Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tööturg kohaneb nõrga majanduskeskkonnaga

14.08.2014 Orsolya Soosaar

Statistikaameti andmetel kahanes hõive 2014. aasta teises kvartalis aastavõrdluses 1,2%. Töötuse määr langes samal ajal peamiselt madalama tööjõus osalemise aktiivsuse tõttu 6,9%ni, mis viitab vaba tööjõu vähesusele.

Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv on teist kvartalit järjest negatiivne ning palgakasv on aeglustunud. Kohanemine on ootuspärane, sest kogutoodangust märksa kiirem tööjõukulude kasv ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Tasakaalustamatust aitab vähendada lisaks tööjõukulude kasvu aeglustumisele ka tootlikkuse kasv, mis oli statistikaameti teise kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu põhjal oodatust kiirem.

Ettevaates mõjutab tööturgu varasemast enam Ukraina kriisi ja Venemaa majandussanktsioonide tõttu suurenenud ebakindlus. Konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetri põhjal on tööstusettevõtete hõive ootused muutunud pessimistlikumaks ja ettevõtted teevad tõenäoliselt värbamisotsuseid varasemaga võrreldes ettevaatlikumalt.

Sanktsioonide mõjul ei tohiks siiski hõive lähiajal märkimisväärselt väheneda, sest kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes on ettevõtetel kulukas töötajate arvu muuta. Tööturu statistikat hakkab alates kolmandast kvartalist tõenäoliselt mõjutama uus töötajate registreerimise kohustus.

Maksu- ja tolliameti andmetel lisandus pärast töötamise registri rakendumist juulis ligikaudu 7000 töötajat, kes polnud viimase 12 kuu jooksul palgaväljamakseid saanud. Peale uute värvatud töötajate on nende seas ka varem mitteametlikult töötanud inimesi.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tartu uue kaubamaja eskiislahendus läheb avalikule arutelule

14.08.2014 Tartu.ee

Eilsel istungil otsustas Tartu linnavalitsus suunata Riia tn 1 krundi (Tartu Kaubamaja) detailplaneeringu avalikule arutelule.

“Riia tänava äärse R-kioski jaoks tahaksime küll praegusest paremat lahendust leida,” lootis abilinnapea Jarno Laur. “Kui kiosk hoonesse viia, saaks jalakäijatele pinda juurde, samas nõuaks see kaubamajalt ruumide ümberkorraldust. Loodetavasti tuleb arutelult häid ettepanekuid.”

2013. aasta juunis algatati uus detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi olemasolevale kaubanduskeskusele korruse peale ehitamiseks. Planeeringuala suurusega 12 000 m² asub arhitektuurimälestise Vabaduse pst 1 kaitsevööndis ning arheoloogilises miljööpiirkonnas.

Eskiislahendusega on ette nähtud hoonele neljanda korruse pealeehitus. Vanemuise teatri poole avanevale neljanda korruse tasapinnale on kavandatud katuseterrass. Hoone suurim lubatud maapealne korruselisus on neli, maa-alune kaks korrust. Suurim lubatud absoluutkõrgus on 63,2 m. Planeeringuga on sätestatud, et hoone katusele võivad lisanduda tehnoseadmed või- rajatised, mille horisontaalmõõde on kuni 1 m ja kõrgus on kuni 0,9 m kõrgem hoone suurimast lubatud absoluutkõrgusest.

Vabaduse pst poolse jalakäijate juurdepääsu pöördukse ümber on planeeritud rajada tuulekoda. Hoone olemasolevate ja planeeritud jalakäijate juurdepääsudele ning Riia tänava bussiooteala kohale on kavandatud täiendavad varikatused. Jalakäijate juurdepääs hoonele toimub Küüni tn, Uueturu tn ja Vabaduse pst poolt. Planeeringuga on määratud aktiivsed tänavafrondi osad ning perspektiivselt jalakäijatele avatav hoone külg. Hoone Küüni tänava poolsele küljele on planeeritud üks lisa sissepääs. Riia tn poole on antud võimalus trepi rajamiseks, mis tagab täiendava juurdepääsu bussiootealale. Juurde on kavandatud jalgrataste parkimisalasid.

Planeeringuga on seatud nõue, et hoonele neljanda korruse laiendamise ehitusloa ja kasutusloa saamise eelduseks on Küüni tänava poolse ühe täiendava sissepääsu rajamine. Linnavalitsus lisas arutelule suunamise otsusesse märkuse, et jätkatakse parema lahenduse otsimist Riia tänava äärse R-kioski paiknemiseks.

