välisnõudluse tingimustes selle hoidmine väga positiivne. Üllatavalt suurenes olulisematest tööstusharudest müügitulu enim tekstiilitootmises (+16%), kuid võimsat kasvu näitas ka suur puidutööstus, mis kasvatas müügitulu 13%.

Kevadkvartal oli väga edukas ka puidutööstusega lähedalt seotud mööblitootmisele, mille müügitulu kasvas 9%. Teistest tähtsamatest sektoritest suurenes müügitulu märkimisväärselt veel metalltoodete tootmises (+8%) ning mootorsõidukite ja haagiste tootmises (+6%). Suuremahuline elektroonikatööstus oli aastavõrdluses müügitulu poolest nullkasvuga, oluline tööandja toiduainetööstus aga -6% võrra miinuses.

Teistest tähtsatest tegevusaladest on teist kvartalit järjest languses veonduse ja laonduse müügikäive, mis kevadkuudel vähenes aastavõrdluses -4%. Sektori müügitulu tervikuna viis miinusesse laondust ja veondust abistavad tegevusalad, mis hõlmab endas näiteks erinevate kauba- ja transporditerminalide opereerimist. Ehitusettevõtete jaoks on 2015. aasta olnud veidi positiivsem. Kui terve eelmise aasta ehitussektori müügitulu langes, siis selle aasta esimeses kvartalis suudeti müügitulu suurendada 7% ja teises kvartalis 6%. Ehitusmahud teises kvartalis siiski vähenesid, mistõttu näitab müügitulu kasv ennekõike ettevõtete võimet töö eest senisest kõrgemat hinda küsida.

Suurem tööhõive pigistab ettevõtlussektori eelarvet

Kuigi ettevõtete müügitulu II kvartalis kahanes, on ettevõtlussektori tööhõive samal perioodil 2% võrra kasvanud. Seega on arvestuslik tulu, mida üks töötaja ettevõttele toob, vähenenud. 2014. aasta II kvartalis oli keskmine müügitulu hõivatu kohta 31 000 eurot, nüüd aga 29 400 eurot.

Töötlevas tööstuses suurenes hõive 4%, jaekaubanduses 6%, ehituses 10%, majutuses ja toitlustuses 6%. Tööstussektori olulisematel tegevusaladel kasvas hõive kõige kiiremini metalltoodete tootmise alal (+19%), puidutööstuses (+8%), mööblitööstuses (+5%), kuid üllatavalt ka toiduainete tootmises (+5%). Kõigist nimetatud tegevusaladest suutis müügitulu hõivatu kohta kasvatada aga vaid puidu- ja mööblitööstus – mõlemad 4%.

Tarbijate kindlustunne on paranenud

Lõppeval nädalal avaldatud konjunktuuribaromeetri kohaselt tõusis tarbijate kindlustunne augustis üle pikaajalise keskmise. Küll on halvenenud elanike hinnang väljavaadetele tööturul ehk kasvanud hirm kaotada töö. Et tööjõumahukates ettevõtetes on märgata esimesi samme tootlikkuse tõstmiseks, siis võivad inimeste kartused olla õigustatud. Seda toetab tööstusettevõtete halvenenud kindlustunne võrreldes eelmise aasta augusti ja sektori pikaajalise keskmisega. Nõrgad välisturud ei võimalda tööstuseettevõtetel oma tootmisvõimsusi efektiivselt kasutada ja mitmed ettevõtted kavandavad lähikuudel töötajate arvu vähendada.

Hoolimata kasvanud müügitulust on ehitusettevõtjate kindlustunne endiselt pikaajalisest keskmisest tunduvalt halvemal tasemel. Mitmed ehitusettevõtjad on tunnistanud, et erasektori parem nõudlus ei suuda kompenseerida struktuurivahenditest tehtud investeeringuid avaliku sektori taristusse. Kiire müügimahu kasvu tõttu püsib kaubandusettevõtete kindlustunne pikaajalisest keskmisest kõrgemal tasemel. Teenindusettevõtete kindlustunne on halvem kui eelmise aastal samal ajal, kuid see on põhjustatud eelkõige transpordi ja logistikasektorist.

