Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Neljapäeval avatakse Narva-Jõesuus Eesti suurima spa-kompleksiga luksuslik Noorus SPA Hotel

Neljapäeval, 18. septembril avatakse Narva-Jõesuus luksuslik Noorus SPA Hotel, mis pakub nelja tärni väärilist vastuvõttu ja teenuseid. Legendaarses Narva-Jõesuu liivarannas asuvas hotellis on 114 rikkaliku varustusega tuba, konverentsikeskus, 130 kohaga a la carte restoran ning Eesti suurim spa kompleks 14 saunaga. Seitsme korruse ja kahekorruselise galeriiga hotellikompleksi ehitustööd teostas Termak Real Estate OÜ tellimusel AS Merko Ehitus Eesti.

„Meie eesmärgiks on rahulolev klient ning anname endast maksimumi, et Noorus SPA oleks see koht, kuhu kõik tahavad tulla ja keegi ei taha lahkuda. Siin kogetud tunded, emotsioonid ja hetked annavad igaühele ja igas vanuses inimesele energiat, hingevaimu ning tervist . Kinkige endale Nooruse hetk!“ – ütles Mihhail Duzenko, Noorus Spa Hotelli müügi- ja turundusdirektor.

„Noorus Spa Hotel on ehituslikust aspektist suur ja keerukas hoone, mis valmis tähtaegselt tänu heale koostööle tellija ja koostööpartneritega. Nii ehituses kui siseviimistluses on kasutatud kõrgetasemelisele hotellile iseloomulikke materjale. Ehitus hõlmas nii uue hoonekompleksi ehitust kui vana ümberehitust, mille käigus sai moodsaks hotelliks senine lagunenud hooneosa. Keerukust lisasid ka restorani ja bowlingu kohal asuvad basseinid,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Andrea Hein.

Eesti värskeim kaasaegse arhitektuuri ja 114 numbritoaga spa hotell asub Narva-Jõesuu liivaranna ääres, 210 km kaugusel Tallinnast ja 175 km kaugusel St. Peterburist. See on puhkusekohaks väärikale kliendile, kes saab siin olles tunda lõputut noorust ja rahulolu. Siit leiab külaline sobilikud teenused, hubasuse ja kvaliteedi kõiges, mis ta alati Noorus SPA Hotel`i tagasi toob.

Neljale tärnile vastavas hotellis leidub tube igale maitsele, alates standardsest kahekohalisest kuni luksusliku kahetoalise sviidini. Kõik toad on maitseka mööbliga sisustatud ning varustatud mere- või suursuguse männimetsa vaatega rõduga. Igas toas on dušš/vann, föön, hommikumantel, isiklik kosmeetikavalik, triikraud, triikimislaud, veekeetja, konditsioneer, tasuta juhtmevaba internet, telefon, televiisor, seif ja minibaar. Majutuse hinna sisse kuulub: rikkalik hommikusöök, piiramatu vee- ja saunakeskuse külastus, fitness-keskuse külastus, tasuta parkimine.

Hotelli a la carte restorani Romantic Garden menüü sisaldab roogasid kohalikust köögist ning hoolega valitud palasid naaberriikide toidukultuurist. Restoranis on 130 istekohta ja väliterrassil 45 kohta, meeleolu lisab unikaalne taustvalgusega vitraažlagi.
Eesti suurim spa-kompleks Three Aplles Spa hõlmab fitness-, wellness- ning vee- ja saunakeskust 14 erineva saunaga. Fitness-keskus oma avara jõusaali, rühmatreeningute ning jooga keskkonnaga on treenimiseks sobilik nii harrastajatele kui sportlastele.

Vee- ja saunakeskuses on 8 sauna, 25 m ujumisbassein, lasteala, erinevate atraktsioonide ja mullivannidega bassein, jaapanivann ja välibasseiniga terrass. Keskuses on ka privaatne Vip-oaas hamami ja teiste suurepäraste saunade ja veemõnudega, mis pakuvad parimat lõõgastust. Wellness-keskus pakub veehoolitsustest massaažide ja tõhusate aparaadihoolitsusteni välja, lisaks näo-, keha-, käte- ja jalgadele mõeldud hoolitsusi naistele, meestele ja lastele. Lisaks on siin unikaalsed Aemotio SPA, Esagono Halo ja Jaapani tuba.

Hotellist ei puudu ka suurepäraselt varustatud 400 ruutmeetrine konverentsi- ja ürituste keskus, kus on kolm saali, mis sobivad nõupidamisteks, väljapeetud vastuvõttudeks ja meelelahutusüritusteks. Suurim saal mahutab 200 inimest. Aktiivseks tegevuseks sobib nelja reaga bowlingu saal, kus on võimalik mängida ka piljardit.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Arco Vara aktsiakapitali suurendamise registreerimine

Arco Vara04.07.2014 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul kiideti heaks uute aktsiate emissioon.

Läbiviidud uute aktsiate emissiooni tulemusena suurenes Arco Vara AS-i aktsiakapital 962 713,5 euro võrra, st aktsiakapitali uueks suuruseks on 4 281 908,4 eurot.

