Kinnisvaraspetsialistid analüüsivad turu jätkusuutlikkust

21.04.2014

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)Eesti Kinnisvarafirmade Liit koostöös Nordea Panga ja Eesti Arengufondiga korraldab 24.aprillil konverentsi „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“, kus asjatundjad analüüsivad kiirelt kasvanud hindade jätkusuutlikkust. Selgub ka „Kinnisvara tegu 2013“ laureaat. 

EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul on peale majanduskriisi lõppu just 2013. aasta olnud üllatavalt aktiivne. Kiire tõusuga on sektoris silma paistnud korteriturg ja seda tähelepanuväärsemalt Tallinnas, kus hinnad on tõusnud aasta baasil lausa 20-30%.

Võrreldes eelmiste aastatega ei ole enam teravaks probleemiks ehitushinnad. Seda kinnitab külmutatud arenduste järk-järguline „lahti sulatamine“. “Majanduskriis näitas selgelt, et Eesti oma väikese ja avatud majandusega sõltub suuresti maailmamajanduse käekäigust, samamoodi sõltub ka meie kinnisvaraturg oluliselt globaalsetest muutujatest.

Seetõttu keskendub konverents lisaks Eestis toimuvale välisriikide kinnisvaratrendidele ning globaalmajanduse mõjudele,” ütles Tõnis Rüütel. „Üheks teravamaks märksõnaks on süvenevalt energiasäästu temaatika. Kinnisvaraarenduses on siin ees Euroopa regulatsioonidest lähtuvad karmid ajalised raamid. Sel teemal võtavadki konverentsil sõna Arengufondi esindajad,“ lisas Rüütel. 

Üle 15-aastase traditsiooniga kinnisvarakonverentsi avab Nordea Pank Eesti juht Andreas Laane. Majandusstiimulite vähenemisest ja finantsturgude arengutest tingitud väljakutsest majandustele räägib Nordea Pank Eesti peaökonomist Tõnu Palm. 

Energiaühingutest Eestis: kas kinnisvaraettevõtluse tuleviku trend või ulme?, annab vastuse Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam. 

Näiteid energiaühistust, kui toimivast äriprojektist kinnisvaraomanikele teiste riikide põhjal, toob advokaadibüroo Glimstedt partner Moonika Kukke. 

Marek Reinaas mõtiskleb teemal „Kuidas turundada linna asumeid?“. 

Praktilisi nõuandeid detailplaneeringute menetluse asjus annab advokaadibüroo Glikman Alvin & Partneid vandeadvokaat Toomas Tamme. 

Diskussioonpaneelid toimuvad teemadel: 

„Kuhu investeeriksid lähiperspektiivis?“, moderaator Ardi Roosimaa. 

„Uus aeg kinnisvaraturul, turuosaliste nägemused arengustest 2014-2015“, moderaator Avo Rõõmussaar. 

„Kas üldse ja millised võiksid olla kinnisvaraturunduse erisused?“, moderaator Marek Reinaas. 

„Kuidas on Tallinna uus ehitusmäärus bürokraatiat vähendanud?“, moderaator Ingvar Allekand.

Paneelides osalevad: Ain Kivisaar, Raiko Uri, Tõnu Uustalu, Annika Urm, Kaie Kass Agcay, Kristel Laud, Endrik Mänd, Marko Bäärs, Argo Karuse, Tarmo Kase, Eiki Rump, Janno Peterson. 

Konverents toimub vastvalminud Navigatori büroohoones, moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ning EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

EKFL kuulutab konverentsil juba kolmandat korda välja konkursi „Kinnisvara tegu 2013“ võitja ja annab laureaadile üle Tauno Kangro skulptuuri „Mees oma unistuste aknal“. 

Eesti kinnisvarafirmade Liit tähistab sel aastal oma 20. juubelit. Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid. 

Eramul puudub kasutusluba?

21.04.2014

Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse luba, et hoonet võib vastavalt tema sihtotsatarbele kasutada.

Aina enam puutume igapäeva töös kokku probleemiga, et eramul puudub kasutusluba ning klientide küsimustega, mis probleemid sellega võivad kaasneda.

Kasutusloa saamiseks tuleb saada mitmeid erinevaid kooskõlastusi, mille käigus kontrollitakse ehitise vastavust nõuetele. Olulisemad momendid on, kas ehitis vastab projektile ja tehnosüsteemide nõuetele vastavus. Eramu reaalne suurus ei pruugi ühtida projektis olevale, kui on ehitamisel tehtud vigu. Puudulikult või valesti paigaldatud elektri- ja küttesüsteemid võivad olla tuleohtlikud.

Enamik kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega kindlustusandjat peab kindlasti enne kindlustuslepingu sõlmimist teavitama kasutusloa puudumisest.

Kasutusloa puudumine võib osutuda määravaks ka krediidi saamisel krediidiasutusest.

Need on ainult osad enamlevinud probleemid, mis võivad esineda eramul, millel puudub kasutusluba.

Seoses päevakorda tekkinud probleemiga alustasime koostööd arhitektibürooga, et aidata klientidel puuduv kasutusluba hankida. Arhitektibüroo aitab korraldada kogu protsessi dokumentide ettevalmistamisel ja hoone tehnosüsteemide kontrollimisel.