Rahutud aktsiaturud

Maailma majandusuudistes andsid lõppeval nädalal tooni suured korrektsioonid närvilistel aktsiaturgudel. Kahe nädala jooksul on olulised USA, Saksa ja Jaapani aktsiaturud langenud 10-15%. Hiina aktsiate varasem kiire kasv ja ootustele alla jäänud majandustulemused nakatasid hirmuga esmalt kohalikud börsid ja seejärel ka teised tähtsamad finantsturud. Nagu tõdeb SEB värske majandusprognoos Nordic Outlook on olukord ebakindel siiski arenevatel turgudel ja nii USA kui Euroopa majandustele prognoositakse mõõdukat kasvu.

Aeglasem kasv Hiinas tähendab tegelikkuses, et suurriigi majandus suureneb SEB prognoosi kohaselt lähiaastatel enam kui 6% võrra aastas. Seetõttu tasub pikaajalise vaatega investoril jääda rahulikuks – igale langusele järgneb tõus ja kui ei usuta just maailma lõppemisse, ei tasu mõistlikke investeeringuid mõjuva põhjuseta müüa. Vaba raha omavale investorile pakuvad languses turud soodsaid võimalusi soetada edukate ettevõtete aktsiaid, mille hind varasemalt liialt kõrge tundus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Kolm riigikool alustavad tegevust kaasaegsetes õppehoonetes

01.09.2015 Tõnu Toompark

31. augustil avati pidulikult Pärnu Koidula Gümnaasiumi, Võru Gümnaasiumi ja Jõhvi Gümnaasiumi ja uksed. Nende koolide puhul pöörati erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

1979. aastal valminud Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppehoone rekonstrueeriti täielikult tänapäevastele nõuetele vastavaks.

Hoone arhitektuurne osa säilis üldjoontes endisel kujul. Juurde ehitati lift ja lifti fuajeed kolmandale ja neljandale korrusele ja tehnilised ruumid katustele. Hoone peasissepääs jäi olemasolevasse asukohta, liikumisraskustega õpilastele loodi ratastooliga sisenemiseks uus pääs hoone kagupoolse sisehoovi soklikorrusele. Kogu hoone muudeti planeeringuga seest avaramaks, samuti tekitati juurde suuremad hajumisalad söökla ja aula ette.

Valdavas osas neljakorruselise õppehoone suurus on 7837 ruutmeetrit ja selle rekonstrueerimise projekti on koostanud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan (arhitekt Andres Kask). Ehitustöid teostas OÜ Nordlin Ehitus.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi rajamist rahastati Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Projekti kogumaksumuseks kujunes 5,3 miljonit eurot. Summale lisandub käibemaks.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 756, koolipersonaliks koos õpetajatega kuni 60 inimest. Õppetöö hoones algab käesoleva aasta 1. septembril.

Võru Gümnaasiumi tarvis rekonstrueeriti täielikult Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ning selle kõrval asunud 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele rajati kaasaegne ja õpilasesõbralik koolihoone. Mõlemad õppehooned seoti üheks tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.

Koolikompleksi suuruseks on ligi 3 200 ruutmeetrit, millest üle poole moodustab juurdeehitus.

Gümnaasiumihoone projekteerimistöid teostas arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan (arhitektid on Illar Heinsoo, Lever Lõhmus, Ilona Stern) ning valmis ehitas Nordecon AS.

Projekti kogumaksumuseks kujunes ligi 4,2 miljonit eurot. Summale lisandub käibemaks.

Gümnaasiumihoone valmis projekti „Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine“ raames, mida rahastati Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Võru riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360.

Jõhvi Gümnaasium alustab õppeaastat valdavas osas kahekorruselises uues koolihoones, mille suuruseks on ligi 4000 ruutmeetrit. Galeriiga ühendatud kõrvalasuva koolihoonega jäävad ühiskasutusse spordisaal ja köök ning raamatukogu fondihoidla.

Õppehoone projekteeris arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan (arhitekt Maarja Nummert) ning valmis ehitas konsortsium AS Maru Ehitus ja AS Ehitustrust.

Projekti kogumaksumuseks kujunes ligi 4,8 miljonit eurot. Summale lisandub käibemaks. Ehitust rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 540.