Avalik arutelu toimub neljapäeval, 4. septembril 2014 kell 15.00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis aadressil Raekoja plats 3, III korrus.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

II kvartalis tööpuudus vähenes

14.08.2014 Statistikaamet

Töötuid oli 2014. aasta II kvartalis 47 000 ja töötuse määr 6,9%, teatab Statistikaamet. Tööhõive I kvartaliga võrreldes kasvas, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid II kvartalis vähem. See näitab, et Eesti on järk-järgult jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse.

Tööjõu-uuringu andmetel oli II kvartalis hinnanguliselt 47 000 töötut, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 10 000 võrra ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähem. Töötuse määr oli madalam nii tänavuse I kvartali kui ka 2013. aasta II kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 8,5% ja 8,0%).

Tööpuudus vähenes enam lühiajaliste (alla aasta tööd otsinud) töötute arvu kahanemise arvelt (neid jäi I kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähemaks). Pikaajaliste ja lühiajaliste töötute arv võrdsustus: kumbagi oli II kvartalis ligi 23 000. Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimased neli kvartalit püsinud stabiilsena, pikaajalise töötuse määr oli II kvartalis 3,4%.

I kvartaliga võrreldes kahanes ootuspäraselt rohkem meeste tööpuudus ning nende tööhõive kasvas naiste omaga võrreldes enam, sest hooajalised tegurid mõjutavad meeste tööhõivet tugevamalt. Meeste töötuse määr oli II kvartalis 7,5% ning naistel oli see 6,4%.

Noorte, 15–24-aastaste töötuse määr oli II kvartalis 18,4% ning noorte tööpuudus püsis eelnenud kvartaliga võrreldes üsna stabiilne. Töötuid noori oli tänavu II kvartalis hinnanguliselt 10 000 ning ligikaudu sama palju oli neid nii eelnenud kvartalis kui ka aasta tagasi samal ajal. 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud, st on hõivatud või töötud. Enamik noori selles eas siiski alles õpib ning nad ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu oli töötute osatähtsus kõikide noorte seas vaid 6,7%.

Tööga hõivatuid oli tänavu II kvartalis hinnanguliselt 624 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 19 000 võrra enam, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähem. Kui I ja II kvartali võrdluses soodustasid tööhõive kasvu suveperioodi hooajatööd, siis aastataguse sama ajaga võrreldes vähenes tööhõive nii negatiivsest rändesaldost tingitud tööealise rahvastiku vähenemise kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvu kasvu tõttu, samuti avaldas mõju eelmise aasta II kvartali kõrge võrdlusbaas. 15–74-aastaste tööhõive määr oli II kvartalis 63,0%. I kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,9 protsendipunkti kõrgem ning 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti madalam (siis oli hõivemäär vastavalt 61,1% ja 63,2%). Eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas hõivatud meeste arv ligi kaks korda enam kui naiste arv ning vanuserühmade võrdluses suurenes enim 50-aastaste ja vanemate töötajate arv.

Tööhõive suurenemist mõjutas kõige rohkem töötajate arvu kasv töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning info ja side tegevusaladel.

Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aasta II kvartalis

15–74-aastaste hulgas 32% (320 000 inimest), seoses hooajalise hõive kasvuga kahanes nende arv I kvartaliga võrreldes 9000 võrra. Seetõttu jäi samas võrdluses vähemaks ennekõike neid, kes olid tööturult eemal terviseprobleemide tõttu (üldtrendina on nende arv viimastel aastatel siiski kasvanud). Mõnevõrra vähenes ka tööotsingutes heitunud isikute (sooviksid küll töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida) arv, II kvartalis oli neid 6000.

15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2005 – II kvartal 2014

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Uus Maa turuülevaade 07-2014

14.08.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Kinnisvaratehingute hulk juulis taas kasvas. Vaadates viimaste kuude tehingute dünaamikat, näeme, et see on sarnane möödunud aasta sama ajaga, kuid erinevalt mullusest, pole käesoleval aastal tegu enam tõusva turuga. Kuigi praegust situatsiooni on kirjeldatud ka mõneti negatiivsetes toonides, pole asjalood hullud, sest tegu on pigem siiski oodatud stabiilsusega, kus nii hinnakasv kui ka ostu-müügilepingute hulk liigub kord üles, kord alla. Alahinnata ei maksa ka sooja suve mõjusid.

