Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

Mida sisaldab hea kinnisvara müügikuulutus?

Domus KinnisvaraKinnisvaraportaalides on sadu kinnisvara pakkumisi, et nende seast eristuda, peab kuulutus olema ühtaegu nii loominguline kui informatiivne. Kuulutuse koostamisel on mõned lihtsad reeglid, mida järgides võib müüjat saata edu.

Hea müügikuulutus tekitab võimalikes ostjates huvi ja soovi telefonitoru haarata ning objekti vaatamise aeg kokku leppida. Neid reegleid mitte järgides võib aga juhtuda, et kuulutus jääb vähimagi tähelepanuta ning soovitud edu jääb mägede taha.

Ole aus

Kõige tähtsam on see, et kuulutuses esitatud info oleks tõene. Pole mõtet valetada korteri/maja pinda suuremaks, kommunaalkulusid väiksemaks ega seisukorda paremaks, sest valel on teadupärast lühikesed jalad. Objekti suurus tuleb kuulutuses välja tuua sama, mis on kinnistusregistris. Juhul, kui objekti olemasolev pind erineb registrites väljatoodust, tuleb eelkõige korrastada dokumentatsioon – sest just see on ausa ja eduka müügitehingu aluseks.

Info hulk ja sisu

Müügipakkumist pole mõtet infoga üleküllastada, sest enamus inimesi jätab selle lihtsalt tema pikkuse tõttu lugemata. Infot peab olema piisavalt, et anda võimalikule ostjale objektist aus pilt ning aidata eristada seda teistest pakkumistest (kas tegemist on linnalähedase lastesõbraliku keskkonnaga või asub objekt miljööväärtuslikus piirkonnas).

Tähtsaim näitaja, mis kuulutuses olema peab, on hind. Hind on üks esimesi kriteeriumeid, mille alusel tehakse portaalides otsinguid ning mis on aluseks ostjale enese ostujõu ja kauba sobivuse hindamiseks.

Objekti kirjelduses peaks olema: tubade arv, mitme magamistoa ja mitme vannitoaga on elamine, mitmendal korrusel, millised on tubade pindalad ruutmeetrites, millises majas ja millises piirkonnas pakutav asub. Maja puhul on kindlasti oluline ehitusmaterjalide ja kasutuslubade mainimine. Korteri puhul tuleb ka välja tuua, kas juurde kuulub panipaik, rõdu, parkimiskoht jne.

Seejärel tuleb välja tuua, milline on sisutus, sisustusmaterjalid ja mis mööbel piltidelt jääb hinna sisse. Välja tuleb tuua ka küttesüsteemide lahendused ja ülalpidamiskulud. Võrdluse mõttes tuleks näidata kommunaalkulud nii suvel kui talvel.

Kõige viimases punktis kirjuta, milline on elukeskkond kinnisvara ümbruses. Kas lähedal on lastemänguväljakuid, kaupluseid, spordirajatisi, rand, park, millised on naabrid, kuidas toimib ühistransport jne. Kohustuslik on ka energiamärgise väljatoomine kuulutuses, kui seda pole, siis tuleb kirjutada, et kehtiv energiamärgis puudub.

Pildid, plaanid ja kaart

On tuntud ütlus, et üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna. Piltideta müügipakkumine ei pälvi ostjate tähelepanu, seetõttu on piltide lisamine kohustuslik. Samuti peavad pildid olema võimalikult ülevaatlikud, kvaliteetsed ja õiges asendis (tuleb jälgida, püstitehtud pildid ei ilmuks kuulutusest hoopis külili).

Pildile võiks eelkõige jääda ruumilahendus, kuid sellest saab väga hästi anda ülevaate ka korteri/maja plaaniga (skaneeri olemasolev või joonista mõne programmiga). Piltide järjestus peab olema loogiline, et huvilisel ei tekiks eksinud tunnet. Pildid peaksid olema nii hoone seest kui väljast ning kindlasti tualett ja pesemisruumidest.

Kulunud on ütlus, et kinnisvara hinna määrab asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Asukoht on kindlasti üks olulisemaid kriteeriume, mis määrab ka ostjate eelistuse. Siinkohal on kaart suureks abimeheks võõrast linnast pärit ostjale asukoha hindamiseks. Kuigi mitmed kinnisvaraportaalid võimaldavad pakkumisele lisada automaatse kaardi, tuleks alati kontrollida, kas hoonet näidatakse ikka õige koha peal.