Lower tax rates and prices lifted real wage income

01.09.2015 Eesti Pank

Data from Statistics Estonia show that the growth in average gross wages accelerated to 5.8% in the second quarter of 2015, from 4.5% in the first quarter.

Tax changes that took effect this year supported the 7.3% rise in the average net monthly wage. Consumer prices were 0.1% lower in the second quarter than a year earlier, and so real wages rose by 5.9%.

The employer type where the fastest wage growth was seen was local government administration, where wages were up 8.5% due to rapid rises in wages in education and health care. Wage monitoring by the Ministry of Education showed that the average wage for school teachers in 2014 was above the Estonian average wage, and wages for teachers continued to rise faster than the average in the economy in the first half of 2015. Wages in health care also rose faster than the average, climbing 8.1%.

The average wage in Estonian-owned private companies rose by 5.8%, but without the impact of registration of employees, the growth would have been even faster. The requirement to register led to a reduction in the underreporting of employment, though data from the Tax and Customs Board show that the average wage of the newly-declared wage recipients was close to the minimum wage and notably below the average for each sector.

Statistics from the Tax and Customs Board on declared wages show that wage differences have continued to decline. The growth in the median wage paid out has consistently been faster than the growth in the average wage over the past ten years. In the second quarter of 2015, the median wage was 80% of the average declared wage, whereas a decade ago it was 73%. This means that the average wage is more and more indicative of the wage income of the average employee.

The GDP grew by 1.9% in the second quarter of 2015, according to the flash estimate, and employment increased, which indicate that the payroll as a share of GDP increased. This means there is increased pressure on companies to rebuild profits, and so it may be expected that wage growth in the future will be slower than it has been so far.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Maa hindamise tegevuslitsentsi taotlemine

01.09.2015 Tõnu Toompark

Maa-amet alustab kooskõlas Vabariigi Valitsuse 17.01.2008 määrusega nr 16 kinnitatud “Maa hindamise tegevuslitsentside väljaandmise korraga” avalduste vastuvõtmist maa hindamise tegevuslitsentsi taotlemiseks.

Litsents annab selle saanud isikule maa korralise ja erakorralise hindamise ning õigusvastaselt võõrandatud maa hindamise õiguse.

Maa hindamise tegevuslitsentsi taotlemise õigus on füüsilisel isikul, kellele on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu poolt omistatud vara hindaja kutsekvalifikatsioon.

Litsentsi taotlemiseks tuleb Maa-ametile esitada kirjalik avaldus, kuhu tuleb märkida järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) elukoht;
4) kontaktandmed (telefon, e-post)

Avaldusele tuleb lisada taotlejale omistatud kutsekvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistuse koopia.

Avaldus ning kutsetunnistuse koopia palume saata posti teel aadressile Maa-amet, Mustamäe tee 51, Tallinn, 10621 või digitaalselt allkirjastatult aadressile maaamet@maaamet.ee hiljemalt 22. septembriks 2015.

Keskmine brutokuupalk tõusis II kvartalis aastaga ligi kuus protsenti

01.09.2015 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis I kvartaliga võrreldes 7,1% ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,8%.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (5,9%). Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuueteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta II kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%).

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.

Keskmine netokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 871 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (netokuupalga kasv oli 7,3%). Netokuupalga kiirem kasv oli tingitud tulumaksumäära alanemisest 21%-st 20%-ni, töötuskindlustusmakse määra alanemisest 1%-st 0,8%-ni ning samuti miinimumpalga tõusust 355 eurost 390 euroni alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

Keskmine brutotunnipalk oli 2015. aasta II kvartalis 6,61 eurot ja see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (10,7%) ning vähenes kahel tegevusalal – muudes teenindavates tegevustes (0,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (0,1%).

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta II kvartalis töötajate arv 1,3% väiksem kui 2014. aasta II kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes kuuel tegevusalal: 1) finants- ja kindlustustegevus; 2) info ja side; 3) kunst, meelelahutus ja vaba aeg; 4) töötlev tööstus;
5) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 6) majutus ja toitlustus.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu II kvartalis 1459 eurot ja tunnis 9,87 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tõusnud vastavalt 5,8% ja 6,2%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kuus kinnisvaraalases tegevuses ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (vastavalt 11,5% ja 11,1%).

