Statistika: Eluasemete arendusprojektide laenukäive kasvas aastaga 14%

04.03.2014

Eluasemete arendusprojektide finantseerimise laenujääk oli 2013 IV kvartali lõpu seisuga Eesti Panga andmetel 204 miljonit eurot. Aasta tagasi olii laenujääk 236 miljonit eurot. Aastaga vähenes laenujääk 14%.

Eluasemete arenduseks väljastasid pangad 2013. aasta jooksul laenusid 51 miljoni euro väärtuses. See on 2012. aastaga võrreldes 14% rohkem.

Kogu kinnisvaraarendusse antud laenude käive kerkis samal ajal 5% võrra ehk 433 miljonile eurole.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Jõhvi rajatakse riigi toel uus logistika- ja äripark

03.03.2014

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eraldab miljon eurot toetust Jõhvi uue logistika- ja äripargi välja arendamiseks. Tegemist on regionaalministri valitsemisalas välja töötatud meetmega „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetuse eesmärgiks tugevdada Ida-Virumaa potentsiaali kasutades ära piirkonna tugevusi. „Ida-Virumaal on veel kasutamata potentsiaali uute tööstusalade tekkeks. Seda toetavad nii soodne logistiline asukoht kui ka sobiva tööjõu olemasolu piirkonnas,“ ütles Kiisler.

Jõhvi kui maakonnakeskusesse on mitmed logistika- ja tootmisettevõtted avaldanud soovi viimastel aastatel alustada või laiendada seal oma tegevust. „Tööstusalale luuakse vajalike kommunikatsioonidega liitumisvõimalused (vesi, kanalisatsioon, gaas, side) vähemalt 16 ettevõttele, lisaks rajatakse vajalik teedevõrk koos tänavavalgustusega,“ kommenteeris EASi Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankov. „Investeeringu tulemusena on oodata piirkonda üle 200 uue töökoha,“ lisas Hankov.

Projekti kogumaksumus on 1,37 miljonit eurot, millest 27% panustab omaosalusena Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Sihtasutus.

Varasemalt on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetatud Ida-Virumaal tööstusalade arendamist Narvas, Vaivaras, Kohtla-Järvel ja Püssis. Senini on edukaimaks kujunenud Narva Logistika- ja Tööstuspark, mida arendas samuti Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Sihtasutus. Narva projekti käigus on uuele tööstusalale asunud juba 7 ettevõtet, millest 2 (Estin Warehousing OÜ ja Febparts OÜ) on alustanud tegevusega ning 5 (New Flight OÜ, ESME OÜ, Westaqua-Invest OÜ, Primatek Coatings OÜ ja Emlak Eesti OÜ) tegelevad hetkel tootmishoonete ehitusega. Nende ettevõtete investeeringute kogumaht on ca 45 miljonit eurot.

SEB nädalakommentaar: palgatõusu enam igaühele ei jagu

03.03.2014

SEBKuigi majanduses ei läinud 2013. aasta lõpus mitte kõikse paremini, siis tarbijatel pidu jätkus. Keskmise palga tõus oli neljandas kvartalis jätkuvalt väga kiire, tõustes aastaga 7,6 protsenti.  Samal ajal inflatsioon aeglustus 1,5 protsendi peale ning seega suurenes tarbijate ostujõud 6 protsendi võrra. Seda on märgatavalt rohkem kui veel 2013. aasta alguses olnud 2,8 protsendine palga reaalkasv.

Paraku ütlevad loodus- (või siis majandus-) seadused, et kui tarbijad on üksi pidutsema jäänud, siis pikka pidu ei ole. Toolide ringmängus hakatakse vaikselt toole kokku korjama. Alljärgnevalt veidi lähemalt sellest toolide ringmängust.

