Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2014. aasta II kvartali ja kuue kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| EUR ‘000 |
30.06.2014 |
31.12.2013 |
| VARA |
|
|
| Käibevara |
|
|
| Raha ja raha ekvivalendid |
9 103 |
12 575 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded |
27 744 |
28 101 |
| Ettemaksed |
2 134 |
1 923 |
| Varud |
25 805 |
23 785 |
| Käibevara kokku |
64 786 |
66 384 |
| Põhivara |
|
|
| Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud |
588 |
566 |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud |
26 |
26 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded |
11 137 |
10 645 |
| Kinnisvarainvesteeringud |
3 553 |
3 549 |
| Materiaalne põhivara |
9 295 |
9 030 |
| Immateriaalne põhivara |
14 590 |
14 494 |
| Põhivara kokku |
39 189 |
38 310 |
| VARA KOKKU |
103 975 |
104 694 |
|
|
|
| KOHUSTUSED |
|
|
| Lühiajalised kohustused |
|
|
| Laenukohustused |
22 588 |
23 875 |
| Võlad hankijatele |
29 522 |
26 372 |
| Muud võlad |
6 340 |
7 982 |
| Ettemaksed |
1 492 |
6 102 |
| Eraldised |
525 |
913 |
| Lühiajalised kohustused kokku |
60 467 |
65 244 |
| Pikaajalised kohustused |
|
|
| Pikaajalised laenukohustused |
7 015 |
3 303 |
| Võlad hankijatele |
155 |
156 |
| Muud võlad |
96 |
96 |
| Eraldised |
1 057 |
969 |
| Pikaajalised kohustused kokku |
8 323 |
4 524 |
| KOHUSTUSED KOKKU |
68 790 |
69 768 |
|
|
|
| OMAKAPITAL |
|
|
| Aktsiakapital |
19 657 |
19 657 |
| Kohustuslik reservkapital |
2 554 |
2 554 |
| Realiseerumata kursivahed |
512 |
-298 |
| Jaotamata kasum (kahjum) |
9 979 |
10 681 |
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital |
32 702 |
32 594 |
| Mittekontrolliv osalus |
2 483 |
2 332 |
| OMAKAPITAL KOKKU |
35 185 |
34 926 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
103 975 |
104 694 |
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
| EUR´000 |
II kv 2014 |
II kv 2013 |
6k 2014 |
6k 2013 |
2013 |
| Müügitulu |
43 900 |
48 416 |
67 444 |
75 497 |
173 651 |
| Müüdud toodangu kulu |
-40 858 |
-45 736 |
-63 232 |
-72 224 |
-162 342 |
| Brutokasum |
3 042 |
2 680 |
4 212 |
3 273 |
11 309 |
|
|
|
|
|
|
| Turustuskulud |
-95 |
-77 |
-344 |
-139 |
-452 |
| Üldhalduskulud |
-1 347 |
-1 091 |
-2 471 |
-2 327 |
-4 922 |
| Muud äritulud |
109 |
6 |
174 |
206 |
464 |
| Muud ärikulud |
-35 |
-22 |
-64 |
-59 |
-1 096 |
| Ärikasum (kahjum) |
1 674 |
1 496 |
1 507 |
954 |
5 303 |
|
|
|
|
|
|
| Finantstulud |
162 |
182 |
326 |
383 |
668 |
| Finantskulud |
-262 |
-257 |
-1 222 |
-558 |
-1 027 |
| Finantstulud ja –kulud kokku |
-100 |
-75 |
-896 |
-175 |
-359 |
|
|
|
|
|
|
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum |
83 |
86 |
22 |
77 |
-170 |
|
|
|
|
|
|
| Maksustamiseelne kasum (kahjum) |
1 657 |
1 507 |
633 |
856 |
4 774 |
| Tulumaks |
-179 |
-43 |
-179 |
-44 |
-135 |
| Puhaskasum (kahjum) |
1 478 |
1 464 |
454 |
812 |
4 639 |
|
|
|
|
|
|
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse |
|
|
|
|
|
| Realiseerumata kursivahed |
89 |
20 |
810 |
-33 |
106 |
| Kokku muu koondkasum (kahjum) |
89 |
20 |
810 |
-33 |
106 |
| Kokku koondkasum (kahjum) |
1 567 |
1 484 |
1 264 |
779 |
4 745 |
|
|
|
|
|
|
| Puhaskasum (kahjum): |
|
|
|
|
|
| – emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa |
1 294 |
1 401 |
221 |
728 |
4 642 |
| – mittekontrollivale osalusele kuuluv osa |
184 |
63 |
233 |
84 |
-3 |
| Kokku puhaskasum (kahjum) |
1 478 |
1 464 |
454 |
812 |
4 639 |
|
|
|
|
|
|
| Koondkasum (kahjum): |
|
|
|
|
|
| – emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa |
1 383 |
1 421 |
1 031 |
695 |