Daniel Chasan
Euro Kinnisvarateenused OÜ

Ehitushinnaindeks pöördus I kvartalis langusele

21.04.2014

Ehitushinnaindeks pöördus 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga pärast kolmeaastast tõusu langusele, teatab Statistikaamet. Indeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 2,3%.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjali ja tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust vastavalt üle poole ja üle kolmandiku.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnes tööjõu maksumus 1,5% ja kulutused ehitusmasinatele 1,8%. Materjali maksumus tõusis 0,7%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 2,3%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2014
IV kvartal 2013 –
I kvartal 2014, %		 I kvartal 2013 –
I kvartal 2014, %
KOKKU -0,1 2,3
tööjõud -1,5 3,0
ehitusmasinad -1,8 2,1
ehitusmaterjal 0,7 1,9
Eramuindeks -0,8 1,6
Korruselamuindeks 0,0 2,5
Tööstushooneindeks -0,4 2,2
Ametihooneindeks 0,0 2,5
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2014
IV kvartal 2013 –
I kvartal 2014, %		 I kvartal 2013 –
I kvartal 2014, %
KOKKU -0,3 2,3
tööjõud -1,3 3,2
ehitusmasinad 0,2 3,5
ehitusmaterjal 0,5 1,7

Kalleid maju läheb kaubaks harva

21.04.2014

ÄripaevPaljud kõrge hinnaga müügis olevad lossid ja uhked majad ootavad uusi omanikke juba mitmendat aastat. Turg on õbluke ja tehinguid tehakse harva, ütles kinnisvarespetsialist Tõnu Toompark.

Kui kolm aastat tagasi maksis Eesti luksuskinnisvara esikümne odavaim elamu 2,2 miljonit ­eurot, siis tänavuse nimekirja tahaotsa pääses Konuvere mõis 1,4 miljoniga. 2011. aastal oli kümne kallima objekti keskmine hind 4 miljonit eurot, praeguseks on see langenud 2,8 miljoni euroni.

Müügiga pole kiiret. Laitse lossi eest 2,5 miljonit eurot küsiva kinnistuomaniku Sulo Muldia sõnul on loss müügis olnud juba paar aastat. Keskmiselt on aastas kaks-kolm huvilist, kuid senimaani pole tehinguni jõutud. “See on kalli kinnisvara juures tavaline. Kuid meil pole tegu tähtajalise müügiga, kiiret ei ole,” ütles Muldia.

Olgugi et loss on müügis olnud paar aastat, ei ole hinda alandatud. Müügi põhjuseks tõi Muldia lihtsa asjaolu, et on lossiga tegelenud pikad 17 aastat ja on sellest väsinud.

Sulo ja Marju Muldia soetasid Laitse lossi 1996. aastal. Sulo Muldia sõnul on nad aastate jooksul kinnistusse palju investeerinud, kuid täpset summat on raske öelda. “Eks esimestel aastatel sai osa töid ka pudeli viina eest ära tehtud, samuti pole tollane tuhat krooni enam sama väärtusega, mis tänapäeval,” ütles ta.

Erinevalt Muldiast on väliseestlasest kinnis­varaärimees Erik Kõrge kolme ja poole aastaga oma elamu hinda miljoni euro võrra langetanud. 2011. aastal pani Kõrge Meriväljal asuva maja müüki 2,6 miljoni euroga. Toona ütles ta Äripäevale, et tal sai Eesti elust kõrini ja kolib tagasi Saksamaale. Elamu lootis Kõrge maha müüa umbes poole aastaga. Praegu on Vaate teel asuva luksusmaja hind 1,6 miljonit eurot. Kõrge elab nüüd Mallorcal, kuid müüb Eestis veel ka Tallinnas ­vanalinnas asuvat kümnetoalist luksuskorterit hinnaga 1,4 miljonit eurot.

Turg on õhuke. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark tõdes, et luksuskinnisvaraga tehakse tehinguid harva, heal juhul kaks-kolm korda aastas. Näiteks on praeguse nimekirja kolm esimest kinnistut müügis olnud vähemalt kolm aastat.

“Üle miljoni euro maksev tehing on elamispindade turul erakordne,” märkis Toompark. Tema sõnul on tavaline tehing Tallinnas 50 000 euro kanti, Eestis aga keskmiselt 20 000 eurot väärt.

Toompargi sõnul on kallil asjal ikka vähem ostjaid, mistõttu on loogiline, et objektid on aastaid müügis. Toompark lisas, et pika müügiperioodi üheks põhjuseks võib olla ka rikka kinnisvaraomaniku müügistrateegia. “Oodatakse, kuni inflatsioon hinna turu jaoks vastuvõetavaks teeb,” selgitas ta, lisades, et kui objektil pole laene küljes, ei tekita ootamine reeglina ka omanikule probleeme.

Kalli kinnisvara müügil teistsugused reeglid. Toompargi sõnul ei ole rikka kinnisvara omanikul vahet, kui kiiresti kinnistu müüa suudetakse. “Miks mitte võimalusel kalastada ja kõrget hinda küsida?” arutles ta. Olgugi et tehinguid toimub turul harva ja nõudlus on pakkumistest väiksem, tuleb Toompargi sõnul siiski tehinguid ette. Ta tõi näiteks Merko Kentmanni 6 kortermaja arenduse, mis on Toompargi sõnul hea näide sellest, et Eesti luksuskinnisvara ei seisa paigal ja täiesti töötab.

Kallitele kinnistute müümisele keskendunud kinnisvarabüroo Sotheby’s Realty maakleri ­Sveta Grüni sõnul on täiesti mõistetav, et paljud luksuselamud on aastaid müügis. “Vaadake, milliseid tehinguid tehti kolm aastat tagasi. Alles viimase pooleteise aasta jooksul on hakatud kriisist välja tulema ja hakatud objekte ja investeeringuid vaatama,” ütles ta.

Grüni sõnul on turg viimasel ajal tunduvalt aktiivsemaks läinud. “Kas on oodata uut buumi, seda ma öelda ei oska. Turusituatsioon on aga natuke maniakaalne küll,” ütles ta.

Luksuskinnisvara TOP 10

1. 6 miljonit eurot. Pikk 33, vanalinn. Tallinna vanalinna nelja-korruseline maja kuulub Konga Investi omanikule Alexander Kofkinile. Esimesel korrusel restoran, kohvik ja kauplus. Ülemistel korrustel on seitse korterit – kolm kahetoalist ning kaks ühe- ja kolmetoalist.

