Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: kes on parem üürnik – kas kohalik või välismaalane?

15.10.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli eeldavad üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui oodatakse, et välismaalased on rumalad, kes on nõus maksma üürihinda oluliselt üle kohaliku keskmise turutaseme.

Tegelikkus on aga see, et sageli ootavad välismaalased Lääne-Euroopast hoopis seda, et Eestis on võimalik ühiselamu toa hinnaga saada üürile luksuslik kesklinnakorter.

Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoone ja korteri kvaliteeti.

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu, kui tulu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Olümpia hotelli naabrusse kavandatakse kõrghoonet

14.10.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil, kas algatada detailplaneering, mille koostamise eesmärgiks on kavandada Olümpia hotelli naabrusse kõrghoone.

Lennuki tänava, Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata 0,98 ha suurusele alale ehitusõigus ühe kuni 33 maapealse ja 4 maa-aluse korrusega eluruumidega ärihoone ehitamiseks, ühtlasi täpsustada Liivalaia tänava äärsete kinnistute vahelisi piire ning määrata planeeritaval alal asuvate hoonete rekonstrueerimise või laiendamise ulatus ja tingimused.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi äri- ja elamumaa sihtotstarbega Lennuki tn 22// Maakri tn 29 kinnistu omanik Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Algatamisettepanek on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohaselt jääb planeeringuala Maakri kõrghoonete piirkonna 6. kvartalisse, kuhu kavandatavate hoonete lubatud suurim absoluutkõrgus on 130 meetrit, mis vastab algatatava detailplaneeringuga kavandatavale.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on eskiisi koostanud K-Projekt AS. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, K-Projekt AS ja OÜ Kiriku Varahaldus sõlmisid 18. juunil 2014 planeeringu koostamise õiguse üleandmise lepingu.

Peale algatamist korraldavad Tallinna Kesklinna Valitsus ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Ühtlasi algatatakse detailplaneeringuga kavandatava ehitustegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis tuleb läbi viia detailplaneeringule, mille alusel kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

XIII Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents KINNISVARA 2014

14.10.2014 Tõnu Toompark

XIII RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS KINNISVARA 2014

07. november 2014 Kumu auditoorium, Tallinn

Üldteema: Teateid kinnisvaraturult – ILUSTAMATA

PROGRAMM

Moderaatorid:

Tambet Tiits (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad: Urve Palo, majandusminister

10.15-10.45 Teema kooskõlastamisel.

Indrek Julge, SEB Panga juhatuse liige – kooskõlastamisel

10.45-11.30 Teema kooskõlastamisel

Sean Briggs, Colliers International Europe Retail juht

11.30-11.45 Kooskõlastamisel

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2014 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste välja kuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Euroopa majanduse mõjud ja väljavaated – kas meil on põhjust olla optimistlik?

Paneeli juht: Raivo Vare, endine minster ja majandusekspert
Osalejad: Madis Aben, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik; Peeter Koppel, SEB Panga strateeg-kooskõlastamisel; Hardo Pajula, majadusekspert

13.45-14.30 Riigi kinnisvarapoliitika teemaline diskussioonipaneel: „Riik kinnisvaraturul – strateegia ja valikud“. „Millist kinnisvara riik ja erasektor vajavad?“

Paneeli juht: Veronika Ilsjan, Rahandusministeeiumi riigivara osakonna nõunik
Osalejad: Jaak Saarniit, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees; Agris Peedu, Rahandusministeeriumi asekantsler; Gert Jostov, Tehchnopolis Ülemiste juhatuse esimees

14.30-15.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: “Kaubanduskinnisvara areng – kas kinnisvaraturu stabiilsuse garantii?”

Paneeli juht: Aavo Kokk, Catella Corporate Finance juhtivpartner
Osalejad: Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse juht; Urmas Sildnik, Rimi Eesti kinnisvarajuht; Lauri Henno, Maxima Eesti kinnisvaraarenduse üksuse juht

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2015 – kas Eestis ehitatakse mõistlikult?“

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees
Osalejad: Andres Trink, Merko Ehitus juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon juhatuse esimees; Kaupo Koitla, Kaamos Ehituse tegevjuht; Raivo Rand Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute- ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Kinnisvarainvestorid ärikinnisvaraturul – mis tegelikult toimub ning mis toimuma hakkab?“

Paneeli juht: Olev Mati Makk, Seven Real Estate Advisors,partner, investeeringute ja nõustamisvaldkonna juht, MRICS
Osalejad: Viljar Arakas, Eften Capital juhatuse esimees; Michael Schönach, Northern Horizon Capital juhatuse esimees; Madis Raidma,East Capital Real Estate juhatuse esimees; Igor Mölder, Capital Mill juhatuse esimees ja partner

17.00-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Info ja registreerimine

Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ.