Enne kuulutuse ülesriputamist kontrolli õigekirja ja sõnastust ning võimalusel las teeb seda ka Sinu sõber, sest teiste vigu on alati lihtsam märgata kui enda omi. Kirjuta võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt, sest lihtsuses peitub edu!

Kersti Luik
Domus Kinnisvara


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 05-03-2015

Hasso HirvesooKas oled oma kinnisvara piltidega rahul? Kui ei, siis Kinnisvarakoolis toimub 05/03/15 Kinnisvara fotokoolitus. Koolitajaks on kinnisvara fotograaf Hasso Hirvesoo.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle üldteadmised fotograafiast, oskused paremini kaadrit koostada, ja võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu. Rohkem tähelepanu aga annab võimaluse rohkem müüa. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Tegemist on praktilise koolitusega. Kõikidel koolitusel osalejatel on rangelt soovituslik kaasa võtta oma fotoaparaat. Enne koolitust on mõistlik tutvuda fotoaparaadi kasutusjuhendiga. See aitab saada koolitusest maksimaalset tulemit.

Kinnisvara fotokoolitus” toimub teisipäeval 05/03/2015 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste arv ja hinnad kasvavad

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmete pakuti 2014. aasta detsembris Tallinnas müügiks 552 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv on aastaga kasvanud 17%. Müügipakkumiste keskmine hind on sama ajaga kerkinud 10%.

Äripindade müügipakkumisi on juurde tulnud lausa kahekohalise protsendi võrra kõikides linnaosades peale Kristiine ja Mustamäe. Kristiines vähenes äripindade müügipakkumiste arv  portaali KV.EE andmetel 26%, Mustamäel 13%.

Müügipakkumiste keskmine hind on näidanud enamus linnaosades jõulist tõusu küündides näiteks Pirital 50 ja Põhja-Tallinnas 45 protsendini. Tallinna keskmise müügipakkumiste keskmise hinna tõmbab alla Kesklinn. Kesklinnas kui portaali KV.EE andmetel suurima müügipakkumiste arvuga piirkonnas on keskmine hind vähenenud 2% võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
12/2013 12/2014 Muutus, % 12/2013 12/2014 Muutus, %
Haabersti 18 21 17% 1 030 1 138 10%
Kesklinn 180 222 23% 1 426 1 404 -2%
Kristiine 35 26 -26% 979 960 -2%
Lasnamäe 66 75 14% 561 668 19%
Mustamäe 23 20 -13% 663 834 26%
Nõmme 26 34 31% 599 690 15%
Pirita 25 28 12% 1 267 1 900 50%
P-Tallinn 56 77 38% 849 1 228 45%
Vanalinn 23 24 4% 2 336 2 315 -1%
 
Tallinn 473 552 17% 1 138 1 248 10%
 
Eesti 879 955 9% 830 935 13%
Harjumaa 509 585 15% 1 089 1 205 11%
 
Harku vald 316 354 12% 870 1 038 19%
Jõelähtme 51 82 61% 930 994 7%
Kiili vald 50 51 2% 822 922 12%
Rae vald 140 183 31% 1 166 1 337 15%
Viimsi vald 359 408 14% 1 194 1 261 6%
 
Narva 37 38 3% 450 452 0%
Pärnu 107 86 -20% 702 707 1%
Tartu 18 49 172% 1 316 939 -29%

Äripindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavamad korterid

LVM KinnisvaraLVM Kinnisvara koostas eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea

LVM Kinnisvara koostas eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne!

Eesti kalleimad korterid 2014:

  1. Tallinn – 940 000 €
  2. Pärnu – 390 000 €
  3. Tartu – 265 000 €
  4. Narva – 131 900 €
  5. Rakvere – 105 000 €
  6. Viljandi – 100 000 €
  7. Haapsalu – 90 000 €
  8. Kuressaare – 88 000 €
  9. Võru – 67 000 €
  10. Paide – 33 000 €

Eesti odavaimad korterid 2014:

  1. Viljandi – 300 €
  2. Pärnu – 363 €
  3. Võru – 500 €
  4. Tartu – 500 €
  5. Haapsalu – 676 €
  6. Rakvere – 900 €
  7. Paide – 1 000 €
  8. Kuressaare – 1 000 €
  9. Tallinn – 2 000 €
  10. Narva – 2 000 €

Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Pindi Kinnisvara: turuinfo 12/2014

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaate fail on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tartu mnt 52 korteriarenduse käivitamine ja ehitusega alustamine

MerkoAS Merko Ehitus käivitab 2015. aasta jaanuaris Tallinna kesklinnas asuva Tartu mnt 52 korteriarendusprojekti (kokku viis kortermaja) esimese etapi ehituse, mis koosneb kolmest kortermajast (umbes 100 korterit) ning kogu arendusala ühendavast maa-alusest parklast. Esimese etapi valmimine on planeeritud 2016. aasta sügiseks. Uued majad kerkivad 2012. aastal valminud Tartu mnt 50a äri- ja eluhoone kõrvale, kus Merko on müünud 93 korterit.

Tartu mnt 52 korteriarendusprojekt hõlmab aadressidel Tartu mnt 52 ja Lastekodu tn 23 viit kortermaja, mille esimestele korrustele on planeeritud äripinnad. Korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsioon, korterite verandad on klaasitud. Südalinna asukohast tulenevalt on pööratud erilist tähelepanu hoonete helikindlusele.

Parkimise teeb mugavaks kahetasandiline turvaline ja köetud maa-alune parkla, mis ühendab viit kortermaja. Kortermajade arhitekt on Martin Aunin ning siseviimistluspaketid on loonud sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2130–3180 eurot. Eelinfo arendusprojekti kohta: http://merko.ee/tartumnt52/.

Arendusprojekti esimese etapi (kolm hoonet ning kogu arendusala ühendav maa-alune parkla) brutopind on ligikaudu 15 tuhat ruutmeetrit ning kogumaksumus suurusjärgus ca 15 miljonit eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Tartu mnt 52, Tallinn

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu ühishoone avas uksed

Riigi Kinnisvara / RKASTäna avati Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu ühishoone, tänu millele paranevad hädaabikõnedele vastajate, päästjate ja demineerijate töö- ning olmetingimused.

Siseministri sõnul on 6,9 miljonit eurot maksma läinud ühishoone valmimine oluline eeltingimus ühisele hädaabinumbrile 112 üleminekuks, kuna uutes töösaalides võetakse vastu ja lahendatakse kõigi kolme valdkonna – kiirabi, pääste ja politsei hädaabiteateid, mis muudab abi korraldamise efektiivsemaks. “Lisaks hädaabikõnede paremale teenindamisele võimaldab uus asukoht kiiremat abi just Tartu ning Tartumaa lõunapoolsele piirkonnale ja vajadusel ka näiteks Põlvamaa inimestele,” lisas Pevkur.

Valminud kompleks koosneb 3-korruselisest hoonest, kus paiknevad Häirekeskuse Lõuna Keskus, Lõuna Päästekeskus, Annelinna päästekomando ja Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp.

Ühekorruselises osas asub päästetehnika garaažikompleks ja varutehnika varjualune. Hoovialale jäävad demineerijate betoonpunkrid, neljakorruseline harjutustorn ja treeningplatsid.

Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu uues hoones töötab 191 inimest.

Annelinnas Jaama tn 207 asuvas ühishoones on pinda 4 326 ruutmeetrit ning selle projekteeris Arhitektibüroo Siim & Põllumaa OÜ. Ehitustöid teostas konsortsium AS Ehitustrust ja AS Maru Ehitus. Kogu protsessi juhtis Riigi Kinnisvara AS.

hairekeskuse-ja-paasteameti-tartu-uhishoone-avamine-07012015

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tarbijahinnaindeksit mõjutas detsembris enim mootorikütuse odavnemine

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -0,5%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta detsembriga võrreldes 1,3% odavamad ja teenused 0,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2013. aasta detsembriga võrreldes langenud 1,9% ja mittereguleeritavad hinnad 0,1%.

2013. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 14,1% odavnenud mootorikütus. Suurem mõju indeksile oli veel alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 2,3% ja 7,5%. 2013. aasta detsembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (20%) ning odavnenud suhkur (41%).