2. 4,5 miljonit eurot. Rohuneeme tee 103, 558 m2. Viimsi poolsaarel asuva villa Mary omanik on ärimees Alexander Kofkin. Keskel on läbi kahe korruse kõrguv kaminasaal. Esimesel korrusel asuvast söögitoast ja puhkeruumist pääseb terrassile ja sisehoovi, teisel korrusel on viis merevaatega tuba. Maja ja mere vahele jääb ruumikas siseõu lehtla, maakeldri ja saunaga.

3. 2,9 miljonit eurot. Maarjamäe villa, 717 m2. Luksusmaja ehitati 1999. aastal. Majas on 6 magamis- ja 6 vannituba. Arhitekt on Allan Strus. Esimesel korrusel asuvad hall, esik, salong, elutuba, söögituba, köök ja laoruumid. Teisel korrusel on kabinet ja neli magamistuba koos vannitubadega, lisaks veel rõdu, bassein ja dušš koos saunaga. Garaaž mahutab kuni neli autot.

4. 2,5 miljonit eurot. Järlepa mõis. Rajati 1688. aastal, viimastel aastakümnetel usinalt renoveeritud. Mõisas on ratsasõidu ja hobuste keskus. Seni kasutuses ratsasõidu majutuspakettidena, konverentside korraldamiseks, majutusteenust pakkuvana ja ürituste korraldamiseks. Mõisa omanik Liis Rammo.

5. 2,5 miljonit eurot. Laitse loss, 1500 m2. Omanikud 1996. aastast Marju ja Sulo Muldia, kes ehitasid hoone restoran-lossiks. Praeguseks on lossis 17 hotellituba ja mitu seminariruumi. hoonet übritsevas pargis on mitu labürinti ja laulatusteks ehitatud kabel.

6. 2,5 miljonit eurot. Merivälja 43, 469 m2. Pirita ranna ääres. Esimesel korrusel on basseini- ja saunakompleks, elutuba, köök ja garderoob. Teisel korrusel on kuus magamistuba ja kolm vannituba. Hoone kuulub kinnisvaraärimehele, OÜ Aldera Invest omanikule Ruslan Rastoštšenkovile.

7. 1,99 miljonit eurot. Villa Pirital, Andrekse teel. 2000. aastal ehitatud kolmekorruseline maja kuulub Andrey ja Tamara Logvinenkole. Krundi suurus on 5231 m2. Elamus on täiemahuline spaa, ujumisbassein, 8kohaline mullivann, Soome ja Türgi saun, massaažidušš.
8. 1,65 miljonit eurot. Vaate tee, Merivälja. Kolmekorruseline mere ääres paiknev maja kuulub kinnisvaraärimehest väliseestlasele Erik Kõrgele. Maja kogupindala on 450 m2, krundi pind on 2021 ruutmeetrit. Majas on sisseehitatud Bang & Olufsen muusika ja TV-süsteem, bassein koos spaaga, soome ja türgi saun, 150 m2 terrass ja kaks garaaži. Elamus on viis magamistuba ja neli vannituba.

9. 1,6 miljonit eurot. Suur-Karja 4, vanalinn. Samuti Erik Kõrgele kuuluv 10toaline korter vanalinnas on 6 magamis- ja 4 vannitoaga, samuti on elamus spaa. Korteri pindala on 411,6 m2 ja on jagatud kahte tiiba, mida saab ka eraldi osta. Spaas on soome ja aurusaun, mullivann ja kaminaga eesruum. Maja on ehitatud 18. sajandil ja renoveeritud 2000. aastal. Kokku on hoones kuus korrust ja 17 korterit, müüdav korter asub neljandal ja viiendal korrusel.

10. 1,4 miljonit ­eurot. Konuvere mõis, Märjamaal asuv kahekorruselises Konuvere mõisas on 12 kõrgete lagedega tuba. Aknad, põrandad ja uksed on renoveeritud, ruumid on nii juugend- kui ka klassikalises stiilis. Mõisat ümbritseb umbes nelja hektari suurune park.

Allikas: Sotheby’s International Realty

Kommentaar: Luksuskinnisvara seis stabiilne

Martin Vahter, 1Partner Kinnisvaragrupi omanik

Kinnisvaraturul käib väga vilgas elu, kuid hinnatõus on olnud just korterite turul. Arvatakse, et buum on terves sektoris, kuid tegelikult käib aktiivne kauplemine just soodsama hinnaklassiga kinnistutega. Kinnisvaratehinguid alates ühest miljonist eurost tehakse Eestis harva, aastas 2–3 korda.

Luksuskinnisvara turg on viimastel aastatel olnud stabiilne. See, et praeguses luksuselamute TOP 10s on madalamate hindadega hooned kui kolm aastat tagasi, võib tõesti tõele vastata. Kalli kinnisvara omanik peab kindlasti arvestama, et müügiga läheb kaua aega. Hindasid ei taheta aga lihtsalt alla lasta, sest neil ei ole müümisega nii kiire kui tavakinnisvara müüjatel. Nii luksuselamute müüjad kui ka ostjad tihti raha ei loe, neil on oma tingimused, mida nad soovivad, ja teevad tehingu, kui see neile sobib.

Üks asi on objekti küsitav hind, teine see, mis tegelikult makstakse. Tean praegu mitut mõnemiljonilist müügis olevat objekti, kuid ma kahtlen, kas neile ostjat leidub.

Allikas: Eliisa Matsalu, Äripäev

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku põiktänava lugu

21.04.2014

Pelgulinnas asuv 100-meetri pikkune Ristiku põiktänav on hoonestatud peamiselt 1930. aastate esimeses pooles.