Infotelefon 666 0605

Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee või saata täidetud registreerimisleht faksile 666 0611. Pärast registreerimislehe saabumist saadab Corpore Konverentsid OÜ Teile osavõtu kinnituse ning arve konverentsi eest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: Müügipakkumiste arvu kasv viib hinnakorrektuurini

14.10.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumine on tempokalt tõusmas. Kogu Eesti korteripakkumiste arv on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud 22% ja portaalis KV.EE oli septembris pakkumisel 18 002 korterit.

Tallinnas pakuti samal ajal müügiks 8817 korterit. Tallinna pakkumine kerkis aastataguse ajaga võrreldes 44%

Osalt on sellise pakkumise suurenemise taga tehingutenappuses vaevlevate maaklerite sisestatud mitmekordsed kuulutused, mis pakkumist näiliselt suurendavad. Siiski võime kindlalt väita, et reaalseid müügiobjekte on täna märksa rohkem kui aasta varem.

Pakkumiste suurenemine tehingute arvu langemise kontekstis ei ole positiivne uudis korterite hindadele. Kui pakkumine suureneb ja nõudlus ehk tehingute arv väheneb, siis paratamatult hakkab see mõjutama korterite hindu.

See siiski ei tähenda, et peaksime ootama 2008. aastaga analoogset negatiivset rallit, kus tehingute hinnad kukkusid mitukümmend protsenti. Ostujõud on eelkõige madala intressimäära toel päris heal tasemel ja seetõttu võib oodata pigem tagasihoidlikku hinnakorrektuuri.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Arco Vara: olulise osaluse muutus

13.10.2014 Tõnu Toompark

08.10.2014 teavitas AS Swedbank Arco Vara AS-i aktsionäride Firebird Republics Fund Ltd, Firebird Avrora Fund Ltd ja Firebird Fund L.P. väärtpaberikontode omanikuna, et 15.09.2014 omandasid eelnimetatud aktsionärid Arco Vara AS-i aktsiaemissiooni käigus alljärgnevates kogustes Arco Vara AS-i aktsiaid:

Firebird Republics Fund Ltd 151 364 aktsiat;
Firebird Avrora Fund Ltd 78 903 aktsiat;
Firebird Fund L.P. 63 922 aktsiat.

Aset leidnud tehingute tulemusena toimusid osalustes järgmised muudatused:

Firebird Republics Fund Ltd osalus suurenes 4,3247%-lt 5,8268%-ni;
Firebird Avrora Fund Ltd osalus suurenes 2,2544%-lt 3,0374%-ni;
Firebird Fund L.P osalus suurenes 1,8263%-lt 2,4607%-ni.

Kokku moodustab kolme eelnimetatud aktsionäri osalus Arco Vara AS-s 11,3249%.

Firebird Republics Fund Ltd haldusfirma on Firebird Avrora Advisors LLC, Firebird Avrora Fund Ltd haldusfirma on Firebird Management LLC ja Firebird Fund L.P. haldusfirma on Firebird Advisors. Kõik haldusfirmad on juhitud Eastern Star Consulting poolt.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Päeva pargi planeeringu eskiisi avalik arutelu

13.10.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval, 13. oktoobril kell 16 toimub Tartu raekoja saalis Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.

Umbes 1,7 hektari suurune planeeringuala asub kesklinnas Karlova miljööväärtusega hoonestusalal. Planeering näeb ette ehitusõiguse kuni kolmekorruselistele korterelamutele ja avaliku kasutusega haljasala piiritlemise. Planeeringualal on moodustatud kolmteist korterelamumaa krunti.

