В Таллинне финансовые возможности семей в части приобретения стандартных квартир ухудшаются

10.12.2013

Согласно результатам исследования банков SEB в странах Балтии, как в Риге, так и в Вильнюсе при нынешнем уровне доходов и ценах на недвижимость можно приобрести стандартную квартиру большего метража, чем год назад, причем в течение последних 12-ти месяцев индекс доступности жилья вырос наиболее заметно – на 3,1 квадратных метра – в Вильнюсе, составив 40,0 квадратных метров.

Если в последнем квартале 2012 года в Таллинне человек со средним доходом мог приобрести квартиру большего метража по сравнению с южными соседями – 53,4 квадратных метра, то сегодня ситуация изменилась. Житель Риги в состоянии приобрести квартиру площадью 50,3 квадратных метра, в то время как таллинец – жилье площадью лишь 44 квадратных метра.

Эксперт социальной экономики SEB в Латвии Эдмундс Рудзитис поясняет: «Уровень доступности жилья в Риге и Вильнюсе вырос в первую очередь благодаря тому, что темп роста доходов превысил темп роста цен на недвижимость, в Таллинне же уровень цен на недвижимость вырос быстрее уровня реальной заработной платы, что значительно снизило уровень доступности жилья.»

«Уровень доступности квартир в новостройках в Таллинне все же выше по сравнению с другими столицами стран Балтии. Принимая во внимание уровень цен на новые квартиры, среднюю ставку процента по жилищным кредитам и прочие условия, человек со средним доходом в состоянии приобрести в Риге 22,6 квадратных метра нового жилья, в Вильнюсе 26,9 квадратных метров, в Таллинне же – 32,2 квадратных метра. Причина кроется в том, что хотя средний доход жителя Эстонии выше по сравнению с балтийскими соседями, существенного различия в ценах на новое жилье не наблюдается,» – пояснила руководитель SEB Pank по развитию направления частных лицТрийн Мессимас.

* Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает количество квадратных метров, которое житель со средним доходом в состоянии приобрести в кредит, не принимая на себя слишком высокого риска. Индекс учитывает четыре фактора, влияющие на рынок жилья: цена на жилье (типовая квартира в спальном районе или новостройке), уровень дохода, инфляция и процентная ставка.

Tallinn aitab korteriühistute parkimisprobleeme lahendada

10.12.2013

Tallinna linnavalitsus kavatseb linna omandis olevale Mustamäe tee 147a kinnisasjale korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse seada.

Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt seatakse Tallinna linna omandis olevale Mustamäe tee 147a kinnisasjale isiklik kasutusõigus Korteriühistu Mustamäe tee 147 kasuks. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal asuv parkimisala. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 425 m². Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat ning kasutusõigus seatakse tasuta.

Korteriühistu Mustamäe tee 147 esitas 19. novembril 2013 Tallinna Linnavaraametile avalduse korterelamu esisele parkimisalale isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Korteriühistu ehitas 2011. aastal vastavalt projektile elamuesisel alal välja parkimisala ja haljastuse. Parkimisalal on 34 parkimiskohta.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida isikliku kasutusõiguse ese omal kulul alaliselt heas seisukorras ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt Tallinna linna heakorra eeskirjale vastav heakord. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid.

„Tallinna linnavalitsus lahendab linnamaale korteriühistute kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega parkimise probleemi elamukvartalites,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Praeguseks on seatud linnamaale parkimiskohtade rajamise eesmärgil isiklik kasutusõigus enam kui 30 korteriühistu kasuks.“

Tallinna linn pakub korteriühistutele võimalust seada linna omandis olevale maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on korteriühistute parkimisprobleemide leevendamine. Oluline on seejuures ka linna territooriumi parendamine ja heakorrastamine viisil, mis toob kasu nii ühistule kui ka linnale üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja  esteetilisemaks.

Tallinna Linnavalitsus kiitis 4. aprillil 2012 heaks „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava“, mille eesmärk on korterelamutega aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.

Ühistuline ehitus annaks elanikele võimaluse sobiv kodumaja ise valmis ehitada

10.12.2013

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hiljutises analüüsis märgitakse, et tänases Eestis on kasutamata potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel.

“Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteriühistu, leida finantsvahendid ning juhtida ise kogu ehitusprotsessi,” selgitas analüüsi autor, EKÜL nõukogu esimees Marit Otsing, liidu värskes ajakirjas “Elamu.” Ühistuline ehitus oli laialt levinud esimese Eesti Vabariigi ajal, nõukogude perioodil kooperatiivide näol ning tänapäevani kasutatakse seda teistes Euroopa riikides.

