Eesti elanikud on veendunud, et kõige parem on investeerida kinnisvarasse. Kuid keskmise palgasaaja on vaevalt võimeline sellist raha kasvumeetodit kasutama.
Peaaegu pooled tänavu kevadel avaldatud Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringus osalenud pidasid kinnisvara kõige kasulikumaks investeerimisvõimaluseks.
Samas selgus uuringust, et viimase 15 aasta jooksul kinnisvarast teenitav tulu ei olnud tingimata suurem kui teiste investeerimisvõimaluste kasumlikkus.
Ost pole alati investeering
Ligi 90% uuringus osalenutest pidas kinnisvarasse investeerimise all silmas eluaseme soetamist. Kuid eksperdid kinnitavad ühest suust, et seda ei saa investeerimiseks nimetada.
“Tuleb eristada eluaseme ostmist ja investeerimist. Investeeritakse vaba raha,” selgitas 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter, lisades, et kodu ostmist saab liigitada pigem sundkulude alla.
Investeering on kodu otsmine ainult selles mõttes, et rahaliselt on see parem kui üürikorteris elamine. “Loogika on selline, et eluaset on mõtet osta siis, kui laenumaksed on üüritasudest väiksemad. Hetkel on see endiselt nii,” seletas Vahter.
Adaur Grupi analüütiku Tõnu Toompargi sõnul on üks reaalne võimalus kinnisvarasse investeerida võtta pangast laen, osta korter ja hakata seda välja üürima. Kuid Toompargi arvates ei ole kinnisvara just kõige kindlam investeerimisvõimalus, kuigi on võrreldes aktsiatega seotud väiksema riskiga.
“Üürikinnisvarasse tehtud investeeringud teenivad tulu mitte rahavoogudelt, mida saab investor üüritasuna, vaid sellelt, kas kinnisvara kallineb või odavneb. Praegu on pakkumisi palju, aga nõudlus on väike, mis survestab hindu. Kui aga hinnad langevad, siis ei ole investeeringud kinnisvarasse eriti mõttekad,” selgitas analüütik.
Vahteri sõnul on üürikinnisvarasse investeerimine siiski mõistlikum, kui raha hoidmine pangas. “Sa saad üüri, aga üür nulli ei lähe – nagu hetkel hoiusteintressid, mis kukkusid vist alla 1%. Samas on üüri tootlikkus praegu 5-6%.”
Investeering ühisrahastusplatvormi.
Vahteri sõnul peab kinnisvarasse investeerival inimesel olema sissetulek paar tuhat eurot kuus. N-ö keskmise inimese jaoks on mõislikum investeerida aktsiatesse.
“Aktsiaturg on hea investeerimisallikas selle poolest, et sinna võib investeerida 100 euro kaupa. Turule sisenemise piir on päris madal,” ütles Vahter. “Mis puudutab aga kinnisvarainvesteeringuid, siis on siin kasumlikkus suurem. Kuid näiteks notaritasu küünib mõnesaja euroni. Lisaks on vajalik omafinantseering. Võtame näiteks kahetoalise korteri Mustamäel – 60 000 eurot. Omafinantseering peab olema 15 000 kuni 20 000 eurot.”
Lisaks tuleb hädaolukorras kinnisvara kiiresti maha müüa, kuid see on raskem kui aktsiate müük.
Toompark pööras tähelepanu sellele, et viimastel kuudel on tekkinud ka muid kinnisvarasse investeerimise võimalusi, mis sobivad rohkem neile, kel ei ole käes eriti suuri summasid. Jutt käib ühisrahastusplatvormidest Crowdestate ja Estateguru, mis lubavad koguda inimestelt väiksemaid summasid ja paigutada need kinnisvaraarendustesse.
Kommentaar: Kinnisvarainvesteering võib alata 100 eurost
Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ tegevdirektor:
Olen oma 20aastase panganduskogemuse jooksul kohtunud sadade inimestega, kes ei soovi raha hoida arvelduskontol, kuid kellele ei sobi pankade pakutavad investeerimistooted. Aktsiafondide pikaajaline tootlus on küll üsna atraktiivne, kuid nende väga suur volatiilsus ei ole inimestele vastuvõetav. Struktureeritud investeerimistooted (investeerimishoiused, struktureeritud võlakirjad) pakuvad küll kapitalikaitset ning madalat volatiilsust, kuid enamik nendest ei ole investoritele raha teeninud.
Kinnisvara on igaühele tuttav varaklass – enamik meist on ostnud või müünud oma kodu ning kinnisvara kui raha paigutamise objekti kontseptsioon on arusaadav.
Swedbanki eelmise aasta säästuteemalise uuringu kohaselt oleks iga teine inimene kohe valmis investeerima kinnisvarasse, kuid neil on kolm suurt takistust:
– puudub piisav kapital (kinnisvara on kallis vara ning kas või ühe väikse investeeringu tegemiseks on vaja kümneid tuhandeid eurosid vaba raha);
– puudub ligipääs headele investeerimisvõimalustele (netis surfamine on aeganõudev ning investeerimiseks sobilikke pakkumisi kinnisvaraportaalides sisuliselt ei ole);
– puuduvad aeg ja oskused oma kinnisvarainvesteeringutega tegelemiseks.
Ühisrahastusplatvormi idee on pakkuda võimalust osaleda kinnisvaraideede rahastamisel. Meie kaudu saab kinnisvarasse investeerida alates 100 eurost. Minu soovitus on lihtne: kogu arvelduskontole näiteks 100 eurot, mida sul lähima paari aasta jooksul vaja ei lähe. Seejärel hoia silma peal meie pakutavatel investeerimisvõimalustel ning võimalusel osale rahastamises.
Investeerides regulaarselt väikseid summasid, saad juba mõne tuhande euroste säästudega luua endale eri tüüpi kinnisvaraobjektidest koosneva hajutatud riskidega portfelli. Sinu investeeringud võivad koosneda näiteks väljaüüritud äri- ja kaubanduspindadest ja korterelamute ning tootmishoonete arendustest. Need objektid võivad asuda erinevates linnades, nende üürnikud ja arendajad võivad olla erinevad. Sellega hoiad sa oma kinnisvaramune erinevates korvides.
Iga investeerimisvõimaluse juures toome välja meie analüüsi tulemusel saadud tootlusootused – täna on need vahemikus 18 kuni 35% aastas.
Polina Volkova
online@aripaev.ee
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/11/27/kuidas-teha-kinnisvarast-investeering