  • Ristiku põiktänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
  • Ristiku põik 1 – 1930. aastate alguses.
  • Ristiku põik 3 – 1930. aastate esimeses pooles.
  • Ristiku põik 5 – 1930. aastatel ehitatud kortermaja on hävinud.
  • Ristiku põik 7 – 1930. aastate esimeses pooles.
  • Ristiku põiktänava paarisnumbritega majade ehituslugu:
  • Ristiku põik 2 – 1930. aastate alguses.
  • Ristiku põik 4 – garaaź 6 boksi 1967. aastal, garaaź 8 boksi 1967. aastal, garaaź 3 boksi 1973. aastal.
  • Ristiku põik 6 – 1930. aastatel ehitatud elamu renoveeriti 2011. aastal.
  • Ristiku põik 8 – 1998. aastal ehitatud kontori- ja laborihoone ning garaaź-töökoda-ladu. Täna asub seal hostel.
  • Ristiku põik 8e – alajaam.
Fotol tühi Ristiku põik 5 kinnistu, taamal paistab Ristiku põik 3 kortermaja.

Fotol tühi Ristiku põik 5 kinnistu, taamal paistab Ristiku põik 3 kortermaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

RMK büroohoone Tallinnas ja Viljandi Riigigümnaasium pälvisid Eesti Sisearhitektide Liidu 2013 avaliku ruumi aastapreemiad

20.04.2014

Eesti Sisearhitektide Liit tunnustas tänavu juba 37. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut. Täna 17. aprilil kell 16 toimus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 2013 aastapreemiate pidulik üleandmine, aastaraamatu “RUUMIPILT 2013” esitlus ja aastapreemia nominentide näituse avamine.

Sellel aastal kandideeris aastapreemiale üllatavalt palju töid, lausa 54, millest žürii valis välja 27 nominenti. Välja anti viis preemiat – kaks avaliku ruumi preemiat, üks preemia kodu interjöörile, üks preemia näitusekujundusele ning üks esemepreemia.

“Esitatud tööde hulk oli tänavu muljetavaldav ning tase piisavalt kõrge, mis tegi nii nominentide kui ka võitjate valiku väga keeruliseks. Ja just sellel põhjusel andsime taas välja kaks peapreemiat avaliku ruumi kategoorias,” ütles sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang, lisades: “võrreldes eelmiste aastatega esitati palju näitusekujundusi ning samuti torkas silma tänavune esemepreemiale kandideerivate tööde rohkus ja kõrge tase.”

2013 parima avaliku ruumi aastapreemia auhinnaga pärjati taas kaks tööd – Riigimetsa Majandamise Keskuse büroohoone Tallinnas ja Viljandi Riigigümnaasium.

2013 parima avaliku ruumi preemia – RMK BÜROOHOONE Tallinnas Toompuiesteel autorid on Reet Põime, Liisa Põime, Anu Põime, Andres Põime, Kristi Prinzmann, Lauri Kalm, Lauri Vaimel arhitektuuribüroost Studio 3.

“Mulle meeldib selle kujunduse lihtsus ja materjalikasutus – ilmselt on tellija soovil ruumides palju puitu. Kogu hoone on väga professionaalselt ja põhjalikult läbi töötatud,” räägib arhitektist žüriiliige Ott Kadarik.

2013 parima avaliku ruumi preemia VILJANDI RIIGIGÜMNAASIUMI autorid on Pille Lausmäe, Kerli Lepp, Kristina Roots sisearhitektibüroost Pille Lausmäe SAB. Hoone arhitektid on Salto AB arhitektid.

“Välis- ja sisearhitektuuri ühtsus, samade ja väheste materjalide ning värvilahenduste kasutus moodustavad hästi mõjuva ja töötava koosluse. Kõik on lihtne ja loomulik ning detailideni läbi mõeldud. Suur avatud mitmefunktsiooniline ruum justkui propageeriks kaasaegset avarat maailmapilti ja mõttelaadi,” ütles sisearhitekt ning ESLi aastapreemiate žürii esimees Tiina Mang.

2013 parima kodu aastapreemia auhinnaga pärjati RANNAMAJA LAULASMAAL, mille autor on Kätlin Ölluk ning kaasautorid Aet Kiivet ja Katy Seppel. Hoone arhitektid on ÖÖ-ÖÖ Arhitektid.

“Must maja Laulasmaal on väljast ümar, seest kandiline ja kaanetatud kõverdatud kaldpindadega. Lõpplahendus on eklektiline, eksperimenteeriv, traditsiooniline ja modernne. Koduna on see huvitav, lastele muinasjutuline ja möödujale kummaline,” arvab arhitekt Peeter Pere.

2013 parima näituse kujunduse aastapreemia auhinnaga pärjati „KAAMOS. Eesti mood täna”, mille autor on Hannes Praks.

“Ma teadsin, et see näitus peab looma atmosfääri ja ruum võimendama selle kaamoslikku sõnumit. Hullud ideed tõrvast, tulest ja krattide ulgumisest turgutasid kujutlusvõimet ja huumorisoont, “ sõnas Kaamose autor ja kuraator Tanel Veenre.

2013 parima eseme aastapreemia auhinnaga pärjati mööbel DERELICT, mille autorid on Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg.

“Vanast ja väärikast puidust valmistatud originaalne ja heade proportsioonidega mööbel on jääv. Hindasime kõrgelt esemete omanäolisust, konstruktiivset selgust ja lihtsust. Samuti võlus vana materjali kasutamise oskuslikkus,” lausus sisearhitekt ja žüriiliige Aulo Padar.

“Kui varasem aasta kulmineerus grandioossete objektide valmimisega, nagu Lennusadam, Tallinna Teletorn, Narva Kolledž ja Balti Filmi- ja Meediakool, siis 2013. aasta nominentide hulgas äratab tähelepanu sotsiaalselt oluliste hoonete kontsentratsioon,” arvab aastapreemia žüriiliige Eve Arpo.