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks mootorikütus, mis odavnes kuuga 8,6%. Detsembriks ostetud lennukipiletid olid 32% kallimad kui kuu varem, toidu ja mittealkohoolsete jookide väikese kallinemise taga on peamiselt puuvilja 2,7%, kohvi 5,2% ja köögivilja 1,6%-line kallinemine. Toidukaupadest kallinesid kuuga enim paprika (36%) ja viinamarjad (35%) ning odavnesid mandariinid (21%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, detsember 2014
Kaubagrupp Detsember 2013 –
detsember 2014, %
November 2014 –
detsember 2014, %
KOKKU -0,5 0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,4 0,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas 3,7 -0,1
Riietus ja jalatsid -0,1 -1,2
Eluase 0,1 -0,2
Majapidamine 1,4 0,0
Tervishoid 3,0 0,2
Transport -6,6 -1,7
Side -0,4 2,1
Vaba aeg 1,2 0,6
Haridus ja lasteasutused -21,9 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,8 -0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,3 0,8
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti hinnatase eelmisel aastal langes

Eesti PankStatistikaameti teatel odavnes tarbijakorv 2014. aasta detsembris aastataguse ajaga võrreldes 0,5%, novembriga võrreldes hinnatase ei muutunud. 2014. aasta kokkuvõttes oli hinnatase Eestis 0,1% madalam kui 2013. aastal. Euroala inflatsioon pöördus detsembris esimest korda pärast 2009. aastat langusesse, ulatudes esialgsel hinnangul –0,2%ni. Möödunud aasta kokkuvõttes kasvasid hinnad euroalal 0,4%.

Eesti hinnataset mõjutas 2014. aastal kõige enam energia odavnemine: langesid nii elektri, mootorikütuse kui ka soojusenergia hind. Energia hinna langus oli eelmisel aastal laiapõhjaline ning viimase kahekümne aasta suurim.

Toornafta hinna langus süvenes 2014. aasta viimastel kuudel veelgi ja nafta barrelihind on tänaseks alanenud 42 euroni, mis on kolmandiku võrra madalam kui Eesti Panga detsembriprognoosi koostamise ajal. Nafta 30%-suuruse hinnalanguse mõju tarbijakorvi maksumusele on suur, põhjustades inflatsiooni aeglustumist ligikaudu ühe protsendipunkti võrra.

Energia peaks hakkama edaspidi siiski järkjärguliselt kallinema, sest turgude ootuse kohaselt on energia hinna langus maailmaturul ajutine ning tarbitav energia on Eestis endiselt suhteliselt odav, 76% Euroopa Liidu riikide keskmisest. Inflatsiooni kiirendavad lähiaastatel ka maksutõusud ja reguleeritud hindade kasv. Jaanuaris tõusis gaasiaktsiis ning aktsiisitõus jätkub ka järgmistel aastatel. Lisaks on jaotusvõrgu ettevõtted andnud teada vajadusest hindu tõsta, viidates tarbimise vähenemisele.

Alusinflatsioon 2014. aastal aeglustus, teenused kallinesid aasta keskmisena 1,1% ja tööstuskaubad odavnesid 0,1%. Alusinflatsioon aeglustus palgakulude kiirest kasvust hoolimata, suur osa hinnakasvu pidurdumisest tuli kõrghariduse muutumisest tasuta teenuseks.

Oluline roll oli ka vähesel välismaisel hinnasurvel – suurim panus oli mootorsõidukite odavnemisel, kuid ka väga paljude teiste sisseveetavate tööstuskaupade hinnad odavnesid või nende hinnakasv pidurdus. Madala hinnakasvu taga oli osaliselt ka Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine, mis peegeldab majandustsükli madalseisu. Majandusaktiivsuse suurenedes asuvad ettevõtted arvatavasti kasumlikkust taastama ning see kiirendab tarbijahindade kasvu.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

20150108_joonis_01_ee

20150108_joonis_02_ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinna üürihindade kasv hakkab peatuma

Uus MaaSarnaselt kinnisvara ostu-müügituruga on stabiliseerumas ka üüriturg. Kui Tallinna kesklinnas on hinnatase juba pikemat aega üsna ühtlane, olles kohati kergelt tõusnud, aga samas ka langenud, siis magalate, eriti Mustamäe üürihinnad kasvasid mullu märkimisväärselt. Kuid ka nende hinnakasv on nüüd pidurdumas.

