Merko rajas Vääna-Jõesuusse Eesti teise vaakumkanalisatsiooni torustiku

MerkoMerko lõpetas Vääna-Jõesuu ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku ning reoveepumplate ehitustööde neljanda ehk viimase etapi. Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonda rajati vaakumjaam ja reoveepumpla ning ehitati 3,8 km joogivee- ning 4,1 km kanalisatsioonitorustikku. Vääna-Jõesuu sai ehitusega Eesti teise vaakumkanalisatsiooni torustiku.

Tööde tellija, OÜ Strantum esindaja Valdo Liivi sõnul on vaakumkanalisatsioon välistorustikena Eestis põhjendamatult vähe kasutamist leidnud lahendus. „Kui tööde tellimisel sai vaakumkanalisatsiooni kasuks otsustamisel määravaks madal ehitushind ja ekspluatatsioonikulud, siis tänaseks, kui esimesed kliendid on süsteemile peale ühendatud, saab tõdeda ka süsteemi kasutusmugavust ja seda eelkõige klientide monitoorimise seisukohalt“.

„Tööd Vääna-Jõesuus sujusid väga hästi ning kiiresti. Nii esimese kolme etapi kui viimase, neljanda etapi tööd valmisid enne lepingulist tähtaega. Seeläbi oleme saanud minimeerida ehitustööde kaasnevaid ebamugavusi nii piirkonna elanikele kui suvitajatele,“ ütles Merko Ehitus Eesti ASi projektijuht Peeter Laidma.

„Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonda rajati vaakumjaam ja reoveepumpla ning ehitati 3,8 km joogivee- ning 4,1 km kanalisatsioonitorustikku, millest ligi 3,6 km on vaakumkanalisatsiooni torustik. Vaakumkanalisatsiooni eeliseks on efektiivsus – kanalisatsioonipumplad ei pea liigset vett edasi pumpama, kuna tänu veetihedale vaakumkanalisatsioonile sattub süsteemi võrreldes tavalise kanalisatsiooniga oluliselt vähem sademete, lumesula, lekkiva torustiku või kaevu vett. Vaakumkanalisatsiooni kaevud on vettpidavad ja ka kaevu kaan on tavaliselt maapinnast 10-20 cm kõrgem, et välistada sademete sissevool kaane vahelt,“ selgitas Peeter Laidma.

„Lisaks on igas kaevus andurid, millega saab jälgida iga kliendi reovee vooluhulka. Igasugune järsult suurenenud vooluhulk on automaatse jälgimise kaudu näha ning annab põhjust hooldustehnikul välja sõita. Tavalise kanalisatsiooni selline jälgimine puudub ning suuri lekkeid avastatakse tavaliselt juhuslikult või mõnda muud probleemi kontrollides,“ lisas Laidma.

Ehitustööd teostas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti ja AS Merko Infra, kes on rajanud ka Eesti seni ainsa vaakumkanalisatsiooni torustiku Viimsis Leppneemesse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

6 + 4 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

01.11.2021 Kinnisvaraturundus