Eesti Sisearhitektide Liidu 2013 aastapreemia žüriisse kuulusid sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang, sisearhitekt Aulo Padar, sisearhitekt Katrin Kaevats, sisearhitekt Loreida Hein, kuraator Eve Arpo, arhitekt Ott Kadarik ning kunstiteadlane Piret Lindpere.

Aastapreemia auhinnafond on 6400 eurot, mis jagatakse võrdselt viie aastapreemia laureaadi vahel. Aastapreemia auhinnafondi on välja pannud Eesti Kultuurkapital.

Kõigist nomineeritud töödest on valminud ka aastaraamat Ruumipilt 2013, mille koostaja ja toimetaja on Maris Kerge ning kujundaja Margus Tammik. Aastapreemia nominentide näitus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis jääb avatuks kuni 30. aprlillini 2014.

Rikkaks üüriäris: Kui suurt viivist tohib üürileandja üürnikult küsida?

19.04.2014

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Viivise lubatud suurus ei ole seaduste läbi otseselt piiratud. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda kohtu kaudu viivise vähendamist.

Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud.

See tähendab, et ei ole väga mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad ja mis päris kindlasti maksmata jäävad.

Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Ober-Hausi elamispindade turuülevaade 2014

18.04.2014

Ober-Hausi Baltikumi kinnisvaraturu ülevaade: lae alla siit.

Arco Vara AS-i auditeeritud konsolideeritud 2013. majandusaasta aruanne

18.04.2014

Kontserni 2013. aasta müügitulu jätkuvatest tegevusvaldkondadest oli kokku 10,7 miljonit eurot, see oli eelmise aastaga võrreldes 2% väiksem.

Arendustegevuse müügitulu vähenes aastaga 0,5 miljoni euro võrra ehk 6% ja teenindustegevuse müügitulu kasvas aastaga 0,3 miljoni euro võrra ehk 13 protsenti.

2013. aasta lõpetas kontsern puhaskasumiga 3,4 miljonit eurot. Aasta varem kogunes kahjumit 18 miljonit eurot

Auditeeritud aruandes on elimineeritud ehitus kui mittejätkuv ärivaldkond.

Viimane võimalus: koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” juba esmaspäeval 05/05/2014

18.04.2014

Evi HindpereJuba esmaspäeval 05/05/2014 algab koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“.

Kinnisvarakoolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega seonduvale õiguslikule baasile.

See on vajalik kõikidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute korraldamise, vahendamise või vahetu sõlmimisega.

Koolituse “Kinnisvaraõiguse ABC” lektor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere, kes on muuhulgas ka sooja vastuvõtu osaliseks saanud ja paljukiidetud käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC.  Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” koostaja.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub:

  • esmaspäev 05/05/2014 kell 16.00-19.15;
  • teisipäev  07/05/2014 kell 16.00-19.15;
  • neljapäev 08/05/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Äripindade müügipakkumisi jäi aastaga 45% vähemaks

18.04.2014

Portaali KV.EE andmetel pakuti 03/2014 Tallinnas müügiks 464 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 45%. Sama palju ehk 45% on kasvanud äripindade müügipakkumiste keskmine hind.

Sedavõrd kõrge hinnakasv viitab eelkõige muutustele pakkumiste struktuuris. Siiski on pakkumiste vähenemine ja pakkumishindade kerkimine linnaositi suhteliselt ühtlane.

Tallinna äripindade müügipakkumiste suurim osa ehk 188 asuvad portaali KV.EE andmetel Tallinna kesklinnas. Kesklinna müügipakkumiste arvu vähenemine ja keskmise hinna tõus on umbes-täpselt võrdsed Tallinna keskmisega ehk vastavalt -40% ja +43%.

Tallinna eeskujul iseloomustab ka Pärnu ja Tartu äripindade müügipakkumiste sektorit oluline pakkumiste arvu vähenemine ja märgatav keskmise hinna tõus.

Narvas seevastu on portaali KV.EE andmetel aastataguse ajaga võrreldes äripindade müügipakkumisi juurde tulnud. Samas ei ole Narva 37 müügipakkumist väga suur maht.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
03/2013 03/2014 Muutus, % 03/2013 03/2014 Muutus, %
Haabersti 28 NA 688 NA
Kesklinn 314 188 -40% 958 1 366 43%
Kristiine 74 35 -53% 634 877 38%
Lasnamäe 113 69 -39% 321 515 60%
Mustamäe 57 27 -53% 317 837 164%
Nõmme 52 29 -44% 496 758 53%
Pirita 28 23 -18% 1 391 2 055 48%
P-Tallinn 86 52 -40% 629 974 55%
Vanalinn 33 20 -39% 2 116 2 142 1%
Tallinn 840 464 -45% 786 1 139 45%
Eesti 1 315 832 -37% 646 845 31%
Narva 34 37 9% 344 547 59%
Pärnu 91 75 -18% 663 679 2%
Tartu 45 20 -56% 686 1 287 88%

Äripindade müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Ekspert: korteri eest ei tohiks maksta «homset hinda»

17.04.2014

ERR / Eesti RahvusringhäälingKinnisvarahinnad on viimasel ajal jõudsalt kerkinud, kuid sellele vaatamata pole praegu halb aeg kodu ostmiseks, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Arvestada tuleks vaid seda, et praegune kiire hinnatõus ei pruugi lõputult jätkuda, ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

«[Kinnisvara] ostmiseks ei ole paha aeg. Kui inimene läheb kodu ostma ning leiab objekti, mis vastab tema vajadustele ja hind on ka normaalne, siis tasuks osta küll,» rääkis Toompark Vikerraadio saatele Uudis+.

«Küll aga peaks tänane ostja arvestama sellega, et maksta ei tohiks «homset hinda». Ostja ei tohiks arvestada sellega, et senine hinnatõus jätkub veel ja veel,» lisas ta.