Turuolukorra rahunemine pole märkimisväärset mõju avaldanud veel järelturukorterite pakkumishindadele ning näiteks „mägedel“ pakutavate korterite puhul esineb omanike hinnasoovi ja tegelike tehinguhindade vahel tihti suuri „kääre“. Kuigi turgu on nii odavamale kui kallimale kinnisvarale, on ostjate jaoks aina olulisem küsitud hinna põhjendatus.

On tõenäoline, et magalate tüüpkorterite osas toimub edaspidi hinnakorrektsioon ning seda kõigis linnades, kus on aktiivsem kinnisvaraturg. Praegu võidavad aga linnadelähedased hea infrastruktuuriga vallad, kus on hinnatase soodsam.

Populaarsust on kogumas kruntide- ja soodsama hinnaga eramuteturg, kuid siiski ei maksa oodata midagi buumilaadset, sest eramu on oma olemuselt kinnisvara, mis vajab keskmisest enam rahalisi vahendeid – näiteks parendustöödeks.

Kooli- ja sügishooaja lähenemine on kaasa toonud üürituru hoogustumise, kuid samas pole tekkinud ennenägematut rabelemist, sest inimesed on varasematele kogemustele tuginedes hakanud omale elamispinda otsima järjest varem. Loomulikult kaasneb sellega ka hooajaline hinnatõus, kuid aastavõrdluses jääb keskmine üürihinnatase üldiselt samaks. Vaid populaarsemates magalapiirkondades on heas seisukorras väikekorterite üürihinnad kasvanud, kuid ka nende osas pole edasist tõusu lähemal ajal näha.

Maa-ameti andmetel toimus juulikuus üle Eesti 3645kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline kogumaht küündis 200,23 miljonile eurole. Võrreldes juuniga kasvas tehingute hulk 7,5%, kuid aastaga langes see 2,2%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga kasvas ka Tallinnas tehingute hulk. Maa-ameti andmetel toimus juulis 904 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 8,3% enam, kuid mullusest juulist 0,2% vähem. Tehingute rahaline kogumaht oli 90,3 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 598 korterit (juunis 552), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1345 eurot. Võrreldes juuniga langes keskmine hinnatase 4,2% samas kui aastaga kerkis see 13,8%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1273 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,2% ja aastaga +19,3%.
Kalamaja: 1509 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,8% ja aastaga +4,1%.
Kesklinn: 1970 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +20,3%* ja aastaga +20,9%*.
Kristiine: 1582 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -2,5% ja aastaga +28,9%*.
Lasnamäe: 1140 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,4% ja aastaga +11,9%.
Mustamäe: 1262 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,6% ja aastaga +19,1%.
Nõmme: 1270 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -14,1% ja aastaga -0,2%.
Pirita: 1662 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +4,5% ja aastaga +16,8%.
Põhja-Tallinn: 1154 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -10,5% ja aastaga +3,3%.
Vanalinn: 2652 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +4,6% ja aastaga -18,5%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi Tallinna piires juulikuu jooksul 31 (juunis 35) ning hoonestamata elamumaid 16 (juunis 9).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg juulis veidi kasvas ning maa-ameti andmeil toimus 177 ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga kasvas tehinguaktiivsus 7,9%. Aastaga langes see aga 18,4%, mille põhjuseks on eelkõige see, et möödunud aastal andis Tartu kinnisvaraturul tooni suurem hulk tehinguid uutes kortermajades.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 140 korterit (juunis 106), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1169 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 11,2% ja aastaga 9,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi juulis 9 (juunis 18) ja elamukrunte 2 (juunis 6).

Ida-Virumaa

Maa-ameti andmetel toimus Ida-Virumaal 327 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 1,2% enam ning samal tasemel mulluse juuliga.

Allikas: Maa-amet

Hoolimata suvekuumusest oli korteriturg endiselt aktiivne ning hinnatase suuremates linnades tavapäraselt vahelduv. Näiteks Narvas müüdi juulis 47 korterit (juunis 41), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 3,2% 467 eurole (aastane kasv 17%).

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 67 korterit (juunis 49), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 63,9 eurot.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi aga 23 korterit (juunis 13) ning ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 311 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 44% ja aastaga 24,9%. Eramuid müüdi 6 (juunis 4).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg tegi juulis tugeva hüppe ning saavutas praeguse seisuga ka aasta rekordkuu tiitli. Maa-ameti andmeil toimus 95 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 39,7% enam. Aastavõrdluses kasvas tehingute hulk aga 10,5%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 65 (juunis 49), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 720 eurot. Kui juuniga võrreldes langes keskmine hinnatase 2,4%, siis aastaga 7,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7 (juunis 5) ning elamukrunte 2 (juunis samuti 2).