Täna, 15.09.2014, tehti äriregistris Arco Vara AS-i aktsiakapitali suurenemise kohta ka vastav kanne.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: Keskmise korteritehingu eest tuleb maksta 50 kuupalka

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkKiire korterite hinnatõus on muutnud korteritehingu tegemise järjest kallimaks isegi vaatamata tõusvatele palkadele.

2009.-2011. aastal oli Eesti keskmine korteritehingu väärtus 46-48 keskmist kuu brutopalka. 2014. aastal on see tõusnud juba 50 kuupalgani.

Sellest rohkem peavad maksma pealinlased. Tallinna keskmine korteritehingu tegemiseks pidi 2014 II kvartalis kulutama 66 keskmist pealinna palka.

Tänaseks oleme olukorras, kus korterite hinnatõus on vaibunud ja võimatuks ei peaks pidama mõningast hindade korrektsiooni allapoole. Lootuses, et palgad vaatamata keerulisele majandusseisule ei kuku, siis võiks loota, et kinnisvara soetamine muutub palgade suhtes soodsamaks.

Keskmine korteritehing rahas ja kuupalkades: Eesti

Keskmine korteritehing rahas ja kuupalkades: Eesti

Keskmine korteritehing rahas ja kuupalkades: Tallinn

Keskmine korteritehing rahas ja kuupalkades: Tallinn

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturunduse koolitus toimub 17-09-2014

Kinnisvarakool: Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütikKinnisvarakoolis toimub 17/09/2014 koolitus “Kinnisvaraturundus“. Koolituse viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli kinnisvaraturunduse õppejõud Tõnu Toompark.

Koolitus keskendub sellele, kuidas ja milliseid kanaleid kasutades saab maakler või kinnisvaramüüja oma sõnumi kliendini viia.

Koolitus annab osalejale arusaama turunduse peamisest olemusest, ülevaate turunduskommunikatsioonikanalitest ja nõuandeid tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraarendajatele kes vahendavad või müüvad eluruume ja soovivad enda teadmisi värskendada, kuid ka eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub kolmapäeval 17/09/2014 kell 10:00-13:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara täiendavate aktsiate noteerimisest

Arco VaraVastavalt NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse otsusele 26. augustist 2014. a. noteeritakse Arco Vara AS-i kuni 3 500 000 täiendavalt emiteeritud aktsiat Börsi Põhinimekirjas tingimusel, et:

  • Arco Vara AS-i aktsiate emissioon on läbi viidud, pakkumine on toimunud vastavalt Emitendi poolt Prospektis kirjeldatud tingimustele ning pakkumistulemused on avalikustatud;
  • Pakutavad aktsiad on kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
  • Arco Vara AS aktsiakapitali suurendamine on Äriregistris registreeritud;
  • Emiteeritud aktsiad on konverteeritud põhiaktsiateks (ISIN: EE3100034653) Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
  • Arco Vara AS on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile aruande tingimuste täitmise kohta.

Seisuga 15. september 2014.a. on mainitud tingimused täidetud. Eeltoodust tulenevalt on 1 375 305 Arco Vara AS-i täiendavalt emiteeritud aktsiat noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas alates homsest, 16. septembrist 2014.a. Seega kaubeldakse alates homsest nimetuse ARC1T all kokku 6 117 012 Arco Vara AS-i aktsiaga (ISIN: EE3100034653).

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Mustamäele on vaja uusi büroohooneid

Uus MaaTallinnas Mustamäe ja Kristiine piirkonnas on tekkimas uute büroopindade defitsiit – vajadus suureneb, kuna paljud ettevõtted on heale logistikale viidates just neid piirkondi eelistama hakanud.

Vabu büroopindu on uutes hoonetes pakkumisel harva ning mitmed viimaste aastate jooksul ehitatud büroomajad said üürilepingutega kaetud juba enne nende valmimist. Päringuid uutelt soovijatelt tuleb aina juurde, pakkumist peaaegu pole. Seega oleks uutele büroohoonetele Mustamäe ja Kristiine piirkonnas klientuuri piisavalt.

Ettevõtteid tõmbab uutesse majadesse eelkõige esinduslikkus ja madalad kommunaalkulud. Lisaks tuleb kasuks hea ligipääs autoga, ühistranspordi lähedus ja halduse läbipaistvus ning mõistlikud üüritingimused.

Uutesse majadesse otsivad pindu enamasti suuremad ja jõukamad ettevõtted, kelle keskmine pinnavajadus varieerub 300-500 ruutmeetri vahel. Kliendid tulevad näiteks pindadelt, kus neil ei ole laienemisvõimalusi, kuna nende majas ruumi rohkem pole. Kesklinnast lahkuvad ettevõtted soovivad aga paremaid parkimisvõimalusi. Samuti tullakse ära vanematest majadest, kui need ei rahulda enam ettevõtete muid vajadusi.