Protsessi põhimõtteline mudel on alljärgnev: grupp kodanikke, kel on soov omandada eluase ning kes jagavad sarnaseid ootuseid eluasemele (nt noored pered), asutavad juriidilise organisatsiooni (korteriühistu või mittetulundusühingu). Ühiselt valitakse välja soovitav elupiirkond. “Vaadeldes tänast demograafilist olukorda Eestis võib tõenäoliselt esialgu olla valitud piirkonnaks mõni Tallinna või Tartu lähivald.

Organisatsiooni esindajad pöörduvad valla poole sooviga omadada maad ning alustada ehitusprotsessiga. Omavalitsuse ning riigi koostöös pakutakse soovijatele välja sobiv krunt ning toetatakse infrastruktuuride rajamisel. Ühistu võtab krundi tagatisel pangalaenu, leiab projektijuhi ning korraldab ehituse,” selgitas Otsing.

Riigi ülesandeks on tema sõnul luua üldriiklik toetusprogramm, mis tutvustab avalikkusele ühistulise ehituse põhimõtet ning pakub välja toetusmehhanisme, näiteks tasuta maa andmine või infrastruktuuride rajamine. Omavalitsus saaks tema sõnul olla toetajaks maa ning infrastruktuuride rajamise küsimustes.

“Uute korteriühistute ehituse toetamine võimaldab efektiivseimal moel lõimida erasektori ning avaliku sektori finantsvõimekuse. Korteriühistute ehitus on alati hoogustunud majanduslikult nõrkadel perioodidel (nt pärast sõda) või väiksema finantsvõimekusega elanikegruppide puhul (näiteks noored), kuna ühistuehitus koondab inimesed, kellel on selge visioon ja ootused eluasemele, kuid kes soovivad maksta võimalikult vähe ning on selle asemel valmis panustama oma isiklikku aega ning tööjõudu,” selgitas Otsing.

“Ühistuline ehitus, kus loodava maja korteriomanikud korraldavad ise majaehituse, valides ise projekti ning olles ehitustööde tellijaks, kaasab ehitusprotsessi tuhandetes tundides vabatahtlikku tööd, mille arvel odavneb korteri hind ostjale. Samuti on ühistulise ehituse puhul välistatud korteri kasumimarginaali kinnimaksmine tulevase omaniku poolt, kuna arendaja on ühtlasi ka omanik,” rääkis ta.

Eestis tuleks tema hinnangul täna riigi, omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös töötada välja ühistulise ehituse põhimõtted ja toetusskeemid ning tutvustada neid avalikkusele.

“Elanikkonna gruppide toetus ühistuehituse elluviimiseks võimaldab otseselt vältida linnastumisest tulenevaid probleeme nagu getostumine või teatud piirkondade „tühjaksjooksmine“, leidis Otsing. “Internetiajastul on võimalik elupiirkondade rajamine ka kaugematesse maapiirkondadesse, kuhu saavad koonduda inimesed, kes väärtustavad rohelist elulaadi ning kelle töö ei eelda igapäevast kontoris viibimist. Selliste inimeste hulk on kasvav. Samuti võimaldab taskukohase eluaseme pakkumine väljaspool linnasid tuua tagasi elu maale, kuna kasvav elanikkond vajab lasteaedu ja koole ning terviklikult planeeritud elukeskkond võimaldab neid luua ühistute juurde.”

Ühistulise ehituse soodustamine aitab Otsingu hinnangul vähendada mitte ainult linnastumisest tekkivaid probleeme vaid ka toetab eluasmepiirkondade ühtse planeeringu põhimõtet. “See looks ka võimalusi väiksema maksejõuga elanikkonna gruppidele eluaseme soetamiseks,” leidis ta.

Lemminkäinen Eesti AS mõisteti Kukruse-Jõhvi kriminaalasjas õigeks ning riigilt välja menetluskulud 141 179,68 eurot

10.12.2013

09. 12. 2013. a. Harju Maakohtu otsusega mõisteti Lemminkäinen Eesti AS ja projektijuht Veikko Vapper Kukruse-Jõhvi teeobjekti puudutavas kriminaalasjas neile esitatud süüdistuses õigeks.

Õigeksmõistev otsus tähendab, et vastupidiselt esitatud süüdistusele ei ole Lemminkäinen Eesti AS ja Veikko Vapper riiki petnud ega tekitanud riigile mistahes kahju ning et Kukruse-Jõhvi teeobjektil on kasutatud hanketingimustele vastavat materjali. Tulenevalt seadusest ei ole prokuratuuril võimalust õigeksmõistmist vaidlustada.

Seoses Lemminkäinen Eesti AS-i ja Veikko Vapperi õigeksmõistmisega mõistis kohus riigilt Lemminkäinen Eesti AS kasuks välja kriminaalasja menetluskulud summas 141 179,68 eurot.