Viljandi

Ka Viljandi kinnisvaraturg juulis kasvas ning maa-ameti andmeil toimus 31 ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 29,2% samas kui aastavõrdluses muutusi polnud.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 25 (juunis 17), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 529 eurot. Võrreldes juuniga kerkis hinnatase 1,9% ja aastaga 7,1%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 2 (juunis 3).

Rakvere

Maa-ameti tehingustatistika kohaselt toimus Rakveres juulikuu jooksul 35 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on nii juunist kui ka möödunud aasta juulist 45,8% enam. Ääremärkusena tasub siiski mainida, et suured muutusteprotsendid on väikestel kinnisvaraturgudel tavapärane, kuna iga üksik tehing omab suurt kaalu.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 20 (juunis 13) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 587 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 8,5% ja aastaga 26,8%.

Müüdi 6 eramut (juunis 4) ja 1 elamumaakrunt.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Erinevalt paljudest teistest eesti suurematest linnadest, tehingute hulk Kuressaares langes ning juulis vormistati seal 19 kinnisvaraobjekti ostu-müügileping (juunis 27 ja möödunud aasta juulis 17).

Allikas: Maa-amet

Omanikku vahetas 16 korterit (juunis 18), mille põhjal arvutatud ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 658 eurot. Võrreldes juuniga kasvas keskmine hinnatase 12,5% ning aastaga, mulluse juuli erandlikult madala hinnataseme tõttu 57,8%.

Müüdi 1 eramu (juunis 4).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg on püsinud stabiilsena. Nii juulis, juunis kui ka möödunud aasta juulis toimus linnas täpselt 17 kinnisvara ostu-müügitehingut. Vaadates viimast 12 kuud hõlmavat aegrida, on antud number keskmiselt tasemel.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 9 (juunis 10) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 422 eurot, mis on juunist 12,7% madalam. Aastaga kerkis hinnatase ühe protsendi jagu.

Eramuid müüdi 5 (juunis 3). Omanikku vahetas ka 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tallinn saab juurde 25 uut korterit

13.08.2014 Tõnu Toompark

AS Martinoza ja Nordlin Ehitus OÜ sõlmisid lepingu korterelamu ehituseks Tallinnas aadressil Katusepapi 12.

Ehitatav hoone saab olema kasuliku pindalaga 1930 m2. Korterelamu neljale korrusele tuleb 25 korterit.

Korterid on ühe- kuni kolmetoalised ning hoone kirde- ja lõunaküljes kuuluvad korterite juurde avarad 10-30 m2 rõdud. Samuti on hoones ettenähtud 18 parkimiskohta, millele lisandub 10 kohta krundil. Hoone on projekteerinud QP Arhitektid Tõnu Laigu ja Koit Ojaliiv.

Ehitustööd algavad käesoleva aasta augustis. Maja valmimise tähtajaks on planeeritud 2015. aasta juunikuu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

1Partner Kinnisvara poolaasta kasum kasvas 44 protsenti

13.08.2014 Tõnu Toompark

Eesti ühe juhtiva kinnisvarafirma 1Partneri käive suurenes 2014. aasta esimeses pooles mullu sama ajaga võrreldes 11,7 protsenti 711 000 euroni ning kasum kasvas 43,8 protsenti 170 000-ni.

1Partner Kinnisvara juhatuse esimehe Martin Vahteri sõnul oli aasta algus selgelt ülespoole, tulemus ületas ootusi ja firmasse tehti mitmeid suuri investeeringuid. “Praegu on sektor tugev, kuid hoiame tulevikuprognooside ja tegevuste osas pigem konservatiivset joont. Oleme olnud nii headel kui rasketel aegadel järjepidevalt kasumis tänu kiirele kohanemisele turumuutustega,” ütles Vahter.

“Isiklikult on mul hea meel, et kinnisvara hinnatõus peatus, sest jätkudes oleks mull olnud paratamatu ning kahju oleks saanud nii kliendid kui nõustamis- ja vahendusfirmad,” lisas Vahter.