Kõige enam soovitaksegi üürida kas täiesti uusi või korralikult renoveeritud pindu. Kindlasti peaks ruumides olema ventilatsioon ja jahutus, mille puudumine juba eos huvilised eemale peletab. Kuna uute majade üüriklientidest on paljud suuremad ettevõtted, siis soovitakse ka keskmisest pikemaid üürilepinguid, sest kolimisega kaasnevad suuremad kulud, mida ei olda nõus iga paari aasta tagant välja käima.

Vanemates büroomajades, kus üürihinnad moodustavad tihtipeale poole kuni kolmandiku uute majade hinnatasemest, on olukord hoopis teistsugune. Seal on reeglina rohkem alustavaid ja väiksemaid ettevõtteid, kelle rahakotile on soodsam üürihind sobivam ja kes otsivad kas paremat piirkonda või pinnatingimusi.

Kõnealused ettevõtted soovivad reeglina pigem lihtsamaid lepingutingimusi ja lühemaid üüriperioode, mille üheks põhjuseks teadmatus, milline võiks ettevõte pinnavajadus paari aasta pärast olla. Esmalt üürivad alustavad ettevõtted aga enamasti 40-100 ruutmeetriseid kontoripindu. Piirkonnavalikus arvestatakse palju ka töötajate elukohtade lähedust ja mugavust tööle ning koju sõita.

Imbi Helm
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ülemiste Citys sai nurgakivi ajaloolise väärtusega parkimismaja

Ülemiste City - Targa Äri LinnÜlemiste Citys sai nurgakivi linnaku esimene parkimismaja. 50-ndatest pärit telliskivifassaad, mille sisse uus parkimismaja ehitatakse, on Tallinna kultuuriväärtuste ameti poolt kuulutatud väärtuslikuks hooneks. Viiekorruselises parkimismajas on pinda 7700 m² ning tulevikus jätkub seal kohti 280 autole. Hoone valmib järgmise aasta jaanuariks.

„Ülemiste Citys on saanud omaette eesmärgiks säilitada piirkonnas võimalikult palju vana arhitektuuri ning maitsekalt sobitada sinna juurde uut. Parkimismaja ei ole siinjuures erandiks,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Algselt 50. aastatel ehitatud punane telliskivihoone oli ehituslikult väga halvas seisus, kuid tema peamist väärtust, omanäolist telliskivifassaadi, oli siiski võimalik renoveerida ja säilitada. Majale ehitatakse juurde veel mitu korrust ning seda osa hakkab tulevikus katma kaasaegne metall. Usun, et sellest saab Eesti üks ilusamaid parkimismaju, mis juba esteetiliselt on omaette vaatamisväärsus.“

Hoone ajaloole viidates valati lisaks traditsioonilisele ajalehele ja rahale koos vutlariga nurgakivisse ka kaks mudelautot – 50-ndatest tuntud GAZ-21R ning 2014. aasta Euroopa Aasta Autoks valitud Peugeot 308.

“Nordecon Betoonile valmistab iga lisanduv huvitav ehitusobjekt rõõmu kui ka võistluslikku pinget. Hea, et selle parkimismaja puhul lubati vana miljööväärtusliku hoone uuendamiseks välja pakkude kaasaegne lahendus ning seeläbi toetatakse modernse klassika levikut siinses arhitektuuripildis,” lausus Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige Mait Rõõmusaar.

Gert Jostovi kinnitusel aitab parkimismaja valmimine leevendada mitmeid parkimisega seotud probleeme, mis Ülemiste Citys viimase aastaga on esile kerkinud. „Kuna linnaku töötajate arv kasvanud viimase aasta jooksul poole võrra, on see kaasa toonud ka tavalisest rohkem parkijaid. Ühtlasi tuleb meil suurte ehituste ja lammutustööde tõttu tänavatel parkimist pidevalt ringi planeerida ja see on inimestele suhteliselt ebamugav. Parkimismaja olemasolu tagab selles osas teatava stabiilsuse,“ selgitas Gert Jostov.

Aasta alguses esitletud linnaku üldise arhitektuurikavandi kohaselt plaanitakse tulevikus Ülemiste City kesksetel tänavatel viia parkimine miinimumini, tekitada juurde rohealasid ning laiendada jalakäijate tsooni. „Selle saavutamiseks soovime järjest enam suunata parkimist ümber parkimismajadesse ning linnaku äärealadele. Seega suure tõenäosusega ei jää antud parkimismaja viimaseks,“ kinnitas Jostov.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2013. majandusaastal ligi 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Kontsern annab tööd üle 700 inimesele.

Nordecon Betoon OÜ (http://betoon.nordecon.com/) on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud Eesti ettevõte, mis annab tööd 160 inimesele. Nordecon Betoon kuulub Nordeconi kontserni.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

3-toaline korter alla 100 000 euro

Metro Capital ManagementMetro Capital investeerib Mustmäe korteriprojekti 2 miljonit eurot, kus uus 3-toaline korter maksab alla 100 000 euro.

Metro Capital alustas Mustamäel Karsti elurajoonis uue 7-korruselise kortermaja müüki. 2015 a. suvel valmivas Karsti tn. 9 elamus paikneb 31 korterit.