Novembrikuu korteriturul üllatusi ei olnud

10.12.2013

Tallinnas tehti novembris maa-ameti andmetel 696 korteriomandi tehingut. See on 70 tehingut vähem kui oktoobris (766 tehingut), kuid sisuliselt sama palju kui septembris (700 tehingut).

Oktoobrikuu statistika hulgas oli mitme arendusprojekti korterite müügi vormistamine. Ka novembris oli selliseid tehinguid, kuid peamiselt oli tegu ühe projekti müügiga (27 korterit). Seetõttu võib laias laastus öelda, et viimaste kuude elamispindade aktiivsus on olnud stabiilne. Suure tõenäosusega liigub maht siiski allapoole, sest jõulud ja aastavahetus on aeg, mil turg on passiivne. Näiteks eelmisel aastal oli detsembrikuine ostu-müügitehingute arv 26% väiksem kui novembris. Ka uue aasta esimese kvartali suhtes on ootused pigem madalad.

Novembrikuu keskmine hind pealinna korteritel oli 1307 €/m², mis on 2,1% väiksem eelmise kuuga võrreldes. Aastases võrdluses on tänavune keskmine hind ca 14% kõrgem.

Tartus tehti novembris 119 korteriomandi tehingut, mis on 10 võrra väiksem kui oktoobris. Tehingute arv on nüüdseks langenud 3 kuud järjest. Keskmine hind on samal ajal langenud 2 kuud, jõudes novembris tasemele 1088 €/m². Aastases võrdluses olid tänavused näitajad tublisti kõrgemad: kui elamispindade tehinguid on sel aastal üle 15% rohkem, siis keskmine hind on tänavu lausa 23% kõrgem.

Pärnus teostati novembris 52 korteriomandi tehingut, mis on 13 võrra väiksem kui oktoobris. Ka keskmine hind langes, jäädes tasemele 764 €/m². Kuine langus on 2,4%, kuid aastases võrdluses on hinnatase siiski 8% kõrgem.

Narva korteriturg eristub Tartu ja Pärnu turust üsna stabiilse tehingute arvuga – kui teistes linnades on viimastel kuudel tehinguid jäänud vähemaks, siis Narvas on kolm kuud järjest ostu-müügitehingute arv vähesel määral hoopis tõusnud. Selle tulemusel teostati novembris 61 korteriomandi võõrandamistehingut, mis on oktoobrikuuga võrreldes küll ainult ühe võrra rohkem.

Ka tehingute keskmine hind on Narvas püsinud väga stabiilne: viimasel kolmel kuul on keskmine hind sisuliselt sama, sest 1 m² keskmise hinna kõikumine on sel perioodil olnud ainult 1-2 eurot. Käesoleva aasta novembrikuu keskmine hind 439 €/m² on 20% kõrgem eelmise aasta sama ajaga võrreldes.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

Haaberstisse plaanitakse jalgpallistaadioni

10.12.2013

Linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Rannamõisa tee alguses asuvatele kinnistutele jalgpallistaadioni.

Idee kohaselt rajatakse alale täismõõtmetes, rahvusvahelistele nõuetele vastav tribüünidega jalgpallistaadion koos seda toetava treeningkompleksi ja infrastruktuuriga. Staadioni juurde on plaanis rajada administratiivhoone ning ka majutuskompleks ja sporditarvete pood, juurdepääsuteed ja parkimisplatsid.

Alale jalgpallistaadioni rajamist soovib Nõmme Jalgpalliklubi Kalju, mille edasise arengu ja toimimise seisukohalt on lisaks klubi poolt kasutatavale Hiiu staadionile hädavajalik iseseisva treeningkompleksi ja esindusstaadioni rajamine.

Rannamõisa tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on moodustada kinnistute ümberkruntimise ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel 70% sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) ja 30% ärimaa sihtotstarbega krunt tribüünidega jalgpallistaadioni ja administratiivhoone ehitamiseks. Lisaks analüüsitakse võimalust ehitada planeeringuala lääneossa ärihoone.

Planeeritava maa-ala suurus on 6 ha. Planeeritav maa-ala asub Rannamõisa tee ääres Haabersti ristmiku vahetus läheduses.

Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeritava maa-ala juhtotstarve linnosa keskuse segahoonestusala, mis on mõeldud eeskätt kaubandus-teenindus- ja vaba aja harrastusega seonduvatele ettevõtetele ja asutustele.

Algatamisettepanek vastab ka Haabersti linnaosa üldplaneeringule, mille kohaselt on maa-ala juhtotstarve segahoonestusala, kus võivad asuda korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon..