4 748 |
| – mittekontrollivale osalusele kuuluv osa |
184 |
63 |
233 |
84 |
-3 |
| Kokku koondkasum (kahjum) |
1 567 |
1 484 |
1 264 |
779 |
4 745 |
|
|
|
|
|
|
| Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele: |
|
|
|
|
|
| Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes |
0,04 |
0,05 |
0,01 |
0,02 |
0,15 |
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes |
0,04 |
0,05 |
0,01 |
0,02 |
0,15 |
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
| EUR´000 |
6k 2014 |
6k 2013 |
| Rahavood äritegevusest |
|
|
| Laekumised ostjatelt1 |
73 297 |
70 286 |
| Maksed tarnijatele2 |
-66 917 |
-68 190 |
| Makstud käibemaks |
-2 478 |
-1 024 |
| Maksed töötajatele ja töötajate eest |
-10 195 |
-9 026 |
| Makstud tulumaks |
0 |
-1 |
| Netorahavoog äritegevusest |
-6 293 |
-7 955 |
|
|
|
| Rahavood investeerimistegevusest |
|
|
| Materiaalse põhivara soetamine |
-360 |
-228 |
| Põhivara müük |
111 |
102 |
| Tütarettevõtte soetus |
-180 |
0 |
| Sidusettevõtete soetus |
0 |
-350 |
| Antud laenud |
-268 |
-349 |
| Antud laenude laekumised |
95 |
196 |
| Saadud dividendid |
4 |
4 |
| Saadud intressid |
1 |
357 |
| Netorahavoog investeerimistegevusest |
-597 |
-268 |
|
|
|
| Rahavood finantseerimistegevusest |
|
|
| Saadud laenud |
9 695 |
7 002 |
| Saadud laenude tagasimaksed |
-4 255 |
-3 266 |
| Kapitalirendi maksed |
-706 |
-848 |
| Makstud intressid |
-391 |
-471 |
| Makstud dividendid |
-923 |
0 |
| Netorahavoog finantseerimistegevusest |
3 420 |
2 417 |
|
|
|
| Rahavoog kokku |
-3 470 |
-5 806 |
|
|
|
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul |
12 575 |
10 231 |
| Valuutakursimuutused |
-2 |
-2 |
| Raha jäägi muutus |
-3 470 |
-5 806 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul |
9 103 |
4 423 |
1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu
2 Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2014. aasta I poolaastal oli 4 212 tuhat eurot (I poolaasta 2013: 3 273 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 6,2% (I poolaasta 2013: 4,3%). Aruandeperioodi kasum teeniti poolaasta II kvartalis kui puudusid eelkõige aasta I kvartalile iseloomulikud tulemust negatiivselt mõjutavad ilmastikutingimused ning tehnoloogilise pausiga seotud püsikulud. 2013. aastal sõlmitud pikaajaliste lepingute kasumlikkust on suudetud säilitada või suurendada ning ka uute, käesoleval aastal sõlmitud lepingute kasumlikkus on olnud ootuspärane.
Müügitulu koosseisus hakkab järjest rohkem suurenema hetkel kehtivate turu- ja konkurentsitingimuste valguses sõlmitud lepingute osakaal. Nõudluse oodatavat vähenemist ja sellega kaasnevat konkurentsisurvet on Kontserni juhtkond teadvustanud juba varasematel perioodidel (vt lisaks tegevusaruande peatükid „Ehituslepingute teostamata tööde mahud“, „Peamiste riskide kirjeldus“ ja „Väljavaate Kontserni tegutsemisturgudele“) ning võtnud selle osas tarvitusele abinõusid, et vähenevate mahtude juures kasumlikkust säilitada ja võimaluse korral seda parandada. Kontserni juhtkond teadvustab jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel sisendhindade kasvuga kaasnevaid riske ning jätkab lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt on lepingu oodatav kasumlikkus tähtsam müügitulu kasvatamisest või selle hoidmisest saavutatud tasemel.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2014. aasta I poolaastal 2 471 tuhat eurot, mis võrreldes eelmise aastaga oli 6% rohkem (I poolaasta 2013: 2 327 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,1% (I poolaasta 2013: 3,0%). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.
Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks 2014. aasta I poolaastal 1 507 tuhat eurot (I poolaasta 2013: kasum 954 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 2 455 tuhat eurot (I poolaasta 2013: 1 965 tuhat eurot).
Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest varasemate perioodidega võrreldes oluliselt suuremaid kursikahjumeid. Ligikaudu 31% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 854 tuhat eurot (I poolaasta 2013: kasum 41 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 808 tuhande euro võrra (I poolaasta 2013: kahjum 33 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju Kontserni netovarale oli 46 tuhat eurot (I poolaasta 2013: kasum 9 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes tulenevalt eelnevast 454 tuhat eurot (I poolaasta 2013: 812 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 221 tuhat eurot (I poolaasta 2013: 728 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2014. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas -6 293 tuhat eurot (I poolaasta 2013: -7 955 tuhat eurot). I poolaasta negatiivne äritegevuse rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Eelmisel aastal oodatust suuremate kasumitega lõpetatud projektid tähendasid Kontsernile suuremaid väljamakseid töötajate tulemustasude ja kaasnevate maksude näol. Jätkuvalt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul.
Investeerimistegevuse rahavoog 2014. aasta I poolaastal oli -597 tuhat eurot (I poolaastal 2013: -268 tuhat eurot). Suurimateks ühekordseteks väljaminekuteks olid laenu andmine Nordic Contractors AS kontserni ettevõttele 250 tuhat eurot (vt lisa 14) ja kontserni tütarettevõtte AS Eston Ehitus vähemusaktsionäride ettevõtte omanikeringist väljaostmine, mille eest tasuti 180 tuhat eurot (vt lisa 15).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2014. aasta I poolaastal oli 3 420 tuhat eurot (I poolaasta 2013: 2 417 tuhat eurot). Saadud ja tagasimakstud laenude netosumma oli 5 440 tuhande eurot, samas kui aasta varem ületasid saadud laenud tagasimakseid 3 736 tuhande euro võrra. Nimetatud muudatused on suures osas seotud arvelduskrediitide jääkide muutusega, kuid mõju avaldab ka elamuehituse omaarenduste finantseerimine. Mõnevõrra on eelmise aastaga võrreldes vähenenud kapitalirendimaksed. Dividende maksti 2014. aasta I poolaastal 923 tuhat eurot (I poolaastal 2013: 0 eurot).
Seisuga 30.06.2014 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 103 tuhat eurot (30.06.2013: 4 423 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
| Suhtarv / näitaja |
6k 2014 |
6k 2013 |
6k 2012 |
2013 |
| Müügitulu, tuhat eurot |
67 444 |
75 497 |
62 920 |
173 651 |
| Müügitulu muutus |
-11% |
20% |
16% |
8,9% |
| Puhaskasum, tuhat eurot |
454 |
812 |
-390 |
4 639 |
| Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot |
221 |
728 |
-491 |
4 642 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk |
30 756 728 |
30 756 728 |
30 756 728 |
30 756 728 |
| Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot |
0,01 |
0,02 |
-0,02 |
0,15 |
|
|
|
|
|
| Üldhalduskulude määr müügitulust |
3,7% |
3,1% |
4,0% |
2,8% |
| Libisev üldhalduskulude määr müügitulust |
3,1% |
3,0% |
3,2% |
2,8% |
|
|
|
|
|
| EBITDA, tuhat eurot |
2 455 |
1 965 |
925 |
7 639 |
| EBITDA määr müügitulust |
3,6% |
2,6% |
1,5% |
4,4% |
| Brutokasumi määr müügitulust |
6,2% |
4,3% |
3,5% |
6,5% |
| Ärikasumi määr müügitulust |
2,2% |
1,3% |
-0,3% |
3,1% |
| Ärikasumi määr ilma kinnisvara müügi kasumita |
2,1% |
1,1% |
-0,7% |
2,9% |
| Puhaskasumi määr müügitulust |
0,7% |
1,1% |
-0,6% |
2,7% |
| Investeeritud kapitali tootlus |
1,6% |
2,2% |
-0,3% |
9,5% |
| Omakapitali tootlus |
1,3% |
2,7% |
-1,4% |
14,2% |
| Omakapitali osakaal |
33,8% |
27,3% |
25,0% |
33,4% |
| Vara tootlus |
1,4% |
0,8% |
-0,2% |
4,3% |
| Finantsvõimendus |
31,6% |
45,4% |
48,5% |
23,5% |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja |
1,07 |
1,08 |
1,05 |
1,02 |
|
30.06.2014 |
30.06.2013 |
30.06.2012 |
31.12.2013 |
| Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot |
87 236 |
103 230 |
166 367 |
64 286 |
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100 |
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku |
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2014. aasta I poolaastal ligikaudu 7% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 2%.