Karsti elurajoon koosneb kokku seitsmest kortermajast, millest viis on tänaseks juba valminud. Viimase kahe maja projekteerimisel on varasemast enam arvesse võetud piirkonna elanike soove ning võimalusi.

„Karsti tn. 9 erineb konkurentidest eelkõige hinna ja korterite suuruse poolest. Valmivas majas saab ostja kompaktse 3-toalise korteri kätte alla 100 000 euro eest. See on jõukohane paljudele vanades magalates elavatele peredele.Uues projektis oleme rõhku pannud veelgi kvaliteetsemale siseviimistlusele, kuna ainult väga head kvaliteeti pakkudes on tänasel tihedal korteriturul võimalik edukas olla“ tõi välja Metro Capitali turundusjuht Kärtu Vaikmaa.

Karsti elurajoon valmib tervikuna 2016 aastal.

Karsti projekti arendab Metro Capital. Metro Capital on Eesti kapitalil põhinev täisteenust pakkuv kinnisvaraarendusettevõte, mis tegutseb peamiselt Tallinna kesklinnas. 2014 aastal tähistab ettevõte oma kümnendat tegutsemisaastat, olles üks suurimatest kinnisvaraarendajatest Tallinnas. Valminud projektide hulka kuuluvad: Metro Plaza ärihoone, Pirita Rannahoone korterid, Väike-Kalamaja kvartal, Valgevase Kodu projekt, Raua 10, Burmani Maja, Wiedemanni 11, Burmani Residents, Karsti Kodu, Laheranna, Telliskivi Kodu, Pirita teel paiknev 9-korruseline Meerhof.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Mardi: ühistu esindaja korterisse mittelubamine võib kaasa tuua rasked tagajärjed

Eesti Korteriühistute LiitEesti Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi möönis, et kangekaelsed korteriomanikud, kes korteriühistu juhte korterisse näiteks torustikku või muud olulist kontrollima ei luba, peavad arvestama tagajärgedega.

“Sellised omanikud teevad ühistu juhtimise väga raskeks,” nentis ta. Samas pole ühistu juhtidel ilma omaniku loata korterisse siseneda võimalik.

Ta tõi näiteks kohtukaasuse, kus omanik keeldus ühistu esindajaid värskelt tehtud remonti ettekäändeks tuues maja küttesüsteemi vahetuseks korterisse lubamast, mistap tuli torustik antud korterist mööda viia ning ehitus läks seetõttu oluliselt keerukamaks ja kallimaks. Hiljem tuli jonnakal omanikul tasuda nii lisatööde eest kui tasuda ka kohtukulud.

“Ühistu esindajad ei käi ju korterites lihtsalt lõbu pärast, vaid ikka ühisomandit kontrollimas. Kortermaja majandamine peab käima ühiselu reeglite järgi ning seda peavad omanikud mõistma,” nentis ta

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Korterite ostu-müügitrendid jõuavad kaarega üüriturule

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKorterite ostu-müügituru hinnanool on pööranud kursi kiirelt tõusult suuna tagasihoidlikku langusesse. Kaudselt ja viitajaga mõjutab ostu-müügiturg otseselt eluruumide üürisektorit. Üürileandjad peaksid muutusteks nii mõtetes, kui tegudes juba täna valmistuma.

Üüriäri kasum tuleb vara väärtuse kasvust

Korterite väljaüürimise äri aluseks on olnud kinnisvara väärtuse tõus. Igakuisest üürirahavoost piisab enamasti jooksvate kulude, maamaksu, remondifondi, kindlustuse, amortisatsiooni ja intressikulu katmiseks. Tõelise koore on üürileandjad riisunud kinnisvara väärtuse tõusu pealt.

Paratamatus on see, et kui üürirahavoog kajastub otseselt pangakontol, siis kinnisvara väärtuse muutus väljaüürimise äris on raamatupidamislik virtuaalne suurus, mida enamasti kulutada ega kasutada ei saa. Kinnisvara hinnatõus on võimalik „välja võtta“ kinnisvara müües. Tehinguhinnad on viimase viie aasta jooksul järjest kasvanud ja see on üürileandjaid rõõmustanud.

Korterite hinnad ja tehingute arv on pööranud langusesse

Nüüd paistab vägisi, et olukord on muutumas. Korterite hinnad, mis meil veel käesoleva aasta teise kvartalini julgelt tõusid on pöördunud seni veel marginaalsesse langusesse. Keskmisi näitajaid hinnates võime küll raporteerida hinnarekorditest, kuid puude tagant metsa otsides ehk tehingute struktuurseid muutuseid analüüsides näeme, et hetke hinnatase on eelmise kvartali tasemel.

Kõike seda varjutab kinnisvaratehingute arvu langus, mis kurjakuulutavalt ennustab hinnaseisaku pöördumist languseks. Ostjate huvi eluaset soetada on selgelt kukkunud. 2014 II kvartalis tehti korteritehinguid aastatagusest 11% vähem. Juulis-augustis on tehingute arv eelmisest aastast 12% väiksem. Need numbrid näitavad, et optimistlik nõudlus on vaatamata madalatele intressimääradele ja kerkivale palganumbrile meelsust muutmas.