Algatatava detailplaneeringuga antakse kogu ala kohta terviklahendus, mis võimaldab integreeritud äri- ja spordikeskuse tekkimise Rannamõisa tee äärde. Lisaks hoonestusele on oluline lahendada liiklusküsimused, sealhulgas Rannamõisa tee – Kaeravälja tn – planeeritava tänava ristmik, mis on üks Pikaliiva asumi olulisi juurdepääsuteid.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegi 21. augustil 2013 Nõmme Jalgpalliklubi Kalju. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud OÜ Puusepp & Mänd. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Nõmme Jalgpalliklubi Kalju sõlmisid 4. novembril 2013 planeeringu koostamise tellimise ja koostamise õiguse üleandmise lepingu.

Kuidas valida energiasäästlikku ärihoonet?

10.12.2013

Kasvavate energiahindade juures on investorite, arendajate ja kinnisvaraomanike üheks olulisemaks väljakutseks kujunemas energiatõhusate ja jätkusuutlike uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete renoveerimine. Tehnilises mõttes on oluline saavutada võimalikult madal energiatarbimine, vähendada hoolduskulusid ning tagada nõuetele vastav sisekliima.

Lisaks tuleb hoone ekspluatatsiooni ajal hoone haldaja valikul pöörata olulist tähelepanu firma ning konkreetse halduri kompetentsile. Energiasääst ei pruugi olla ootustele vastav juba seetõttu, et halduril puuduvad vajalikud teadmised tehnosüsteemide käitamise eripäradest, mistõttu seadmed töötavad ebaefektiivselt. Kui hoonete tarbimise pool on optimeerimata, siis tõusvad energiahinnad lisaks veel võimendavad kulusid. Täites eeltoodud kriteeriumeid peaks hoone oma olemuselt olema atraktiivne potensiaalsetele ostjatele ja rentnikele.

Kuidas teha vahet energiasäästlikel hoonetel?

Enamikes Euroopa riikides on kohustuslik energiamärgis. Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise arvutustes võetakse arvesse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, ventilatsioonile, vee soojendamisele, valgustusele, liftidele, elektriseadmete kasutamisele jms. Eestis väljastatava energiamärgise energiatõhususarv jääb skaalasse A-H. Oluline on teada, et energiamärgis näitab ainult hoone energiatarbimist, mitte aga selle sisekliima kvaliteeti, konstruktsioonides kasutatud materjalide tarbija sõbralikkust jms. Seetõttu saavad kinnisvarast huvitatud energiamärgise põhjal võrrelda ainult hoonete energiatõhusust.

Teiseks variandiks on vabatahtlik hoonete sertifitseerimine ehk „roheline märgis“ (Green rating). Tänaseks hetkeks Eestis veel niši staatuses olev kuid mujal maailmas laialt levinud sertfitseerimine on paljude investorite ja kinnisvaraomanike silmis vägagi väärtuslik märgis. Sertifitseerimine käib erinevate organisatsioonide poolt väljatöötatud standardite alusel, millest enamik neist on kas regiooni või riigipõhised. Sertifitseerimise standardeid, mille alusel hinnatakse, on koostatud üle maailma väga palju. Euroopas on põhiliselt levinud neli: BREEAM, LEED, HQE ja DGNB. Neist BREEAM ja LEED on ülemaailmse levikuga. Eestis on „roheline märgis“ veel vähe levinud, väljastatud on üksikud BREEAM ja LEED sertifikaadid ärihoonetele ning lähitulevikus on valmimas veel mõned büroohooned, mis vastavad LEED ja Green Building sertifikaatide nõuetele.

Erinevaid sertifitseerimise standardeid omavahel võrrelda on suhteliselt keeruline, sest igaühel on oma erisused ning nõuded. Näiteks osade sertifikaatide väga hea hinnang hoonele võib tähendada konkureeriva sertifikaadi mõistes samale hoonele rahuldavat tulemust. „Roheline märgis“ planeeritakse üldjuhul uuele projekteeritavale hoonele ning erinevates standardites varieeruvad hindamise kriteeriumite arvud suurusjärgus 40-60. Hindamise kriteeriumid on väga erinevad ning hõlmavad näiteks järgnevaid valdkondi: jätkusuutlik asukoht, veekasutuse efektiivsus, energia ja atmosfäär, materjalid ja ressursid, sisekeskkonna kvaliteet, prügi, haldamine, tervis ja heaolu jne. Kui hoone kavandatakse ja ehitatakse eelnevalt toodud kriteeriume arvestades, siis peaks olema tagatud jätkusuutlik hoone, mis toob kasu nii hoone omanikule kui ka kasutajale.

Kas märk tõstab hinda?