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, I kvartal 2013 – II kvartal 2015
Aasta	Kvartal	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, %
2015	I	1 010	4,5
2015	II	1 082	5,8
2014	I	966	7,3
	II	1 023	4,8
	III	977	5,0
	IV	1 039	5,3
2013	I	900	6,3
	II	976	8,5
	III	930	8,8
	IV	986	7,6

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2015. aastal on valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Veel on võimalus registreerida Kinnisvara ABC koolitusele

01.09.2015 Tõnu Toompark

08-10.09.2015 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara ABC“.

Koolitus annab vajalikud baasteadmised kinnisvaraturust ning kõik koolituse läbinud saavad sellekohase Kinnisvarakooli tõendi.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

MTA andmetel oli selle aasta II kvartali mediaanväljamakse 794 eurot kuus

01.09.2015 Tõnu Toompark

2015. aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa üle 1,64 miljardi euro, mis maksti välja 559 528 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 794 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2014. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 551 306 inimesele ja väljamaksete summa oli üle 1,54 miljardi euro. Võrreldes möödunud aasta II kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 8222 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2014. aasta II kvartalis 753 eurot kuus.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01 kuni 2015 aastani ja alates 2015 aastast koodidega 10,12,13,15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena).

Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Statistika: eluasemelaenude käive kasvas aastaga 23 protsenti

01.09.2015 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli eluasemelaenude käive ehk uute eluasemelaenude väljastamine 2015 II kvartalis 245 miljonit eurot. See on aastatagusest 23% rohkem.

Eluasemelaenude juurdekasvumäär on kõrge, kuid see ei tohiks olla liialt hirmutav. Laenukasvu taga on aktiivne kinnisvaraturg, kus tehakse palju tehinguid uute korteritega. Uute korterite maksumus on kõrge ja see sunnib koduostjaid võtma enam laenu.

Eluasemelaenude jääk on kasvanud 2015 II kvartali lõpu seisuga 6,18 miljardi euroni. Aastane laenujäägi juurdekasv on 3,8%.

Laenujäägi kasv on oluliselt kiirem kui sisemajanduse kogutoodangu kasv. Nii võiks laenujäägi kasvu pidada pigem kiireks.

Samas on eluasemelaenude jäägi suurenemine oluliselt aeglasem, kui palkade kogusumma kasv. Nii ei peaks tänaste tempode juures laenujäägi liiga kiire kasvu pärast siiski suurt muret tundma.

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi aastane juurdekasv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Veneetsia arhitektuuribiennaal toob järgmisel suvel fookusesse arhitektuuri eesliinil peetavad lahingud

31.08.2015 Tõnu Toompark

Veneetsias tutvustati 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali plaane.

Maailma arhitektuurimaastiku suurimat rahvusvahelist sündmust kureerima kutsutud Tšiili arhitekti Alejandro Aravena visioon kannab pealkirja “Sõnumeid rindejoonelt” (Reporting from the Front). Eestit esindas sündmusel kultuuriministeerumi arhitektuuri- ja disaininõunik arhitekt Veronika Valk, kes kuulub ka Eesti ekspositsiooni kuraatori leidmiseks välja kuulutatud konkursi žüriisse. Eesti kuraatorivõistluse esimese etapi tähtaeg on samuti täna.

Kommenteerides peakuraator Aravena sõnastatud teemapüstitust, ütles Veronika Valk, et Eestil on biennaali rahvusvahelises kontekstis mitmeid võimalusi edukalt kaasa rääkida: “Uue biennaali fookuses on n-ö ‘arhitektuur läbi tegutsemise’ (ingl k architecture through acting). Aravena küsimusepüstitus kutsub osavõtvaid riike vaatama seda, mida oleme õppinud nendest lugematutest uuringutest ja raportitest, mida kõikjal elukeskkonna parendamiseks on läbi viidud – kuidas nende tulemusi on tegelikult ellu rakendatud, nii et tulemuseks ei ole mugav, keskpärane lahendus, vaid midagi enamat.

Aravena kutsub üles tulema biennaalile selliste projektide ja lahendustega, mis on arhitektuuri “eesliinil” või “rindejoonel” selle sõna parimas tähenduses. Oodatud on arhitektuur ja mõtlemine, mis tahab mugavustsoonist välja murda, olulisematele probleemidele lahendusi pakkuda, igas riigis isemoodi.”