Toimetaja:
Liina Valdre

Ekspert: kinnisvara ostmiseks pole halb hetk, kuid ärge makske “homset hinda”

17.04.2014

ERR / Eesti RahvusringhäälingKinnisvarahinnad on viimasel ajal jõudsalt kerkinud, kuid sellele vaatamata pole praegu halb aeg kodu ostmiseks. Arvestada tuleks vaid seda, et praegune kiire hinnatõus ei pruugi lõputult jätkuda, ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

“[Kinnisvara] ostmiseks ei ole paha aeg. Kui inimene läheb kodu ostma ning leiab objekti, mis vastab tema vajadustele ja hind on ka normaalne, siis tasuks osta küll,” rääkis Toompark Vikerraadio saatele “Uudis+”.

“Küll aga peaks tänane ostja arvestama sellega, et maksta ei tohiks homset hinda. Ostja ei tohiks arvestada sellega, et senine hinnatõus jätkub veel ja veel,” lisas ta.

Maa-ameti andmeil kerkis ühe ruutmeetri keskmine tehinguhind esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes Tallinnas 17% 1419 euroni ning Tartus 16% 1141 euroni.

Toomparki sõnul on hinnatõusu põhjused praegu suhteliselt samad, mis aasta aega tagasi.

Üheks põhjuseks on madal intressimäär. “Eluasemelaenu intressimäär, mida praegu klientidele pakutakse, on 2,5%. See on kõigi aegade madalaim intressimäär,” märkis ta.

“Selle kõrval on pangad valmis hoogsalt laenusid juurde andma ning inimeste palgad on tõusnud. /…/ Kui palka tuleb juurde ning inimestel on vajadus olemas, siis soetatakse ka elamispinda,” märkis Toompark.

Lisaks tegutsevad turul kinnisvarainvestorid, kes ostavad kortereid väljaüürimiseks.

Suurim kasv Lasnamäel ja Mustamäel

Toompargi sõnul on kõige enam kasvanud ühe- ja kahetoaliste korterite hinnad ning tehingute arv. “Tüüpiliselt on väikesed korterid need, mis turu ülekuumenemise juures hästi kaubaks lähevad,” lisas ta.

Piirkondade puhul on palju räägitud Kalamajast, kuid Toompark kinnitas, et Tallinnas on tehingute kasv olnud kõige suurem hoopis Mustamäel ja Lasnamäel.

Toompark rääkis, et kui hinnad kõrvale jätta ning vaadata ainult tehingute arvu, siis on praegune olukord ebamõistlik.

“Kui tehingute arvu juurdekasv on stabiilselt 15-20% ning Tallinnas on aasta jooksul käibes kuskil 5,5% elamufondist ja Tartus isegi veidi enam, siis see on juba märk, mis näitab, et tehinguid tehakse ebamõistlikult palju,” selgitas ta.

“Palo idee on vastutustundetu”

Värske majandusminister Urve Palo ütles tänasele Postimehele antud intervjuus, et tema hinnangul oleks üüriturule vaja munitsipaalüürikortereid, mis oleks üheks lahenduseks kiirelt vananevale elamufondile.

Toompark ei pea seda heaks mõtteks. “Minister võiks teemasse rohkem süveneda. Meie probleem ei ole üürituru puudumine. /…/ Üüriturg eksisteerib täiesti,” toonitas ta.

“Küll tuleb 100% nõus olla sellega, et meil on vaja juurde värsket elamufondi. /…/ Aga kui arendajad toovad uusi elamispindu turule, siis küll erasektor suudab neid jaotada,” ütles Toompark.

“Eestis on terve hulk väikeinvestoreid, kes üürivad kortereid välja. Uuriturg areneb /…/, lepingute kvaliteet paraneb, üürnike ja omanike suhted paranevad. Hakata läbi munitsipaali turgu erasektorilt ära kaaperdama on suhteliselt vastutustundetu.”

Toimetas
Oliver Kahu

http://uudised.err.ee/v/majandus/b63f50f0-fff5-4316-beab-4cdf9646cefd

Ülemiste Citys valmib juulis uus büroo- ja tootmishoone

17.04.2014

Tallinnas Ülemiste Citys märgiti eile sarikapeoga pidulikult ära uue tipptasemel büroo- ja tootmishoone valmimine. Targa Linna uusima hoone ankurrentnikuks saab energiatööstusettevõte Elcogen, hoone ehitus lõpetatakse käesoleva aasta juulis.

Aadressil Suur-Sõjamäe 14a valmiva büroo- ja tootmishoone 2600 ruutmeetril hakkab Eestis 2001. aastal loodud Elcogen tootma tahkoksiid kütuselemente, mida kasutatakse elektri tootmiseks kõrge kasuteguriga energiamuundamisseadmetes.

Piirkonda arendava Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimehe Toomas Aaki sõnul käib Ülemiste Citys pidev töö, et areneda Tallinna kaasaegseimaks linnajaoks ja tipptasemel koduks uuendusmeelsetele ettevõtetele. “Lisaks Elcogeni uuele hoonele käib täna Ülemiste Citys ka Baltimaade suurima rasketööstusettevõtte E-Profiil kontorihoone ehitus ning 16 000-ruutmeetrise Dvigateli kompleksi lammutamine, mis muudab piirkonna veelgi kenamaks ja avatumaks,” märkis Aak.

Elcogen alustas tootearendust 2001. aastal koostöös Tartu Ülikooli ja KBFI teadlastega. 2010 aastal alustas Elcogen kütuselementide väikeseeriatootmist. Kogu Elcogeni toodang läheb ekspordiks. Ettevõtte põhilised turud asuvad Jaapanis, Koreas, Hiinas ja mitmetes Euroopa riikides.

Ülemiste City on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa. 36 hektaril on tänaseks välja ehitatud ligi 81 000 ruutmeetrit kaasaegset büroopinda 200-le ettevõttele ja 6000 töötajale. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS.