2014. aasta jooksul kasvasid Tallinna üürihinnad enamikes piirkondades ja korteritüüpide seas, kuid oli ka langejaid. Näiteks keskmiselt kasvas kahetoalise kesklinnakorteri kuuüür 4,7%, kusjuures kasv tuli peamiselt renoveeritud vanemate korterite arvelt. Tüüpiline uus kahetoaline korter jäi samale hinnatasemele.

Äärelinnas, peamiselt magalates, kasvas kahetoaliste korterite üürihind aastaga keskmiselt 8,8%, kusjuures tõusid nii vanemate kui ka uute korterite hinnad. On märkimisväärne, et kohati muutus uue Mustamäe kahetoalise korteri üürihind võrreldavaks kesklinna sarnase korteriga. Kuid sellest siiski ei saanud reegel.

Kui kesklinnas kasvas ühetoaliste korterite hinnatase kõiki asukohti, seisukordi ja elamispinna suurusi kokkuvõetuna keskmiselt 3,2%, siis äärelinnas toimus statistiline langus 2,4%. Viimase näitaja puhul tuleb märkida, et tüüpilise magalas asuva ühetoalise korteri hind jäi samale tasemele või kasvas, kuid kuna turule lisandus palju toakesi, minikortereid ja ühiselamutes asuvaid pindu, mille järele on Tallinna pideva rahvaarvu kasvu tõttu nõudlus kasvanud, siis nende suurenenud osakaal viiski keskmise hinna allapoole. Praegu aktuaalsetesse äärelinna uusarendustesse aga ühetoalisi kortereid, mis kergitaksid omakorda keskmist hinda, palju enam ei rajata.

Enamike suuremate korterite hinnatase kasvas sõltuvalt piirkonnast keskmiselt 1-1,5%, vaid magalate neljatoaliste korterite hinnatase langes 2,8%, mille põhjuseks on suured kommunaalkulud. Mullu langesid ka sarnaste korterite pakkumishinnad müügiturul.

Üürikorterite pakkumishinnad aasta lõikes reaaltehingutest rohkem ei kasvanud, pigem liikusid nad sõltuvalt turusituatsioonist kord üles-, kord allapoole. Sama tegi ka pakkumiste hulk, kuid kasvu näitas uute korterite osatähtsus, mida paisati üüriturule valminud uutes majades.

Konkurents tiheneb, nõutakse suuremaid kortereid

Alanud aastal mõjutab Tallinna üüriturgu suurenev konkurents, sest juba eelmist aastat iseloomustanud uute korterite liikumine üüripakkumiste hulka süveneb veelgi, kuna valmimas on suur hulk arendusprojekte. Kõige enam kasvab kahetoaliste uute üürikorterite hulk, sest see on olnud lemmik investeerimisobjektiks. Sellistele korteritele hinda määrates tasub olla tähelepanelik, sest ülehindamine võib kergelt juhtuda.

Kasvanud on nõudlus kolmetoaliste, ca 60-65 ruutmeetriste korterite järele, mida on pakkumiste hulgas aina vähemaks jäänud. Soov selliste korterite järele on tõusnud peamiselt inimeste mugavuse ajel – näiteks ühe lapsega noor pere, kes varem leppis kahetoalise korteriga, on aina enam hakanud eelistama kolmetoalist, et ka lapsel oleks oma tuba.

Kokkuvõttes saabub Tallinna üüriturule ostu-müügituruga sarnane stabiilsus, kus hinnal on aina suurem roll ning sellest tulenevalt pole ka olulist hinnatõusu oodata. Üürikorter investeeringuna on aga endiselt kasulik, sest nõudlus püsib, kuna Tallinna elanikkond on pidevalt kasvamas ning ka siin töötavate ja õppivate välismaalaste hulk suur.

Üürihinnad Kesklinna piirkonnas

1-toaline 2-toaline 3-toaline 4-toaline
Vanemad korterid 270-330 350-420 400-650 650-850
Uuemad korterid 300-420 450-550 600-800 800-1000

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Üürihinnad äärelinna piirkonnas.