Igale elamumaa krundile on lubatud ehitada üks korterelamu, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 300 ruutmeetrit ja absoluutkõrgusega 65,8 meetrit. Elamute hoovipoolsetel külgedel on lubatud Karlovale iseloomulikud väljaulatuvad osad hoonestusala piires.

Planeeringu materjalidega on võimalik tutvuda aadressil: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-05-004

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Mardi: kütteperioodi edasilükkamine seab ohtu hoone ja elanike tervise

13.10.2014 EKÜL

Soov küttearvetelt kaugküttega majades iga hinna eest säästa ning soojadele sügisilmadele viidates kütteperioodi mitte alustada, seab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul ohtu nii hoone kui ka elanike tervise.

“Kui kütmata ruumides tekib liigniiskus, võb tagajäreks olla hallitus, mille kõrvaldamine läheb elanikele väga kalliks, rääkimata tervisekahjudest,” hoiatas Mardi.

Õige aeg kütteperioodi alustamiseks on tema sõnul just siis, kui inimesed tunnevad, et neil on jahe. “Kütteperioodi alustamine on ühistu juhatuse pädevuses. Kui on signaale, et inimesed on rahulolematud ja neil on jahe, siis tuleb küte sisse lülitada,” selgitas Mardi. “Üldjuhul loetakse ruumi normaalseks ja mõistlikuks temperatuuriks 18 kraadi,” vahendas ta. “Kütteperioodi algus on muidugi igal igal aastal problemaatiline – ühed leiavad, et on külm, teised jälle mitte.”

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kalamajast kujuneb Tallinna uus meelelahutuspiirkond

13.10.2014 Lisette Rohunurm

Põhja-Tallinna linnaosa kogub päev-päevalt aina suuremat populaarsust. Kui Kalamaja ning Pelgulinn on juba muutunud ülimalt ihaldatud elukohtadeks, siis neil on üha rohkem järgnemas Pelgurand, Karjamaa ning Kopli. See toob piirkonda juurde aina rohkem ärisid ning võib öelda, et Telliskivi loomelinnaku ümbrus Kalamajas on kujunemas uueks Tallinna meelelahutuskeskuseks.

Öeldakse, et seal, kus on, sinna tuleb juurde. Nii ongi Kalamajas Telliskivi loomelinnaku piirkonnas juba avatud pubide, klubide ja restoranidele aina lisa tulemas. Soovitakse küll konkureerida, kuid alati midagi uut juurde tuua.

Nii on Tallinnas tekkinud põnev olukord, kus vanalinna kõrvale on kujunemas täiesti omaette, kuid üha suuremat mõju omav meelelahutuspiirkond. Kuigi seni on külastajate jaotus veel üsna selge – vanalinnas rohkem välismaalased ja Kalamajas kohalikud, siis aina enam soovitatakse turistidelegi külastada just Põhja-Tallinnat. Ka paljud mujalt Eestist pärit ettevõtjad, kes soovivad Tallinnas väikest toitlustuskohta avada, kiikavad tihti esmalt just Kalamaja poole.

Heale äriideele on vaja ka sobivat teostuskohta. Nii on nõutuimad äripinnad need, mis asuvad kas uutes majades või on korralikult renoveeritud. Puithoonete aluseid sokleid sel eesmärgil tihti ei vaadata, sest probleeme võib tekkida nii tehniliste lahenduste paigutamisega kui ka lihtsalt müraga.

Lisette Rohunurm
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler

Ajaloorubriik: Pelgulinn tules

13.10.2014 Jaak Juske

1944. aasta 9. märtsi nõukogude lennuväe õhurünnakus Tallinnale said mitmed Pelgulinna piirkonnad, eelkõige Telliskivi ja Mulla tänava vaheline ala ning Kolde puiestee ümbrus suuri purustusi. On ime, et vanast puitasumist suurem osa selle õuduste öö tervena üle elas.

Pelgulinna majad olid saanud kergemaid purustusi juba punaarmee 1943. aasta õhurünnakutes. Näiteks hävisid 23. märtsi pommitamises Peeteli kiriku imeilusad klaasist altarimaalingud. See kõik oli aga eelmäng 1944. aasta märtsipommitamisele.