Lisatud fotod Ülemiste City Targa Linna uusima 2600-ruutmeetrise büroo- ja tootmishoone sarikapeost ja nurgakivi asetamisest.

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteritehingute hinnad löövad viimase viie aasta rekordeid

17.04.2014

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkAdaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et jätkuv optimismipisik on korteriturul uusi rekordeid toomas.

Korterite hinnad on kerkinud viimase viie aasta kõrgeimatele tasemetele. Tallinna korterite hinnatõus võrreldes 2009. aasta põhjaga on hirmuäratavalt 80%.

Samas on kõrge tehingutearvuga sedavõrd optimistlik kinnisvaraturg üldises majandusseisakus ning maailma üldise poliitilise olukorra ebastabiilsuse kasvades ohumärk iseeneses.

Kinnisvaraturu osalistel on soovitav säilitada kaine meel ja mitte liialt kaasa tormata kerkivate hindadega. Tasub hoiatavalt näppu viibutada ja tõdeda, et kui hinnatõus jätkub tänases tempos, siis paratamatult näeme me ühel päeval korrektsiooni allapoole.

Korteriomanditehingute arv

Korteriomanditehingute arv
2014 I kvartali korteritehingute arv näitas veebruaris küll mõningat märki seisakust, kuid märtsikuine juurdekasv oli seevastu muljetavaldav. Nii kasvas ka kogu kvartali tehingute arv üsnagi jõudsalt.

Tehingute arvu tõusu taga on endiselt samad põhjused: madal intressimäär, kerkivad palgad ja kasvav eluasemelaenude käive. Lisaks on kas tarbijate kindlustunne suhteliselt heal tasemel.

Need tegurid annavad üha uutele ja uutele inimestele võimaluse kinnisvaraturule sisenemiseks. Samuti tuleb mainida, et aktiivsed on kinnisvarainvestorid, kes soetavad korteri-paar, et need samuti aktiivsel üüriturul välja üürida.

Tallinna korteritehingute arv oli 2014 I kvartalis 1869, Tartus 328 ja Pärnus 177. Kogu Eesti korteritehingute arv oli kokku 4327.

Neist numbritest paistab välja juba 2012. aastast alguse saanud turu laienemise trend. Turu laienemine tähendab, et korteritehingute arv kasvab väljaspool siin vaatluse all olevaid “suurlinnu” kiiremini, kui Tallinnas-Tartus-Pärnus. Tehingute arvu jõudmine väiksematesse maakondade keskustesse annab lootust, et ka nende piirkondade elamispindade turg saab tugevamalt jalad alla.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteritehingute arv Tallinnas-Tartus on üsna jõudsalt kasvanud juba alates 2011. aastast.  Pärnu tehingutearvu juurdetulek on pisut hüplikum, kuid trend on siiski sama.

2012. aasta tehingute arvu summaarne aastane juurdekasv oli Tallinnas 23%, Tartus 24% ja Pärnus isegi 32%. 2013. aastaks vähenes see vastavalt 10, 16 ja 9 protsendile.

Korteritehingute juurdekasv on olnud sedavõrd jõuline, et see on olnud vaieldamatult üks hinnatõusu oluline vundamendikivi. Kõrge tehingute arv viitab suurele nõudlusele. Suur nõudlus survestab hinnad kerkima.

2014 I kvartaliks ei ole tehingute arvu kasv veel möödanikuks jäänud. Tallinna aastane tehingute juurdekasv oli 11% ja Pärnus 18%. Tartus jäi korteritehinguid aastaga 2% võrra vähemaks. Kogu Eesti korteritehingute arv kasvas 2014 I kvartaliks aastaga 13%.

Pidades silmas korteritehingute koguarvu ja elamufondi suurust näeme, et tehingute suhtarv on päris kõrgel.

Kui korteritehingute arv Eestis langeks 10-15%, siis tähendaks see endiselt veel aktiivset turgu. Tehingute arvu vähenemine vähendaks omakorda survet kiirestikasvavatele korterihindadele ja seetõttu oleks korterituru heale tervisele väga kasulik.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Soodsad laenutingimused, kerkiv palk ja heal tasemel kindlustunne ning kõrge tehingute arv aitavad korteritehingute hindadel järjest kerkida ja kerkida. Täna löövad korterite tehinguhinnad viimase viie aasta rekordeid.

Rekordiarvestuse tabelit pidades peab muidugi silmas pidama, et inflatsiooni tõttu on tänane euro siiski ligikaudu 15% vähem väärt kui viis aastat tagasi.

Sedavõrd tempoka hinnaralli juurde võiks siinkohal tuua täiendava põhjuse.

Kõrge tehingute arv “nopib” turult ära soodsamad pakkumised. “Hilinenud ostjad” peavad valiku tegema järelejäänud kallimate korterite vahelt. Kahanev valik sunnib koduotsijaid ostuotsusega kiirustama, sest vastasel korral on oht pakkumisest sootuks ilma jääda.

Kui veel kinnisvaramüüjaga laskuda hinnaläbirääkimistesse võib see solvavana tunduvad pakkumised tagasi lükata, et ootama jääda uut kinnisvaraostjat, kes küsitud hinnaga vastuvaidlemata nõus on.

Korteriturg on 2009. aasta äärmuslikust ostjaturust muutunud tänaseks äärmuslikuks müüjaturuks.

Sisuliselt näeme me umbes-täpselt samu tendentse, mida kogesime 2004.-2006. aastatel. Tõsi – tänane hinnaralli on pisut rahulikum ja mõõdukam, kuid printsiibis siiski üsna täpselt möödaniku kopeeriv.

Tallinna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind oli 2014 I kvartalis 1420 eurot, Tartus 1141 ja Pärnus 884 eurot. Eesti keskmine korteritehinguhind oli samal ajal 929 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korterite hinnatõus sai alguse kriisijärgsest toibumisest 2010.-2011. aastal. Omaette küsimus on, kas ja kui, siis kui suur osakaal oli toonases hinnatõusus saabuval-saabunud eurol.