|
6k 2014 |
6k 2013 |
6k 2012 |
2013 |
| Eesti |
93% |
98% |
99% |
95% |
| Soome |
6% |
2% |
1% |
5% |
| Ukraina |
1% |
0% |
0% |
0% |
Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust hoonete segmendis. Nimetatud turu müügitulu osakaalu suurenemine eelmise aastaga võrreldes oli tingitud absoluutmahtude kasvust, mida võimendas ühtlasi Kontserni kogu müügitulu vähenemine sama perioodiga võrreldes. Käesoleval aastal tervikuna ei kujune müügitulu välisriikidest tõenäoliselt siiski oluliselt suuremaks kui 2013. aastal ja ka riikide vahelises jaotuses ei ole oodata muudatusi.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, vt tegevusaruande peatükk „Kontserni strateegilised lähtekohad aastatel 2014-2017“. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.
2014. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2014. aasta I poolaasta müügitulu oli 67 444 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 75 497 tuhat eurot, vähenes müügitulu 11%. Aasta tagasi oli Kontsernil pooleli kolm suurt teedeehituse projekti kogumahus ca 70 miljonit eurot, mille panus poolaasta müügitulusse oli oluline. Samuti oli aasta tagasi töös märgatavalt suuremas mahus EL struktuurifondide poolt toetatud projekte, mille osakaalu vähenemisele juhtis Kontsern tähelepanu juba möödunud aastal. Oodatult on suurenenud hoonete segmendi müügitulud, milleni on viinud eratellijatega sõlmitud lepingute kasv nii arvuliselt ka kui lepingute keskmise hinna osas.
Eelnevast tulenevalt oli 2014. aasta I poolaastal müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 47 826 ja 17 936 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 30 796 ja 42 638 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri muutumist peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2014. aasta I poolaasta seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 67% (I poolaasta 2013: 48%).
| Tegevussegmendid* |
6k 2014 |
6k 2013 |
6k 2012 |
2013 |
| Hooned |
71% |
41% |
46% |
41% |
| Rajatised |
29% |
59% |
54% |
59% |
* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.
Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendi sisemises struktuuris on vähenenud ühiskondlike hoonete ning suurenenud korterelamute müügitulu osakaal. Ärihoonete ning tööstus- ja laohoonete alamsegmendid on võrreldes eelmise aruandeperioodiga jäänud samale tasemele. Suurima panuse annavad ärihoonete ehitamisega seotud lepingud Tallinnas (Stroomi kaubanduskeskus) ja Narvas (ASTRI kaubanduskeskuse juurdeehitus). Ehitustegevuse alustamist ootavad Pärnus Estonia Spa rekonstrueerimistööd. Kontsern ootab eratellijate investeerimistegevuse aktiivset jätkumist ning vastava alamsegmendi osakaalu püsimist sarnasel või suuremal tasemel ka aastas tervikuna.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi sees on toimunud struktuurinihe. Varasematel aastatel oli põllmajandussektori tellimustel segmendis selge ülekaal. Seda tänu EL investeerimistoetustele. EL toetusega projektide osakaal on 2014. aastaks selgelt vähenenud ning asendunud laohoonete- ja logistikakeskustega (nt Smarteni logistikakeskus). Samuti on suurenenud Kontserni poolt teostatud ehitustööde mahud rasketööstuse sektori ettevõtetele. Eesti majanduskasv on näitamas küll aeglustumise märke, kuid ettevõtete poolt 2012-2013 käivitatud pikaajalistele investeerimisplaanidele pole see veel negatiivset mõju avaldama hakanud. Sellest tulenevalt ootab Kontsern alamsegmendi osas samuti mahtude säilimist antud tasemel.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi konkurentsiolukord on turul väga terav ning ilma riske võtmata on hangete võitmine keeruline. Antud olukorras on Kontsern erinevate riskide võtmisest ka teadlikult hoidunud. Aruandeperioodi suuremateks projektideks olid Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli õppehoone ja Tartu Pauluse kiriku V etapi ehitamine. Nendest kahe esimeses osas on tööd ka poolaasta lõpu seisuga lõpetatud. Terava konkurentsiolukorra jätkumise korral on alamsegmendi mahtude vähenemine Kontserni müügitulus tõenäoline.
Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Põhimahu annab alamsegmendis eelmisel aastal sõlmitud Pirita tee 26 korterelamu ehitamine Tallinnas. 2014. aastal sõlmiti ja alustati ehitustegevust ka Tondi elamukvartali I ehitusetapiga. Samuti on edukas olnud Kontserni enda arendatud viimaste Tigutorni korterite ja büroopinna müük. Nimetatud kortermajas on Kontsernil müümata veel 1 korter. Edukalt on alanud Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) I etapi korteriomandite müük ning alustatud on II etapi ehitamist. Lisaks on Kontsern alustanud kinnisvaraarendusega uuesti ka Tartus, kus Tammelinnas valmivad 2014. aasta lõpuks kaks uut korterelamut, milles on kokku 35 korterit (www.tammelinn.ee).
| Müügitulu jaotus hoonete segmendis |
6k 2014 |
6k 2013 |
6k 2012 |
2013 |
| Ärihooned |
49% |
45% |
19% |
45% |
| Tööstus- ja laohooned |
33% |
34% |
28% |
29% |
| Ühiskondlikud hooned |
6% |
19% |
49% |
21% |
| Korterelamud |
12% |
2% |
4% |
5% |
2014. aasta I poolaastal olid rajatiste valdkonnas kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Alamsegmendis on keskmiste lepingute suurus oluliselt vähenenud ja eelmise aastaga võrreldavad ehitusmahud ei kordu. Siiski jääb alamsegment osakaalult suurimaks, mida toetab Järva ja Hiiu maakonna ning Keila hooldepiirkonna pikaajaliste teehooldelepingute teostamine.
Insenerehituse alamsegmendis teostati Tartu Sõpruse silla paadisadama ehitustöid. Alanud aastal ei ole hetkeseisuga näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid investeeringuid. Alamsegmendi mahte võivad tõsta muud keerulisemad insenerehituse tööd, kuid ka nende lisandumine on pigem ebaregulaarne.
EL struktuuritoetuste vähenemise mõju seoses eelarveperioodide vahetumisega on keskkonnaehituse ja välisvõrkude (alamsegment „muud rajatised“ koosseisus) mahtude vähenemisele selget mõju avaldanud ning need on langenud teiste alamsegmentidega võrreldes kiiremini. Kahe alamsegmendi osakaale võib oodata täiendav vähenemine, sest Kontsern teostas 2014. aasta I poolaastal veel küllalt suures mahus möödunud perioodil sõlmitud pikaajalisi lepingud. Uued lisandunud lepingud on reeglina väikesemahulised.
| Müügitulu jaotus rajatiste segmendis |
6k 2014 |
6k 2013 |
6k 2012 |
2013 |
| Teedeehitus ja –hooldus |
74% |
54% |
40% |
54% |
| Insenerehitus (sh vesiehitus) |
4% |
8% |
16% |
8% |
| Muud rajatised |
7% |
27% |
38% |
26% |
| Keskkonnaehitus |
15% |
11% |
6% |
12% |
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2014 oli 87 236 tuhat eurot, mis on 15% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.
Teostamata tööde maht vähenes rajatiste segmendis ligikaudu 46%. Kõige suurem vähenemine toimus välisvõrkude (tegevusaruandes alamsegment „muud rajatised“) ja keskkonnaehituse tööde osas, kus EL 2007-2013 eelarveperioodi viimasel aastal olid struktuurifondide kaasabil tehtud investeeringud oodatult eelmistest perioodidest väiksemad. Samuti on oluliselt vähenenud vesiehituse maht.
Vähenemine on toimunud ka teedeehituse alamsegmendis (ligikaudu 30%), kus Kontsernil oli eelmisel aastal kolm suurt ehitushanget, mis põhivalmiduse osas lõpetati 2013. aasta lõpus. Teedeehituse investeeringute struktuur on uue riikliku maanteehoiukava kohaselt muutunud. Eelkõige väljendub see suurprojektide osakaalude vähenemises. Seega on valdkonnas tegelevatele ettevõtetele uueks reaalsuseks teedeehitusega seotud lepingute keskmiste maksumuste vähenemine ja sellest omakorda muutunud konkurentsiolukord.