On selge, et palgasurve oli 2013. aastal märksa tugevam kui majanduses võimekus lisandväärtust luua, mis viis varasemast enam lahku majanduse nominaalkasvu ja palgakasvu tempod ning tähendas ka tootlikkuse langust. Palgasurve on viinud palgad tõusule pea igas sektoris, küll mõnevõrra erineval määral. Samal ajal majanduskasvu mõttes hästi läks neist vaid käputäiel sektoritel ning aasta lõpuks keskmisena enam majanduskasvu alles ei jäänudki. Ning lisandväärtuse kasvu poolest on sektoriti läinud väga erinevalt. Seetõttu on osades sektorites on asutud seda lahknevust korrigeerima. On märgata pöördvõrdelist seost palgakasvu kiiruse ja hõive kasvu vahel sektoriti. Kus palk kiirelt kasvab, seal kasvab hõive vähem või koguni väheneb. Ning sektorites, kus palk on kasvanud kiiremini, kuid lisandväärtus kahaneb, on alustatud hõive vähendamisega. Eriti kiire palgakasvuga olid just need sektorid, mis olid peamised süüdlased majanduskasvu pidurdamisel – põllumajandus, veondus ja laondus ning ehitus. Kas tuli neile lisandväärtuse kukkumine suure üllatusena (mida on raske uskuda), või on neil mingi plaan, kuidas sellest august kiire palgakasvuga üle saab, seda saab näha juba sel aastal. Tõenäoliselt tuleb siiski palgakasvu korrigeerida. Kõigis neis on aga ka juba hõivet vähendatud. Ning ehituses on juba palgakasv neljandaks kvartaliks kokku kuivanud 3 protsendi peale.

Ka palgakasvu struktuur peegeldab vaikselt toimuvaid muutusi tööturul. Kui keskmisena oli palgakasv neljandas kvartalis endiselt kiire, siis selle laiapõhjalisus on hakanud viimaste kvartalite jooksul murenema. Kõige rohkem töötajaid sai palgatõusust osa eelmise aasta teise kvartali jooksul. Neljandaks kvartaliks puudutas palgatõus vähemaid sektoreid ja inimesi ning palgatõus paljudes sektorites aeglustus.

Palgakasvu ja tootlikkuse varasemast suurem lahknevus võib edasi viia kahte suunda – kas palgakasvu aeglustumine ja/või väiksem tööhõive või sellele alternatiivina suurem inflatsioon. Inflatsiooni kaudu ei õnnestu ilmselt enam kuigi palju kohandumist läbi viia, kuna välismaailma deflatsioonilised jõud panevad sellele oma kämbla ette. 2014. aasta jaanuari tootjahinnaindeks indikeerib selgelt inflatsiooni edasise aeglustumise suunas. Jaanuaris tootjahinnaindeks esmakordselt langes viimase nelja aasta jooksul, võrreldes eelmise aastaga (-0,2 protsenti), mis on üsna järsk muutus pärast eelmise aasta üle 4 protsendilist tõusu. Ühtlasi osundab see ka palgakasvu tempo aeglustumise suunas.

Niisiis, kui inflatsiooniga kohanemisvõimalused on piiratud, on tõenäolisem kohandumine tööturu kaudu, nii hõive vähendamise kui palgakasvu vähendamise kaudu. Keskmise palga kasv jääb ilmselt suhteliselt tugevaks ka 2014. aastal, muuhulgas jätkuvalt puuduoleva kvalifitseeritud tööjõu tõttu, miinimumpalga 11protsendilise tõusu ning ka riigisektori palgafondi plaanitava tõusu tagajärjel.

Samas hakkab palgatõusu pidurdama majanduse nominaalkasvu pidurdumine 2014. aastal, langenud tootlikkus ning asjaolu, et tuleb liikuda tagasi suureks kärisenud vahest palgatõusu ja majanduse nominaalkasvu vahel, mis on püsinud viimased kolm kvartalit. Kuigi see vahe tõotab püsima jääda ka sel aastal.

Seega võib keskmine palgatõus jääda 2014. aastal 5 protsendi ümbrusse ning rohkem muutusi tuleb hõive kaudu.

Palgakasvu aeglustumine ning hõive vähenemine tähendavad ka tarbimise kasvu nõrgenemist 2014. aastal, mis on teadupärast olnud majanduse peamine kasvuvedur 2013. aastal. Kui ühtki teist vedurit asemele ei tule, ei ole ka suuremat edasiliikumist majanduses tervikuna loota.

 

Ruta Arumäe
Majandusanalüütik
SEB

Maamaksuvabastus jätab Tallinna koduomanike taskusse 9,8 miljonit eurot

03.03.2014

Tallinna umbes 153 000 koduomaniku maamaksuvabastuste kogusumma on umbes 9,8 miljonit eurot.

Tallinna koduomanike keskmine maamaksuvabastus on 63,83 eurot, suurim maamaksuvabastus aga 4313,90 eurot ning väikseim 0,25 eurot.

Maamaksuvabastus määrati kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri 1. jaanuari 2014 seisuga kannete alusel.