“Eratehingutes lähiajal suuri muutusi ei tule, inimesel on ikka kodu vaja, küll aga on kohalikud ettevõtted maailmamajandusest ja poliitilistest riskidest tulenevalt ettevaatlikud. Samuti on ebaselge ja pigem negatiivse märgiga Vene äriklientide perspektiiv. Seda rohkem teeme me praegu tööd Soome ja Skandinaavia tööstuste suunal,” ütles Vahter.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarafirma: Vene kriisi mõju Eesti kinnisvaraturule on väike

13.08.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul pole “päris” venelaste osakaal Eesti kinnisvaraturu mõjutamiseks suur ning soov raha Venemaalt välja viia tegelikult kasvab.

Martin Vahteri sõnul on lähiriikidest Soome ja Läti Vene rahaga palju rohkem seotud kui Eesti. “Otsest mõju ega pauku Eesti kinnisvaraturule Vene-Ukraina sündmustest ei tule. Mõni kinnisvaratehing võib jääda olemata, kuid oht on pigem vastastikuste sanktsioonide laiem mõju majandusele,” ütles Vahter ja lisas, et iga päev toob uut informatsiooni ning pikki prognoose on võimatu teha.

“Teatud tõrkeid ja ebamugavusi võib äri tegemisel esineda, ülekannete tegemine Venemaalt välja on piiratud ja selleks kasutatakse muid keerdteid.”

“Suures plaanis tahavad Vene ärimehed raha maalt välja viia, sest Euroopas on kindlam kui kodumaal. Läbi fondide jõuab raha ka Eestisse, aga see ei tule niikuinii otse, vaid pigem läbi teiste riikide nagu Küpros, Šveits või Austria ja eks jääb edasi tulema. Venelased peavad Baltikumi suhteliselt turvaliseks, kuid kindlasti mitte esimeseks rahapaigutuskohaks – enne tulevad Helsingi või London,” lisas Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Hoonete energitõhususe sertifitseerimisest

13.08.2014 Kalle Virkus

Energiatõhusa ehitamise edenedes muutub oluliseks see, kuidas hoonete energiatõhusust mõõta. Eestis on selliseks mõõdupuuks hoone energiatõhususe arvutamine kas siis kaalutud energiakasutuse või energiatõhususe arvu kaudu. Neist esimene iseloomustab olemasolevate hoonete energiatõhusust ja teine arvutatakse projekteeritavale või renoveeritavale hoonele projekteerija poolt.

Maailmas on kasutusel õige mitu sarnast süsteemi, mis on üldjuhul oluliselt keerukamad kui meil kasutatavad. Enimlevinud nendest on LEED (leadership in Energy and Environmental Design), mis on pärit USA-st ja BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology), mille kodumaa on Suurbritannia. Mõlemad hindavad lisaks vahetule hoone energiatõhususele ka muid faktoreid nagu näiteks vee taaskasutust, hoone paigutust muu infrastruktuuri suhtes, hoonete sotsiaalset panust jne. Ühesõnaga hinnatakse lisaks energiakasutusele hoonete jätkusuutlikkust ja keskkonnasõbralikkust

Vaatamata hindamissüsteemide komplekssusele või just selle pärast on nende kasutamine tekitanud palju vastuolulilisusi. Parimaks näiteks on ilmselt Bank of America kontoritorn New York´is, mis valmis 2009. aastal ja läks maksma terve miljardi USA dollarit. Hoone sai hinnanguks LEED Platinum, mis on kõrgeim väljastatav selle klassifikaatori hinnnang kuid koos hinnanguga kaasnes suur hulk kriitikat, mis väitis, et selle maja energiakasutus on hoopis kõrgem, kui peaks olema. Põhjuste või vabanduste seas toodi muu hulgas välja ka hoones kasutatava tehnoloogia muutumine võrreldes algselt plaanituga – brokerite töökohatdesse paigutati algselt planeeritud kolme monitori asemel viis, mille soojuseraldusega ei suutnud hoone jahutussüsteem enam optimaalselt toime tulla.

Siit selgubki hoonete sertifitseerimise kõige suurem häda – tingimuste, nii välis- kui sise- muutumisel muutub hoone otstarbekus, kasulikkus, tõhusus ja igasugused muud omadused. Lihtne on ette kujutada maantee äärset populaarset restorani, mis toob omanikele prisket kasumit ja on seega igapidi tõhus kinnisvaraline investeering. Kui nüüd maantee rekonstrueeritakse ja sama restoran osutub olevaks terve kilomeetri uuest teest eemal, võib selle kasulikkus langeda allapoole tasuvuse piiri. Serifitseerimise süsteemid arvestavad hooneni jõudmiseks vajaliku liikluse koormusega keskkonnale ja selle energiakuluga. Seepärast peaks muutuma madalamaks teeäärse restorani sertifikatsioon, kui maantee sellest kaugemale liigub ja selleni jõudmiseks peab rohkem aega ja energiat kulutama.