Trendide pöördumise põhjus on kõrgele kerkinud korterite hinnad, mis paratamatusena on muutunud järjest raskemini kättesaadavaks.

Müügipakkumised tuuakse üüriturule

Need suundumused pööravad senise elamispindade väljaüürimise äri pea peale. Kui kinnisvara väärtus enam ei tõuse, siis kaob väljaüürimise mõttekus. See võiks optimistlike üürileandjate arvates sundida üürihindu kerkima, mis aitaks tagasi saada kaotatud kasumiallika. Üürihindade tõstmine ei ole vähemalt lähemas perspektiivis siiski võimalik.

Korteritehingute arvu langus ja järjest uued ja uued turule tulevad arendusprojektid on asunud korteripakkumist uljalt kasvatama. Tallinnas pakuti augusti kuus müügiks 8200 korterit eelmise aasta lõpu 5600 pakkumise asemel.

Tehinguste arvu langus ehk nõudluse vähenemine pakkumise suurenemise tingimustes tähendab ostu-müügihindade langemist. Kui korterite ostu-müügihinnad langevad, siis paratamatult otsustavad nii mitmedki müüki pandud korterite omanikud paremat hinda oodata ja lükata müümise edasi. See tähendab, et need korterid jõuavad üüriturule.

Hinna määravad nõudlus ja pakkumine

Nii tuleb tõdeda, et hetke üürihinda ei pane paika mitte üürileandjate kasumisaamise võimalikkus, vaid nõudluse ja pakkumise omavaheline tasakaal. On üsnagi tõenäoline, et lähemas tulevikus näeme üürihindade mõningat korrektsiooni. Võib arvata, et elamispindade üürihindade langus jääb alla korterite ostu-müügihindade kukkumisele, sest üürihinnad pole pooltki nii tempokalt kasvanud, kui seda tegid ostu-müügihinnad.

Üürihindade langus tähendab üürnikele laiemaid valikuvõimalusi. Üürileandjad seevastu peavad üürnike nimel rohkem pingutama. Positiivse poole pealt vaadatuna võiks see tähendada, et üürileandjad tõstavad väljaüüritava kinnisvara kvaliteeti ja parandavad pakutavat teenust.

Turu jahenemine sunnib kvaliteedi parandamisele

Kui üüripakkumine suureneb tormiliselt, siis võib arvata, et maakleritasu maksmise praktikas võib tulla korrektuure. Tänane tavapraktika näeb ette, et maakleritasu maksab üürnik. See tuleb turukonjunktuurist, kus üürikortereid on olnud pigem vähe ja nõudlus on suur.

Kui pakkumine oluliselt suureneb ja üürileandjate vaheline konkurents kasvab, siis võib maakleritasu maksmise kohustus vastavalt nõudluse-pakkumise tasakaalule nihkuda enam üürileandja poolele.

Tänase majanduskeskkonna oluline risk üürileandja jaoks võib olla avaliku sektori üüripindade rajamine. Hetkel, kus turukonjunktuur on pöördumas üürileandja kahjuks on see avalikule sektorile hea võimalus anda erasektori üüriärile surmahoop läbi odava hinnaga üüripindade turulepaiskamise ja selle läbi mitte enam tervendava, vaid tapva konkurentsi loomise. Loodetavasti jätkub riigi juhtimisel siiski kainet meelt ja üürikorteritesse investeerinutele antakse armulikult õigus edasi eksisteerimiseks.

Eluruumide üüriturg käib varjuna ostu-müügituru kannul. Ostu-müügihindade seisak võib olla ajutine korrektsioon või langustrendi algus. Tehingute arvu langus viitab pigem viimasele. Ostu-müügiturul toimuv jõuab viitajaga üüriturule. Nii võime prognoosida, et üüriturul näeme samuti mõningat hindade stabiliseerumist, ehk isegi langust.

Lootuses, et majanduskonjunktuur püsib katastrofaalseks languseks meil hetkel ruumi ei ole. Küll nõuavad kõik kriisid pakkujatelt tõsiseid pingutusi, et parandada väljaüüritava vara kvaliteeti ja tõsta teenuse taset.

140915-korterite-ostu-muugitrendid-jouavad-kaarega-uuriturule

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvarafirma: kurlinguvanemad ostavad lastele kortereid

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on ühiskond küpseks saanud ning oma esimese laenu ära maksnud põlvkond ostab lastele kinnisvara.

Martin Vahteri kinnitusel tehakse iga aastaga järjest enam korteritehinguid, mille sissemaksu ja käenduse tagas lapsele vanem. “See on märk vanast ja küpsest ühiskonnast, et meil on põlvkond inimesi, kes on ise enda kodu kinni maksnud ja kel on piisavalt raha, et nüüd last elluastumisel aidata. Vahest nimetatakse neid kurlinguvanemateks, sest nad lihvivad teed oma laste ees siledamaks, ” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul olid esimesed kinnisvaralaenud praegusest väiksemad ja lühemad, 15-20 aasta peale võetud ning see aeg on nüüd täis saanud.