Hoonete valdkonnas suurenes teostamata tööde portfell ligikaudu 18%. Oluliselt on kasvanud ärihoonete ning tööstus- ja laohoonete teostamata tööde mahud, seda tänu erasektori tellijate suurenenud investeeringutele.
|
6k 2014 |
6k 2013 |
6k 2012 |
2013 |
| Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot |
87 236 |
103 230 |
166 367 |
64 286 |
Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 67% ja rajatiste omad 33%, mis on oluliselt erinev mitu aastat valitsenud olukorrast, kui osakaalud segmentide lõikes olid peaaegu võrdsed (30.06.2013: vastavalt 48% ja 52%). Toimunud muutus jääb iseloomustama tööde portfelli tõenäoliselt ka lähematel aastatel. Suuresti EL struktuurifondide toetuste abil tehtud investeeringute mahud rajatiste ehitamisse perioodil 2007-2013 ei kordu alanud uuel EL eelarveperioodil (2014-2020) samas ulatuses. Seda eriti käesoleval aastal, mis on kujunemas kahe eelarveperioodi nn vaheaastaks, kus põhirõhk läheb investeeringute ettevalmistamisega seotud administratiivsele tegevusele. Sellest tulenevalt arvestab Kontserni juhtkond müügitulu langusega rajatiste segmendis 2014. aastal (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).
Kontserni juhtkond on arvamusel, et eeldatava turulanguse tingimustes ei saa Kontserni prioriteediks olla müügitulu kasvatamine või säilitamine 2013. aastal saavutatud tasemel. Sellest rohkem tuleb tähelepanu pöörata kasumlikkuse tõstmisele. Juhtkond ei pea olemasolevate ehituslepingute mahu vähenemist antud tasemele kriitiliseks ning varasemale kogemusele tuginedes on pigem tavapärane, et oluline osa eelarvestatud tegevusmahtudest saadakse aasta jooksul sõlmitavatest uutest lepingutest. Aasta algus on seda väidet ka osaliselt juba kinnitanud ja võrreldes 2013. aasta lõpuga on ehituslepingute teostamata tööde maht suurenenud 36% võrra.
Aruandeperioodi lõpust (30.06.2014) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 18 445 tuhande euro väärtuses.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2014. aasta I poolaastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 741 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 353 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv Kontsernis tegevusmahtude langusest tulenevalt vähenenud. 2013. aastal tegevusmahtude suurenedes sõlmis Kontsern lisandunud projektpersonaliga võimaluse korral tähtajalised (projektipõhised) töölepingud, mis võimaldas aruandeperioodil kiirelt reageerida olukorras, kus teatud alamsegmentide osas oli juba ette näha mahtude vähenemist.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
|
6k 2014 |
6k 2013 |
6k 2012 |
2013 |
| ITP |
353 |
362 |
371 |
357 |
| Töölised |
388 |
412 |
400 |
400 |
| Keskmine kokku |
741 |
774 |
771 |
757 |
Kontserni 2014. aasta I poolaasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 8 904 tuhat eurot, mis on 4% suurem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 8 582 tuhat eurot. Tööjõukulude kasvu on põhjustanud palgatõus ning projektide tulemustasu maksmine.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud 2014. aasta I poolaastal moodustasid 71 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 23 tuhat eurot (I poolaasta 2013: vastavalt 71 tuhat eurot ja 23 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud 2014. aasta I poolaastal moodustasid 138 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 46 tuhat eurot (I poolaasta 2013: vastavalt 101 tuhat eurot ja 33 tuhat eurot).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontserni aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkuse vähenemisele avaldasid mõju paranenud kasumlikkuse tingimustes makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem.
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
|
6k 2014 |
6k 2013 |
6k 2012 |
2013 |
| Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot |
224,1 |
224,6 |
208,6 |
229,4 |
| Muutus võrreldava perioodi suhtes % |
-0,2% |
7,7% |
33,8% |
9,9% |
|
|
|
|
|
| Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot |
7,9 |
9,4 |
10,6 |
8,4 |
| Muutus võrreldava perioodi suhtes |
-16,0% |
-11,3% |
29,1% |
-11,6% |
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud) |
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.