Siit või järeldada, et adekvaatne hoone sertifikatsioon peaks olema “vedelas olekus” – tingimuste muutudes peaks seda objektiivsuse huvides perioodiliselt ümber arvutama. Teisest küljest ei pruugi ühe konkreetse kasutusviisi järgi arvestatud hea tase olla kuigi hea kui kasutusviis muutub näiteks omaniku vahetuse järel.

Tasub meeles pidada, et igasugused hinnangud hoonete headusele kehtivad üpris kitsas etteantud tingimuste vahemikus. Nii sise- kui ka välistingimuste muutudes ei pruugi “headusest” kuigi palju järele jääda. Sertifitseerimine on omal kohal kui võrrelda samalaadseid hooneid sarnastes tingimustes – näiteks elumaju ühes konkreetsest asumis.

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ehitustööde hinnaküsimisse tasub panustada

13.08.2014 Eno Pappel

Ehitustööde hinnaküsimisest sõltub väga olulisel määral see, kas ehitusperioodil tekib olulist eelarve ületamist ja kas koostöö ehitajaga sujub.

Miks? Põhjus selles, et ehitustööd ei ole üldjuhul kunagi päris standardteenused ja igal töö puhul kirjeldab tellija täpsemalt, millist tulemust soovib. Valik iga ehitustöö tegemiseks on suur – võimalik kasutada erinevaid materjale, tehnoloogiad ja lahendusi, mistõttu üldsõnaliselt hinnapakkumist küsides tulevad ehitajalt vastu ka väga erinevad kvaliteedi ja hinnaga ning sisuga pakkumised.

Isegi „võtmed kätte“ pakkumised erinevate ehitusfirmade puhul on veidi erineva sisuga ja sageli tuleb tellijatele üllatusena, et teatud tööd pakkumises ei sisaldu.

Hea projekti olemasolu aitab kindlasti iga maja hinnaküsimise juures kaasa, kuid ka väga hea projekti juurde kulub ära tööde mahtusid või sisu täpsustav ning täiendavaid soove kirjeldav hinnaküsimise kiri.

Seetõttu tasub kulutada aega põhjalikult läbimõeldud projektile, tööde kirjeldusele või paluda abi mõnelt kogemustega ehitusspetsialistilt ehitustööde kavandamisel ja hinnaküsimise kirja koostamisel.

Kokkuvõttes on hinnaküsimise ettevalmistustööd hanke sisu ja mahtude kirjeldamisel just see, mis aitab vähendada ehitustööde ajal suuremate ning ootamatute lisakulude tekkimist. Täiendavalt annab hästi ettevalmistatud hinnaküsimine ka võimalusi pakkumisi paremini võrrelda.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Rikkaks üüriäris: kas üürileandja vajab äriplaani?

13.08.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Äriplaani ehk eelkõige rahavoogude ülevaate koostamine on igal juhul mõistlik mõte. See aitab aru saada, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega vaeva näha.

Seejuures tuleks kinnisvara üüriäri planeerides pigem arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks.

Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, siis võib majanduse languse tsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Statistika: Soodne eluasemelaenude intressimäär hoiab turgu aktiivsena

12.08.2014 Tõnu Toompark

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli juuli kuus Eesti Panga andmetel 2,54%. Intressimäär on samal väga madalal tarbijat soosival tasemel püsinud nüüd juba kaks aastat.

Madalat intressimäära toetab madal euribor. Juulikuine kuu keskmine euribor oli 0,33%, mis on selle aasta madalaim näitaja. ELuasemelaenu intressimäära teine komponent ehk riskimarginaal on samuti kaks aastat püsinud üsna stabiilselt 2,0 ja 2,3 protsendi vahemikus.

Soodne intressimäär on turgutanud eluasemelaenude käivet. Eluasemelaenude käive on 2014 II kvartali aasta baasil kasvanud 12% ja seda isegi vaatamata langenud tehingute arvule.

Atraktiivne intressimäär on vaieldamatult üks tegur, mis aitab kinnisvaraturu ahjus tuld hoida ehk hoiab tehingute arvu vaatamata langusele üsnagi kõrgel ning pärsib tehingute arvu langusega tüüpiliselt kaasaskäivat tehinguhindade kukkumist.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Maastike puhastamine lagunenud hoonetest kogub hoogu

11.08.2014 Tõnu Toompark

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu on 2014. aastal rahastanud 25 projekti, et lammutada maastikupilti reostavaid ja kasutusest väljalangenud vanu hooneid.