Tõnu Vennikas on meenutanud, et Kolde puiesteel läks tol ööl tulekahjudest kuumus niivõrd suureks, et asfalt hakkas sulama. Tuhaks põles Kolde puiestee, Roo, Timuti ja Ristiku tänava vaheline puumajade kvartal, mille asemele 1950. aastate alguses Kolde lasteaia hoone ehitati.

Sellest kvartalist säilis vaid üks vana puumaja Roo ja Timuti tänava nurgal. Pihta sai ka maja tänase Maisi Pelguranna-suunalise bussipeatuse kõrval Kolde puiestee ääres. Täna on sel kinnistul uus eramaja.

Ristiku tänava äärde jääva kõrvalmaja sein sai aga õhulöögist tõsiselt viga. Maha põlesid ka Kõrre tänava raudtee-poolsed majad. Suure arhitektuurilise väärtusega tänane Ristiku põhikooli hoone ja Oma Kolde majad said küll keskmisi purustusi, kuid elasid õnneks siiski karmi õhurünnaku üle.

Telliskivi ja Mulla tänava vahel tänase mööblimaja ümbruses asusid sõja ajal ilusad puumajad suurte aedadega. Märtispommitamises hävisid majad aadressiga Telliskivi 11, 13, 15, 16 ja 18 ning Mulla 3, 4, 5 ja 7.

Peeteli kirikus purustas õhulöök aknad ja valgustid, pühakoda ise jäi õnneks püsti.

Paldiski maantee ääres sai pihta makaronivabrik Capri (Paldiski mnt 46) ja hipodroomi hooned.

Nagu juba öeldud, sai suur hulk Pelgulinna maju märtsipommitamises keskmisi kahjustusi: purunesid aknad, osaliselt katus või mõni sein. Õnneks kukkus mitu pommi lagedale alale.

Kuna Pelgulinn oli toona tänasest oluliselt väiksem, võib öelda, et hävis umbes kümme protsenti asumi hoonestusest.

Kõige traagilisem on aga see, et märtsipommitamises hukkus veerandsada pelgulinlast.

1944. aasta märtsipommitamine oli selgelt terrorirünnak. Seda tõestab kõnekas fakt, et samal ajal seisis Kopli kaubajaamas Saksa sõjaväe laskemoona vedav kaubarong. Seda venelased aga ei pommitanud.

Fotol Ristiku tänava koolimaja pärast pommitamist.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

KV.EE: Korterite pakkumishinnad ootavad korrektsiooni allapoole

12.10.2014 Tõnu Toompark

Tuure mahavõttev Tallinna korteriturg sunnib kinnisvaramüüjaid hinnaootustes allapoole tulema. Nii võime portaali KV.EE andmetele tuginedes tõdeda, et Tallinna korteritehingute pakkumishind on ette võtnud tagasihoidliku languse suuna, kommenteerib värskeid turutrende portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Korterite pakkumishind peegeldab eelkõige kinnisvaramüüjate hinnaootust. Tänases olukorras, kus korterite müügipakkumisi lisandub ülikiires tempos nii uute kui vanade korterite sektoris, aga tehinguid jääb selle juures vähemaks, suureneb konkurents kinnisvaramüüjate vahel,“ selgitas Tarvo Teslon. „Nii peavad eraisikutest või ettevõtetest kinnisvaramüüjad tehinguni jõudmise nimel oma hinnaootused allapoole korrigeerima.“

Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli portaalis KV.EE septembris 1715 €/m², mis on viimase kaheksa kuu kõige madalam näitaja. Seejuures on Tallinna korterite müügipakkumiste arv kerkinud veebruari 6000 pakkumiselt septembriks 8800 pakkumisele.

„Kui Tallinna hinnakõverad on laugemad, siis Tartu korterite pakkumishind veel miinust ei näita,“ lisas Teslon. „Seda isegi vaatamata sellele, et Tartu korterite pakkumine on portaalis KV.EE veebruariga võrreldes kerkinud 1500 korteri pealt 2500 korterile ehk kaks kolmandiku. Nii võime öelda, et Tartu korterimüüjate konkurents on kasvanud pealinnast veelgi enam.“