Hinnanguliselt on Euroopas kokku 24 miljonit m2 sertifitseeritud kontoripinda, mis moodustab alla 5% kogu kontori pinnast. DTZi üleeuroopalised analüüsid näitavad, et veel ei ole kujunenud välja selget hinnastamise poliitikat. Üksikutes riikides nagu Soome, Saksamaa ja Rumeenia on viimasel ajal siiski näha trendi, et „rohelise märgistusega“ hooned on turul rohkem hinnas võrreldes tavaliste hoonetega. Kuna Eestis on sertifitseerituid hooneid vähe, siis ei ole veel kujunenud välja kindlat hinnaerinevust.

Raul Prank
kutseline kinnisvarahaldur

DTZ Kinnisvara
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

The financial means of Tallinn residents to purchase an apartment in dormitory suburbs are in a state of decline

10.12.2013

In terms of current income and property prices, residents of Riga and Vilnius can now purchase a bigger standard apartment than a year ago, with the housing purchasing power index showing the biggest growth in Vilnius over the last 12 months, growing by 3.1 square metres to 40.0 square metres, as shown by SEB Baltic banks survey.

Even though a Tallinn resident with average income was able to buy a larger apartment than his or her Southern neighbours – 53.4 square metres as recently as Q4 2012 – the situation today has changed. A resident of Riga is able to purchase an apartment with 50.3 square metres, while a resident of Tallinn is able to purchase a living space with only 44 square metres.

SEB Latvia’s social economy expert Edmunds Rudzitis says: “The availability of housing in Riga and Vilnius improved mainly due to income growth exceeding real estate price growth, while in Tallinn the real estate prices grew relatively more than real wages, thereby significantly reducing the availability of housing.”

“However, Tallinn is still ahead of the other Baltic capitals in terms of apartment availability. Considering the price of new apartments, the average home loan interest rate, and other factors, a resident with average income can buy only 22.6 square metres of new living space in Riga, 26.9 square metres in Vilnius, but 32.2 square metres in Tallinn. The reason is that the average income of Estonian residents is higher than that of our Baltic neighbours, but the real estate price does not differ significantly in new developments,” added Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB Estonia.

*The SEB home purchasing power index is the number of square metres that a resident with average income can purchase with a loan, without taking an overly high risk. The index takes into consideration four factors that influence the home loan market: property price (standard apartment in dormitory suburbs), income, inflation, and interest rate.

Ruta Arumäe: Hinnatõusud vaibuvad ja reaalkasvud tugevnevad

10.12.2013

Novembris jätkus keskmise tarbijakorvi hindade alanemine, 0,4% eelmise kuuga võrreldes. Aastainflatsioon jäi sarnaselt oktoobriga 1,5%-le. Seega on viimastel kuudel inflatsioon väga kiirelt alanenud – seda arvatavasti rohkem ajutiste kui püsivamate tegurite toimel. Viimast võiks arvata juba kasvõi graafikute kõrvutamisel eurotsooni inflatsiooniga, kus inflatsioonimäärade vahe Eestiga on ebatavaliselt väikeseks vajunud. Eurotsooni inflatsioon novembris oli 0,9%, suurem kui eelneva kuu 0,7%.

Viimasel kolmel kuul on järjepidevalt odavnenud toidu, väljas söömise ning kütuste hinnad. Detsembris on kütuse hinnad taas tõusnud, mis inflatsiooni omakorda suurendab. Eluasemekulutused aasta keskelt alates enam trendina kallinenud ei ole, vaid kõikunud keskmiselt sama taseme ümber. Järgmisel aastal on võimalik, et eluasemekulud langevad ning ilmselt hoiavad inflatsiooni madalana ka energiahinnad. Järgmise aasta inflatsiooniprognoos on 2%.

Novembrikuu jooksul alanesid hinnad kõikide suuremate kuluartiklite osas, mille peale kõik tarbijad on vähem või rohkem sunnitud kulutama, teisisõnu esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad – toit, eluase ja transport. Seega jäi ülejäänud tarbimiskulutuste suurendamiseks rohkem raha kätte. See omakorda soodustas jätkuvat sisemaiste hindade inflatsiooni. Sisemaistest hindadest alanesid novembris sideteenuste ja söömise hinnad väljaspool kodu.

Aastast inflatsiooni on vähendanud eelkõige kütuste ja side odavnemine võrreldes eelmise aastaga, veidi vähemal määral ka tasuta kõrgharidus. Kütuse odavnemine vähendas aastast inflatsiooni 0,7 pp võrra, side odavnemine 0,6 pp võrra ning tasuta kõrgharidus 0,2 pp võrra.

Kui välismaalt toodud kaupade hinnad on langenud, siis samal ajal sisemaised kaupade ja teenuste hinnad on jätkuvalt tõusnud. See aitas kaasa ka ettevõtete kasumite paranemisele kolmandas kvartalis. Kasumid suurenesid enim sisetarbimisest veetud sektorites – kaubandus-, kinnisvara- ja energeetikaettevõtetes. Kuna muud sisendid peale tööjõu enamasti imporditakse ning nende hinnad olid kolmandas kvartalis languses, siis aitas see suurendada kasumeid ja puhast lisandväärtust.