“Eesti ilusate maastike puhastamine lagunenud ja ohtlikest hoonetevaredest on nii keskkonnakaitseliselt kui kohaliku piirkonna eluolu poolelt vajalik töö. Seepärast ärgitan kõiki, kelle kodukandis mõni kunagine kolhoosiajast või võõrvõimu sõjaväest maha jäetud ohtlik tondiloss silma riivab – esitage taotlus maastiku korda tegemise toetamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Eelistatud on kindlasti need taotlused, kus materjal pärast taaskasutusse suunatakse,” rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Vanu lagunenud kolhoosihooneid, nõukogudeaegseid sõjaväelinnakuid läheb lammutamisele kokku 630 000 euro eest ning piirkondi saab puhtaks pea igas Eesti maakonnas. Kõige suuremad tööd on planeeritud Lääne-Virumaal ja Tartus. Samal ajal on avatud uus taotlusvoor, kuhu saab projekte esitada kuni 21. augustini.

Lääne-Virumaal lammutatakse hooneid koguni 6 projekti raames. Teiste seas on Kaitseliidu projekt, kus Rutja lasketiirus lammutatakse 10 amortiseerunud ehitist ning korrastatakse ligi 90 hektarine maa-ala. Tekkinud kivijäätmed purustatakse killustikuks ning kasutatakse süvendite ja aukude täitmiseks ning sõiduteede remontimiseks. Peale projekti teostamist plaanib Kaitseliit puhastatud kinnistule rajada nõuetele vastava lasketiiru ja väljaõppeala.

Tartus likvideeritakse vanu ehitisi 5 projekti raames. Näiteks lammutatakse Raadi linnaosas 107 396 euro eest kokku 9 Nõukogude Liidu ajal rajatud endist sõjaväelennuvälja hoonet. See on ka viimase taotlusvooru kõige suurema toetussummaga lammutusprojekt.

Tänaseks on KIKi nõukogu otsustanud toetada kokku 97 projekti, mille raames lammutatakse maastikupilti reostavaid ja kasutusest välja langenud hooneid kokku 2,9 miljoni euro eest. Pooled projektidest on juba lõpetatud ning ülejäänutel tööd käivad. Rahastatud projektidega saab tutvuda siin.

Tegevust toetatakse KIKi keskkonnaprogrammist, kus on võimalik toetust küsida maastikupilti kahjustavate ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitiste lammutamiseks ja sellest tekkinud jäätmete käitlemiseks. Programmist taotlemise kohta saab lisainfot KIKi kodulehelt.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

Juunis suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

11.08.2014 Statistikaamet

Juunis peatus majutusettevõtetes 335 000 turisti ehk 6% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Juunis peatus majutusettevõtetes 224 000 välisturisti ehk 5% enam kui eelmise aasta juunis. Üle poole turistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Venemaa turiste oli majutusettevõtetes 10% rohkem kui eelmise aasta juunis ja Soome turiste 5% rohkem.

Läti turistide arv püsis eelmise aasta tasemel. Mitmetest Euroopa riikidest saabus enam turiste kui aasta tagasi juunis — Saksamaalt 13%, Leedust 6% ja Suurbritanniast 4% rohkem. Samas Rootsist ja Itaaliast saabunud turiste peatus majutusettevõtetes vähem.

Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv. Kaks kolmandikku majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu linn, kus peatus vastavalt 11% ja 5% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. 77% välisturistidest olid puhkusereisil ja 17% tööreisil.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 111 000, mida oli üle 6000 rohkem kui mullu juunis. Harju maakonnas peatus 22%, Pärnu maakonnas 14% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. 65% siseturistidest olid puhkusereisil ja viiendik tööreisil.

Juunis pakkus külastajatele teenust 1268 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 22 000 tuba ja 52 000 voodikohta. Eelmise aasta juuniga võrreldes lisandus 82 majutusettevõtet 440 toa ja 2131 voodikohaga. Juunis oli täidetud 49% tubadest ja 40% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning oli 2013. aasta juuniga võrreldes ühe euro võrra kallim. Tallinnas ja Pärnus maksis ööpäev majutusettevõttes riigi keskmisest rohkem.