Maamaksust vabastati elamumaa omanik või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik kuni 1500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

KredExi kaasabil paranes eelmisel aastal 339 korterelamu seisukord

03.03.2014

KredexLõppenud aastal kasutati 339 Eesti korterelamu renoveerimisel riikliku finantsasutuse KredEx instrumente, kas siis rekonstrueerimistoetuse, renoveerimislaenu või korterelamu laenukäenduse näol, et muuta hooned energiasäästlikumaks.

„Eestis on enamus korterelamuid ehitatud aastatel 1960-1990, majade soojapidavus on madal ning küttekulud seega suured. Alates 2010. aastast väljastatud korterelamute komplekssele renoveerimisele suunatud toetused on aidanud tänaseks parandada 498 korterelamu soojapidavust ning vähendada energiakulusid. Renoveerimistööde tulemusena saavutavad korterelamud keskmiselt kuni 43-protsendilise energiasäästu,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi kt Triin Reinsalu.

KredExi rekonstrueerimistoetus määrati 2013. aastal 95 kortermajale, mis said toetust kokku 8,3 miljoni euro ulatuses. Kokku investeerisid korterelamud renoveerimisse KredExi rekonstrueerimistoetuse abil 30,3 miljonit eurot.

KredExi soodusintressiga korterelamu renoveerimislaenu väljastasid möödunud aastal Swedbank ja SEB Pank 167 korterelamule kogusummas 16,7 miljonit eurot. Keskmine eraldatud laenusumma oli 100 000 eurot ja keskmine hoone pind 2252 ruutmeetrit.

KredExi korterelamu laenukäenduse sai eelmisel aastal 77 kortermaja käendussummas 4,5 miljonit eurot, mis võimaldas korteriühistutel kaasata pankadest täiendavat finantseerimist 7,7 miljoni euro ulatuses.

LVM Kinnisvara: jõustuv seadus mõjutab korteriostjate ostukäitumist

03.03.2014

Riigikogu võttis 19.02.2014. vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2018. Kuigi uus seadus ise jõustub alles aastate pärast, on sellega muudetud rida seadusi, milliste muudatused jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Eriti oluline kinnisvaratehingutes osalejatele on korteriomandiseaduse muudatus, millega korteriomandi omandaja vastutab võõrandaja majandamiskulude võlgnevuse eest ka juhul, kui valitsemine toimub ilma korteriühistuta. Korteriühistute puhul on vastav norm juba täna sätestatud korteriühistuseaduses, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel vastutavad uus ja vana korteriomanik endise omaniku kohustuste eest solidaarselt. Seadusemuudatuse kohaselt vastutab uus korteriomanik endise omaniku kohustuste eest käendajana, mis väljendab põhimõtet, et omandi üleminek ei vabasta korteriomandi võõrandajat kohustustest, mis on juba sissenõutavaks muutunud. Käendusega on tagatud kõik korteriomandist tulenevad kohustused, eelkõige majandamiskulu nõuded ning viivised. Muudatuse kohaselt on, erinevalt kehtivast õigusest, aga korteriomandi omandaja vastutus piiratud korteriomandi väärtusega. Seega on omandaja kaitstud selle eest, et nõude suurus võiks ületada korteriomandi väärtuse.

Tähelepanu väärib veel korteriomandiseaduse täiendus, mis käsitleb kaasomandi eseme ajakohastamist. Sellega on sätestatud uudne võimalus otsustada korteriomanike kvalifitseeritud häälteenamusega kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemine. Silmas on peetud muudatusi, mis muidu kuuluksid täielikult või osaliselt ehituslike ümberkorralduste hulka ja mille tegemiseks oleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Ajakohastamisega on tegemist siis, kui muudetakse olukorda, mis ei ole üldlevinud arusaamade kohaselt enam ajakohane, näiteks kuivkäimla asendatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, ahjukütte asendatakse keskküttega vms. Samas tuleb selliste otsuste puhul arvestada, et ei kahjustataks ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, nii soovi säilitada harjumuspärane elukorraldus kui ka soovi vältida ülejõu käivaid kulusid.

Samuti on oluline asjaõigusseaduse muudatus, mis käsitleb kaasomandi valdamist ja kasutamist. Muudatusega nähakse ette, et kaasomanike häälteenamusega saab otsustada vaid tavapärase valitsemise küsimusi, muidu valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kõigi kaasomanike kokkuleppe alusel. Seega saab edaspidi kaasomanikust „suuromanik“ otsuseid teha küll üksinda, kuid ainult nendes küsimustes, mis mahuvad „tavapärase valdamise ja kasutamise“ piiridesse.

LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kas kodu on investeering?

03.03.2014

Mõne aasta eest pidasid Eesti inimesed kinnisvarainvesteeringu all silmas eelkõige oma kodu soetamist. Arco Vara kogemus näitab, et kodu ja investeeringu mõisted lähevad viimasel ajal üha rohkem lahku.

Kodu kui investeering

Tasub teada, et kodu ostuhind on küll oluline, kuid kodu valitakse emotsioonide põhjal. Kodu ostetakse kohta, kus tahetakse ise elada. Investeeringu puhul on ostuhind oluline eelkõige müügihinna kontekstis. Tähtis on nii investeeringu suurus kui ka see, kas investeerid oma või laenuraha ja millist kasu tahad saada. Enne ostu tuleb leida vastused küsimustele, kas tahad investeeringut hoida mingi konkreetse aja ja müüa seda mingi sündmusega seotult, näiteks, kui lapsed lõpetavad kooli ning lahkuvad kodust.

Ihaldatud kaup

Arco Vara maaklerid puutuvad üsna tihti kokku inimestega, kes otsivad investeeringuks midagi väga head ja seda väga hea hinnaga. Kliendid kohkuvad, kui kuulevad, et samasuguseid inimesi pöördub kinnisvarabüroodesse praegu kümneid ja rohkemgi veel. On tekkinud lausa järjekord ja saame lubada vaid seda, et võtame hea asja müüki tulekul ostuhuvilistega ühendust.

Kui ostjal on sobival hetkel raha või finantseering olemas, võib ta kasvõi kohe notarisse minna ja talle meeldima hakanud kinnisvara ära osta. Investeerimisvõimalusi on erinevaid. Mõne aasta eest ei maksnud põllumaa peaaegu midagi ja kes toona põllumaad ostis, on täna väga rahul. Igasse kinnisvaraobjekti ei ole aga mõtet investeerida.

Asukoht

Korteritesse investeerimine on paljuski Tallinna-keskne. Kõige määravamateks valikukriteeriumiteks endiselt asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Tallinna piires on kõige kindlam osta korter kesklinna uuemasse majja, sest siis saab seda olenemata kinnisvaraturu olukorrast mistahes ajahetkel nii välja üürida kui ka müüa.

Tallinna kesklinna uuemate majade korterite järele on alati nõudlust. Muudel juhtudel sõltub korteri hind maja ja piirkonna üldisest olukorrast ning võib vaatamata korteriomaniku heaperemehelikule suhtumisele järjest väheneda. Investeerimisnimekirja lõpus on tõenäoliselt väikelinnade korterid osaliselt tühjaks jäänud majades.

Küsime seetõttu alati ostjalt, kas ta otsib omale kodu või tahab investeerida. Kui aastaid tagasi ütlesid inimesed, et mis see maakleri asi on, siis nüüd julgevad nad oma investeerimissoovidest rääkida ja saame paremini nõu anda.

Praktilisus

Kodu valikul vaadatakse ennekõike kinnisvara tänast olukorda ja seda, kus asub lasteaed, kool, bussipeatus või arst, millises kohas käivad lapsed trennis, kui kiiresti pääseb kodust lasteaeda, kooli või tööle.

Viimastel aastatel on tegusamad tallinlased kodu otsimisel jälginud ka liiklusummikuid. On müüdud näiteks maha oma ilus 300-400 ruutmeetrine Pirita või Kakumäe maja ja ostetud korter Tallinna kesklinna. Edaspidi vaadatakse väga hoolsalt kodu kulude poolt.

Väärtus

Kodu väärtuse teadmine on osa majandusõpetusest. Kodu puhul ei mõelda enamasti, mis see korter, maja või villa praegu ning tulevikus maksab. Investeerides arvutame koos kliendiga välja, mis maksab kinnisvara täna, kui palju on selle tootlikkus, tulusus, mida peab tegema, et rohkem tulu saada ja mida maksab ostetav kinnisvara teatud aastate pärast.

Vaade naaberkinnistule

Tark investor vaatab kinnisvaraobjekti valides ka seda, mida naabrusesse ehitatakse. Seetõttu tasub välja selgitada, kuidas paiknevad ümbruskonnas nii praegused kui tulevased tootmishooned, kust hakkavad kulgema magistraalid ja kuhu tulevad uued liiklussõlmed, milline saab olema ümbruskonna väljanägemine ning müratase. Koduostja ei mõtle sageli sellele, et ilusal aasal võib juba mõne aasta pärast olla tööstuspark, teda mõjutavad rohkem tänased emotsioonid ja vaade.