Tööjõu kallinemine kolmandas kvartalis ei mõjutanud seega kasumeid negatiivselt. Kuigi keskmise palga kasvu kiirenemine kolmandas kvartalis oli päris märgatav, siis palgakulud kokku suurenesid õige vähe kiiremas tempos, võrreldes varasemate kvartalitega, 9%-lt 10%-le. Samas pole müügitulu kasvutempo samuti kiirenenud, vaid suurenes sarnaselt eelmise kvartaliga 9%. Samal ajal puhta lisandväärtuse kasv kiirenes III kvartalis 8%-le eelmise kvartali 4%-lt.

See, et kasumid kolmandas kvartalis pärast kahanemist eelmises kvartalis taas kasvasid, on märk majanduse pöördumisest paremuse suunas. Samuti suurendab see ettevõtete investeerimisvõimekust. Investeeringud suurenesid kolmandas kvartalis 14% aastatagusega võrreldes. Ka see on üks positiivsetest märkidest edasiste väljavaadete kohta.

Kuigi ühe kuu andmete põhjal on vara veel hõisata, olid oktoobrikuu näitajad majandusseisu kohta üpris head. Nii tööstus kui ka jaekaubandus näitasid 7%-list kasvu oma mahtudes, mis tähendab nii sise- kui välise tarbimise kasvu. Oktoobris suurenes töötleva tööstuse eksport 5% ning eelnevate kuude madalseis pöördus kasvule. Jätkuvat kasvu peaks toetama viimastel kuudel jõudsalt paranenud Rootsi ja Saksamaa tööstuste kindlustunde indikaatorid. Positiivseks märgiks on ka töötleva tööstuse kasumite kasv kolmandas kvartalis, mis võib põhimõtteliselt märkida pööret paremuse suunas. Siiski on töötleva tööstuse kasumid viimaste aastate jooksul olnud väga hüplikud ning tuleb tunnistada, et trend on olnud ikkagi pigem külgsuunaline ja seda trendi pole veel murtud.

Jaekaubanduse mahtude suurenemisele aitas kaasa nii inflatsiooni alanemine kui ka palkade kiire kasv. Kolmanda kvartali keskmise palga kasv oli tervelt 8,8%. Samas oli kolmanda kvartali palgakasvus ka ajutisi komponente, mistõttu neljandas kvartalis võib see veidi väiksemaks jääda. Kokkuvõttes ootame jaekaubanduses aasta lõpus sarnaste kasvude püsimist.

Kõikide mainitud näitajate arengud on olnud meie prognoosidega kenasti kooskõlas.

Veel saab osaleda: seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” 12/12/2013

10.12.2013

Kinnisvarakool: Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütikVeel on võimalus panna osalemiseks nimi kirja 12/12/2013 Kinnisvarakoolis toimuvale seminarile “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”. Tegemist on kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega Eestis.

Seminari viib läbi ja turuülevaadet esitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Elamispindade turuülevaade on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, -arendajatele ja -spetsialistidele, kes tunnevad selle vastu huvi, mis saab edasi elamispindade hindade, tehingute arvu ja üldise turu suundumustega.

Ülevaade vaatab põhjalikumalt elamispindade turu nõudlust, pakkumist ja tasakaalupunkte.

Teeme prognoose perspektiiviga pool-poolteist aastat.

Koolitus “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” toimub 12.12.2013 kell 13:00-16:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Eluruumide kasutuslubade arv kasvas aastaga 13%

10.12.2013

2013 III kvartalis valmis statistikaameti andmetel ehk sai kasutusloa Eestis kokku 436 eluruumi kogupindalaga 48 400 m2.

Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kasutusloa saanud eluruumide arv 13  ja nende pind 12%.

III kvartali kasvunumbrid ei anna siiski põhjust rõõmustamiseks. Käesoleva aasta kolme kvartali jooksul on valminud siiski 9% vähem eluruume, kui eelmise aasta esimese kolme kvartaliga.

Valminud eluruumide keskmine pindala oli 111 m2. See tähendab, et endiselt on valminud eluruumide hulgas suur osakaal ühepereelamutel, ridaelamutel ja paarismajadel ja väiksem osakaal korterelamutel.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Elamumaa omanik peab maksuvabastuse saamiseks end elanikuks registreerima

09.12.2013

Maamaksuvabastuse saamise eelduseks on rahvastikuregistri järgne elukoht sellel aadressil.

Seetõttu soovitab Tallinna abilinnapea Eha Võrk kõigil elamumaaomanikel oma elukohaandmed rahvastikuregistrist aegsasti üle kontrollida.

