Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tartu kinnisvaraturule lisandub jõudsalt uusi kortereid

14.07.2014 Kadri Lest

Kui 2012. aastal väljastati Tartus uutele korterelamutel 6 kasutusluba, millega lisandus 67 uut korterit, siis 2013. aastal väljastati juba 18 kasutusluba, millega lisandus Tartusse 182 uut korterit. Ka tänavu kerkib Tartusse märkimisväärne arv uusi kortermaju, sest ainuüksi esimese kuue kuuga on väljastatud korterelamu ehitamiseks 16 ehitusluba.

Pärna 26 korterelamuKõige rohkem uusi korterelamuid on kerkimas kesklinna lähedusse, kuhu lisandub kokku 10 uut korterelamut 168 uue korteriga. Üks unikaalseima arhitektuurse lahendusega kortermaja Ülejõe linnaosas kerkib Pärna 26 kinnistule. Käesoleva aasta lõpuks valmivas korterelamus on kokku 10 korterit – korterid on avarad ja valgusküllased, enamus kortereid omavad suurt terrassi või rõdu. Mugava asukohaga Pärna tn 26 paikneb madala liiklustihedusega Pärna tänava ja Jaama tänava ristumiskohas, ebameeldivast liikluskärast ja mürast eemal.

Elavnenud on ka Kesklinna linnaosas uute korterelamute ehitus. Kui paar aastat tagasi tuli uut korralikku kesklinna korterit otsides leppida renoveeritud korteritega, siis nüüd on kesklinna ihkavale hingele nii mõnigi magus uusarenduse pakkumine. Müügis olevatest Tartu kesklinna korterelamutest võiks esile tuua Kalevi 32 paikneva kesklinnale ebaharilikult privaatse asukohaga hubase 9 korteriga kortermaja. Maja asukoha võlu seisneb kahe justkui vastandliku hüve ühendamises – kortermaja on piisavalt kesklinna lähedal ning ametiasutused, kohvikud, kinod ja teatrid on vaid jalutuskäigu kaugusel. Samas on elamu oma avara aiaosa ning põlispuudega eemal tänavamürast. Soovides korterit kesklinna tuiksoonel kõrghoones, on Kalevi ja Soola tänava ristile kerkimas liftiga varustatud 7-korruseline 34 korteriga elamu, kus leiab ruumilahenduselt nii avaraid kui ka kompaktseid kortereid.

Kõige madalama 1-toalise korteri hinnaga paistab silma hiljuti pakkumisse tulnud Aardla 152 korterelamu, kus 1-toalise korteri ruutmeetri hind on 1719 €.Domus Kinnisvara andmetel oli 7. juuli seisuga Tartu linnas pakkumises 243 uut korterit, millest moodustasid 40 protsenti 2-toalised ja 40 protsenti 3-toalised. 1- ja 4-toalisi kortereid oli pakkumises olevatest uutest korteritest vastavalt 7 ja 12 protsenti. Tartu linnas aktiivses pakkumises olevate uute 1-toaliste korterite keskmine ruutmeetri hind on 2096 €, kõige kallima ruutmeetri hinnaga (2458 €/m2) 1-toalise korteri saab osta 2015. aasta jaanuaris valmivasse Jakobi 25 korterelamusse, mis jääb silma oma huvitava arhitektuurse lahenduse poolest.

Pakkumises olevate uute 2-toaliste korterite keskmine ruutmeetri hind on 1921 € ja 3- toalistel korteritel 1849 €. 2- ja 3-toalistest korteritest kõige kallima pakkumise leiab Kuperjanovi 5b korterelamus, kus 2-toalise korteri saab osta 2625 €/m2 ja 3-toalise korteri 2721 €/m2. Võrdluseks kõige odavama ruutmeetri hinnaga 2- ja 3-toalised korterid Kummeli 14 korterelamus saab osta vastavalt 1458 €/m2 ja 1378 €/m2, mis on juba kolmas korterelamu Kummeli elurajooni planeeritud neljast uuest korterelamust.

4-toaliste korterite keskmine ruutmeetri hind pakkumises on 1733 €. Kõige odavama ruutmeetri hinnaga 4-toalise uue korteri saab samuti osta Kummeli 14 korterelamusse, mille hind on 1342 €/m2 ning kalleima leiab Jakobi 25 korterelamus, mille hind on 2612 €/m2.

Uute korterite ruutmeetri hinna erinevust mõjutavatest faktoritest võiks esile tuua korterelamu asukoha, korteri hinnas sisalduva (panipaik, parkimiskoht või mõni muu hüve) ning kas on tegemist suure arendusega või väikse hubase korterelamuga. Mida suurema mahuga on arendusobjekt, seda odavama hinnaga on võimalik sealt kortereid osta. Heaks näiteks on Kummeli ja Savi tänava arendused, kus kerkivad ühte kohta mitu ühesuguse lahendusega 18-20 korteriga korterelamut.

Majanduskriisi algusaastail olid uusarendused tagasihoidlikud ja lihtsa arhitektuuriga, näiteks 2010. aastal kasutusload saanud Ida tänava 8 uut korterelamut, siis praegusel ajahetkel on meie ümber kerkimas modernsed, huvitava arhitektuurse lahendusega ning energiasäästlikud korterelamud.

Kui viimasel ajal on mõttes olnud uude korterelamusse korteri ostmine, siis praegu on õige hetk ennast kinnisvaraturul pakutavaga kurssi viia. Uute korterite valik järjest suureneb ning sobiva uue korteri peaks leidma paljud huvilised. Broneerides korteri piisavalt varakult, kui korterelamu ehitus alles käib, on võimalik kaasa rääkida korteri siseviimistluse juures ja kujundada täpselt enda soovidele vastav korter. Sobivat korterit otsides, tuleb kindlasti abiks kinnisvaramaakler, kes oskab anda ülevaate kõigist piirkonna uusarendustest, kaasa arvatud neist, mis ei pruugi veel avalikus pakkumises olla, ning uusarenduste koduleheküljed. Enamus uusarendustel on olemas korralikud koduleheküljed, kus on palju informatsiooni ehitatava korterelamu kohta.