Omahind

Kodu turuväärtusele hakatakse tavaliselt mõtlema alles siis, kui kodu ülalpidamine muutub liiga kulukaks või tekib mingi muu möödapääsmatu vajadus oma vara müüa. Kes otsib heas korras ja väärtuslikku kinnisvara investeeringu mõttega, vaatab ikka numbreid olevikus ja tulevikus ega ole nõus hüvitama müüja kulutusi ehitusele ning eripärasele sisekujundusele.

Maaklerite praktikas on olnud mitmeid juhtumeid, kus oma kodusse investeerimisel tehti soklikorrusele basseine ja jõusaale, õuealale uhket haljastust, tiike ja jõekesi. Ühel hetkel tuli seda kõike müüa, kuigi vara omahind oli oluliselt kõrgem kui turuväärtus.

Müügivalmidus

Paljud kliendid võtavad küll laenu, kuid ei ole valmis selleks, et maksavad seda 30-40 aastat. Nad arvestavad oluliselt lühema laenu tagastamise ajaga ja tahavad investeeringuks soetatud korteri müüa näiteks kolme, viie või kümne aasta pärast.

Kinnisvarasse investeeritakse mitte kui pensionisambasse, vaid üha sagedamini hoopis laste koolitamiseks. Paljud vanemad arvestavad, et kui nende laps lõpetab põhikooli või gümnaasiumi, tuleb vahetada kinnisvara kas dollariteks või naeladeks, sest noored lähevad välismaale edasi õppima.

Põlvkondade erinevus

Noorem põlvkond pole meelestatud paiksusele ja eluaseme üürimine annab teatud vabaduse. Paljud vaatavad maailmas ringi, õpivad või lihtsalt harivad ja arendavad ennast, käivad selle raha eest kasvõi teatris või puhkusereisil, mis neil muidu oma kodu soetamiseks ja mööbli ostmiseks kuluks.

Vanem põlvkond on ühes kohas elanud 40-50-60 aatstat. Selline kodu on käinud perekonnaliinis käest kätte, praegused koduomanikud on seal ise üles kasvanud ja oma lapsed kasvatanud. Niisuguses kodus väärtustatakse iga pisiasja ja ollakse üsna emotsioonides kinni.

Mälestused

Üha sagedamini elavad peremees ja perenaine oma kätega ehitatud majas juba kahekesi ja lapsed ei taha maja ülalpidamisest midagi kuulda. Sellises majas on tavaliselt ka tohutult asju, millest ei raatsita loobuda.

Nii mõnigi koduomank on olnud kodu külge aheldatud, kuna on pidanud seal tohutult tööd tegema, ehitama ja remontima vanemate sunnil. Vahel püüavad noored just seetõttu selliste mälestustega seotud kinnisvarast lahti saada. Uued arendused tehakse samas nii, et kõik on juba elamiseks valmis, võta vaid oma hambahari ja koli sisse. Seal on elanike emotsionaalne side oma koduga ilmselt palju väiksem ning edaspidi müüa lihtsam.

Maia Daljajev
Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht

Artikli allikas on
Arco Vara.		 Arco Vara

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 06/03/2014

03.03.2014

Kinnisvara fotokoolitusNeljapäeval 06/03/2014 toimub Kinnisvara fotokoolitus. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

  • üldteadmised fotograafiast;
  • oskused paremini kaadrit koostada;
  • võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
  • võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

6-tunnise koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

NB! Koolitusele tasub kaasa võtta isiklik fotoaparaat.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub neljapäeval 06/03/2014 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Riigi Kinnisvara AS otsib Narva-2 piiripunkti ja jalgteesilla ehitajat

03.03.2014

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Narva-2 piiripunkti ja jalgteesilla rekonstrueerimistööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 25. märtsini. Ehitustegevusega on plaanis alustada suvel ning piiripunkti ja jalgteesilla ehitustööd tuleb lõpetada selle aasta lõpuks.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalvejuhi Rando Kruusmaa sõnul on ehitustööde eesmärk muuta piiriületus Narva ja Ivangorodi piiripunktides inimeste jaoks kiiremaks ja mugavamaks, arvestades seejuures ka liikumispuudega inimeste vajadusi. „Ühtlasi saab piiripunkt juurde seni puudunud tollikontrolli funktsiooni. Samuti rekonstrueeritakse olemasolev Parussinka jalakäijate sild, rajades sillale piiriületajaid sademete eest kaitsva galerii,“ lisas Kruusmaa.