Majutamine piirkonniti, juuni 2014
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 268	209	71	121	470	397
Toad	21 982	8 247	1 580	1 544	6 047	4 564
Voodikohad	51 995	17 810	3 587	3 881	14 919	11 798
Tubade täitumus, %	49	72	39	29	38	33
Voodikohtade täitumus, %	40	59	34	24	33	27
Majutatud	335 485	180 097	17 480	16 467	70 792	50 649
Ööbimised	619 920	315 147	36 702	27 565	146 308	94 198
Eesti elanikud	196 937	41 422	20 378	18 538	55 868	60 731
väliskülastajad	422 983	273 725	16 324	9 027	90 440	33 467
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	34	41	28	27	30	24

Terviseameti uue hoone arhitektuurikonkursi võitjad on selgunud

11.08.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga kuulutas täna välja Terviseameti uue hoone võidutööde autorid.

Konkursile laekunud kuue võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Doomino Arhitektid OÜ ideelahendus märgusõnaga „Viplala“ (autor: Pelle-Sten Viiburg) ja teise koha vääriliseks PIN Arhitektid OÜ töö pealkirjaga „Virn“ (autorid: Jaan Port, Katrin Kaevats, Neeme Tiimus, Markus Nimik, Anna Nikland). Kolmas koht jäeti välja andmata.

Lisaks pälvisid ergutuspreemiad Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideelahendus „Jaanik“ (autorid: Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Priit Hamer, Tanel Trepp, Riho Joala) ja AS Amhold ning Karisma arhitektid OÜ ühine võistlustöö märgusõnaga „Piibeleht“ (autorid: Risto Parve, Kai Süda).

Esimese koha preemia suurus on 10 000 eurot, teise koha preemia suurus 7 000 eurot ja ergutuspreemia suurus 5 500 eurot. Preemiafond on kokku 28 000 eurot.

Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule rajatav büroo- ja laborihoone peab olema kasutajate vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada säästvate tehnoloogiatega. Samuti peab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.

„Terviseameti töötajatest asub ligi kahel kolmandikul töökoht Tallinnas neljal erineval aadressil, kesklinnast Hiiuni. Uue majaga saab kaasaegse töökeskkonna 220 inimest, sealhulgas meie Põhja talitus ja laborid“ on Terviseameti peadirektor Tiiu Aro rahul.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 240 000 eurot.

Terviseameti hoone projekteerimistööd kestavad tuleva aasta juuni keskpaigani. Ehitusprotsess kestab ligikaudu üks aasta, millele eelneb ehitushanke ettevalmistus ja läbiviimine. Kõige varasemalt valmib büroo- ja laborihoone 2017. aasta alguses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Mainor Ülemiste poolaasta kasum kahekordistus

11.08.2014 Tõnu Toompark

Ülemiste City ärilinnaku arendaja Mainor Ülemiste ASi 2014. aasta esimese poolaasta käive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 28% ja puhaskasum 101%.

Ettevõtte käesoleva aasta esimese kuue kuu käive ulatus 1,6 miljoni euroni ja puhaskasum moodustas 3,6 miljonit eurot.

Ettevõtte juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul tulenes Mainor Ülemiste tubli kasv linnaku kiirest arengust ja varasematest investeeringutest üüripindade mahu suurendamisse. “Suure kasumikasvu taga oli ka korralik finantstulu Technopolis Ülemiste ASist, millest Mainor Ülemiste omab 49%,” selgitas Nõlvak Mainor Ülemiste häid majandustulemusi.

Ettevõte investeeris aasta esimese kuue kuu jooksul 4,7 miljonit eurot, mida on 54% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. 2014. aasta esimeses pooles valmis ja anti üle E-profiili kontorihoone. Samuti on tänaseks valminud ja üle antud 2600-ruutmeetrine Elcogeni büroo- ja tootmishoone, kus hakatakse tootma tahkoksiid-kütuseelemente, mida kasutatakse elektri tootmiseks kõrge kasuteguriga energiamuundamisseadmetes.

Nõlvak kinnitas, et Mainor Ülemiste jätkab investeerimist ja uute projektide arendamist. “Kavas on alustada 14 000-ruutmeetrise renditava pinnaga uue kontorihoone ehitamist järgmisel aastal, lähikuudel on valmimas võimla ning alustatakse Valukoja 7 juurdeehitust,” tutvustas Nõlvak uusi arenguid Ülemiste Citys.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud linnaosa. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus 271 ettevõttes töötab 6100 inimest.

2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud.

Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.