Teema “Sõnumeid rindejoonelt” küsib, kuskohas jookseb arhitektuuri rindejoon erinevates riikides üle maailma. Mis tekitab iga osaleva riigi arhitektuuris ja linnaehituses ängi? Kuidas ängist, rahulolematusest elukeskkonnaga üle saadakse? Peakuraatori sõnul tuleb arhitektidel selleks probleemidele näkku vaadata, julgeda neile päriselt, arhitektuuri vahenditega vastu astuda. Millistes paikades on sel juhul arhitekte-linnaehitajaid saatnud edu? Küsimus on sellisena sedavõrd hoomamatu, et sellele vastamiseks tulebki biennaalile eri kultuuriruumide tarkus, töövahendid ja -võtted, taktikad ja strateegiad kokku tuua. Seda kõike selleks, et me näeksime, et klaas on poolenisti täis, mitte poolenisti tühi.

Valk kommenteerib, et igal riigil on loomulikult õigus minna oma rada ja mitte arvestada biennaali üldteemaga, kuid selge on ka see, et mida enam paviljone peateemaga haakuvad, seda mitmekülgsem ja rikkalikum debatt tuleb, ning ka Eestil on debatis osaledes parem võimalus rahvusvahelisel arhitektuurimaastikul silma paista. Aravena loodab, et väljenduste paljusus pakub meile võimaluse näha paremaid ja mitmekihilisemaid vastuseid keerulistele probleemidele, muudab kogu biennaali kogemusterohkemaks. Väljapaneku lähtekoht võib tulla väljaspoolt arhitektuuri, olla vastuoluline ja kompleksne – arhitektuuri jõud peitub tema sünteesivõimes.

Järgmise Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorikonkursi esimene voor lõppes täna kell 15, teise vooru edasi pääsevad kolm tööd, mille märgusõnad antakse teada hiljemalt 22. septembril.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Juulis tööstustoodangu maht vähenes

31.08.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta juulis 6% vähem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Kui 2015. aasta jaanuarist maini töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas, siis mais pöördus kasv languseks. Mais toodeti 1% vähem, juunis 1% rohkem ning juulis 2% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Juulis põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete, keemiatoodete ja ehitusmaterjali tootmises.

Elektroonikaseadmete 12%-lise languse põhjuseks oli eelmise aasta juuli kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud juulis eelmise aasta mahtu. Kuigi mõningates suurema osatähtsusega tööstusharudes (puit- ja metalltoodete ning elektriseadmete tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi juulis 68% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta juuliga võrreldes toodangu müük ekspordiks 10% ja müük kodumaisele turule 4%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta juulis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui juunis.

2014. aasta juuliga võrreldes toodeti elektrit 37% ja soojust 4% vähem. Elektritoodangu vähenemise põhjuseks oli omatoodangu osaline asendamine odavama importtoodanguga.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuli 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-0,8	-6,0	-6,0
Energeetika	4,4	-31,8	-31,8
Mäetööstus	-13,6	-18,2	-18,2
Töötlev tööstus	-0,6	-1,6	-1,6
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-1,6	-12,2	-12,2
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,4	8,5	8,5
toiduainete tootmine	-1,8	-1,1	-1,1
metalltoodete tootmine	-5,7	2,8	2,8
elektriseadmete tootmine	6,3	3,8	3,8
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-3,9	-5,0	-5,0
mööblitootmine	6,3	13,5	13,5
mootorsõidukite tootmine	-11,8	8,2	8,2
ehitusmaterjali tootmine	-9,7	-10,0	-10,0
masinate ja seadmete tootmine	18,8	22,0	22,0

Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on aruanne „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.08.2015 ja aruanne „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.08.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Juulis jaemüügi kasv jätkus

31.08.2015 Tõnu Toompark

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 9%, teatab Statistikaamet.

2015. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 480 miljonit eurot, seega jäi juulis kauplustesse 365 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta juuliga võrreldes 23%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas eelmise aasta juuliga võrreldes 55%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 49%).