“Tekkinud on ring rikkamaid inimesi, kes on elujõulised, ilma kohustusteta ja kelle lapsed on suured. See on sihtgrupp, keda rikkamates riikides kõik turundajad otsivad. Selliseid, peamiselt kuuekümnendatel sündinud inimesi näeb kinnisvarabüroos järjest tihedamini. See on arenenud ühiskonna märk, et rikkus akumuleerub kiht kihi peale,” ütles Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Euromoney tunnistas Merko taas Eesti parimaks kinnisvaraarendajaks

MerkoMaailma juhtiv äri- ja investeerimisajakiri Euromoney tunnistas oma värskeimas kinnisvaraturu uuringus Eesti parimaks kinnisvaraarendajaks AS-i Merko Ehitus. Merko võidutses kõigis viies kategoorias, sealhulgas koondtulemus, elukondlik, äri- ja tööstuskinnisvara. Merko pälvis Euromoney parima kinnisvaraarendaja tunnustuse ka 2012. aastal.

„Rahvusvahelisel tasemel läbi viidud uuringu tulemused on tunnustuseks tervele ettevõttele ja me professionaalsetele töötajatele. Oleme saavutanud kinnisvaraarenduse turul hea positsiooni ning panustame jätkuvalt selle tugevdamisse ning investeerimist uutesse arendusprojektidesse. Meie eesmärk ei ole arendada mitte pelgalt hooneid, vaid funktsionaalseid ja mugavaid elu- ja ärikeskkondi. Meid aitavad pikaajalised kogemused, hea finantseerimisvõimekus ning kvaliteet, mille tagamiseks juhime ise kõiki arendusetappe,“ ütles AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Aastast 1969 ilmuv finantsajakiri Euromoney (www.euromoney.com) koostas kinnisvaravaldkonna parimate uuringu Real Estate Survey 2014 kümnendat korda turuandmete põhjal, lisaks võetakse arvesse arendajate, nõustajate, äriklientide, investorite ja pankade, äri- ja lõppkasutajate hinnanguid kokku enam kui 60 riigist. Vastajad hindasid, millised ettevõtted pakkusid nende hinnangul vastaval turul viimase 12 kuu jooksul parimaid kinnisvaratooteid ja -teenuseid.

AS Merko Ehitus (www.group.merko.ee) hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba’t ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2013. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 860 inimesele ning ettevõtte 2013. aasta müügitulu oli 262,7 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ajaloorubriik: Tuvi, Õllepruuli ja Laidoner

Tõnismäel suurte majade varjus asub Tuvi park, kindral Laidonerile kuulunud villa ja paari aasta eest taastatud toreda nimega Õllepruuli tänav.

Tuvi park asub Veetorni, Tõnismäe ja Toom-Kuninga ja Suur‑Ameerika tänava vahel. Pargi praegune nimi on tinglik ja suhteliselt hiline: park on saanud oma nime sellega külgneva Tuvi tänava järgi. Viimasele andis aga arvatavasti nime sealkandis elanud sadulseppmeister Hugo Aleksander Taubenheim.

Pargi jaoks ideaalse reljeefiga − lõunasuunalise langusega − Tuvi park hõlmab endise Basti, Friedheimi ja Köningastthali (andis nime Toom-Kuninga tänavale) suvemõisa ja nende parke.

Friedheimi suve­mõis on kuulunud kunstnik Karl Ferdinand von Kügelgenile, hiljem, kahe maailmasõja vahel ka kindral Johan Laidonerile. Viimane laskis vanale vundamendile rajada uue hoone (osaliselt endise häärberi koopiana), mida tuntakse Laidoneri villa nime all. 600-ruutmeetrise elamispinna ja 14 toaga maja valmis 1930. aastal. Kindral elas majas kuni 1940. aastani.

Nõukogude ajal paiknes majas kunstiinstituudi kateeder, samuti noorte naturalistide jaam. Segastel taasiseseisvumisaegadel paiknes majas Tallinna kõige nooblim bordell, mida juhtis Elvo Timm. 1995. aasta juunis tunnistati kaunis maja kultuurimälestiseks. Villa juurde kuulunud suur iluaed moodustab osa praegusest pargi­maastikust.

1930. aastatel ehitati parki kuue meetri laiune pae­kivist paraadtrepp pargist Suur‑Ameerika tänavale. 1950.−1970. aastatel oli pargis Noorte Loodus­sõprade keskmaja katseaed koos kasvu­hoonetega.

1970. aastail rajati Suur‑Ameerika tänava äärde spordi­väljakud (nn Laste­saadion). Park sai tugevasti kannatada 1967. aasta suures tormis, suvemõisate ajast on alles vaid üksikuid põlispuid. 1980. aastatel metsistunud ja hooletusse jäetud parki on alates 2003. aastast hoogsalt korrastatud. 2004. aastal võeti park riikliku looduskaitse alla.