Maamaksuvabastus määratakse 1. jaanuari 2014 seisuga, seega peab maaomanik hiljemalt aasta lõpuks sellele aadressile elama registreeritud olema. Maamaksuvabastuse määramiseks kontrollitakse isikuandmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel, maamaksuvabastuse saamiseks ei ole vaja eraldi avaldust esitada.

Ka 2014. aastal vabastatakse linnas maamaksust elamumaa omanik või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik kuni 1500 m² ulatuses, kui tema elukoht on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele sellel maal asuvas hoones.

Rahvastikuregistri andmeid saab kontrollida kodanikuportaalis www.eesti.ee veebiteenuse kaudu esitades päringu enda andmete kohta. Samuti saab seda teha elukohajärgses linnaosa valitsuses.

Tallinna linna elanikuks saab registreeruda linnaosa valitsustes või riigiportaalis www.eesti.ee. Kui esitate elukoha andmeid e-teenuse kaudu, kontrollige kindlasti, et esitamise toimingud on lõpuni tehtud ehk digitaalselt allkirjastatud.

Tallinna elanike rahalised võimalused magalapiirkondades korteri ostmiseks vähenevad

09.12.2013

Nii Riias kui Vilniuses on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis eluaseme ostujõu indeks enim Vilniuses – 3,1 ruutmeetri võrra 40,0 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.

Kuigi veel 2012. aasta viimases kvartalis sai keskmise palgaga Tallinna elanik endale osta suurema korteri kui lõunanaabrid – 53,4 ruutmeetrit,  on tänaseks olukord muutunud. Riia elanik saab endale soetada 50,3 ruutmeetri suuruse korteri, tallinlane vaid 44 ruutmeetrise elamispinna.

SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis: „Eluasemete kättesaadavus Riias ja Vilniuses paranes eelkõige kinnisvara hinnakasvu mõju ületava sissetuleku kasvu tõttu, Tallinnas aga kasvasid kinnisvarahinnad reaalpalgast suhteliselt enam, mis eluasemete kättesaadavust märgatavalt vähendas. “

„Uusarenduste korterite kättesaadavuselt Tallinn siiski edestab teisi Balti pealinnu. Arvestades uute korterite hindu, eluasemelaenude keskmist intressimäära ja teisi tingimusi, on keskmise sissetuleku saajal võimalik osta Riias 22,6 ruutmeetrit uut elamispinda, Vilniuses 26,9 ruutmeetrit ja Tallinnas 32,2 ruutmeetrit. Põhjus on selles, et Eesti elanike keskmine sissetulek on Balti naabritest suurem, kuid kinnisvara hind uusarendustes märgatavalt ei erine,” lisas SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

*SEB eluaseme ostujõu indeks on ruutmeetri arv, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

III kvartalis jätkus majanduskasvu aeglustumine

09.12.2013

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,6%.

III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot.

Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse tegevusala jae- ja hulgikaubanduse kiire kasvu toel. Suurema mõjuga SKP tõusule olid täpsustatud andmete kohaselt veel info ja side ning töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv. Töötleva tööstuse tõusu panustas kõige rohkem metalltoodete tootmise kasv. 2013. aasta III kvartalis panustasid SKP suurenemisse enam kui pooled tegevusalad.

Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu vedajaid, näitas sarnaselt 2013. aasta kahe esimese kvartaliga langustrendi. Ehituse tegevusala oli III kvartalis üks suurimaid majanduskasvu pidurdajaid hoonete ehituse vähenemise tõttu, samas kasvas rajatiste ehitus. Lisaks kahandas SKP kasvu veel veonduse ja laonduse (täpsemalt laondust ja veondust abistava tegevusala) ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse vähenemine.

Netotootemaksude panus Eesti majandusse oli negatiivne. Netotootemaksude 1,4%-line langus oli põhjustatud peamiselt käibemaksu laekumise vähenemisest, samas suurenes aktsiiside laekumine. Võrreldes 2012. aasta III kvartaliga kasvasid ka subsiidiumide väljamaksed.

Hinnamõjusid arvesse võttes kahanes kaupade ja teenuste eksport III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1% (sh kaupade väljavedu -2%), kaupade ja teenuste import kasvas 1%. Viimati kahanes kaupade ja teenuste eksport aasta varasemate numbritega võrreldes 2009. aasta IV kvartalis. Kaupade ja teenuste eksport Eestist on jätkuvalt impordist suurem. Netoekspordi osatähtsus SKP-st oli teist kvartalit järjest positiivne, moodustades III kvartalis 1,3%.

Kuigi SKP kasv on aasta algusest alates aeglustunud, on sisenõudluse kasv hinnamõjusid arvesse võttes kiirenenud. III kvartalis kiirenes sisemajanduse nõudluse kasv 5%-ni peamiselt kapitali kogumahutus põhivarasse toel, mis kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 11%. Tõusu panustasid peamiselt ettevõtete sektori investeeringud transpordivahenditesse, hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse.