Müüjate rohkus ja ostjate ehk korteritehingute vähesus nõuavad kinnisvaramüüjatelt tehinguni jõudmise nimel täiendavat pingutust. Enamasti seisneb see pingutus müügihinna allapoole toomises ja nii annab pakkumiste arvu kiire tõus alust oodata mõningast korrektuuri Tallinna ja Tartu kõrgele kerkinud pakkumishindades. Loodetavasti aitab kuni viieprotsendiline hindade korrektuur ostjatel taas lihtsamini müüjatega kokkuleppele jõuda ja see taastab korteritehingute arvu.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste keskmine hind tõusis aastaga 15 protsenti

11.10.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti septembris Tallinnas müügiks 520 äripinda. Aastaga on äripindade müügipakkumiste arv vähenenud 5%. Küll on kasvanud äripindade müügipakkumiste keskmine hind. Keskmine hind oli septembris 1292 €/m², mis teeb aastaseks kasvuks 15%.

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind on tõusnud kõikides linnaosades peale Mustamäe ja Nõmme. Ülejäänud linnaosades on müügipakkumiste keskmine hind suurenenud isegi kuni 64%.

64-protsendiline hinnatõus ei tähenda muidugi võrdväärset kinnisvara kallinemist. Pigem viitab see struktuursetele muutustele äripindade müügipakkumiste hulgas, kus müüki on lisandunud kallimaid pindu, mis hinna sedavõrd tempokale tõusule sunnivad.

Kõige suurem on äripindade pakkumiste arv Tallinna kesklinnas, kus septembri kuus pakuti müügiks 220 äripinda. Kesklinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind oli portaali KV.EE andmetel 1509 €/m², mis on aastatagusest ajast 13% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	09/2013	09/2014	Muutus, %	09/2013	09/2014	Muutus, %
Haabersti	16		NA	632		NA
Kesklinn	207	220	6%	1 336	1 509	13%
Kristiine	42	33	-21%	906	1 083	20%
Lasnamäe	71	76	7%	584	612	5%
Mustamäe	27	28	4%	760	740	-3%
Nõmme	38	38	0%	846	804	-5%
Pirita	21	26	24%	1 320	2 166	64%
P-Tallinn	69	75	9%	790	1 193	51%
Vanalinn	33	24	-27%	2 471	2 519	2%

Tallinn	550	520	-5%	1 125	1 292	15%

Eesti	971	902	-7%	829	971	17%

Narva	39	37	-5%	423	481	14%
Pärnu	90	84	-7%	703	764	9%
Tartu	18	32	78%	1 176	1 233	5%

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Augustis kaubavahetus vähenes

10.10.2014 Statistikaamet

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta augustis 3% ja import 6% võrreldes eelmise aasta augustiga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi vähenemist mõjutas enim mehaaniliste masinate, elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 80 miljonit eurot ehk 31 miljonit eurot väiksem kui eelmise aasta augustis.

Kõige enam eksporditi augustis Eestist elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%), puitu ja puittooteid (9%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9%). Ekspordi kahanemist mullu sama ajaga võrreldes mõjutasid oluliselt mehaaniliste masinate väljaveo vähenemine (langus 20 miljonit eurot), samuti tekstiili ja tekstiiltoodete (langus 8 miljonit eurot), elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (mõlema langus 6 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Enim suurenes mineraalsete toodete väljavedu.

Kõige rohkem imporditi augustis Eestisse elektriseadmeid (18% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Enim kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes mehaaniliste masinate sissevedu (langus 18 miljonit eurot), samuti elektriseadmete (langus 17 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 10 miljonit eurot) sissevedu. Enim kasvas tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu.

Ekspordi sihtriikide seas oli augustis esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Lätti mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kahanes eksport Venemaale (23 miljoni euro võrra), Lätti (6 miljoni euro võrra) ning Leetu (4 miljoni euro võrra).

Venemaale viidi vähem põllumajandussaadusi ja toidukaupu (sh juust, piim, rõõsk koor, või, vadak, kange alkohol) ning mehaanilisi masinaid. Lätti eksporditi vähem tekstiili ja tekstiiltooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (sh piim, rõõsk koor, või, juust). Leetu eksporditi vähem elektriseadmeid. Enim suurenes mullu augustiga võrreldes eksport USA-sse.