See Tõnismäe piirkond sai suuri purustusi 1944. aasta märtsipommitamises, räsida sai ka park. Pärast sõda muudeti oluliselt vana tänavavõrku. Väike-Ameerika ja Suur-Ameerika tänavale andis nime Suur-Ameerika ja Pärnu maantee nurgal 19. sajandil asunud võõrastemaja-kõrts Ameerika (Wirtshaus America). Viimati nimetatud kahe tänava omaaegne ristumiskoht asus aga nüüdisaegsest tublisti rohkem Tõnismäe poole, pärast sõda ehitatud Pärnu maante 48 viiekordse elumaja kohal. Seal, kus täna Tõnismäe tänav lõikub Pärnu maanteega, tuli välja ka pisike Õllepruuli tänav. Nende tänavate ristumiskohas asus vanasti ka väike plats.

Enne Teist ilmasõda kulges Suur-Ameerika tänav siis Tõnismäe tänava otsast risti läbi 1950. aastate lõpus ehitatud Tõnismäe reaalkooli hoone 1978. aastal valminud plaanikomitee, nüüdse rahandusministeeriumi hooneni. Sealt asunud ristmikult edasi aga juba enamvähem tänasel joonel. Pärast sõda tõmmati Suur-Ameerika tänava ots sirgeks.

Omaaegsest Suur-Ameerika tänava algusest on säilinud uute majade hoovis vaid elumaja aadressiga Suur-Ameerika 4. Õllepruuli tänav kadus aga täielikult linnapildist.

Läheduses asunud vanast õlletöökojast nime saanud Õllepruuli tänav oli algselt lühike tupiktänav. Enne Teist ilmasõda pikendati seda aga tänase Tuvi pargi kõrvalt Erbe, nüüdse Lõkke tänavani. Viimane lõikub Endla tänavaga.

Kindral Laidoneri villa omanik tegi mõned aastad tagasi ettepaneku taastada ajalooline Õllepruuli tänav ja anda selle järgi villale uus aadress. Taotleja väitel on aegade käigus see piirkond palju muutunud ja kiiresti arenenud. Tänaseks on kujunenud olukord, kus endise Õllepruuli tänava asemel on nimetu kvartalisisene tee.

Samas paikneb Tuvi tänav selliselt, et Laidoneri villa ei asu loogiliselt selle ääres, kuna kinnistule ligipääs toimub Suur-Ameerika tänava poolt. Seega on tänane aadress mitte ainult ajalooliselt problemaatiline, vaid ka praktiliselt ebasobiv, kuna tihti ei leita selle järgi maja üles.

Tallinna linnavalitsuse nimekomisjon arutas Õllepruuli tänava taastamise ettepanekut 16. detsembri 2011 koosolekul. Kuna põliste eestipäraste toponüümide taastamine on üks Eesti kohanimekorralduse prioriteete, tervitati kodanikualgatust. Nimekomisjon asus seisukohale, et ajaloolise nime taastamine on antud juhul vajalik ja põhjendatud.

Endisest Õllepruuli tänavast oli looduses säilinud Pärnu maantee 48 parklast lääne suunas Laidoneri villa väravani kulgev lõik. Sealt alates kulges olemasolev tänav peaaegu täisnurkse pöördega lõunasuunas Suur-Ameerika tänavani. Kuna kaasaegsete põhimõtete kohaselt ja tänava ning selle järgi adresseeritud majade üles leidmise huvides ei saa tänav alata tupikuga, otsustati muuta Õllepruuli tänava ajaloolist suunda ja viia tänava algus Suur-Ameerika tänavale.

Laidoneri villa
Fotol Laidoneri villa.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Maja, mille kiitis heaks riigivanem Päts isiklikult

Tallinnas Vabaduse väljaku, Roosikrantsi tänava ja Pärnu maantee piirkonnas asuva kivist funktsionalistlike korterelamute kogumit peetakse Eesti arhitektuuriloo üheks silmapaistvaks ansambliks, kuhu projekteerisid elamuid paljud kolmekümnendatel tegutsenud nimekad arhitektid. Viimaste aastate jooksul on mitmed sealsed hooned kenasti renoveeritud, mille hulgas on ka arhitekt Eugen Sachariase projekteeritud Pärnu mnt 40.

Hoone ajalugu algab 7. novembril 1936, mil selle krundi ostis Egon Adams, kel oli maja veel aadressil Sakala 48 ja ehituskrunt Pärnu mnt. 25. Pärnu mnt 40 hoone fassaad kinnitati riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 22. detsembril 1936.

Nii kõrgetasemelise otsuse põhjuseks oli riigivanema dekreet maist 1936 ja Vabadussõja mälestusmonumendi püstitamise seadus, mille alusel pidi Vabaduse väljaku ja selle lähema ümbruse hoonete fassaadid kinnitama riigivanem teedeministeeriumi ettepanekul. Piirkonnast sooviti kujundada väärikas, kivimajadega palistatud tänavatega euroopalik kesklinn. Kui sõda poleks tulnud, oleksid uued hooned ehitatud ka näiteks Sakala, Tatari ja Süda tänavatele.