Tartu linna värskeimad uusarendused:

Linnaosa	Aadress	Kortereid	Valmib
Kesklinn	Kuperjanovi 5b	10	mai 2014
Supilinn	Kartuli 11 a	5	mai 2014
Supilinn	Meloni 30/1	6	juuni 2014
Supilinn	Meloni 30/2	6	juuni 2014
Raadi-Kruusamäe	Kummeli 16	18	juuli 2014
Raadi-Kruusamäe	Kummeli 14	18	märts 2015
Kesklinn	Kalevi 32	9	juuli 2014
Karlova	Siili 8	48	oktoober 2014
Ülejõe	Pärna 26	10	detsember 2014
Tammelinn	Savi 39	20	detsember 2014
Ränilinn	Aardla 152	21	detsember 2014
Ülejõe	Roosi 47	4	detsember 2014
Tähtvere	Jakobi 25/ Tähtvere 2	10	jaanuar 2015
Ülejõe	Kivi 40	30	veebruar 2015
Ülejõe	Raatuse 68	33	veebruar 2015
Ülejõe	Kivi 57	8	veebruar 2015
Ülejõe	Kivi 55a	11	veebruar 2015
Ülejõe	Kivi 55	8	veebruar 2015
Raadi-Kruusamäe	Kummeli 14	18	märts 2015
Kesklinn	Soola 2	34	september 2015
Jaamamõisa	Jaama 78	24	teadmata

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Nisu tänava lugu

14.07.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Nisu tänav algab Heina tänavalt, ristub Ristiku ja Aru tänavaga ning lõpeb umbtänavana natuke enne Sõle tänavani jõudmist. Tänav on ligikaudu 690 meetri pikkune.

Nisu tänav sai oma nime 25. veebruaril 1941. Hoonestus on pärit nõukogude ajast. Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal asuvad Nisu tänava ääres 1940. aastal nõukogude võimu poolt ehitatud Pelgulinna Rahvakorterid ehk Pel-Ra-Ko majad. Selle ehitusprogrammiga tahtis uus võim näidata oma palavat armastust töötava rahva vastu. Suurem osa neist puumajadest on täna alles.

Ristiku ja Aru tänava vahelisel alal on aga pärast sõda valdavalt Saksa sõjavangide poolt ehitatud kortermajad. Aru ja Sõle tänava vahel asuvad aga 1960. aastatel kerkinud paneelmajad. Nisu tänava otsast Heina tänava äärest läks 1950. aastate lõpust kuni 21. sajandi alguseni rauast jalakäijate sild üle Kopli kaubajaama Kalamajja.

Nisu tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Nisu 1 – 1940. aastal.
Nisu 3 – 1940. aastal.
Nisu 5 – 1940. aastal.
Nisu 7 – 1940. aastal.
Nisu 9 – 1940. aastal.
Nisu 11 – 1940. aastal.
Nisu 13 – 1940. aastal.
Nisu 17 – 1940. aastate lõpus.
Nisu 19 – 1940. aastate lõpus.
Nisu 19a – garaaź ehitatud 1980. aastal.
Nisu 19b – gaaraaź ehitatud 1970. aastate lõpus.
Nisu 19d – garaaź ehitatud 1976. aastal.
Nisu 19e – garaaź ehitatud 1976. aastal.
Nisu 21 – 1940. aastate lõpus.
Nisu 23 – 1959. aastal.
Nisu 25 – elamu ja büroohoone ehitatud 2005. aastal.

Edasi tuleb teisel pool Aru tänavat staadion.

Nisu tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Nisu 2 – remonditöökoda.
Nisu 6 – 1940. aastal.
Nisu 10 – 1940. aastal.
Nisu 12 – 1940. aastal.
Nisu 14 – 1940. aastal.
Nisu 18 – 1940. aastate lõpus.
Nisu 20 – 1940. aastate lõpus.
Nisu 20a – garaaź ehitatud 1965. aastal.
Nisu 20b – garaaź ehitatud 1969. aastal.
Nisu 22 – 1950. aastal.
Nisu 24 – 1940. aastate lõpus.
Nisu 28 – 1964. aastal.
Nisu 30 – 1960. aastate esimeses pooles.
Nisu 32 – 1962. aastal.
Nisu 32a – garaaź ehitatud 1964. aastal.
Nisu 34 – 1960. aastate esimeses pooles.
Nisu 36 – 1960. aastatel ehitatud kauplusehoone.

Nisu 21 kortermaja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks osta remonditud või remontivajav korter?

12.07.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku aja jooksul mõistlikul tasemel remonti?

Kui üürileandjal on see võimekus olemas, siis tasub meeletule remondivajadusele viidates nõuda korteri ostuhinna langetamist.

Paljus on tegemist matemaatikaga, kus üürileandja/investor peab arvutama, kas remontivajava korteri ostuhind ja remondikulu on rohkem või vähem väärt kui juba remonditud korter.

Üürileandjale on projekt kasumlik, kui ta ei maksa remontivajava korteri ja remondikulu eest summat, mis ületab remonditud ja väljaüürimiseks kõlbuliku korteri maksumust.

Kindlasti peab üürileandja-investor arvestama sellega, et üürikorteri remont nõuab lisaressurssi. Siin on mõtlemise kohaks, kas investoril on see lisakulutuse ressurss (raha) olemas?

Kui seda peab laenama, siis tuleb seda tõenäoliselt teha tavapärase kinnisvaralaenu intressimäärast kõrgema intressimääraga.