Kõige rohkem veeti augustis kaupu sisse Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%), Leedust ja Rootsist (mõlema osatähtsus 10%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja mineraalseid tooteid, Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Eelmise aasta augustiga võrreldes vähenes kaupade sissevedu Rootsist (20 miljoni euro võrra), Suurbritanniast (18 miljoni euro võrra) ja Poolast (11 miljoni euro võrra). Rootsist imporditi vähem elektriseadmeid, Suurbritanniast mehaanilisi masinaid ning Poolast transpordivahendeid. Enim kasvas kaupade import Saksamaalt.

Võrreldes 2014. aasta juuliga vähenes augustis eksport 3% ja import 8%.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–august, 2013–2014
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2013	2014	muutus, %	2013	2014	muutus, %	2013	2014
KOKKU	8 211,5	7 846,4	-4	9 242,5	8 869,1	-4	-1 515,0	-1 022,7
Jaanuar	1 129,3	907,1	-20	1 163,4	1 006,9	-13	-34,1	-99,8
Veebruar	960,7	920,6	-4	1 081,7	1 038,0	-4	-121,0	-117,4
Märts	1 006,8	1 021,0	1	1 143,9	1 185,4	4	-137,1	-164,4
Aprill	1 081,7	1 027,8	-5	1 227,4	1 167,9	-5	-145,7	-140,0
Mai	1 115,7	1 015,5	-9	1 205,8	1 137,8	-6	-90,1	-122,3
Juuni	973,8	986,3	1	1 160,9	1 140,0	-2	-187,0	-153,7
Juuli	941,9	997,2	6	1 146,7	1 142,6	0	-204,8	-145,4
August	1 001,6	970,9	-3	1 112,7	1 050,5	-6	-111,0	-79,6

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, august 2014
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	970,9	100	-3	KOKKU	1 050,5	100	-6
EL28	700,5	72	-1	EL28	886,5	84	-5
EA18	384,2	40	-3	EA18	514,3	49	-1
SRÜ	105,8	11	-22	SRÜ	60,8	6	0
1.Rootsi	178,1	18	3	1.Soome	159,4	15	-3
2.Soome	152,9	16	-3	2.Saksamaa	129,1	12	11
3.Läti	103,3	11	-5	3.Leedu	102,9	10	-1
4.Venemaa	89,6	9	-21	4.Rootsi	102,7	10	-16
5.Leedu	53,5	6	-8	5.Läti	92,6	9	-7
6.Saksamaa	46,5	5	0	6.Poola	79,8	8	-12
7.USA	36,7	4	57	7.Venemaa	48,5	5	4
8.Norra	36,5	4	-7	8.Hiina	44,7	4	-1
9.Taani	24,1	2	9	9.Holland	33,4	3	-2
10.Poola	23,8	2	32	10.Suurbritannia	32,0	3	-37

Eksport ja import kaubajaotise järgi, august 2014
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	970,9	100	-3	1 050,5	100	-6	-79,6
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	90,8	9	-6	118,8	11	-7	-28,1
Mineraalsed tooted (V)	105,3	11	11	140,3	13	-6	-35,0
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	50,1	5	-8	80,3	8	1	-30,2
Kummi- ja plasttooted (VII)	32,6	3	-11	61,8	6	1	-29,2
Puit ja puittooted (IX)	90,3	9	9	30,7	3	8	59,6
Paber ja pabertooted (X)	26,5	3	11	19,4	2	-7	7,0
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	33,7	3	-19	57,4	5	6	-23,7
Metall ja metalltooted (XV)	77,4	8	-5	91,9	9	-2	-14,5
Mehaanilised masinad (84)	61,5	6	-24	91,7	9	-16	-30,3
Elektriseadmed (85)	212,3	22	-3	184,2	18	-8	28,1
Transpordivahendid (XVII)	51,2	5	4	77,9	7	-6	-26,6
Mitmesugused tööstustooted (XX)	76,6	8	6	25,0	2	5	51,5
Muu	62,6	8	-8	71,1	7	-12	-8,2

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Vormsi politsei ja pääste ühishoone saab nurgakivi

10.10.2014 Tõnu Toompark

Täna asetab siseminister Hanno Pevkur nurgakivi tulevasele Vormsi politsei ja pääste ühishoonele, mis valmib tuleva aasta kevadel.