Juulis jätkus tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste jaemüügi kasvu kiirenemine, millele avaldasid osaliselt mõju juulis toimunud soodusmüügikampaaniad. Kui juunis pöördus jaemüük neis kauplustes pärast langust taas tõusule ja kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 9%, siis juulis oli kasv 17%. Juulis kiirenes mõnevõrra ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste jaemüügi kasv. Neis kauplustes kasvas jaemüük võrreldes 2014. aasta juuliga 14%.

Ka toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv näitas juulis mõningast kiirenemist. Kui eelneval kolmel kuul kasvas jaemüük neis kauplustes eelmise aasta sama kuuga võrreldes iga kuu 1%, siis juulis oli kasv 2%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta juuliga võrreldes püsivhindades 2%.

Juuniga võrreldes suurenes juulis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2015. aasta seitsme kuuga (jaanuar–juuli) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli juulis 558,7 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. 2014. aasta juuliga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 8%, eelmise kuuga võrreldes 6%.

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.08.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

Riik lihtsustab ettevõtlus- ja elamumaa võõrandamise korda kohalikele omavalitsustele

31.08.2015 Tõnu Toompark

Valitsus kiitis heaks riigihalduse ministri Arto Aasa ettepaneku lihtsustada ja kiirendada riigimaa andmist tsiviilkäibesse ning ettevõtluse ja elamuehituse arenguks riigimaa võõrandamist kohalikele omavalitsustele.

“Ettevõtluseks vajaliku riigimaa võõrandamise korra lihtsustamine kohalikele omavalitsustele toetab piirkonna arendustegevust ning soodustab ettevõtlust,” ütles riigihalduse minister Arto Aas. “See tihendab omavalitsuste koostööd ettevõtjatega ja aitab luua uusi töökohti.”

Edaspidi saab riik kohalikule omavalitsusele võõrandada ettevõtlusmaad 65% hariliku väärtuse eest (välja arvatud olulisteks investeeringuteks vajalik maa) ning selle eest tasumise tähtaeg riigile on kuni 5 aastat. Olulisteks investeeringuteks vajalikku ettevõtlusmaad saab omavalitsus taotleda tasuta, edasivõõrandamise puhul kehtib riigile hüvitise maksmise nõue 65% harilikust väärtusest. Taotlusi võtab vastu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Pikendatakse ka riigilt tasuta saadud vara võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel riigile hüvitise tasumise tähtaegu: senise kolme kuu asemel on võõrandamisel maksetähtaeg kuni viis aastat ning hoonestusõiguse seadmisel 10 aastat. Lisaks pikendatakse elamumaa võõrandamise maksetähtaega seniselt kahelt aastalt viiele aastale.

“Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel paremini planeerida rahalisi ressursse, sest senised maksetähtajad on osutunud lühikeseks, näiteks maa edasivõõrandamiseks vajalike mitmete toimingute sh detailplaneeringute jaoks,” lisas Aas.

Samuti tehakse ettepanek muuta planeerimisseadust, et avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste ehitamiseks sõlmitava halduslepinguga võetud õigused ja kohustused kinnistu võõrandamisel lähevad üle asja omandajale. See lihtsustab omavalitsustele riigi reservmaadele detailplaneeringute koostamisel kavandatavate avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamist.

Järgmise sammuna valmistab rahandusministeerium ette riigivaraseaduse ja planeerimisseaduse muudatused.

Maakatastris on registreeritud 97% Eesti pindalast, millest on reformitud ehk tsiviilkäibes olevast maast riigi omandis erihuvita ehk “vaba” elamu-, äri- ja tootmismaad kokku 639 ha. Kõige rohkem on vaba elamu-, äri- ja tootmismaad Tallinnas 61 ha ja Maardu linnas 39 ha. Omavalitsuste ainuomandis on 19 108 ha hoonestamata maad sh 1 047 ha elamu-, äri- ja tootmismaad, neist suurima portfelliga on Tahkuranna vald (133,8 ha), Tartu linn (69 ha) ja Rae vald (62,5 ha).

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Maakler: “mägede” korteri müügiperiood on kasvanud kahe kuu võrra

31.08.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara konsultandi Monika Murumetsa sõnul on Tallinna mägedes tekkinud ostjaturg – kortereid on müügis palju, hinnad pigem langevad ja müügiperiood pikeneb.