Üürileandja peab arvestama ka sellega, et remondiperioodi jooksul tuleb investoril tasuda pangalaenu, kuid sissetulevat rahavoogu üüritulu näol tal veel ei ole.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tallinna-Tartu-Pärnu: Tehingute languse määrab korterituru lähituleviku

11.07.2014 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et jooksev tähelepanu tuleb hoida langusesse asunud korteritehingute arvul. Tehingute arv on turuaktiivsuse näitaja ja mõjutab hindade muutuse suunda.

Kui korteritehingute arv jätkub samas tempos pikema aja jooksul, siis tähendab see tänase müüjate pöördumist turu kiires tempos ostjate turuks.

Vaatamata ehk muljetavaldavale 11-protsendilisele tehingute arvu langusele Tallinnas võime jätkuvalt korteriturgu pidada aktiivseks ja mõningast täiendavat tehingute arvu vähenemist ohtlikuks kriisimärgiks pidama ei pea.

Korteriomanditehingute arv

2014 II kvartali korteritehingute arv näitab selgelt, et varem ennustatud korterituru pöördemoment hakkab kätte jõudma.

Eelkõige sesoonsetest teguritest tulenevalt on korteritehingute arv aasta teises kvartalis tavapäraselt kõrgem, kui aasta esimeses kvartalis. Nii on see olnud viimasel kuuel aastal.

2014 II kvartalis on tehingute arv langenud nii aastataguse aja kui eelmise kvartaliga võrreldes. See näitab, et korteriostjad on asunud rünnaku asemel kaitsepositsioonile. Ostjad on ootele pannud eelkõige kõrgele kasvanud tehingute hinnad. Samas peab siiski mainima, et tarbijate korteri ruutmeetrites mõõdetav ostujõud olulist langust näinud ei ole.

Korteritehingute arv on langenud, aga siiski saame me julgelt väita, et endiselt on tehingute arv tasemel, kus turuaktiivsust saame hinnata kõrgeks.

Tallinna korteritehingute arv oli 2014 II kvartalis 1790, Tartus 335 ja Pärnus 1760. Eesti korteritehingute arv oli samal ajal 4400.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteritehingute arv Tallinnas on olnud järjepidevas tõusutsüklis 11 kvartalit. Nüüdne langus on sedavõrd suur, et seda tehingute struktuurse muutuse taha peita ei anna.

Erandlikuna on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud Pärnu tehingute arv. Pärnu juures peame aga arvestama sealse väikese turuga, kus ajutised hüpped ühes või teises suunas on pigem reegel kui erand.

Tallinna korteritehingute arv langes aastataguse ajaga võrreldes 11% ja eelmise kvartaliga võrreldes 4%. Tartu vastavad näitajad olid -23 ja +2%.

Pärnus tehingute arv võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas napi 2% võrra, kuid 2014 I kvartaliga võrreldes langes 1%.

Kogu Eesti tehingute arv võrreldes eelmise aasta II kvartaliga langes ainult 2%. See on indikaator, mis ütleb, et kinnisvaratsükli hilisemas faasis käivad väiksemad piirkonnad veel tehingute arvu langust ei ole näinud.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korteritehingute hinnad näitavad endiselt tuju tõususuunas liikuda. Hindade võrdlused aastataguste näitajatega on küll muljetavaldavad, kuid võrdlused eelmise kvartaliga näitavad, et kiire hinnatõusu aeg on hakkamas möödanikuks saama.

Aeglustuv hinnatõus on positiivne, sest väheneva tehingute arvu tingimustes kasvavad hinnad peletaksid turult viimasedki ostjad.

Tallinna korteritehingute keskmine hind kerkis 2014 II kvartalis tasemele 1430 €/m2, Tartus jäi II kvartali keskmiseks ruutmeetrihinnaks 1154 € ja Pärnus 880 €. Eesti keskmine korteritehingu ruutmeetrihind oli 2014 II kvartalis 924 €.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korterituru suurima piirkonna Tallinna keskmised tehinguhinnad on aastast kasvu näidanud nüüdseks juba üle nelja aasta. Sama ka Tartus. Hinnatõusu numbrid on olnud igati väärikad. Nii on 2009 II kvartali hinnapõhjaga võrreldes Tallinna-Tartu keskmised tehinguhinnad 2014 II kvartaliks kasvanud mõlemas Eesti suurlinnas 57%.

Tallinna ja Tartu korteritehingute hinnakasv on tõusule vedanud Eesti keskmise hinna näitaja. See on 2009 II kvartali keskmise hinnaga näidanud tõusu 45%.

Tagasihoidlikuma numbriga paistab siin komplektis välja Pärnu, kus viie aastaga on korteritehingute keskmine hind ainult 10% suutnud tõususuunas rühkida, mis jääb selgelt isegi inflatsioonile alla.

Viimase viie aasta korterite hinnatõus võib küll muljetavaldav olla, kuid tulevik ei saa olema sama roosiline.

Esmalt peame arvestama languse suunas tüürivat tehingute arvu. Tehingute arvu muutus toob endaga vaieldamatult kaasa kinnisvara hinnamuutuse. Tehingute arvu langus on juba endaga kaasa toonud hinnatõusu pidurdumise. Aeg näitab, kas tehingute arv kukub veelgi, kui jah, siis kui palju ning kas see viib hinnataseme stabiliseerumisele või sootuks langusele.

Aastatagusest ajast on 2014 II kvartali korteritehingute hinnad 16% kõrgemal, kui eelmisest kuust vaid 0,8% ülevalpool. Tartu vastavad näitajad on 19 ja 1,1%. Pärnu korterite aastane hinnatõus on 13%, kuid eelmise kvartali tasemest olid II kvartali tehinguhinnad 0,4% allpool.