„Suuruselt neljas Eesti saar on koduks ligi 400 inimesele ning suviti sihtkohaks paljudele turistidele, seepärast ei saa pääste- ja politseiteenuse vajadust Vormsil kuidagi alahinnata. Vormsil tegutsevad päästjad ja politseinikud vajavad tööks ning tehnika ja varustuse hoolduseks korralikke ruume ning juba järgmisel suvel tasub kõigil Vormsi külalistel uut hoonet vaatama minna,“ soovitas siseminister Hanno Pevkur.

Hullo külla, Pritsu kinnistule ehitatav operatiivteenistuste ühishoone koosneb põhimahus ühekorruselisest hoonest. Hoonesse on planeeritud Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töö –ja olmeruumid, garaaž kolmele päästeautole, voolikute kuivatamise torn ning arestikamber.

460 ruutmeetri suuruse operatiivhoone projekteeris OÜ Visioonprojekt ja valmis ehitab AS Kuressaare Ehitus. Tööd lähevad maksma 640 837 eurot, millele lisandub käibemaks. Kogu ettevõtmist juhib ja koordineerib Riigi Kinnisvara AS.

Esimese politseinike ja päästjate ühise hoone avas siseministeerium 2003. aastal Tapal, seejärel 2008. aastal Iisakus ja 2010. aastal Rakveres. 2012. aastal valmis politsei, pääste, häirekeskuse ja kaitsepolitsei ühishoone Jõhvis ning kohtu- ja politseihoone Jõgeval. Politsei ja pääste ühishooned avati 2012. aastal Kuressaares ning 2013. aastal Narvas.

Käesoleva aasta juunis sai nurgakivi Võrru ehitatav politsei ja pääste ühishoone ning juulis algasid ühishoone ehitustööd Häädemeestel. Järgmisel aastal algab ehitus Pärnus, kus valmib Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Häirekeskuse, Kaitsepolitseiameti ning Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskuse Lääne piirkonna regionaalseid üksusi majutav siseturvalisuse ühishoone.

E.L.L. Kinnisvara grupi tegevjuhina asus tööle Toomas Aak

10.10.2014 Tõnu Toompark

Baltimaade suurimate kinnisvarafirmade sekka kuuluva E.L.L. Kinnisvara grupi tegevjuhi ametikohale asus oktoobri algul pikaajalise ehitus- ja kinnisvaraarenduse valdkonna juhtimiskogemusega Toomas Aak. Ettevõtte juhatus jätkab kaheliikmelisena: tegevjuht Toomas Aak ja finantsdirektor Taavi Ojala. Lisaks liitus ettevõtte kollektiiviga augustis arendusdirektor Indrek Moorats.

Grupi tegevjuhi ja juhatuse liikmena on Toomas Aaki vastutusvaldkonnaks E.L.L. Kinnisvara grupi terviklik juhtimine koostöös ettevõtte tütarfirmade juhtidega. Toomas Aak töötas viimati ASi Mainor Ülemiste juhatuse esimehena, enne seda oli ta pikka aega NCC Ehitus ASi juhatuse esimees, kus tema juhtimisel valmisid muu hulgas Ülemiste kaubanduskeskus ning erinevad büroohooned.

„E.L.L Kinnisvara professionaalse meeskonnaga liitumine on väljakutse, mille hea meelega vastu võtsin. Annan omalt poolt maksimaalse panuse sellesse, et efektiivselt juhtida olemasolevat ja hästi toimivat kinnisvaraportfelli, tugevdada ettevõtte positsiooni ning töötada välja ja viia ellu uued arendusprojektid,“ ütles Toomas Aak.

Ettevõttesse loodud uue ametikoha, grupi arendusdirektori ülesanne on juhtida ja koordineerida uute arendusprojektide ettevalmistust ja läbiviimist kolmes Balti riigis. Arendusdirektorina asus augustis ametisse Indrek Moorats, kes on alates 2003. aastast töötanud AS-is Merko Ehitus Eesti ning juhtinud projektijuhina erinevate suurobjektide, näiteks Auvere Elektrijaama, Viru Vangla ja Rannu-Jõesuu silla ehitust.