Piiripunkt Narva-2 asub kahekorruselises hoones Narva jõe kaldal endise Kreenholmi Manufaktuuri sissepääsuvärava naabruses. Piiriületus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel üle Narva jõe toimub 1980. aastal ehitatud Parussinka jalakäijate silla kaudu. Sild on 10-avaline lihttala sild kogupikkusega 184,5 meetrit.

Narva-2 piiripunkt rekonstrueeritakse regionaalministri valitsemisalast koordineeritava Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 vahenditest. Narva-2 piiripunktiga samaaegselt rekonstrueeritakse ka Narva-1 piiripunkt, mille ehitushange kuulutati välja 17. veebruaril. Mõlema piiripunkti ehitustööd tuleb lõpetada käesoleva aasta lõpuks.

Riigihange „Narva-2 piiripunkti rekonstrueerimis- ja ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150038. Pakkumiste esitamise aeg on 25. märts 2014 kell 13.00.

Ajaloorubriik: Uued tared keset Tallinna

03.03.2014

1920. aastate alguses ümbritsesid Tallinna vanalinna vanad puitagulid, paljud tänaseks hoonestatud alad olid aga heina- või peenramaad.

Praegune raadio- ja telemaja vaheline ala oli toona osa suurest politseiaiast. Sealset Raua asumi piirkonda oli aga asutud kaasaegsete kivimajadega hoonestama juba tsaariaja lõpus.

Pärast Eesti Vabariigi sündi hoogustus ehitustegevus taas, sest riik pakkus selleks odavat laenu. 1923. aastal moodustati väikekorterite ehitusühing Tare, kes asus rajama 1913. aastal linnakaardile kantud Kreutzwaldi (algselt Romanovite) tänava äärde moodsaid kortermaju.

1924. aastal asus Tare ehitama Herbert Johansoni projekti järgi neljakorruselist telliskivimaja Kreutzwaldi 17/Faelhmanni 2. Järgmiseks aastaks oli hoone valmis. Samal aastal ehitas Tare järgmise kortermaja kõrvalkinnistule aadressiga Faelhmanni 4. Ka selle hoone arhitektiks oli Herbert Johanson.

Eesti toona kuulsamaid arhitekte Herbert Johanson projekteeris ka 1932. aastal Kreutzwaldi 19 kinnistule kerkinud Tare kortermaja.

1935. aastal tehti ühingu üldkoosolekul otsus uue kortermaja ehitamiseks aadressil Gonsiori 25. Projekti eelkavandi tegi arhitekt Tõnis Mihkelson, lõpliku projekti vormistas Elmar Lohk. Ehitustööd algasid 1937. aasta aprillis. Viiekordne, kahe lifti ja keskküttega maja sai valmis vabariigi aastapäevaks 1938.

Enne nõukogude okupatsiooni jõudis Tare ehitada veel ühe suure kortermaja aadressile Kreutzwaldi 15/Faelhmanni 1. Ka selle projekt sündis Tõnis Mihkelsoni ja Elmar Lohu koostöös. Maja võeti vastu novembris 1939, rahvasuus hakati seda kutsuma kaptenite majaks.

Samal aastal oli endine Politseiaed kujundatud kaasaegseks haljasalaks. Politseipargi kõrvale rajati aga Gonsiori tänava lai siht. 1940. aasta juunipöörde järel olid Tare elanikud väljatõstetavate nimekirjas.

Pärast vaidlusi pääsesid elanikud siiski oma kodude loovutamisest punaarmeelastele. Teise maailmasõja lahingutes ja pommitamistes said Tare hooned väiksemaid purustusi. Nii ilmestavad nad tänaseni Tallinna linnapilti.

Kreutzwaldi
Fotol Kreutzwaldi 17/Faehlmanni 2 elumaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Andrese Klaasi AS ehitab Lasnamäele uue tehase

28.02.2014

Baltikumi üks suuremaid klaaslahenduste tootjaid Andrese Klaasi AS laiendab tootmist ja ehitab Lasnamäele uue 2500-ruutmeetrise tehase.

Tehingut nõustanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Juha Ajakaineni sõnul ehitab klaasifirmale Tallinnasse uue tehase Rootsi päritolu investeerimisfirma Catella. “Andrese Klaasi läheb Lasnamäele Paneeli tänavale kerkivasse hoonesse pikaajaliseks üürnikuks,” ütles Ajakainen.

“Mudel, mille puhul tootmishoone ehitab investeerimisfirma, on Eestis järjest populaarsem. See on ka päris loogiline – kui tootmisettevõtte põhitegevusala pole kinnisvarahaldus, siis kasutatakse raha pigem oma äri arendamiseks, millest saab parema tootluse,” lisas Ajakainen.

Hoone ehitus algab tänavu kevadel ja maja valmib 2014. aasta sügisel.

Eesti kapitalil põhinev Andrese Klaasi AS on asutatud 1995. aastal.

Telliskivi Loomelinnak müüdi 4,8 miljoni euroga

28.02.2014

Eastern Europe Real Estate Investment Fund (EEREIF) müüs eile Telliskivi Loomelinnaku 4,8 miljoni euro eest Butembo OÜ-le, mille omanikeks on Rootsi perekond Andrén. Uutel omanikel on suured plaanid jätkata Loomelinnaku arendamist ning Telliskivi praegune meeskond jätkab projekti igapäevast juhtimist.

„Telliskivi Loomelinnak on meie portfellis kahtlemata kõige suurema sotsiaalse mõjuga projekt. Piirkonna arendamine on tähendanud uute kontseptsioonide väljatöötamist ning teistest riikidest saadud ideede kasutamist eesmärgiga pakkuda meie rentnikele ja külastajatele uusi lahendusi,“ kommenteeris tehingut Tõnu Pekk, EEREIFi fondijuht

Telliskivi Loomelinnaku ja fondivalitseja meeskond on viimasel paaril aastal investeerinud palju aega ja raha, et luua endisest tehasehoonest ainulaadne büroo-, meelelahutus- ja ärikeskus, mida külastavad nii kohalikud kui ka välismaalased.

“Tänane tehing tõestab, et need investeeringud on olnud kasulikud nii Telliskivi piirkonna arengule kui ka EEREIF-i fondi investoritele,” lisas Pekk.

Telliskivi Loomelinnakus on 5 söögi –ja joogikohta, 14 kauplust, lisaks lastehoid ning erinevate ettevõtete ja organisatsioonide kontorid – kokku umbes 150 üürnikku.

Kinnisvarafond EEREIF on 2008. aastal loodud kinnisvarafond, mis on investeerinud Ida-Euroopa ärikinnisvara objektidesse. 2013. aastal algas Fondi tähtaegne likvideerimine ja Telliskivi Maja OÜ müük on esimene müügitehing likvideerimisperioodil.

Ehitusmahud jäid varasema aasta tasemele

28.02.2014

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2013. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,2 miljardi euro eest, mis oli 0,7% rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenesid ehitusmahud 2%.

Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 897 miljoni euro eest. 2012. aastaga võrreldes jäi nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine praktiliselt samale tasemele (kasv vastavalt 0,7% ja 0,6%). 2013. aasta ehitusmahud on võrreldavad 2006. ja 2008. aasta näitajatega, jäädes ehituses seni edukaima, 2007. aasta ehitusmahtudele alla enam kui kuuendiku võrra.

Ehitusmahtude kasv kohalikul ehitusturul põhines peamiselt hoonete uusehituse elavnemisel, mida toetas ka taristuobjektide ehitus. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid 2012. aasta tasemele.

Välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht vähenes 2013. aastal 13%. Välismaal vähenesid nii hoonete- kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 9%.

Teist aastat järjest kasvas uute eluruumide arv. Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aastal kasutusse 2079 uut eluruumi, s.o 90 eluruumi rohkem kui aasta varem. Sarnaselt 2012. aastale asus suurem osa valminud eluruumidest ühepere-, kahepere- või ridaelamutes ning iga teine eluruum oli vähemalt neljatoaline. Ka 2013. aastal valminud eluruumi keskmine pind – 120 ruutmeetrit – on üks kõrgemaid näitajaid viimase viieteistkümne aasta jooksul. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu linn.

Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsete elamispindadele püsib. 2013. aastal väljastati ehitusluba 3049 eluruumi ehitamiseks. Kuigi ehitamisele tulevate eluruumide arv kasvas võrreldes aasta varasemaga vaid veidi, on turule jõudmas mitmed uusarendused kõrgete korterelamute (mille ehitamine oli vahepealsetel aastatel praktiliselt peatunud) näol leevendamaks nõudlust Tallinna korteriturul.

2013. aastal lubati kasutusse 887 mitteelamut kasuliku pinnaga 607 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, põllumajandus- ja tööstuspinda. Võrreldes 2012. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta IV kvartalis omal jõul 566 miljoni euro eest, mis oli 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 4% vähem. Hooneehitustööde maht suurenes 2% ning rajatiste ehitusmaht vähenes enam kui kümnendiku võrra.

Ehitusmahuindeks, 2000–2013
(2010 = 100)

Construction volume index, 2000–2013

Eesti Arhitektide Liidu uueks esimeheks valiti Indrek Allmann

28.02.2014

Täna, 27.veebruaril peeti KUMU suures auditooriumus Eesti Arhitektide Liidu üldkogu, mille raames valiti liidule järgnevaks kaheks aastaks uus esimees, 20-liikmeline eestseisus ning anti välja teenetemedalid parimale ehitajale, tellijale ja publitsistile. Eesti Arhitekide Liidu esimeheks valiti Indrek Allmann.

Ametist lahkuv ning liidu juhatuses jätkav Peeter Pere loodab, et 4 aastaga suudeti rajada tugev platvorm arhitektuurist arusaamise parandamiseks.

“Buumi ajal olime pildil, kuid sellele järgnenud karm argipäev pole arhitektuurikultuurile nii jätkusuutlik olnud, “ nentis Pere, soovides uuele esimehele edu hetkepositsiooni oluliseks parandamiseks.

Indrek Allmann osutus valituks 97 poolthäälega ning rohkem kandidaate esimehe kohale ei olnud seatud.

Indrek Allmann ise peab Eesti Arhitektide Liitu üheks vanimaks ühiskondlikuks organisatsiooniks Eesti Vabariigis.

“Pean lähiaastate olulisimaks eesmärgiks arhitektuuriteenuste ekspordi suurendamist ning läbi selle ka professiooni tugevdamist Eestis. Siseriiklikul tasandil vajab lahendamist küsimus, mil viisil oleks riigil võimalik senisest enam häid arhitekte kaasata meid ümbritseva ruumi kvaliteedi suunamisse,” toob Allmann esile tähtsamad suunad algavas ametis.

1972. aastal sündinud Indrek Allmann omandas arhitektuurialase kõrghariduse Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri osakonnas. Alates 2004. aastast töötab Allmann juhtivarhitektina ning partnerina Arhitektuuribüroos Pluss OÜ.

Allmanni tuntumad tööd on Nordic Hotels Forum ja Hotell L’Ermitage Tallinnas, Tulbi-Veeriku korterelamud Tartus, Kentmanni 6 äri- ja eluhoone Tallinnas ning mitmed huvitavad eramud üle Eesti.

Indrek Allmann on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1999. aastast. Alates 2000. aastast kuulub ta liidu eestseisusesse ning aastatel 2006-2010 täitis liidu aseesimehe kohuseid.

Eesti majandususaldusindeks veebruaris mõnevõrra langes

28.02.2014

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel Eesti majandususaldusindeks* veebruaris (võrreldes jaanuariga) mõnevõrra langes (1.1 punkti), kuid püsib pikaajalisest keskmisest (=100) kõrgem – 103.7 punkti. 

Kindlustunne halvenes tööstus-, ehitus- ja teenindussektoris ning paranes kaubanduses ja tarbijatel. Kindlustunne püsib pikaajalisest keskmisest kõrgem tarbijatel, teenindussektoris ja kaubanduses, ning on sellest madalam tööstuses ja ehituses.

Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks on veebruaris 105.0 (tõusis kuuga 0.2 punkti), ning euroalal 101.2 (tõus kuuga 0.2 punkti). Majandususaldus on nüüd paranenud juba 10 kuud järjest.

Majandususaldus on riigiti kõige kõrgem Ungaris (118.2) ja Suurbritannias (116.9) ning kõige madalam Küprosel (92.9) ja Luksemburgis (93.2).

Euroala suurriikidest tõusis majandususaldus Saksamaal ja Itaalias, ning langes Prantsusmaal.

Eestile oluliste eksportpartnerite majandususaldus on tervikuna kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid riigiti on olukord erinev. Nii oli majandususaldus Rootsis 106.5 (langus kuuga 2.6 punkti), Lätis 106.0 (tõus kuuga 0.2 punkti), Leedus 105.6 (tõus kuuga 0.3 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalam (95.2) ega muutunud viimase kuuga.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

1 2 3 … 1,258 1,259 1,260 … 1,578 1,579 1,580