Eesti keskmine korteritehingute hind on aastaga tõusnud 10% ja ühe kvartaliga vähenenud 0,5%.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Eelkõige ajaloolist huvi pakub korteritehingute keskmise hinna võrdlemine 2007. aasta tipphindadega. Liiga suurt sisulist tähendust kunagisel hinnahullusel majandusreaalsusega eriti ei ole.

Võrdlus kunagiste tipphindadega annab meile võimaluse mõelda toonasele korteritehingute arvule ja sellele, kui palju on tänaseks inimesi, kes tipphinnaga korteri ostsid ja kelle korterilaenu jääk veel tänaseni eluaseme turuväärtust ületab.

Tallinna korterid on 2014 II kvartali tehinguhindade baasil 2007. aasta hinnatipust allpool 14, Tartu 4%, Pärnu aga koguni 38%.

Kokkuvõtteks

Tänase korterituru olulisim näitaja on tehingute arv ja selle dünaamika. Tänane tehingute arv on langenud ja seda üsna jõudsalt, kuid siiski võime väita, et tehingute arv on kõrgel. Kõrgel on tehingute arv võrreldes eelkõige sellega, mitu protsenti kogu elamufondist aasta jooksul omanikku vahetab. Selle kõrval võime võrrelda elamispindade tehingute käivet sisemajanduse kogutoodanguga, mis samuti on ajaloolisest keskmisest üksjagu kõrgemale nihkunud.

Unustada ei tohi ka laiemat majanduse konteksti. Soome majandus on juba teist aastat languses. Eesti majanduse seisul pole samuti midagi suurt kiita, sest majanduskavu seier on miinuses. Arvata, et senine korteritehingute arvu kasv ja hinnatõus saavad sellises taustsüsteemis lõputult jätkuda, on asjatu.

Mida varem korrektsioon turul toimub, seda parem. Senise ralli jätkudes tabaks meid varem või hiljem järsk langus. Täna on seis selline, mis ühe positiivse stsenaariumina lubab oodata lauget tehingute arvu vähenemist koos hinnatasemete stabiliseerumise, mitte olulise langusega.

Ära ei tohi unustada elamispindade turu teist tahku. Kui korterite hinnad on kerkinud pöörastesse kõrgustesse, siis pööravad koduotsijad pilgu maade-majade turule. Kui korteritehingute arv näitas I Kvartalis langust, siis hoonestamata elamumaadega tehti tänavu II kvartalis 54% rohkem tehinguid, kui aasta varem. Hoonestatud elamumaade turul on kasv tagasihoidlikum – ainult 16%.

Kokkuvõtteks võib öelda, et korteriturul on toimumas pöörded, kuid liialt pessimistlikes värvides seda pilti imetlema ei peaks. Mõningane korrektuur hindade – kui seda üldse tuleb – ei tee turule pikemas perspektiivis paha, vaid hoiab ära hilisema edasilükatud probleemide kuhjumise ja sellest tulenevad äkilisemad ja ehk fataalsemad löögid.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Mais peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

11.07.2014 Statistikaamet

Mais peatus majutusettevõtetes 274 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturiste oli 2% ja siseturiste 9% rohkem kui eelmise aasta mais.

Mais peatus majutusettevõtetes 194 000 välisturisti. 64% turistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Läti turiste oli majutusettevõtetes 14% rohkem kui eelmise aasta mais. Soome turistide arv püsis eelmise aasta tasemel, aga Venemaa turistide arv vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes kolmandat kuud järjest.

Mitmetest Euroopa riikidest saabus rohkem turiste kui aasta tagasi mais — Saksamaalt 13%, Suurbritanniast 9% ja Leedust 3% rohkem. Samas Rootsist, Norrast ja Taanist saabunud turiste peatus majutusettevõtetes vähem. Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv. Eelmise aasta maiga võrreldes peatus majutusettevõtetes kaks korda rohkem Jaapani turiste, Hiinast ja Lõuna-Koreast oli turiste vastavalt 40% ja 23% rohkem.

70% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu linn, kus peatus vastavalt 8% ja 6% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. 72% välisturistidest olid puhkusereisil ja viiendik tööreisil.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 80 000, mida oli üle 6000 siseturisti rohkem kui eelmise aasta mais. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu maakonnas 13%, Tartu maakonnas 12% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. 57% siseturistidest olid puhkusereisil ja 30% tööreisil.

Mais pakkus külastajatele teenust 1071 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 46 000 voodikohta. Eelmise aasta maiga võrreldes lisandus 52 majutusettevõtet 335 toa ja 1295 voodikohaga. Mais oli täidetud 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot ning oli 2013. aasta maiga võrreldes kahe euro võrra kallim.

Majutamine piirkonniti, mai 2014
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 071	196	64	108	344	359
Toad	20 017	8 102	1 222	1 366	5 050	4 277
Voodikohad	45 732	17 192	2 572	3 314	12 046	10 608
Tubade täitumus, %	46	68	41	22	33	29
Voodikohtade täitumus, %	36	55	35	19	27	22
Majutatud	273 658	163 485	13 812	11 872	45 029	39 460
Ööbimised	511 776	291 529	27 646	19 306	102 480	70 815
Eesti elanikud	132 258	35 961	13 622	10 978	33 521	38 176
väliskülastajad	379 518	255 568	14 024	8 328	68 959	32 639
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	36	41	29	31	29	27

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurne ideekonkurss

11.07.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutab välja arhitektuurse ideekonkursi Tallinna Ülemiste ühisterminalile ning seda ümbritsevale alale parima lahenduse leidmiseks.

Ühisterminali asukohaks on planeeritud Peterburi tee ja Raudtee vaheline ala Ülemiste raudteejaama juures. Reisiterminali tuleb Rail Baltic reisirongide algusjaam ja Tallinna linna ühisterminal. Teises etapis nähakse ette võimalus maaliinide bussijaama ehitamiseks. Terminali ja Peterburi tee vahele kavandatakse linnapark. Oluliselt paraneb kergliiklusühendus Ülemiste City piirkonnaga ja Lennujaamaga.