Avalike hankelepingute osas on konkurentsi kasv võrreldes eelmise aastaga selgelt tunnetatav. Avalikud investeeringud vähenesid 2013. aastal ja väljavaated mahtude säilitamiseks 2014. aastal ei ole positiivsed. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas see toimub olukorras, kus ehitussisendite hinnad pigem jätkavad tasapisi kasvamist. Eriti suur konkurents valitseb hoonete üldehituses. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu eriti langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu oodatava kasumlikkuse, kui müügitulu kasvatamise või selle hoidmise saavutatud tasemel.
Nõudlus ehitusteenuse järele sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Suur osa investeeringutest viimastel aastatel said teoks EL struktuurifondidest saadud toetuste abil, mis nii suuruselt kui ka ajaliselt olid piiratud EL eelarveperioodi kestusega aastatel 2007-2013. Järgmise eelarveperioodi (2014-2020) käigus Eestile eraldatavate toetuste suurus on küll üldjoontes teada (5,9 miljardit eurot), kuid ehitussektoriga seotud investeeringute mahud ja ajakava ei ole saanud veel lõplikke kinnitusi. Seni avalikustatud info põhjal võib aga eeldada, et nimetatud investeeringute kogumaht võrreldes eelmise eelarvega on vähenemas ning 2014. aastast on kujunemas kahe eelarveperioodi nn vaheaasta, kus põhirõhk läheb investeeringute ettevalmistamisega seotud administratiivsele tegevusele.
Tekkinud olukorras on 2014. aastal ka Kontserni äritegevuse mahtude vähenemine tõenäoline ning seda eelkõige rajatiste segmendi osas, kuhu on avalikest investeeringutest läinud seni suurim osa. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis vabanevate töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.
Kontserni juhtkond peab primaarseks säilitada ehitusmahtude võimaliku vähenemise ajal kasumlik tegevus. Tulenevalt möödunud perioodidel tehtud otsustest ei pea Kontsern ehitusmahtude muutudes enam läbi viima ulatuslikke ümberstruktureerimisi.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus. See avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.06.2014 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 199 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 150 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Aruandeperioodil ei olnud Kontsernil krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoidis jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.
2014. aasta I poolaastal kajastatud kahjum nõuete allahindamisest oli 0 eurot (I poolaasta 2013: kasum allahindluste tühistamisest 6 tuhat eurot).
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.
Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,07 kordselt (30.06.2013: 1,08 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude ümberklassifitseerimine pikaajalisteks ning intressikandvate kohustuste refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.
Seoses poliitilise olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 10 512 tuhat eurot.
Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Kontserni pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse ka 12 kuu möödumisel.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 9 103 tuhat eurot (30.06.2013: 4 423 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused vähenesid võrreldes eelmise aastaga 4 224 tuhande euro võrra. Seisuga 30.06.2014 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 29 602 tuhat eurot. Intressikulud olid 2014. aasta I poolaastal 363 tuhat eurot ning võrreldes 2013. aasta I poolaastaga vähenesid intressikulud 169 tuhat eurot.
Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus kiires tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.
Valuutariskid
Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH).
2014. aasta alguses toimunud poliitilise juhtkonna vahetumine Ukrainas, raskustes majandus ning tüli Venemaaga Krimmi autonoomse piirkonna pärast viis UAH kursi tugevasse langusesse. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli UAH nõrgenenud euro vastu ligikaudu 31%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 854 tuhat eurot (I poolaasta 2013: kasum 64 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.
Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest olulisi kursikahjumeid ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:
- Avalikud investeeringud 2014. aastal seoses EL eelarveperioodi vahetumisega pigem vähenevad tänu meetmete rakendamise alustamisega seotud ajakuluga. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused oluliselt ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
- Suurimate riiklike tellijate (Riigi Kinnisvara AS ja Maanteeamet) 2014. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei kasva või pigem langevad. Sellest tulenevalt ootab Eesti ehitusturgu (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmente) ees mahtude langus. Seda leevendab mõnevõrra eratellijate investeeringute suurenemine hoonete valdkonnas.
- Ehitusturu korrastumine jätkub, kuigi arvatust aeglasemalt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Suurematel hangetel osalemiseks, hanketingimuste täitmiseks ja vajalike finantsvahendite tagamiseks, osaleb pakkumistel üha sagedamini ka 2-4 liikmelisi väikeettevõtete konsortsiume, et kuidagi tegevust jätkata.
- Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel taas suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades massiivset langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve ehitushindadele ja seeläbi kasumile on tuntav.
- Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.
- Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms. Hanketingimused ei võimalda ilma hilisemate karmide sanktsioonideta rakendada ehituse käigus leitud optimaalsemaid lahendusi, et hoida kokku ehitise rajamis- ja kasutuskulusid. Need asjaolud suurendavad avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes kokkuvõtlikult kõigi turuosaliste riske. Võrreldes 2-3 aasta taguse perioodiga on olukord siiski muutunud paremaks ning hanketingimused teatud aspektides muutunud ehitusettevõtetele mõislikumaks.
- Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad lühiajaliselt seoses väheneva nõudlusega. Siiski, arvestades alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).
- Oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul jätkuvalt puudus, kuid see ei piira mitte niivõrd ettevõtete teostusvõimekust, kui eelkõige ehitusprotsessi läbiviimise kui teenuse kvaliteeti. Vähenevad ehitusmahud Eestis võivad tööjõu pakkumist suurendada, kuid mitte oluliselt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata mõningasest ehitusturu mahtude võimalikust langusest ka seal (eelkõige Soomes) ei ole oodata olulist tööjõu naasmist kohalikule ehitusturule. Seetõttu ei toimu ka ehitusettevõtetes töötajate baastasude vähenemist, pigem püsib üldisest elukalliduse kasvust tingitud surve töötasude tõstmisele.
Läti ja Leedu
Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2014. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2014. aastal on vähetõenäoline.
Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.
Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. Poliitiline olukord Ukrainas on murettekitav ning kindlasti piirab äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist ehitusturul osalejate poolt. Kontserni äritegevus Ukrainas 2014. aastal siiski jätkub. Võrreldes eelmise aastaga on Kontsernil Ukrainas hetkel ehituslepingute teostamata töid mõnevõrra rohkem. Kontserni juhtkond hindab jätkuvalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli juuli kuus Eesti Panga andmetel 2,54%. Intressimäär on samal väga madalal tarbijat soosival tasemel püsinud nüüd juba kaks aastat.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu on 2014. aastal rahastanud 25 projekti, et lammutada maastikupilti reostavaid ja kasutusest väljalangenud vanu hooneid. 
Riigi Kinnisvara AS koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga kuulutas täna välja Terviseameti uue hoone võidutööde autorid.
Ülemiste City ärilinnaku arendaja Mainor Ülemiste ASi 2014. aasta esimese poolaasta käive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 28% ja puhaskasum 101%. 
Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas SKP teises kvartalis kvartali võrdluses 0,5% ja aasta võrdluses 2,2%. Ka Eesti Pank prognoosis teises kvartalis majanduskasvu kiirenemist.
Uute korteriprojektide jõuline pealetulemine toob koduotsijate jaoks turule värsked valikuvõimalused. Uue kodu ostjad peavad maha müüma vana eluaseme ja see suurendab paralleelselt vanemate korterite pakkumist, kommenteerib Tallinna elamispindade turu viimaseid arenguid portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.
Riigikohtu 7. augusti 2014 määrusega kohtuasjas 2-13-25323 jõustus kohtulahend, millega kohtud ei tunnistanud tsiviilasjas nr 2-11-32501 Aivar Noormetsa hagi alusel Nordecon AS-i suhtes tehtud Harju Maakohtu 31. oktoobri 2012 kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 25. veebruari 2013 kohtuotsuse sundtäitmist lubamatuks.
Täna algas Arco Vara AS-i uute aktsiate märkimisperiood, mis kestab kuni 29.08.2014 17:00 (Eesti kohaliku aja järgi).
17/09/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolistus Kinnisvaraturundus. Koolitus keskendub kinnisvaravahenduse turunduskommunikatsiooni protsessile.
Merko Ehituse teise kvartali müügitulu ulatus 64,8 miljoni ning 6 kuu oma 113,7 miljoni euroni. Kuue kuu arvestuses kasvas väljaspool Eestit teenitud müügitulude osakaal ligi 31%ni. Vähenenud ehitusmahte insener- ja teedeehitussegmendis on kompenseerinud üldehituse ning kinnisvaraarenduse projektid. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu on võrreldes eelmise aasta kuue kuuga suurenenud 77% ning moodustab üle 18% kontserni müügituludest. Merko Ehituse teise kvartali puhaskasum oli 3,6 ning 6 kuu oma 4,4 miljonit eurot.