Lisaks toetas sisenõudluse suurenemist kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste 4%-line kasv, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest vabale ajale ja kultuurile, toidukaupadele ning eluasemekulutustele. III kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st suurem.

SKP täpsustatud näitajad on arvestatud kvartaalsete andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil ning võib seetõttu erineda kiirhinnangust, mis koostatakse kuu andmete ning prognooside põhjal ainult tootmise meetodil.

Tegevusalade lisandväärtuste kasv, III kvartal 2013

Diagramm: Tegevusalade lisandväärtuste kasv, III kvartal 2013

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg: 4. osa: Millal algatame järgmise ehitusbuumi?

09.12.2013

Eestis on statistiliselt ca 645 000 eluruumi. Neist ainult ca 4% on ehitatud viimase 20 aasta jooksul. Arvestades kinnisvara teoreetilist amortisatsiooni, oleks see number pidanud olema ca 10 korda suurem. Seega oleme küll 20 aastaga üles ehitanud oma riigi, kuid jätnud justkui väga palju muud ehitustööd tegemata.

Päris nii see siiski ei ole, kuna sotsialistliku ülesehitustöö raames sai küllaltki palju ette ära tehtud. Kuid selliste järskude arenguetappidega on muudetud meie kinnisvaraturg hüplikuks ning buumide-kriiside tekkimisele altiks. Spekuleerimise jaoks on see tore, kuid pikaajalise pereplaneerimise seisukohalt suur õnnetus.

Ka Skandinaavias on buumid ja kriisid, kuid mitte 15%-liste aastaste kõikumistena ning tõenäoliselt on see ka üheks põhjuseks, miks sealne elujärg parem tundub.

Näib, et tänane uusarenduse maht rahuldab nõudluse, kuid minu hinnangul on see petlik. Esiteks on kogu uusarendus koondunud Tallinna ning selle tulemusena loodavast hüvest saavad osa vaid vähesed edukad.

Loomulikult ei peagi saama tasuta korterit nagu ENSV ajal, kuid nagu eelmises osas kirjutasin, muutub üha vananeva elamufondi kasutamine peagi lihtsalt raiskamiseks. Ning senised omanikud/kasutajad ilma avaliku sektori toeta vajalikku uuendust ette võtta ei suuda.

Tallinna kesksus aga tähendab, et näiteks Risti asula Läänemaal valgub inimestest osalt tühjaks juba seepärast, et seal pole mõistlikele tingimustele vastavaid eluruume. Olemasolevate sovhoosiaegsete kortermajade renoveerimine on kordi kulukam, kui nende turuhind. Ja selliseid asulaid on palju.

Kurvastav on see piirkonna ettevõtjaile, kelle tööjõud lihtsalt laiali jookseb. Peagi liituvad kurvastajatega kõik need, kellele meeldib näiteks käia kaunis hooldatud Eestimaa looduses ja turismitaludes, sest ka need vajavad inimesi ja toetavat infrastruktuuri.

Pärast seda, kui olukord on muutunud lootusetuks, kurvastavad ka kõik tähtsad ametnikud, kelle ülesandeks on jälgida palju tuleb meie riiki sisse abi- ja laenuraha ning kuipalju me suudame siin ise reaalset väärtust luua ja eksportida.

Me ei saa muuta ehitushinda palju odavamaks. Materjali ja tööjõukulu kasvab inflatsiooni tempos, arendajad/ehitajad peavad saama mõistliku kasumi, et „rattad liikuma“ hakkaks ning lõpuks tuleb ka riik oma osa nõudma maksude näol.

Aga uue elamispinna kättesaadavamaks muutmiseks on ka muid võimalusi. Näiteks Helsingi linn on sisuliselt linnamaa omanik ning reguleerib uusarendust nii mahtude kui hindade osas. Eesti linnad ei ole nii heal positsioonil, kuid võimalusi on siiski kõikjal ning nii mõnedki projektid on peaaegu selliselt ka tehtud. Samuti on võimalik muuta turg paindlikumaks st alati ei pea ostma selleks, et kolida uude korterisse.

Pigem vastupidi ja nii jõuame taas selleni, et üürisuhete regulatsioon on vaja kaasajastada. Eelneva kahe koosmõjul on võimalik jõuda uusarenduseni, mille tulemusena valmivad nn säästumajad. Need ei paku küll huvi tänastele tüüpilistele kinnisvaraostjatele – ilusatele ja edukatele – kuid lahendavad kokkuvõttes märksa suuremaid probleeme.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
1 2 3 … 1,279 1,280 1,281 … 1,578 1,579 1,580