Avatud hankemenetlusena läbiviidava ideekonkursi eesmärk on saada parim arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus reisiterminali hoonele koos ümbritseva avaliku ruumi ja liikluslahendusega. Oodatakse lahendusi, mis pakuvad Tallinna uuele rahvusvahelisele „väravahoonele“ kaasaegset kõrgetasemelist arhitektuuri, mis on ühtlasi funktsionaalne ja reisijatele mugav kasutada, tagavad terminali hea leitavuse ja juurdepääsetavuse ning kavandavad terminali ümber kvaliteetse jalakäijasõbraliku linnaruumi. Lahenduse puhul on üheks eelduseks seatud parima funktsionaalsuse ja säästliku hoolduse saavutamine.

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursiga soovitakse leida ühisterminali hoone ja ümbritseva avaliku ruumi tulevane projekteerija. Võidutöö lahendused võetakse aluseks edasiste detailplaneeringute (nii Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kui Peterburi tee 2 kinnistu detailplaneeringu) koostamisel. Ideekonkursi kaasfinantseerijaks on ka võistlusalal asuvate kinnistute omanik AS Pro Kapital Grupp.

Kõik võistluse materjalid on tasuta alla laetavad Tallinna linna kodulehelt aadressil:

Ideekonkursile ideekavandite esitamise tähtaeg on 13. oktoobril ning võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 31. oktoobril 2014. Arhitektuurivõistluse preemiafond on kokku 37 000 eurot.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste hind kerkis aastaga 10 protsenti

10.07.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juunis müügiks 506 äripinda. Aastaga on äripindade müügipakkumiste arv vähenenud 14%. Tallinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind kasvas sama ajaga 10%.

Tallinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind oli portaali KV.EE andmetel juunis 1235 €/m².

Linnaositi asub kõige enam ehk 45% äripindade müügipakkumistest kesklinnas. Kesklinna äripindade pakkumiste arv portaalis KV.EE kasvas aastaga 3%, hinnad tõusid 7%.

Kõige kõrgemat hinda küsitakse vanalinna äripindade eest. Vanalinna hinnatase aga langes aastaga 13% ning oli juuni 2432 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	06/2013	06/2014	Muutus, %	06/2013	06/2014	Muutus, %
Haabersti	18		NA	925		NA
Kesklinn	220	227	3%	1 326	1 416	7%
Kristiine	44	25	-43%	951	982	3%
Lasnamäe	76	68	-11%	532	591	11%
Mustamäe	35	23	-34%	639	1 069	67%
Nõmme	29	40	38%	650	653	0%
Pirita	25	22	-12%	1 399	2 056	47%
P-Tallinn	76	60	-21%	866	1 001	16%
Vanalinn	25	28	12%	2 804	2 432	-13%

Tallinn	586	506	-14%	1 124	1 235	10%

Eesti	1 018	846	-17%	855	954	12%
Harjumaa	659	545	-17%	1 044	1 179	13%
Narva	26	45	73%	386	528	37%
Pärnu	104	91	-13%	747	752	1%
Tartu	27	19	-30%	1 282	1 370	7%

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvaraportaali KV.EE vaadatuimad suvilad

10.07.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaali KV.EE teise kvartali kümne vaadatuima suvila seas saab odavaima 14 000 euroga, kuid toekamate suvemajade eest, kuhu saab talvelgi minna, tuleb siiski tunduvalt rohkem maksta.

Tarvo Teslon, KV.EE juht: “Suvilaid hakatakse kinnisvaraportaalist otsima juba märtsist ja huvi raugeb tavaliselt augusti keskel. Kõige enam otsitakse suvilaid hinnavahemikus 20 000 – 30 000 eurot.”

www.kv.ee/2352347: Kvaliteetselt ehitatud “võtmed kätte” põhimõttel moodulmaja. Maja on mõeldud transportimiseks kliendile sobivasse kohta ja paigaldamiseks postvundamendile. Ehitatud soojapidavaks ja aastaringseks kasutamiseks. Hind 30 000 €

www.kv.ee/2362631: Hooldatud suvila Saku vallas koos kõrvalhoonega, kus on oma peenramaa ja viljapuud. Hind 37 500 €

www.kv.ee/2335705: Looduskaunil ja päikselisel krundil metsade ja põldude vahel privaatne suvila Tartumaal. Hind 28 700 €

www.kv.ee/2358554: Kinnistu koos aiamajaga 10 min jalutuskäigu kaugusel Vääna-Jõesuu puhtast liivarannast. Krunt on väga hea planeeringuga, kõrghaljastusega, viljapuuaiaga, tiigiga, peenramaa ja kasvuhoonega. Hind 50 000 €

www.kv.ee/2322720: Haapsalu lähedal mereäärses suvituspiirkonnas heas korras hoonestatud kinnistu koos armsa suvemajaga. Terrassilt suurepärane vaade hooldatud aiale: murupinnal kandvad viljapuud ja marjapõõsad, ilupõõsad ning lilled. Hind 39 000 €

www.kv.ee/2343122: Saaremaal, Mändjala külas müüa toimiv Tiigi Puhkeküla kahe kauni tehisjärve ääres. Võimalus jätkata aktiivset puhkeküla tegevust või kasutada isikliku suvilakompleksina.Kinnistul asub kokku 3 hoonet. Hind 72 000 €

www.kv.ee/2331922: Ühe magamistoaga suvila Kernu vallas. Hoolitsetud õunapuude ja marjapõõsastega aed, kus kõrval elavad aastaringselt naabrid. Hind 14 000 €

www.kv.ee/2324493: Freespalkidest suvemaja roheluses, suurel turvalisel kinnistul, oma viljapuude, marjapõõsastega ja vaarikaistandusega. Hind 46 000 €

www.kv.ee/2343661: Noarootsi vallas, Einbi külas männimetsade keskel, privaates asukohas suvemaja, kus mereni on vaid 600m. Hind 23 000 €

www.kv.ee/2348699: Heas korras suvila Laitses Kaasiku külas. Maja seinad on laotud tellistest, mis hiljem üle krohvitud. Aias kasvavad õunapuud, vaarikas ja mustsõstrapõõsad. Hind 19 990 €