2012. aastaks hinnatõus vaibus, et 2013. aastal tempo taas üles võtta. Käesoleva analüüsi kirjutamise ajal ei ole märke, mis näitaksid korteritehingute keskmise hinnatõusu peatumise märke.

Võrreldes veelkorra tänaseid korterite hindu viie aasta taguse ajaga näeme, et Tallinna-Tartu tehinguhinnad on toonasest 40% kõrgemal.

Pärnu korterituru aktiivsus on tehingute arvu osas on küll kasvanud, kuid sealsed hinnad pole pooltki nõnda kasvanud, kui suuremates linnades. Pärnu korteritehingute keskmine hind on viie aastaga kasvanud ainult väga tagasihoidlikuna tunduva 12%.

Eesti korterite keskmised tehinguhinnad on viie aastaga kasvanud 34%.

Aastataguse ajaga võrreldes on Tallinna korterite hinnatõus kiirenenud. Tallinna korteritehingute hinnad kasvasid 2014 I kvartaliks aastaga 21%, Tartus 19%.

Pärnu hinnakasv oli samal ajal 22%. Samas peame meeles pidama, et Pärnu õhuke kinnisvaraturg kogeb väga sageli tõususid ja mõõnasid. Mõni üksik mitte isegi suurem tehing võib Pärnu puhul kvartaalset statistilist keskmist tugevalt ühes või teises suunas mõjutada.

Kogu Eesti korteritehingute keskmine tehinguhind kasvas aastaga 16%.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Eelkõige ajaloolist huvi pakub korteritehingute keskmise hinna võrdlemine 2007. aasta tipphindadega. Liiga suurt sisulist tähendust kunagisel hinnahullusel majandusreaalsusega eriti ei ole.

Võrdlus kunagiste tipphindadega annab meile võimaluse mõelda toonasele korteritehingute arvule ja sellele, kui palju on tänaseks inimesi, kes tipphinnaga korteri ostsid ja kelle korterilaenu jääk veel tänaseni eluaseme turuväärtust ületab.

Kui 2011. aastal prognoositi, et hinnatasemed võiksid 2007. aasta tasemele jõuda 2017.-2019. aastal, siis tänaseid numbreid vaadates tundub, et hinnalõksust pääsemist ootavate inimeste vabanemine toimub siiski oluliselt varem.

Tallinna korterid on 2007. aasta hinnatipust 14% kaugusel. Tartu korterite hindu eraldab tipust vaid 5%. Märksa kaugemal asuvad Pärnu hinnad, mida eraldab tipphindadest veel 37%.

Kogu Eesti korteritehingute keskmine tase on 2014 I kvartalis 23% kaugusel tipust.

Kokkuvõtteks

Korteritehingute kiire kasv on endaga kaasa toonud tehinguhindade kiire kerkimise. Kinnisvaraomanikud on selle üle rõõmsad, sest nende vara maksab rohkem, kui aasta tagasi.

Kinnisvaraostjate meel ei ole ka väga kurb. Raha peab küll soetatava eluaseme eest maksma aastatagusest rohkem, kuid madalad intressimäärad pakuvad teatavat leevendust. Kinnisvaraostja ostujõud ei ole väga oluliselt langenud isegi vaatamata kiirele hinnatõusule – ostujõud on täiesti heal tasemel.

Tõmmates paralleele tänase tehingute arvu ja hindade kiire tõusu juurest 2004.-2006. aastasse näeme me tugevaid paralleele. Täna Eesti, kuid eelkõige siiski Tallinna-Tartu vanemate korterite turul toimuv sarnaneb üsna paljudes detailideski toona juhtunuga. Hinnad tõusid tänu soodsatele laenutingimustele osalt korteridefitsiidi ja osalt investorite koostoimes ülikiiresti. Ostjad tormasid turule kartes “hinnatõusu rongist maha jääda”. Kinnisvara paistis illusoorsena turvaline investeering, mille väärtus ei saa langeda.

Tõe kriteeriumiks olev praktika aga näitas midagi muud…

Kui 2007. aasta korterihindade tipule järgnes 50-protsendiline hinnalangus, siis seda me siiski täna tõenäoliselt kartma ei pea. Tänane kinnivaramere tormilaine on küll kõrge, kuid siiski märgatavalt madalam, kui 2007. aasta tsunaami tipp.

Kui 2007. aastal oli tegemist eelkõige majanduslike riskidega, siis täna ei saa me mööda vaadata poliitilistest arengutest. Võib-olla ehk mõningase liialdusega võime väita, et meie naaberriik on sõjas. See tähendab investeeringute tegemise valmiduse vähenemist meilgi. Tarbijate kindlustundes me täna veel muutusi ei näe, kuid raske on arvata, miks kasvanud riski ei peaks ostjate käitumises peatselt peegelduma.

Kui kvartal tagasi kokkuvõtet tehes sai tõdetud, et ebakindlus korterituru edasiste arengute osas on kasvanud ja seeläbi suurenenud, siis täna saame tõdeda, et teadmatust ja riske on hetkeseisuga veelgi rohkem, kui veel mõni kuu tagasi.

Kinnisvaraturu osalistele saab siit teha ühe soovituse. Tänased majandusotsused tuleb tõsiselt läbi kaaluda. Seejuures on ohtlik maksta kinnisvara eest “homset hinda” ehk arvestada ülikiire hinnatõusu jätkumisega. Tasuks säilitada teatavat konservatiivset joont, mis aitaks pidurdada kiiret hinnatõusu ja arvestaks majanduse ja poliitilise reaalsusega märksa rohkem, kui optimismist pakatavad tänased tehingutearvu ja hinnatõusu näitajad.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
1 2 3 … 1,241 1,242 1,243 … 1,578 1,579 1,580