Uute kodulaenude maht püsib tugevas kasvus kogu Baltikumis, samas on tempo aeglustumas. Eestis tuleb kasv kinnisvara hindade kasvust, Leedus aga pigem turu aktiivsuse kasvust s.t. tehinguid tehakse rohkem, selgus tänasel Swedbanki eraisikute finantseerimise pressiüritusel.
Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukki sõnul on Baltikumi majanduskeskkonna arengud laenamiseks soodsad. „Majanduskasv paraneb, töötus jätkab vähenemist ning reaalpalk kasvab kogu Baltikumis – need asjad loovadki soodsa pinna kasvuks,“ märkis ta.
„Üldisemas pildis on uutes arendustes väga positiivne areng – uusi arendusi on müügini jõudnud varasemast tunduvalt enam. Uute korterite osakaal kinnisvara tehingutes on kasvanud kogu Baltikumis, suurim endiselt Vilniuses. Arendajad on kliendi ootustele vastanud – Tallinnas tuleb 2014.a. uute korterite aastane müük ca 65% suurem kui 2013, Vilniuses ca +80%, Riias on esimese 8 kuuga aastane kasv +30%,“ sõnas Tukk.
„Samas vaatame pisut murelikult uute arenduste poole just selle nurga alt, et turule on tulnud suurte arendajate kõrvale ka väiksemaid tegijaid. Seal tuleks kliendil olla veidi ettevaatlikum suuremate ettemaksete tegemisel ja samuti võiks tähelepanu pöörata, milliseid projekte on varasemalt tehtud ning võimalusel tutvuda nende kvaliteedi ja elanike rahuloluga,“ selgitas Tukk.
„Väga positiivne on fakt, et neid kliente, kelle laenujääk ületab vara väärtust, on Eestis alles minimaalselt, alla 2%,“ lisas Tukk.
Värske statistika
- Kinnisvaraturu aktiivsus (s.t. tehingute arv) on 2014.aasta 9 kuuga Baltikumi pealinnades aeglustunud, III kvartali kasv on kõikjal negatiivne. Aktiivseim on Vilniuse kinnisvaraturg. Hinnakasv kiireim endiselt Tallinnas.
- Eestis on kinnisvara hindade kasvades omavahenditest ostmine 2014.aasta 9 kuuga vähenenud
- Laenuvõtjate vanuse ja sissetuleku profiilis Eestis ja Leedus muutuseid ei ole. Lätis on turule tulnud ka 700-1000 Eurose sissetulekuga klient, kes ostab vanemat vara.
- Endiselt ostab eestlane Läti ja Leeduga võrreldes väiksema üldpinnaga kodu, samas on Lätis väiksema sissetulekuga kliendi turule tulekuga kasvanud väiksemate korterite osakaal
- Nendest klientidest, kellel on rahaline omafinantseering, jääb nii Eestis Lätis kui Leedus see enamasti vahemikku 10-25% (Eestis 50%, Lätis 64% ja Leedus 66% omafinantseeringuga klientidest)
- Positiivne on see, et neid kliente, kelle laenujääk ületab vara väärtust, on Eestis juba minimaalselt, alla 2%, Lätis ca 1/3 ja Leedus 1/5 klientidest.
- Nii Eestis, Lätis kui Leedus on enim laenuvõtjaid 26-30 aastaste klientide seas. Enim laenuvõtjaid on sissetulekuga 1001-1500 Eurot, samas on Leedus ka väiksema sissetulekuga laenuvõtjate osakaal küllalt suur
- Laenatakse mõistlikult, maksekoormuses on piisav puhver muudeks kuludeks
- Sissetuleku järgi on Baltikumis kokku hinnanguliselt ~1,1 milj kodulaenu potentsiaaliga inimest
Kinnisvarainvesteerimisettevõte Metro Capital alustas Kadriorus Tivoli elamurajooni esimese etapi arendusega, mille käigus valmib mere äärde, Pirita promenaadi juurde 2016. aasta kevadeks kaks 5-korruselist maja 39 eksklusiivse korteriga.
Tallinna Linnavaraamet tuletab meelde, et maamaksust vabastatakse üksnes need koduomanikud, kes elavad rahvastikuregistri andmeil samal aadressil.
Eesti Panga andmetel oli elamispindade arendusprojektide laenude käive 2014 III kvartalis 25,3 miljonit eurot. Arenduslaenude käive on väga hüplik olles seotud konkreetsete projektide konkreetsete laenuotsustega. Siiski võime öelda, et tegemist on viimase viie aasta kõige suurema eluasemelaenude arendusprojektide laenude käibe näitajaga.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui septembris kasvas jaemüük aastases võrdluses 5%, siis oktoobris jaemüügi kasv veidi kiirenes.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis nelja ministeeriumi ühishoone rajamiseks ehitustööde kontsessiooni lepingu osaühinguga 2Torni, kes rajab riigiasutustele kaasaegse, energiasäästliku ja optimeeritud pinnakasutusega büroohoone. Ühishoone võimaldab riigil era- ja avaliku sektori koostöös kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 7 miljonit eurot.
Portaali KV.EE
KredEx avab alates neljapäevast, 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks. Varem esitatud või varasema postikuupäevaga taotlusi vastu ei võeta.