KV.EE on kõige populaarsem kinnisvaraportaal, mille külastajate arv kuus on üle 500 000. Portaalis on pidevalt üleval umbes 38 000 kinnisvarakuulutust. Kinnisvaraportaal KV.EE kuulub koos ostu-müügikeskkonnaga Osta.ee ettevõttele Allegro Baltics.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

KIK kuulutas välja esimesed kolm tänavavalgustuse ehitushanget

10.07.2014 Tõnu Toompark

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja seitsmest ehitushankest esimesed kolm, et leida tänavavalgustuse ehitaja Jõhvi, Haapsallu ja Keilasse. Lähiajal on plaanis välja kuulutada ka ülejäänud nelja linna tänavavalgustuse uuendamise ehitushanked.

Jõhvi linna tänavavalgustuse uuendamiseks tuleb ehitustööde pakkumised esitada 28. juuliks, Keila ja Haapsalu puhul 5. augustiks.

„Hetkel on hindamisel kaks hanget: omanikujärelvalve ja FIDIC insenerihange ning leedvalgustite ja juhtimissüsteemide materjalihange. Mõlemas hankes laekusid pakkumused kuuelt pakkujalt ning edukaks tunnistamise otsused on plaanis teha veel sellel kuul,“ ütles KIKi tänavavalgustuse projektijuht Tõnis Kurrik.

Esimese materjalihanke võitis ASi Esvika Elekter, kes varustab projekti ligi 6500 masti ja masti vundamendiga.

Kui kõik läheb plaanikohaselt, algavad tänavavalgustuse ehitused linnades septembri alguses. Ehitustööde kestvuseks koos lõpliku häälestamisega on planeeritud aasta.

KIK alustas linnade tänavavalgustuse programmi ettevalmistamist 2012. aasta septembris. Projekti raames saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Paide, Kuressaare, Valga ja Võru energiasäästliku tänavavalgustuse terviklahenduse. Kokku paigaldatakse linnadesse üle 12 tuhande leedvalgusti, mis arvestavad iga konkreetse linna eripära. Projekti rahastatakse rohelisest investeerimisskeemist CO2 kvoodimüügi tulu eest Austriale Vabariigile.

Tänavavalgustuse arendamise programmi eesmärk on luua Eesti linnadesse tänapäeva parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasutav, kvaliteetne, nutikas ja samas säästlik välisvalgustuse lahendus. Projekti tulemuseks on ligi 66%-line energiasääst, millest pool saavutatakse tänu kaasaegsete leedvalgustite kasutamisele ning samapalju annab kokkuhoidu nende tark juhtimine. Ehk hilisemateks öötundideks, kui tänavate kasutusintensiivsus on madalam, hämardatakse valgustite valgustugevust. Laiem eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste tarbimisest tulenevat CO2 heitmete hulka.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud juuli 2014

10.07.2014 Urmas Tehver

Juunikuu korteriomandite tehingute arv ja keskmine m2 müügihind vastasid ootustele.

Tehti 550 korteriomandi müügitehingut, mis on 25 võrra ehk 4,3% vähem kui mais. Arvestades, et tegu oli suvekuuga, kuhu jäid sisse ka pühad, siis on turu aktiivsus täiesti normaalne.

Korteriomandite keskmine m2 hind oli juunis 1433 EUR, mis on 3,9% kõrgem kui mais (1379 EUR). Aastases võrdluses oli hinnatõus 19%.

Teises kvartalis tehti Harjumaal 463 hoonestatud elamumaa müügitehingut, mis on suurim number alates 2007 aasta teisest kvartalist. Esimese kvartalis oli tehingute arvuks 309 ja 2013 aasta teises kvartalis 409. Tallinna linnas tehti 97 hoonestatud elamumaa tehingut, mis on 10 võrra rohkem kui esimese kvartalis kuid samas 10 võrra vähem kui 2013 aasta teises kvartalis.

Hoonestamata elamumaadega tehti Harjumaal 242 tehingut (1. kvartalis 184 ja 2013.a. 2. kvartalis 208) s.h. Tallinnas 45 tehingut (1. kvartalis 31 ja 2013.a. 2. kvartalis 42).

Eeltoodust on näha, et aktiivsus korteriturul on natuke langenud, kuid vastavalt on suurenenud kruntide ja elamute turu aktiivsus.

Kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda: upc-kinnisvaraturu-graafikud_juuli_2014.pdf

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinna korteriralli on pisut aeglustunud

10.07.2014 Tõnu Toompark

Viimaste nädalate ja kuude kinnisvarakommentaare ilmestavad hirmutavad väljendid kinnisvaraturu hangumistest, seisakutest ja hinnalangustest. Osalt võib hoiatustega nõus olla, kuid liiga mustades värvides toimunut siiski vaatama ei peaks.

Igal juhul on üsnagi selge, et endise tempoga liikumine pikalt jätkuda ei saa. Mida varem ja laugemalt tehingute arv taandub, seda pehmemalt väheneb surve kinnisvaranõudlusele ja suurem on tõenäosus, et näeme stabiilseid korterite hindu, mitte hinnalangust.

Tehingute arv on endiselt väga kõrge

Maanteel autoga kiirusega 120 km/h kihutades ja põõsas passivat politseinikut või kõrvalistuja laubal hirmuhigipisaraid märgates rahuliku 90-kilomeetrise tunnikiiruse peale aeglustades tundub nagu veniksime teona.

Sama on juhtunud Tallinna elamispindade turul. Normaalne Tallinna elamispindade ehk korterite-majade turu käive võiks olla 3-5% elamufondist ehk 6000-8000 tehingut aastas. Sellise turuaktiivsuse juures ei oleks turg kaldu ei ostjate ega müüjate poole.

2013. aastal oli turuaktiivsus Tallinnas 5,4% ja seda keskkonnas, kus aasta tagasi räägiti veel majanduskriisile lahenduste otsimisest. Tänaseks on jutud majanduskriisist vaibunud, kuid Euroopas kõnelevad relvad on toonud lauale uued riskid. Selles kontekstis ja veel pealegi majanduslanguse tingimustes on Tallinna korteriturul 2014 I poolaastaga omaniku vahetanud 2,5% eluruumidest, mis aasta baasile viiduna näitab endiselt üliaktiivset kinnisvaraturgu.

Sooja suve saabumisega on tehingute arv siiski asunud langusesse. 2014 II kvartalis tehti Tallinnas 1790 korteritehingut. Võrreldes aastataguse ajaga vähenes tehingute arv 11%, eelmise kvartaliga võrreldes oli langus 4%.

Hinnad jätkavad tõusu

Siiani ei ole tehingute arvu taandumine veel hindadele mõjunud ja need kerkivad endiselt tempokalt. Kui vaatame keskmist korteritehingu hinda, siis see oli 2014 II kvartalis aastatagusest 17% kõrgemal. Aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusid hinnad 0,7%.

Seega võime julgelt öelda, et hindade langusest me veel rääkida ei saa. Küll peame arvestama, et tehingute arvu vähenemine avaldab hinnamuutustele pea üks-ühest mõju 2-4 kvartali pikkuse viivitusega. Kui tehingute arv peaks äkiliselt vähenema, siis on oht hindade languseks.

Hetke aeglane tehingute arvu languse positiivne stsenaarium lubab loota hinnatõusu peatumist ja stabiilseid hindu. Seda toetab endiselt ülimadal eluasemelaenude intressimäär ja jõudsalt kerkiv keskmise palga number. Oma osa annavad siin investorid, kes soetavad kortereid üürileandmiseks, kuid selle seltskonna huvi võiks lähitulevikus hakata vaikselt raugema, sest korterite üürihinna ja ostuhinna suhe paneb kasumliku üüriäri kohale oma küsimärgi.

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Selgelt on elamispindade turul olnud tegemist ülekuumenemisega, mis nüüdseks on hakanud positiivselt jahenema.

Keskmine palk on kerkinud isegi kordades aeglasemalt, kui korterite hinnad. Vaatamata sellele on kodusostjate ostujõud madala intressimäära toel siiski üsnagi heal tasemel. Tallinna keskmine palk võimaldab soetada 46 ruutmeetrit keskmist Tallinna elamispinda. Ostujõud on viimase 2 aastaga pisut langenud, aga ikkagi enam kui kaks korda kõrgemal, kui näiteks 2007. aasta tipphindade ajal.

Tänane kinnisvaratsükkel on eelmise sügava kriisi toonud tsükli vend. See tähendab, et nad sama nägu, kuid nende tegemiste-toimetamiste mõju ja mõju ulatus on erinevad. See tähendab, et alusetud on need pessimistlikud ootused, et tänane korterihindade tase võiks 2008.-2009. aasta eeskujul 50% langeda.

Mõningane ehk kuni 15% tehingute arvu langus tasemele, kus Tallinnas käibiks aasta jooksul 4,0-4,2% elamufondis, ei mõju Tallinna korteriturule halvasti. Kvartali-kahe jooksul võimalik ilmnev protsendi-paari suurune hinnalangus ei tähenda veel, et taevas peaks meile kaela langema.

Siiski on selge, et elamispindade turul on toimumas pöörded, kus prognoosimine on keeruline. Erinevaid turuindikaatoreid hinnates näeme me selgelt märke ülekuumenemisele järgnevast jahtumisest, kuid puuduvad märgid sellest, et kinnisvaraturg peaks otsa saama. Olukord on hea, kuid mitte lootusetu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Peetri alevikku rajatakse äripark

10.07.2014 Tõnu Toompark

Selle aasta mais alustas Costas Invest OÜ Rae vallas Peetri Äripargi taristu rajamist. Tegemist on 60 000 ruutmeetri suuruse alaga, mis on jagatud ärikinnistuteks suurustega 3000-7000 ruutmeetrit. Hetkel on müüdud 30% kinnistustest ning kogu äripargi infrastruktuur valmib selle aasta oktoobri lõpuks.

Hetkel käib äripargis tehnovõrkude rajamine ning 2014. aasta oktoobriks valmivad elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja sidevõrgud. Samaks ajaks on asfalteeritud tänavad ja kergliiklusteed ning paigaldatud tänavavalgustus.

„Tööstusalale luuakse vajalike kommunikatsioonidega liitumisvõimalused vähemalt 12 ettevõttele. Kinnistute suurused jäävad 3000-7000 ruutmeetri vahele ning äripargi krunte on võimalik ka liita, et võimaldada endale sobiva suurusega kinnistu,“ kommenteeris Tarmo Kalviste, Colliersi ärikinnisvara osakonna juhataja.

Peetri Äripargist saab Tallinna kesklinnale üks lähim äripark ning eriti sobilik on see jae– ja hulgikaubanduse ettevõtetele, kuna kinnistud on hea nähtavusega ja kerge ligipääsetavusega. Tallinna uuendatav ringtee tagab hea juurdepääsu suurematele maanteedele.