1-toalised 2-toalised 3-toalised
Heas seisus tüüpkorterid 180-220 270-320 280-350
Vanemad korterid 220-300 250-350 250-390
Uuemad korterid 280-340 330-400 400-500

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud 2014. aasta kokkuvõte

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid2014 aasta detsembris tehti Tallinnas 712 korteriomandi müügitehingut, mis arvestades pikki pühasid on väga hea tulemus ja ületas oluliselt meie prognoosi. Tehingute arv oli 12,1% suurem kui novembris (635) ja 15,8% suurem kui 2013 aasta detsembris (615). Tehingutest ca 150 tehti uute korteritega, mis on samuti keskmisest suurem näitaja.

Korteriomandite müügitehingute keskmine m2 hind oli 1494 EUR/m2, mis võrrelduna novembriga tähendas 2,3%-list langust. Aastases võrdluses oli hinnatõus 9,9%.

Aasta viimase kvartali tehinguaktiivsus oli tänu oktoobri ja detsembri väga headele tulemustele sisuliselt võrdne 2013 aasta viimase kvartaliga – tehingute arvud vastavalt 2062 tehingut 2014.a. ja 2082 tehingut 2013.a. Aasta kokkuvõttes tehti ca 250 korteriomandi müügitehingut vähem kui eelmisel aastal (vastavalt 7537 ja 7781 tehingut).

Eelnevat arvesse võttes oli 2014 aasta korteriturul aktiivne aasta, kuigi aasta keskel ennustati vastupidist.

Harjumaa hoonestatud elamumaade müügitehingute arv oli viimases kvartalis 378, mis võrrelduna teise (464) ja kolmanda (449) kvartaliga on mõnevõrra vähem, kuid ületab 2013 aasta neljandat kvartalit 28 tehinguga. Aasta kokkuvõttes tehti ca 10% rohkem tehinguid kui varasemal aastal (vastavalt 1600 tehingut 2014.a. ja 1457 tehingut 2013.a.).

Tallinna hoonestatud elamumaade tehingute arv oli 2014 aastal suhteliselt stabiilne kõikudes 87 ja 97 tehingu vahel kvartalis (neljandas kvartalis 97 tehingut). Aastane tehingute arv Tallinnas oli sisuliselt sama kui aastal 2013, vastavalt 374 tehingut 2014.a. ja 388 tehingut 2013.a.

Hoonestatud elamumaade tehingute arvu kasv näitab, et vähesel määral on varasem korterituru aktiivsus hakanud elamute turule edasi kanduma.

2015 aastast ootame stabiilset ilma järskude hüpeteta aastat.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin SIIN.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eluasemekulud langesid aastaga 1,4 protsenti

StatistikaametTarbijahinnaindeks langes 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli kodudesse jõudnud elektri 6,2%-line odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel alkohoolsete jookide 6,7%-line ja tubaka 3,1%-line kallinemine ning mootorikütuse 3,8%-line odavnemine.

2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega kallines toidukaupadest enim konservpiim (12%) ning odavnesid suhkur (30%), kartul (19%) ja õunad (18%).

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeksi aastamuutus olnud negatiivne veel 2009. aastal, mil see oli samuti -0,1%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, 2014
Kaubagrupp 2013–2014, %
KOKKU -0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid 0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,1
Riietus ja jalatsid 1,2
Eluase -1,4
Majapidamine 0,9
Tervishoid 3,4
Transport -2,6
Side -5,3
Vaba aeg 2,1
Haridus ja lasteasutused -16,7
Söömine väljaspool kodu, majutus 4,6
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,3
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvaraõigus algab 10-02-2015

Evi HindpereKinnisvarakoolis toimub 10/02/2015 koolitus Kinnisvaraõigus. Koolitust viib läbi koolitaja ja kinnisvaraõiguse ekspert Evi Hindpere. Uuel aastal soodsama hinnaga – kolm päeva ainult 149 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

Koolitus annab Sulle terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest, hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks ning kõike seda ilmestavad praktilised näited olulistest kohtulahenditest.

Samuti saate teada võimaluse kuidas korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt ja ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest.

Osaleja saab praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral, loomulikult saab osaleja laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” on suunatud maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid kuid oodatud on ka eraisikud, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub kolmel päeval 10/02, 11/02 ja 12/02/2015 kell 16:00-19:15 (kokku 3*4=12 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinn tahab Merimetsa roheala kohaliku kaitse alla võtta

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas algatada Merimetsa roheala kohaliku kaitse alla võtmise.

„Otsuse tegemisel lähtus linnavalitsus muuhulgas Pelgulinna Seltsi ja Põhja-Tallinna Valitsuse vastavasisulisest ettepanekust,“ ütles abilinnapea Arvo Sarapuu.

„Merimets on kõrge väärtusega roheala väga tiheda hoonestuse ja suure rahvaarvuga elamupiirkonnas,“ ütles Sarapuu. „Tegemist on maastikuliselt mitmekesise ja liigirikka, suure keskkonnakaitselise ja keskkonnaharidusliku väärtusega alaga.“

Sarapuu sõnul soovitakse kaitse alla võtmisega säilitada piirkonna looduse eripära ja kaitstavate liikide elupaigad ning tagada väärtusliku virgestus- ja puhkeala säilimine.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduste tuvastamiseks koostatud ekspertarvamuse kohaselt on alal kaitse alla võtmise eeldused – ala on oluline roheline punkt (metsalindude puhkeala) Tallinnas piki Eesti põhjarannikut kulgeval lindude rändeteel ning pika ajaloolise traditsiooniga hinnatud haljasmaa, mis on tähelepanuväärne ka metsanduse ajaloo seisukohast.

Merimetsa roheala kaitse alla võtmisel aitaks kaitserežiim säilitada piirkonna looduse eripära ning arendada piirkonna kultuurilis-hariduslikke väärtusi linnaruumi aktiivse osana.

Eksperthinnangu kohaselt ületab ala looduskaitseline väärtus kohalikku tasandit ning alale oleks võimalik kehtestada ka riikliku maastikukaitseala kaitserežiim.

Kaitse alla võetav maa-ala hõlmab valdavalt jätkuvalt riigi omandis olevat maad, lisaks arvatakse kaitseala koosseisu Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.

Kavandataval kaitsealal on keelatud teede ehitamine, erandina võib kaitseala valitseja nõusolekul rajada teid ning püstitada ehitisi kaitsekorraldus- ja virgestusotstarbeks või remontida kaitsealaga piirnevate kinnistute olemasolevaid juurdepääsuteid.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

DNB: maailma majanduskasv toetub arenguriikidele

DNB Pank8Globaalsesse majanduskasvu panustavad endiselt eelkõige tärkavad majandused. Samas on arenevate riikide – eelkõige Hiina – majandus hakanud jahtuma, mistõttu jääb majanduskasv ka globaalses plaanis üsna tagasihoidlikuks.

Maailmamajanduse kasvuks prognoosib DNB 2015. aastal 3,4 ning 2016. aastal 3,5 protsenti. Ka neile järgnevatel aastatel peaks majandus näitama üsna sarnaseid kasvunumbreid.

Eurotsooni riikide majandus kasvab DNB prognoosi järgi 2015. aastal aga vaid 1,2 protsenti. Kesist majanduskasvu ennustatakse ka teistele arenenud riikidele: 2015. aastal võib näitaja küündida 2,1 protsendini ning samas suurusjärgus kasv jätkub arvatavasti kuni 2018. aastani.

Arenevate majanduste kasvuks ennustab DNB käesoleval aastal 4,4 protsenti, mis ületab kõrge sissetulekuga riikide näitajat ligi kahekordselt. 2018. aastaks prognoositakse arenguriikidele keskmiselt 5,1-protsendilist majanduskasvu. „Arenevad riigid on oma tähtsust maailmamajanduses kiirelt suurendanud, mistõttu globaalne majanduskasv toetubki eelkõige neile,“ ütles DNB Panga juhatuse liige Meelis Paakspuu.

Ülemaailmsest majanduse jahenemisest pole siiski ka arenevad riigid puutumata jäänud. Hiinale ennustab DNB alanud aastaks 7,1-protsendilist kasvu, mis on madalaim alates 1990ndatest aastatest. „Hiina majandust mõjutavad negatiivses suunas nii globaalne hinnalangus kui ka ületootmine kohalikul kinnisvaraturul,“ lausus Paakspuu.

„Hiinast võib lähiaastatel majanduse kasvutempo poolest mööduda hoopis reformide teele asunud India, mis käesoleval aastal peaks saavutama 6-protsendilise kasvu,“ sõnas Paakspuu. 2017. aastaks ennustab DNB Hiina majanduskasvuks 6,3, Indiale aga juba 7 protsenti.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine