Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Borrowers are afraid of losing their job, but insurance for health risks is the most common

03.07.2014 Tõnu Toompark

According to a survey conducted by SEB, most clients who have taken a home loan are afraid of unemployment (69% of the respondents), an increase in loan interest (50%) or a decline in health (42%). Of the participants, 66% have insurance against risks related to the loan or are planning to get one.

The largest percentage of borrowers have insurance for permanent health damage (59%) and the loss of their job (51%). Following that are temporary incapacity for work (44%) and loss of the primary breadwinner (40%).

Out of the 34% of respondents without an insurance contract, close to half expressed their concern that in case of an insured event, the insurer would nevertheless try to evade from paying the benefit, which is why insurance would prove useless. More uncommon justifications were the cost of the insurance and not having had the time to look into insurance products yet.

All the potential risks of taking a loan are least intimidating for a man with higher education, aged 26–37, who has taken the loan for a longer period and is able to put more than 100 euros from their monthly income into savings.

Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB: “The risks feared are different between the various groups of borrowers. Women, for example, are a bit more afraid of losing their jobs (71%) than men (67%), Russian-speaking respondents more than Estonian-speaking respondents. An increase in loan interest is more of a concern for younger respondents. Out of the youngest recipients of a home loan, aged 18–25, 56% are fearing an increase in expenses and the need to limit their consumer habits as a result of their loan. In general, awareness among borrowers is rising and they tend to believe that insurance really can be beneficial in case of unexpected events.”

*The survey was conducted in the period between 3 March and 4 April. The sample consisted of clients who had taken a home loan from SEB between 2011 and the present. There were 1,343 respondents to the survey.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Kuidas muuta väljaüüritav korter atraktiivsemaks?

03.07.2014 Tõnu Toompark

Ülikoolilinnas Tartus on alanud taas kibe üürikorterite pakkumise ja otsimise aeg, mis tõstab tähelepanu alla nende väljanägemise ning fotode kaudu potentsiaalsetele üürnikele antavad lubadused.

Arco Vara Tartu piirkonna juhi Tarvo Tamme sõnul tasub meeles pidada, et enne korteri väljaüürimist oleks vaja see koristada ning liigsed asjad ära viia. Pildistamisel aitab kõige parema tulemuse saada see, kui mõelda hoolikalt, millisena soovib potentsiaalne üürnik oma tulevast kodu näha.

Koristamist võiks alustada põranda pühkimisest ja tolmu võtmisest. Värskendavalt mõjuvad kindlasti ka pestud aknad koos puhaste ning triigitud kardinatega, aknapesuvahendiga üle käidud peeglid, plekkidest puhastatatud mööblikatted ning vaibad.

Üürnikule võivad õõvastavalt mõjuda käega katsumisest tumenenud uksepiidad, kuivanud veepritsmetega kraanikausi tagune sein ja roosteplekid valamul või vannis. Kui dušikardin on ikka vana ja väsinud, ärge säästke selle äraviskamiselt. Üürnik, kes suudab teile üüri maksta, jaksab vajadusel ka enda maitse järgi dushikardina muretseda ning üles riputada.

Vanemates renoveerimata korterites võiks omanik võimalusel enne üürileandmist kerge remondi teha, värvida seinad ja uksed-aknad, panna uue tapeedi. Korter näeb kohe puhtam ning kutsuvam välja.

Üürikuulutuse pildid oleks vaja teha päevasel ajal nii, et külgkardinad on akende eest kõrvale tõmmatud ja ruumi paistaks võimalikult palju valgust. Pesunööre, pesureste, pesuvahendite topsikuid, käterätikuid, nipsasjakesi ja muud pudi-padi pole fotodele vaja.

Küll aga võiks olla seal vaade olemasolevatele ruumidele ning strateegilistele plussidele nagu näiteks sisseehitatud köögimööbel ja üürniku kasutusse antav kodutehnika.

Tervikuna peaks kuulutus andma üürikorterist võimalikult tõetruu ettekujutuse. Oluliste puuduste puhul on ka need mõistlik kuulutuses kohe välja tuua, nii päästate end tühjast tööst üürihuvilistega, kes kohe teaksid, et antud korter neile ei sobi.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on poole aastaga väljastanud 685 kasutusluba, 1114 ehitusluba ja 298 kirjalikku nõusolekut

03.07.2014 Tõnu Toompark

2014. aasta kuue kuuga on väljastatud 685 kasutusluba, sh 64 kasutusluba üksikelamu püstitamisel. Uutele kortermajadele väljastati 21 kasutusluba korterite koguarvuga 255, sellele lisandus kasutuslubade väljastamine rajatistele: vee- ja kanalisatsioonitrasside, torude ja muude tehnovõrkude ehitusel. 2013. aastal väljastas amet 1445 kasutusluba.

Kuna suveperioodil on aktiivsem ehitustegevus, siis näitab viimastel aastatel kasvutrendi ka ehitamise alustamise teatiste esitamise ja registreerimise arv, mis omakorda avaldub teisel poolaastal ka läbi kasutuslubade arvu kasvu. Kui 2013. aastal registreeriti 1672 ehitamise alustamise teatist, siis 2014. on poole aastaga registreeritud 834 ehitamise alustamise teatist.

„Ehitise rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks väljastati 2014. aasta kuue kuuga 317 ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut, ehitise püstitamiseks väljastatud ehituslubade ja kirjalike nõusolekute arv oli 983. Need numbrid on sarnased 2013. aasta näitajatega,“ ütles Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd.

„Ehitusseaduse mõistes on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek vajalik, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2; muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme,“ selgitas Mänd.

2014.a. kuue kuuga on ehitusseaduse alusel tehtud 52 ettekirjutust, mis näitab ehitusjärelvalve senisest aktiivsemat tegevust, sest 2012. aastal oli ettekirjutusi 58 ning 2013. aastal 84.

„Tallinna Linnaplaneerimise Amet paneb kõigile inimestele südamele, kes plaanivad teha erinevat laadi ehitustöid või tehnosüsteemide vahetus- ja korrastustöid, et alati on vaja nendeks töödeks taotleda kas kirjalikku nõusolekut või ehitusluba ning tööde lõpetamisel ka kasutusluba,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Erki Korp. „Sellekohane info on kättesaadav Tallinna linna veebilehel linnaplaneerimise märksõna all.“

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Riia 2 kaubandus- ja ärikeskus sai ehitusloa tugimüüri rajamiseks

02.07.2014 Tõnu Toompark

25. juunil väljastas Tartu Linnavalitsus ehitusloa Riia 2 kaubandus- ja ärikeskuse ehitussüvendi tugimüüri rajamiseks. Sellega saab alguse uue keskuse ehitustööde esimene etapp.

Tugimüüri ehitustööde sisuks on hoone rajamiseks vajaliku süvendi sulundseina rajamine lõikuvate puurvaiade paigaldamise teel. Tugimüüri rajamisega seotud tööde orienteeruv kestus on käesoleva aasta juulist oktoobrini. Praegu toimub lepingu tingimuste täpsustamine hankel parima pakkumise teinud ettevõttega ning ehitusega loodetakse algust teha järgmisel nädalal.

Vana kaubamaja asemele kerkiva kaubandus- ja ärikeskuse arhitektuurilise lahenduse autoriteks on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Rohkem kui poole uue hoone alast võtavad enda alla äripinnad, hotell ja spaa, ülejäänud ruumidesse tulevad kaubandusettevõtted. Investeeringu kogumaksumuseks on planeeritud 70 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Mais tööstustoodangu kasv jätkus

02.07.2014 Tõnu Toompark

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta mais 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii töötlevas tööstuses kui ka mäetööstuses ja energeetikas.

Jaanuarist alates püsis töötlev tööstus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes stabiilses 1–6% kasvus. Mais toodeti töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui 2013. aasta samas kuus. Toodang ületas eelmise aasta maikuu taseme pooltes tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist toiduainete, puidu ja kütteõlide tootmise kasv. Toodang vähenes elektroonika- ja metalltoodete ning elektriseadmete tootmises.

Välisturule müüdi mais 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes 2013. aasta maiga vähenes toodangu müük ekspordiks korrigeerimata andmetel 8%, müük kodumaisele turule suurenes 1%. Ekspordi languse peamiseks põhjuseks oli mulluse maikuuga võrreldes veerandi võrra vähenenud elektroonikatoodete müük, mis mõjutas oluliselt kogu tööstusettevõtete ekspordi näitajat.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta mais tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui aprillis, töötlevas tööstuses aga sama palju kui aprillis.

2013. aasta maiga võrreldes toodeti elektrit 5% vähem ja soojust 12% rohkem.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Järvevana: Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 1-09-4486

02.07.2014 Tõnu Toompark

Riigikohtu 30.06.2014 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2013. a otsus muuhulgas osas, millega AS Järvevana tunnistati süüdi KarS § 298 lg 4 järgi (altkäemaksu andmine).

Riigikohus asus seisukohale, et maadevahetused olid lubatud ja seaduslikud. Samuti kinnitas Riigikohus, et ei ole tuvastatud, et vahetusmenetlustes oleks kinnisasjade väärtust valesti hinnatud.

Siiski otsustas Riigikohus tunnistada AS Järvevana süüdi KarS § 297 lg 3 järgi (pistise andmine), jättes Ringkonnakohtu poolt mõistetud karistuse muutmata. Seega jäi AS Järvevana suhtes kehtima rahaline karistus summas 798 000 (seitsesada üheksakümmend kaheksa tuhat) eurot. AS-ilt Järvevana mõisteti riigi kasuks välja sundraha 532 eurot 50 senti (varasema 800 euro asemel). Samas Eesti Vabariigilt mõisteti AS Järvevana kasuks välja 15 000 eurot kassatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu katteks.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eesti pere ei võta enamasti laenu kinnisvarasse investeerimiseks

02.07.2014 Tõnu Toompark

SEB uuris majanduskriisile järgnenud perioodil kodulaenu võtnud klientide uue kodu soetamise motiive ja suhtumist kinnisvarasse kui investeeringusse. Selgus, et 35 protsenti laenusaanutest kolisid uude koju üüripinnalt, 27 protsenti küsitlusele vastanutest ei rahuldanud nende senine, pere vajadustele mittevastav elamispind ja viiendik vastanutest asusid omaette elama. Vaid kuus protsenti uuringus osalenutest soetasid uue eluaseme eelkõige kinnisvarasse investeerimise eesmärgil.

Laenuvõtjad jagavad seisukohta, et kinnisvara on kasulik investeering (väidet hinnati 5-pallisel skaalal keskmise hindega 4,25) ja enamasti oodatakse täna kinnisvarahindade tõusu (keskmine hinne 3,9). Samas teadvustatakse, et kinnisvara omanikuks olemine tähendab kohustusi ja vastutust (keskmine hinne sellele väitele oli 4,11), mis on olulisem kui kinnisvaraomaniku võimalik suurem usaldusväärsus ja hea maine (hinne 3,5).

Kuigi küsitluses osalenud olid teinud valiku kodu soetamise kasuks, ei olda sugugi ühel nõul väite osas, et üüriturg on ostu-müügiturust vähem usaldusväärne ja läbipaistev. Sellist väidet hinnati 5-pallisel skaalal hindega 3,5, kusjuures enim väljendasid oma usku eluaseme üürimise mõttekusse kõrgharidusega vastanud, umbusklikumad olid põhiharidusega kliendid.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas: „Eesti pered võtavad laenu peamiselt kodu soetamiseks. Kuigi enamasti oodatakse täna kinnisvarahindade tõusu ja üldiselt peetakse kinnisvara kasulikuks investeeringuks, ei ole see eluaseme ostmisel peamiseks motivaatoriks. Üldiselt ei planeerita kodu soetamist kindlaks perioodiks ja vanuse kasvades tõuseb soov omandada kinnisvara kogu eluks. Et kinnisvara omamisega kaasneb uusi kohustusi ja vastutust, usuvad enim põhiharidusega koduostjad, samas loodavad nemad ka kõige rohkem kinnisvaraomaniku kõrgemale usaldusväärsusele ja paremale mainele. “

*Uuring viidi läbi perioodil 3. märtsist kuni 4. aprillini. Valimi moodustasid SEB-st alates 2011. aastast käesoleva ajani kodulaenu võtnud kliendid. Küsitlusele vastas 1343 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Jaemüügi kasv aeglustus mais

02.07.2014 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 4%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis kasvas jaemüük aastases võrdluses 8%, siis mais jaemüügi kasv aeglustus.

2014. aasta mais oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 424,1 miljonit eurot, seega jäi mais kauplustesse 322 eurot elaniku kohta. Eelnenud kuudega võrreldes aeglustus märgatavalt tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui märtsis kasvas neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 13% ja aprillis 11%, siis mais oli kasv 6%. Müük suurenes viie ja vähenes kahe tegevusala kauplustes. Aastases võrdluses suurenes enim, ligi veerandi võrra (23%) jaemüük posti või interneti teel. Jaemüük suurenes veel ka tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 17%), apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 13%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 6%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 5%). 2013. aasta maiga võrreldes vähenes jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük).

Mais aeglustus jaemüügi kasv ka toidukaupade kauplustes. Kui aprillis kasvas jaemüük neis kauplustes aastases võrdluses 8%, siis mais oli kasv 4%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu aeglustumisele avaldas mõju eelmise aasta mai kõrgem võrdlusbaas.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta maiga võrreldes püsivhindades 1%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes mais jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 5%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2014. aasta viie kuuga (jaanuar–mai) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli mais 506,9 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 84%. Müügitulu suurenes nii aprilli kui ka eelmise aasta maiga võrreldes jooksevhindades 5%.

Arco Vara: Varu detailplaneeringu jaoks aega

02.07.2014 Tõnu Toompark

Kehtestatud detailplaneeringuga maad on lihtsam müüa kui detailplaneeringuta või poolelioleva planeeringuga kinnistuid, sest sobiva planeeringu olemasolul saab ostja kasvõi kohe kopa maasse lüüa.

Tööks detailplaneeringuga tuleb maaomanikul varuda aega ja kannatlikkust. Kindlasti tuleb arvestada ka valdkonda tundvate inimeste soovitustega, räägib Tallinna detailplaneeringute näitel Arco Vara planeeringute spetsialist Jaanus Praks.

Uisapäisa ja mõne ajaleheartikli põhjal, mis väidab, et detailplaneeringuga kinnistu maksab kolm korda rohkem, pole vaja siiski detailplaneeringut teha. Teatud juhtudel võib olemasolev detailplaneering ka krundi müüki raskendada.

Laias laastus koosneb töö Tallinna detailplaneeringuga kahest etapist, millest esimeses töötatakse välja idee, vormistatakse detailplaneeringu taotlus ja sõlmitakse kohaliku omavalitsusega esmased kokkulepped. Teises etapis käiakse põhjalikult üle kõik probleemkohad, leitakse neile parimad lahendused, kooskõlastatakse maaomaniku plaanid ning sõlmitakse linnavalitsusega teid ja tehnovõrke puudutavad lepingud.

Ideest detailplaneeringu algatamiseni

Maaomanik arutab planeeringutega tegeleva isiku või arhitektiga oma ideid, koos vaadatakse, mida piirkonna üldplaneering võimaldab, kas tegu on elamu- või ärimaaga ja mida konkreetsele maatükile üldse teha saab.

Arhitekt teeb umbes pooleteise kuuga eskiisi. Kui tellija on sellega rahul, koostab arhitekt detailplaneeringu algatamise taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA). Koos taotlusega saadetakse ka joonis ja lühike seletuskiri planeeringu lahenduste, põhjenduste ning asjasse puutuva numbrilise infoga.

Kui üldplaneering on olemas ja detailplaneering läheb sellega vastuollu, peab detailplaneeringu algatamise taotluse seletuskiri näitama, miks uus lahendus on parem. Kui detailplaneering kehtib, kuid tahetakse teha uus, tuleb muudatusi samuti põhjendada.

TLPA menetleb taotlust 30 päeva ja algatab detailplaneeringu või annab muudatuste nimekirja. Taotluse vaatab läbi rida ametnikke, otsus langetatakse komisjonis. Enne detailplaneeringu algatamist koostatakse kolmepoolne delegeerimisleping TLPA, tellija ning arhitekti vahel. Sellega lepitakse kokku, et linnavalitsus korraldab, arhitekt koostab ja tellija finantseerib detaiplaneeringut.

Planeeringuandmete avalikustamine

Kui detailplaneering algatatakse kohe, teeb TLPA detailplaneeringu algatamise korralduse, mis suunatakse peale kooskõlastusringil käimist linnavalitsuse istungile. Siis ilmuvad nii korraldus kui ka joonis ja seletuskiri istungi päevakorrapunkti lisana ja igaüks võib neid veebist vaadata.

Detailplaneering on linnavalitsuse päevakorras kolm korda: algatamisel, vastuvõtmisel ja kehtestamisel. Erandiks on juhud, kui detailplaneering muudab üldplaneeringut ja seda vaatab linnavalitsuse asemel läbi linnavolikogu.

Pärast detailplaneeringu algatamist on planeering esimest korda linnaosavalitsuses avalikul väljapanekul ja arutelul, et probleeme eos vältida ning lahendada. Teistkordne avalik väljapanek ja arutelu toimub enne planeeringu kehtestamist.

Avalikud arutelud protokollitakse. Kui on mingeid ettepanekuid ja probleeme, peavad arendaja ja arhitekt neid lahendama hakkama. Kui probleemi ei lahendata ja märkuse tegija ei võta seda ise tagasi, saadetakse detailplaneering Harju maavalitsusse järelvalvesse.

Üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud saadetakse alati järelevalvesse. Harju maavalitsus otsustab ja maavanem kirjutab alla, kas protesti tuleb arvestada või mitte. Kui linnavalitsus otsustab detailplaneeringu algatada, kantakse planeeringu andmed TLPA planeeringute registrisse. Sinna lisatakse ka joonised ja erinevate ametnike märkused.

Planeeringu koostamine

Peale planeeringu algatamist hakatakse tegema põhjalikke jooniseid, panema kokku küllaltki mahukat seletuskirja, vormistama mitmesuguseid menetlusdokumente ja tellima uuringuid. Milliseid uuringuid on vaja, sõltub krundi asukohast. Võidakse tellida mürauuring, puittaimestiku uuring, keskkonnauuring jm.

Vaja on hankida kooskõlastused tehnovõrkude valdajatega, linnaametite ja linnaosa halduskoguga. Linnaosavanem kooskõlastab planeeringu vastavalt halduskogu otsusele. Tellija ja arhitekt käivad planeeringut halduskogule tutvustamas ja küsimustele vastamas.

Kui kooskõlastused on olemas, esitatakse detailplaneering TLPAsse teiseks läbivaatusringiks, mis kestab samuti 30 päeva. Peale seda tagastatakse planeering koos märkustega arhitektile, kes teeb nõutud parandused. Muudetud planeering esitatakse uuesti ja see läheb teist korda komisjoni. Kui kõik märkused on täidetud, otsustab komisjon detaiplaneeringu vastuvõtukorralduse. Kui aga kõiki probleeme pole lahendatud, sätestab komisjon, mida tuleb veel teha.

Vastuvõtukorralduse koostamise eel sõlmivad arendaja ning TLPA teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu. Selles määratakse, kes, kus ja kui palju teid ja tehnovõrke välja ehitab. Seejärel teeb linnavalitsuse istung korralduse detailplaneeringu vastuvõtmise kohta.

Detailplaneeringu kehtestamine

Peale vastuvõtmist suunatakse detailplaneering teistkordsele avalikule väljapanekule ja teavitatakse piirinaabreid. Kõigil on võimalik teha märkusi. Kuu aega kestva avaliku väljapaneku möödudes toimub linnaosavalitsuses samasugune avalik arutelu, nagu seda oli pärast detailplaneeringu algatamist.

Kui juhtub, et detailplaneering saadetakse Harju maavalitsusse järelvalvesse, võib jälle kuluda täiendavat aega. Kui detailplaneering on maavalitsusest tagasi tulnud, läheb see kolmandat korda TLPA komisjoni, mis otsustab, kas on vaja veel parandusi teha või suunatakse planeering kehtestamisele.

Enne kehtestamisele suunamist sõlmitakse arendaja ja linnavalitsuse vahel kolmas leping, millega osa eramaad munitsipaliseeritakse ja moodustatakse selle arvelt tänavad ning haljasalad. Siis teeb TLPA detailplaneeringu kehtestamise korralduse kas linnavalitsuse või linnavolikogu istuingile. Peale detailplaneeringu kehtestamist saab hakata ehitama.

Jaanus Praks
Arco Vara planeeringute spetsialist

Artikli allikas on
Arco Vara

Tartu linnavalitsus võõrandab hoonestamata kinnistud

01.07.2014 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsus võõrandab avalikul kirjalikul enampakkumisel Ida tn 9, Ida tn 9a, Ida tn 11 ja Tehnika tn 18 kinnistud.

Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond korraldab Tartu linnas asuvate hoonestamata kinnistute müügi avaliku kirjaliku enampakkumise teel. Enampakkumisel müüakse kinnistud alljärgnevalt:

Ida tn 9 (katastritunnus 79501:002:0044, pindala 1788 m², sihtotstarve elamumaa 100%) alghinnaga 158 774 eurot koos käibemaksuga, tagatisrahaga 15 877 eurot;
Ida tn 9a (katastritunnus 79501:002:0046, pindala 1787 m², sihtotstarve elamumaa 100%) alghinnaga 158 686 eurot koos käibemaksuga, tagatisrahaga 15 868 eurot;
Ida tn 11 (katastritunnus 79501:002:0045, pindala 1788 m², sihtotstarve elamumaa 100%) alghinnaga 158 774 eurot koos käibemaksuga, tagatisrahaga 15 877 eurot;
Tehnika tn 18 (katastritunnus 79511:008:0023, pindala 3250 m², sihtotstarve tootmismaa 50% ja ärimaa 50%) alghinnaga 97 200 eurot koos käibemaksuga, tagatisraha 9720 eurot.

Pakkumise esitajatel on võimalik enne pakkumise tegemist tutvuda müüdava objekti kohta Maa-ameti kodulehel avaldatud infoga, sh kitsenduste kaardil kajastatud infoga, samuti võib asjast huvitatud isik selle objekti looduses üle vaadata. Pakkuja on kohustatud tutvuma enampakkumise tingimustega, mis on sätestatud Tartu Linnavalitsuse 01.07.2014 korralduses nr 693. Enampakkumine viiakse läbi vastavalt Tartu linnavara eeskirjale ja pakkumisele esitatud tingimused on märgitud linnavara eeskirja §s 33.

Pakkumised esitada kinnises ümbrikus, millele märkida märgusõnaks müügiobjekti aadress ja “kinnisvara võõrandamine”, hiljemalt 23.09.2014 kella 14-ks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna sekretärile Raekoja plats 3, III korrus, tuba 305.

Pakkumiste avamine toimub 23.09.2014 kell 14:10 Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Tagatisraha peab olema laekunud hiljemalt 23.09.2014 kella 14-ksTartu Linnavalitsuse arvelduskontole EE882200221014740915 Swedbank’is, selgituseks müügiobjekti nimi.

Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida müügilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud Tartu linnavara eeskirja järgi.
Täiendav info e-posti aadressil lpmko@raad.tartu.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Home loan clients are optimistic about the future and, in addition to loan obligations, manage to contribute to their savings

01.07.2014 Tõnu Toompark

Men are more optimistic about the improvement in the financial situation when compared to women. Out of the men who responded to the survey, 54% feel that the financial situation of their family is going to improve slightly or improve a lot in the coming years. As for women, 47% of the respondents believe that the financial situation is improving. The sense of security is greater in the case of the younger age groups.

As a rule, the loan affected the family’s financial situation in a negative manner. For most, the financial situation has remained the same when compared to the period before taking the loan. Actually, 29% of those respondents who had lived in a rented home before, affirm that their financial situation has improved after the decision to take the loan. Financial pressure is felt mostly by those who bought a home to start living on their own – for more than a fifth, the financial situation has either worsened or worsened significantly.

Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB: “The proportion of so-called bad loans is not high among the clients and usually they also manage to save some of their income. Just a third of the participants reported that they need to spend their entire income, and might even fall short. In a similar survey conducted in 2012, half of the loan clients were not able to save anything from their income. In general, saving opportunities were better for men – 48% the reported that their family can save at least 100 euros each month. The respective figure for women was only 35%.”

Заемщики жилищного кредита оптимистичны в отношении будущего, а также способны экономить наряду со взятым кредитом

01.07.2014 Tõnu Toompark

В отношении улучшения экономической ситуации мужчины более оптимистичны, чем женщины. 54 процента ответивших мужчин считают, что экономическая ситуация их семьи в последующие годы в некоторой степени или значительно улучшится. Среди женщин в улучшение экономической ситуации верят 47 процентов опрошенных. Чувство уверенности молодой возрастной группы выше, чем старшей.

Также взятие кредита, как правило, не оказало негативного влияния на экономическое состояние семьи. Финансовое положение подавляющей части ответивших осталось таким же, как и до взятия кредита. Целых 29 процентов арендовавших прежде заемщиков утверждают, что после взятия кредита их экономическая ситуация скорее даже улучшилась. Больше всего обострение финансовой ситуации ощущают заемщики, которые купили жилье для того, чтобы жить отдельно – почти у пятой части из них экономическая ситуация ухудшилась или значительно ухудшилась.

Руководитель по развитию направления частных лиц SEB Трийн Мессимас: «Доля получателей кредита, отдающих все свои доходы на возврат кредитов, не велика, и по большей части взявшие кредит клиенты могут экономить за счет части доходов. Лишь треть участвовавших в нашем исследовании утверждают, что весь их доход расходуется или его не хватает. Согласно аналогичному исследованию, проведенному в 2012 году, возможности откладывать из своего дохода не имела половина получателей кредита. Способность экономить мужчин в целом выше, чем у женщин – 48 процентов мужчин утверждают, что их семья может откладывать по меньшей мере 100 евро в месяц. Соответствующий процент женщин составляет лишь 35».

*Исследование было проведено в период с 3 марта по 4 апреля. Выборка была сформирована из клиентов, взявших жилищный кредит в SEB с 2011 года до настоящего времени. На опрос ответили 1343 человек.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Заемщики жилищного кредита ожидают, чтобы банк обращал внимание на качество приобретаемого посредством кредита имущества

01.07.2014 Tõnu Toompark

Только 13 процентов опрошенных (в т.ч. 11 процентов эстоноговорящих и 23 процента русскоговорящих) посчитали, что заемщик должен иметь возможность решить, какую недвижимость и в каком состоянии он желает купить, и банк должен исходить только из цены имущества. Значимость всех предложенных в исследовании показателей, характеризующих качество и безопасность сделки (законность постройки, надежность посредника или продавца, качество строительства, среда, инфраструктура), ответившие женщины оценили выше ответивших на опрос мужчин. Наиболее важным из перечисленного участвовавшие в опросе посчитали качество строительства (4,7 пункта по 5-балльной шкале), наименее важным – общую среду района и детальную планировку (4,2 пункта).

Руководитель по развитию направления частных лиц SEB Трийн Мессимас: «Если до экономического кризиса ни заемщики, ни банки не обращали особенного внимания на показатели, характеризующие качество недвижимости, и, действительно, исходили только из рыночной стоимости, то теперь отношение изменилось. Ответственный кредитодатель обязательно хочет, чтобы клиент не купил объект, построенный с нарушением требований закона, или приобретение которого является небезопасным по другой причине. Хорошо, что клиенты ценят такой подход – почти треть ответивших на опрос считает, что банк вообще не должен давать кредит на покупку недвижимости с недостатками или в любом случае должен указать на недостатки. Важность законности постройки оценили почти в 4,6 пункта из 5 возможных, и этот показатель лишь немного ниже оценки, данной важности качества строительства. Интересно отметить, что хотя общая среда района и детальная планировка не являются основными показателями, на которые обращают внимание при покупке, их значимость повышается с ростом дохода и возраста покупателя недвижимости».

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Home loan takers expect the bank to turn attention to the quality of the property acquired with the loan

01.07.2014 Tõnu Toompark

Just 13 per cent of those surveyed (incl. 11 per cent of Estonian-language and 23% of Russian-language respondents) said that the borrower should be free to decide which property to buy and in what condition and that the bank should only decide on the price of the property. Women were more appreciative of the quality of the property and security of the transaction provided in the survey (legality of the structure, reliability of the seller or broker, quality of building, milieu, infrastructure) compared to male respondents. The participants in the survey saw that the quality of construction was utmost (4.7 points on a scale of 5); what was less important was the general milieu and detailed planning of the area (4.2 points).

Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB: “While before the economic crisis neither the applicants for a loan nor the banks paid attention to the indicators of the quality of the property and only the market value was important, now attention has changed. A responsible lender wishes that the client does not buy something that was built contrary to law or is not safe for any other reasons. It is good that our customers embrace this approach ‒ about a third of those surveyed believe that a bank should not give a loan to buy a defective property or should point out deficiencies. The legality of a structure was assessed to be at least 4.6 points out of 5 and this is only a bit lower than the estimation given to the relevance of the building quality. It is also noteworthy that although the general milieu of the region and the detailed plan are not the decisive factors involved in buying real estate, it becomes more important as far as the income and age of the buyer is involved.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Estonian families usually do not borrow in order to invest in real estate

01.07.2014 Tõnu Toompark

SEB surveyed the motives underlying the decision to buy a new home for customers who took out a home loan in the period after the economic crisis, and their attitudes towards real estate as an investment. It transpired that 35 per cent of borrowers moved to a new home from rented housing, 27 per cent of respondents were not happy with their previous dwellings that did not meet the needs of the family, and one-fifth had just started independent life. Just six per cent of those who participated in the survey purchased new dwellings in order to invest in property.

Borrowers share the view that property is a good investment (this statement was on average graded with 4.25 out of 5 points) and in most cases property prices are expected to rise (average grade 3.9). At the same time people are aware that owning property means obligations and responsibilities (average grade 4.11), which is more important than the trustworthiness and good reputation of a property owner (grade 3.5).

Although the respondents had chosen to purchase a home, they disagree when it comes to the statement that the rental market is less trustworthy and transparent than the market of purchase and sale. This statement received 3.5 points on a scale of 5; respondents with a higher education believed that renting dwellings makes sense while customers with basic education had less faith.

Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB: “Estonian families mainly borrow to purchase a home. Although in most cases today property prices are expected to increase and real estate is normally considered a good investment, it is not the main driver behind buying dwellings. Generally purchase of a home is not planned for a certain period and as one advances in age, there is more wish to purchase property for life. Most home buyers with a basic education believe that ownership of property involves new obligations and responsibilities, and at the same time they also rely more on the trustworthiness and better reputation of a property owner.”