E.L.L. Kinnisvara grupi ettevõtete 2013. aasta üüritulu ulatus kokku ca 35,7 miljoni euroni. Plaanipäraseid tulemusi näitas nii kaubandus- kui bürookinnisvara sektor ning hotelliprojektides jätkus edukas koostöö hotellide operaatoritega. Ettevõtte osalusega Vilniuse Panorama, Riia Spice ja Spice Home, Šiauliai Saules Miestase ning Tallinna Viru Keskuse kaubanduskeskust külastas mullu kokku ligi 37 miljonit inimest ning keskuste kogukäive oli ca 365 miljonit eurot. Eesti büroohoonetes on vakants nullilähedane, üürnike vahetumine on käsil Vilniuse L3 ärihoones.

Tänavu on E.L.L. Kinnisvara keskendunud olemasoleva kinnisvaraportfelli efektiivsuse tõstmisele ning investeerinud Riia Spice, Vilniuse Panorama ja Tallinna Viru kaubanduskeskuste uuendamisse. Kõikidesse keskustesse on lisandunud rahvusvaheliste kaubamärkide poode, teiste seas Lätis esimese kaupluse avanud Debenhams, uue kontseptsiooniga Reserved ja H&M. Viru Keskuse kümnenda tegevusaasta raames ette võetud uuendamisprojekt on toonud keskusesse teiste seas brändid: Dune London, River Island, Brooks Brothers, Massimo Dutti, Aldo, Cortefiel ja Pedro del Hierro.

E.L.L. Kinnisvara (www.ell-realestate.com) on Baltimaade juhtiv kinnisvaraettevõte, mis arendab ja juhib kaubanduskeskuseid, hotelle ning äri- ja büroohooneid. E.L.L. Kinnisvara omab osalusi viies kaubanduskeskuses: Spice ja Spice Home kaubanduskeskused Riias, Panorama keskus Vilniuses, Viru Keskus Tallinnas ning Saules Miestas keskus Šiauliais. Lisaks omab E.L.L. Kinnisvara Tallinnas Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja büroohooneid ning Vilniuses L3 nimelist büroohoonet. Ettevõtte omab ka Nordic Hotel Forumi hoonet (operaator on OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotelli ja Tallink Express Hotelli, mida opereerib Tallink Hotels.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Säravaima kinnisvaratäht 2014 on Jürgen Vahtra

10.10.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) andis üle preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ parima kinnisvarateemalise magistritöö eest 2014.aastal.

Iga-aastaselt korraldatava konkursi eesmärgiks on üliõpilaste tähelepanu juhtimine kinnisvara majandussektori arendamisele. Tööde hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Käesoleval aastal on laureaadiks Jürgen Vahtra Eesti Maaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Linna ruumiline geomeetria, funktsioonide kättesaadavus ja mitmekesisus – Tartu linna konfiguratsiooniline uuring“. Töö juhendajateks Lauri Lihtmaa ja Heiki Kalberg.

Jürgen Vahtra magistritöö objektiks on olemasolevate seostatud andmebaaside põhjal linnaplaneerimiseks vajalike andmete kättesaadavus ja visualiseerimine.

Välja on toodud võimalused olulise abivahendina planeerijatele ja ka ettevõtjatele oma valikute tegemiseks. Kus liiguvad inimesed, mis eesmärkidel, kui mitmekesine on neid ümbritsev keskkond? Need küsimused, õigemini küsimustele õigete vastuste teadmine annab head lahendused liikluses, teenuste pakkumiseks, investeerimiseks jm. Kui see info on saadav täpselt, kiiresti ja võrdlemisi madala hinnaga, siis on meie tulevikuotsused kvaliteetsemad.

Magistrant suutis kasutades ära ESRI juurde käivat vabavara, ühendada inimeste ja ehitusregistri andmed, mille põhjal saab teha erinevaid vajalikke arvutusi, tuleb vaid osata küsida. Peale andmete sidumist on päringute tegemine oluliselt kiirem ja soodsam.

Preemia üleandmine toimus 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses, kus EKFL korraldas koostöös Swedbankiga kinnisvarateemalise seminari.

Eelmisteks laureaatideks olid:

2013.a. Hardi Rikand Tartu Ülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Eluruumi üürilepingu ülesütlemine kinnisasja omaniku vahetumisel“. Töö juhendajaks professor Irene Kull;
2012.a. Tuuli Põldma Tallinna Tehnikaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel“. Töö juhendajateks Liis Ojamäe ja Katrin Paadam.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.