Samuti on äripark lähedal lennujaamale, mis omakorda aitab aega kokku hoida. Eeliseid annab kindlasti ka Rae valla kiire kasvupotentsiaal. 2013. aastal kolis Rae valda elama 443 uut inimest, mis omakorda toob kaasa tööjõu pideva kasvu . Paranenud ühistranspordi ühendus võimaldab aga ka kaugematest kohtadest kohale jõuda.

Peetri Äripargi müügiga tegelevad MT Varahalduse OÜ ja Colliers International Advisors OÜ.

AS Tallinna Moekombinaat uute aktsiate märkimise tulemused

10.07.2014 Tõnu Toompark

24. aprillil 2014 toimunud AS Tallinna Moekombinaat (edaspidi Tütarettevõtja) aktsionäride koosolekul võeti vastu otsus Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise kohta.

Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise teise emissiooni märkimine lõppes 08. juulil 2014. Tütarettevõtja juhatus otsustas 09. juulil 2014 tühistada kõik märkimisperioodil märkimiseks pakutud aktsiad. Teise märkimisperioodi tulemusena ei lasta välja uusi Tütarettevõtja aktsiaid.

Paolo Michelozzi, AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees kommenteeris märkimistulemusi järgnevalt: „Keskuse vundamendisüvendi kaevetööd ning projekteerimistööd jätkuvad plaanipäraselt ning hetkel täiendavaid vahendeid projekti kaasata ei olnud vajalik. Samal ajal oleme alustanud pakkumusläbirääkimisi juhtivate ehitusettevõtetega peatöövõtja leidmiseks ning järgnevaid emissioone kavandame juba pakkumusprotessi käekäigust sõltuvalt“.

AS Pro Kapital Grupp teavitab investoreid Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise järgmiste emissioonide tulemustest pärast iga emissiooni tulemuste selgumist.

AS Tallinna Moekombinaat on 05.03.2008 asutatud äriühing, mille põhitegevuseks on Tallinnas Peterburi tee 2 paikneval kinnistul kaubanduskeskuse arendamine. Kavandatud kaubanduskeskus on üks kõige dünaamilisemaid kaubanduskeskuste arendusi Baltimaades, asudes Tallinna suurima ja kaasaegseima liiklussõlme ääres vaid mõne minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast ning Tartu, Narva ja Pärnu maanteede alguspunktis.

Kaubanduskeskuse ankurrentnikuks on Selveri hüpermarket ligi 6000 m² ning kokku on keskuse 55 000 m² rendipinnal ruumi enam kui 200 poele. Kaubanduskeskus on osa tulevasest suurest Tallinna ühistranspordisõlmest, mis on linna üks olulisimaid infrastruktuuri arendusi lähiaastatel ning mis hõlmab lisaks kohalikele liinidele ka ühendust lennujaama ja tulevase Rail Baltica rahvusvahelise raudteejaamaga.

Nordecon: Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsus

09.07.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) erakorraline üldkoosolek toimus 09. juulil 2014. a algusega kell 09.30 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Nordecon AS’i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktile vastu järgmise otsuse:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi aktsionäride 27. mai 2014 korralise üldkoosoleku otsuse nr 6 muutmine

Muuta Seltsi aktsionäride 27. mai 2014 korralise üldkoosoleku otsuse nr 6 kahte esimest alapunkti ja kehtestada need järgmises sõnastuses:

– Suurendada Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi rakendamiseks Seltsi aktsiakapitali 1 618 755 uue nimiväärtuseta Seltsi aktsia emiteerimise teel 1 034 573,01 euro võrra, so 19 657 131,90 eurolt aktsiakapitali uue suuruseni 20 691 704,91 euroni.

– Lasta uued aktsiad välja ülekursiga 0,338 eurot aktsia kohta (ülekursi kogusuuruseks kujuneb 546 950,63 eurot).

Lisaks teatab Nordecon AS, et vastavalt 27. mai 2014 korralisel üldkoosolekul vastuvõetud aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimustele on Nordecon AS sõlminud optsiooniprogrammi korraldaja Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ’ga ja viimase poolt optsiooniprogrammi läbiviimiseks asutatud tütarettevõtte, Veratrum OÜ’ga, teenuse osutamise ja optsioonilepingu, mille kohaselt Veratrum OÜ märgib ja omandab optsiooniprogrammi läbiviimiseks optsiooniaktsiad ning võõrandab need lepingus sätestatud tingimustel ja korras tagasi Nordecon AS’ile.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Suur kinnisvaraturu ülevaade: Elamispindade turu aktuaalsed riskid

09.07.2014 Tõnu Toompark

Korterite hinnad on siiani kerkinud väga kiiresti. Meediasse on tekkinud uued teemad kinnisvaraturu hangumisest, hindade langusest ja millest kõigest veel.

Tehingute arvu kasv on näidanud sarnast muutusetempot – aasta alguse kiirest kasvust on saanud langus.

Keskmise palga eest saab üha vähem ruutmeetreid korteripinda.

Aga mis saab edasi? Kas kiire hinnatõus pöördub languseks? Kas tehingute arv viib seisakuni kinnisvaraturul? Kas kasvav palk ja madal intressimäär kõrvaldavad kõik negatiivsed trendid?

Eeltoodutele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse värske elamispindade turuülevaade “Elamispindade turu aktuaalsed riskid“.

Ülevaade “Elamispindade turu aktuaalsed riskid” vaatab Eesti ja Tallinna kinnisvaraturu tänast ja homset seisu ning analüüsib turu üliaktiivsusest tulenevaid riske. Teeme prognoose pool-poolteist aastat ettevaatavalt.

Ülevaate koostaja on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Ülevaate tellimisel toimub ülevaate esitlus tellija juures. Reeglina läheb ülevaate esitlusele 1,5 tundi, jutuka publiku puhul ka pisut kauem.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi tonu@adaur.ee või kontaktivormi kaudu lehel Turuülevaade.