Murumetsa sõnul on äärelinna piirkonnad märkamatult täitunud langevate hindadega korteritega. “Objekte on müügis tavapärasest rohkem ja hinnad seetõttu senisest enam kaubeldavad,” ütles kinnisvaraekspert ja lisas, et tehinguni jõudmine oleneb müüja paindlikkusest.

“Turuküllastumise tingimustes on keskmine magalakorteri müügiaeg kasvanud kolmelt kuult viiele. Omanikul on valida kas anda hinnas järgi, lükata müük paremate aegade ootuses edasi või siis üürida korter välja,” ütles Murumets ja lisas, et selliseid perioode on ka varem ette tulnud ning kogemuse ja õigete müügivõtetega on võimalik leida kompromiss.

Ostja jaoks on uus turuseis üle aastate hea aeg kinnisvara soetamiseks. “Soodsam turusituatsioon on juba turule toonud väikeinvestorid, kes loodavad korteri kiirmüügi hinnaga kätte saada ja kallimalt edasi müüa.”

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Colliers International sisenes elukondliku kinnisvara turule

31.08.2015 Tõnu Toompark

Colliers International, kelle senine peamine fookus on olnud ärikinnisvara teenuste vahendamine, sisenes elukondliku kinnisvara turule. Elukondliku kinnisvara müügimeeskonda asub juhtima Maia Daljajev .

Colliers on seni tegutsenud ärikinnisvara turuanalüütikuna, hindajana, vahendusteenuse pakkujana ja investeeringute nõustajana. Otsus siseneda elukondliku kinnisvara turule tuli soovist oma kliente senisest paremini teenindada ning tagada ettevõtte jätkuv areng. Colliers’i eesmärk on nõustada ja vahendada eelkõige uusarenduste projekte ning järelturuga tegeletakse vastavalt vajadusele.

„Aktiivne kinnisvaraturg on loonud meie klientidele soodsad võimalused laiendada oma tegevust ka elukondliku kinnisvara arenduse valdkonnas. Kuna siseneme elukondliku kinnisvara turule aktiivsuse kõrghetkel, siis on meie eesmärk jätkuvalt pakkuda kõrgetasemelist ja professionaalset teenust, kus keskendustakse alati kvaliteedile, mitte kvantiteedile,“ kommenteeris Colliers International partner Avo Rõõmussaar.

Maia Daljajev on kinnisvara sektoris töötanud 11 aastat ning on selle aja jooksul vahendanud hulgaliselt müügi- ja üüritehinguid, nõustanud kinnisvaraarendajaid ning juhtinud maaklerteenuse üksusi ning tema sõnul on Colliers Internationaliga liitumine talle kindlasti uus ja põnev väljakutse: „Colliers’i puhul näen ma suure potentsiaali ning arengule orienteeritud ettevõtet ning minu jaoks on kahtlemata väljakutseks asuda juhtima ning arendama ettevõtte uut valdkonda.“

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Värskelt rekonstrueeritud Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool avas uksed

31.08.2015 Tõnu Toompark

Neljapäeval, 27. augustil avati pidulikult põhjaliku uuenduskuuri läbinud väärika ajalooga Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli õppehoone.

Ehitustööde käigus rajati koolikompleks, mis on projekteeritud vastavalt koolis õppivate tundeelu- ja käitumishäiretega laste vajadustele. Ligi 5 100 ruutmeetri suurune koolikompleks koosneb täielikult rekonstrueeritud peahoonest ja uuest spordisaalist.

Koolihoone remont-restaureerimise ja rekonstrueerimise projekti koostas AS Amhold (arhitekt Jane Teresk), ehitustöid teostas Riito Ehituse AS. Kogu ettevõtmist juhtis ja koordineeris Riigi Kinnisvara AS.

Projekti kogumaksumuseks (projekteerimine, ehitamine, sisustamine ja omanikujärelevalve) kujunes ligi 5 miljonit eurot. Summale lisandub käibemaks. Ehitust rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi põhikool tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele. Renoveeritud koolimajas on ruumi kuni 140 õpilasele. Ehitustööde ajal tegutses kool Sisekaitseakadeemia ruumides.