Novembris 1939 müüdi pool kinnistust mõttelistes osades edasi ning 1940. aasta sügisel maja natsionaliseeriti. Hoone kaks omanikku lahkusid 1941. aasta algupoolel Saksamaale.

Esimene Pärnu mnt 40 maja elanike nimekiri on säilinud 1943. aasta veebruarist ning tollal oli hoones 16 korterit ja esimesel korrusel kolm äriruumi. Maja omanikest elas Asta Nüchtern korteris nr 9 ja Egon Adams, kes oli Saksamaalt tagasi pöördunud, korteris nr 15. 1980-ndetel aastatel elas majas aga nimekas maalikunstnik Enn Põldroos.

Nüüd on hoone kenasti renoveeritud, seal on 15 korterit ja kaks äripinda. Majas on säilinud palju algupärast, nende hulgas ka Eestis unikaalne Kone lift. Maja katusele on paigaldatud päikesepaneelid, tänu millele on kommunaalkulud tavapärasest hoopis soodsamad.

Maja projekteerinud Eugen Sacharias (eestistatult aastatel 1939-1940 Saarelinn) sündis 1906. aastal Berliinis, õppis Praha Tehnikaülikoolis ning oli 1930. aastatel üks edukamaid arhitekte Tallinnas, kavandades siia hulga väärikaid hooneid. Näiteks esinduslikud üürimajad Pärnu mnt 8 ja 23, Roosikrantsi 19, Aia 5, 5a, 5b ja Lembitu 3, aga ka hotelli Viljandi kesklinnas (1937-1939), Peeteli kiriku Tallinnas (1937-1938) ja kiriku Tudulinnas (1939). Tema projektide järgi ehitati Nõmmel rida esinduslikke funktsionalistlikke villasid.

Märtsis 1941 siirdus Eugen Sacharias Saksamaale ning sealt 1949. aastal Austraaliasse. Ta asutas Adelaides oma arhitektuuribüroo ning tegutses arhitektina, kavandades väikeelamute rajoone ja sakraalehitisi. 1990. aastatel tema kontakt Eestiga taastus. 1991. aastal tähistati Eesti Arhitektuurimuuseumis Sachariase loomingu näitusega tema 85. sünnipäeva. Eugen Sacharias suri Austraalias märtsis 2002.

Pärnu mnt 40

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Jõhvi riigigümnaasiumi tulevane kodu saai nurgakivi

Maru EhitusTulevasele Jõhvi riigigümnaasiumile asetasid täna nurgakivi haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit, Jõhvi vallavanem Aivar Surva ning AS Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull. Koolimaja valmib 2015. aasta suvel ja riigigümnaasium alustab õppetööd uues koolihoones 1. septembril 2015.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on Ida-Virumaa suure potentsiaaliga piirkond ja kvaliteetne gümnaasiumiharidus aitab kaasa piirkonna arengule. „Uue hoone nüüdisaegne keskkond annab hea stardipositsiooni, kuid sisuga peavad maja täitma motiveeritud õpetajad ja õpilased,” ütles minister Ossinovski.

Uus koolimaja kerkib praeguse Jõhvi Gümnaasiumi hoone kõrvale aadressil Hariduse 5b ja selle juures pööratakse erilist tähelepanu kaasaegsele õpikeskkonnale ning energiasäästlikkusele. Kahekorruselise koolihoone suurus on ligi 4000 ruutmeetrit ning praeguse Jõhvi Gümnaasiumi ruumidest jäävad ühiskasutusse spordisaal, köök ja raamatukogu fondihoidla. Kahte hoonet ühendab galerii.

Tulevane 540 õpilasega Jõhvi riigigümnaasium asutatakse Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi baasil, mis jätkavad 2015. aasta sügisest põhikoolidena. Uude gümnaasiumi on oodatud õpilased kogu Ida-Virumaalt, eeskätt Jõhvi vallast, Kohtla-Järve Ahtme linnaosast ning nende naaberomavalitsustest.

Riigigümnaasiumis omandab noor kvaliteetse keskhariduse, mis annab head eeldused edasisteks õpinguteks ja iseseisvas elus toimetulekuks – oluline on analüüsioskuse ja kriitilise mõtlemise areng. Riigigümnaasiumi õpilane on motiveeritud õppima õpetajad rakendavad õppetöö läbiviimisel kaasaegset tehnoloogiat ja mitmekesiseid õpetamisviise.

Alates jaanuarist 2014 on Jõhvi riigigümnaasiumi direktorina ametis Tarmo Valgepea. Direktori ülesanne on valmistada ette rajatava kooli käivitamine, sealhulgas koostada õppekava, valida koolipersonal, võtta vastu õpilased jms.

Jõhvi riigigümnaasiumi ehitus läheb maksma 3,9 miljonit eurot, ehitavad AS Maru Ehitus ja AS Ehitustrust, hoone projekteeris arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan, kogu ettevõtmist juhib ja koordineerib Riigi Kinnisvara AS. Ehitust rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine