Merko lõpetas Vääna-Jõesuu ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku ning reoveepumplate ehitustööde neljanda ehk viimase etapi. Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonda rajati vaakumjaam ja reoveepumpla ning ehitati 3,8 km joogivee- ning 4,1 km kanalisatsioonitorustikku. Vääna-Jõesuu sai ehitusega Eesti teise vaakumkanalisatsiooni torustiku.
Tööde tellija, OÜ Strantum esindaja Valdo Liivi sõnul on vaakumkanalisatsioon välistorustikena Eestis põhjendamatult vähe kasutamist leidnud lahendus. „Kui tööde tellimisel sai vaakumkanalisatsiooni kasuks otsustamisel määravaks madal ehitushind ja ekspluatatsioonikulud, siis tänaseks, kui esimesed kliendid on süsteemile peale ühendatud, saab tõdeda ka süsteemi kasutusmugavust ja seda eelkõige klientide monitoorimise seisukohalt“.
„Tööd Vääna-Jõesuus sujusid väga hästi ning kiiresti. Nii esimese kolme etapi kui viimase, neljanda etapi tööd valmisid enne lepingulist tähtaega. Seeläbi oleme saanud minimeerida ehitustööde kaasnevaid ebamugavusi nii piirkonna elanikele kui suvitajatele,“ ütles Merko Ehitus Eesti ASi projektijuht Peeter Laidma.
„Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonda rajati vaakumjaam ja reoveepumpla ning ehitati 3,8 km joogivee- ning 4,1 km kanalisatsioonitorustikku, millest ligi 3,6 km on vaakumkanalisatsiooni torustik. Vaakumkanalisatsiooni eeliseks on efektiivsus – kanalisatsioonipumplad ei pea liigset vett edasi pumpama, kuna tänu veetihedale vaakumkanalisatsioonile sattub süsteemi võrreldes tavalise kanalisatsiooniga oluliselt vähem sademete, lumesula, lekkiva torustiku või kaevu vett. Vaakumkanalisatsiooni kaevud on vettpidavad ja ka kaevu kaan on tavaliselt maapinnast 10-20 cm kõrgem, et välistada sademete sissevool kaane vahelt,“ selgitas Peeter Laidma.
„Lisaks on igas kaevus andurid, millega saab jälgida iga kliendi reovee vooluhulka. Igasugune järsult suurenenud vooluhulk on automaatse jälgimise kaudu näha ning annab põhjust hooldustehnikul välja sõita. Tavalise kanalisatsiooni selline jälgimine puudub ning suuri lekkeid avastatakse tavaliselt juhuslikult või mõnda muud probleemi kontrollides,“ lisas Laidma.
Ehitustööd teostas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti ja AS Merko Infra, kes on rajanud ka Eesti seni ainsa vaakumkanalisatsiooni torustiku Viimsis Leppneemesse.
Statistikaameti teatel langesid tarbijahinnad juulis aastavõrdluses 0,4%. Juuniga võrreldes langes hinnatase 0,2%. Euroala harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon aeglustus esialgse hinnangu kohaselt juulis 0,4%ni.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet.
Tallinna linnavalitsus määras Haabersti linnaossa Pikaliiva asumisse tekkiva tänava nimeks Kivipere tänav ning Kesklinna linnaossa Luite asumisse tekkiva uue tänava nimeks Vile tänav.
Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.
Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Kesklinna linnaossa Veerenni asumisse neljakorruselisi korterelamuid kavandava detailplaneeringu algatamise.
Juulis tehti Tallinnas kinnisvaraga 903 ostu-müügitehingut, mis on 8,1% rohkem kui juunis, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.
Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv kerkis 2014 II kvartalis 1333 ehitusloani. Sedavõrd kõrget ehituslubade arvu nägime me viimati 2007.-2008. aastal.
AS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte Pro Kapital Bonum UAB sõlmis 01.08.2014 ehituslepingu Merko Statyba UAB’ga Vilniuses asuva korterelamu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. Ehituslepingu lõpphind on 10 013 120 Litti (2 900 000 EUR) ilma käibemaksuta.
