Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Vabaõhumuuseumi piirkonda kavandatakse elamukvartalit

22.10.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise. Detailplaneeringuga soovitakse luua võimalused 5,4 ha suurusele maa-alale korter- ja ridaelamute rajamiseks.

Arendaja soovib kruntideks jagatavale Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistule ehitusõigust kuni kümne kolmekorruselise korterelamu, kaheksa kahekorruselise ridaelamu ning kahe kahekorruselise kahe korteriga elamu ehitamiseks.

Ühtlasi algatatakse linnavalitsuse korraldusega Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu elamurajooni rajamine terviklikule metsaalale omab olulist keskkonnamõju.

Planeeringuala asub Haabersti linnaosas, Kakumäe poolsaarel, Vabaõhumuuseumi tee, Veerise tänava ja Õismäe raba vahelisel alal. Sotsiaalmaa sihtotstarbega Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu kuulub sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi RAAM Arhitektid AI OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on lisatud lahendusettepanek ja illustreeriv materjal, millega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/.

Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistul asunud hooned on valdavalt lammutatud, säilitatud on tehnorajatised. Kinnistu on kaetud metsaga ning alale pääseb mööda pinnasteed. Kinnistu on kaetud kõrghaljastusega.

Detailplaneeringu ala piirkond on hoonestatud peamiselt kahekorruseliste eramutega, kuid esineb ka korterelamuid.

Kuna detailplaneeringu ala moodustab osa Õismäe rabast, on oluline planeeringualale koostada võimalikult looduslähedane ja metsamaastikku säilitav detailplaneeringu lahendus, mis arvestab metsa ökoloogilise ja rekreatiivse väärtusega ning tagab ligipääsud Õismäe raba rohealale.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kristiine linnaossa määratakse kolm uut tänavanime

22.10.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määrab nime kolmele Lilleküla asumis paiknevale tänavale. Tänavad saavad nimeks Krüüsli, Haki ja Mänsaku tänav.

Ronga tänava ja Kaarna tänava vahelisele seni nimetule tänavalõigule pidas linnavalitsuse nimekomisjon sobivaimaks Haki tänava nime, kuna hakk on ronga ehk kaarna kõrval üks väheseid Eestis elavaid vareslasi.

Ronga tänava ja Algi tänava vahelisele nimetule tänavalõigule, mille ääres on praegu peamiselt Algi tänava aadressid, sobiks komisjoni hinnangul alklaste sugukonda kuuluva linnu nimi. Nimekomisjonile teadaolevalt esineb Eestis lisaks algile sellest sugukonnast veel krüüsel ja tirk, kuid kuna Tirgu tänava nimi on kalastusvahendite teemast tulenevalt Haaberstis juba olemas, siis peeti siia sobivaks Krüüsli nime.

Kaarna tänava ja Mooni tänava vahelisele Linnu teelt lähtuvale tänavaharule, mis on tajutav iseseisva tänavana ja mida on mitmetel kaartidel ekslikult Kaarna tänavana käsitatud, otsustati anda Mänsaku tänava nimi. Mänsak on Eestis leiduvate vareslaste hulka kuuluv lind.

Ühtlasi muudetakse või pikendatakse kolme Lilleküla asumis paikneva tänava – Kaarna tänava, Algi tänava ja Algi põigu – nime leviala.

Tartu alustab uue lasteaia projekteerimisega

22.10.2014 Tõnu Toompark

Tartu alustab Pepleri 1a kinnistule 120-kohalise lasteaiahoone projekteerimist.

„Kuigi lasteaiakohtade põud on Tartus tänu lastehoiuteenuse arendamisele tunduvalt leevenenud – tänavu lisandub veel 275 kohta, püsib endiselt suurem nõudlus just kesklinnas asuvate lasteaiakohtade järele. Kavandatav Pepleri tänava lasteaed rõõmustab kindlasti paljusid kesklinna piirkonnas elavaid-töötavaid lapsevanemaid,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Pepleri 1a kinnistule kuuerühmalise lasteaiahoone rajamiseks parima lahenduse leidmiseks korraldati arhitektuurne ideekonkurss, mille esikoha võitis töö märgusõnaga “Bios” (Boa OÜ, ideekavandi autorid Margus Soonets, Anto Savi ja Jürgen Lepper).

Pepleri 1a lasteaia projekteerimise riigihankel tunnistas linnavalitsus võitjaks ühispakkujate ASi Amhold ja Boa OÜ pakkumuse kogumaksumusega 129 600 eurot.

Lasteaia projekteerimine toimub aastatel 2014-2015.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks soetada vanem või uuem korter?

22.10.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui üürinvestor soovib soetada uhiuue korteri, mida üürile anda, siis tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse.

Väga tõenäoliselt peab üürileandja uue korteri puhul arvestama suurte kulutustega köögimööbli, muu mööbli ja sisustuse soetamisel. See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid kiirestiamortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, siis mööbli ostmisel tuleb kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist. Seega on uuema ja kvaliteetsema korteri kvaliteetsema üürniku puhul üürileandja töö korraldusliku poolega seotud kulud madalamad.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Vanemate korterite üürihind on aga odavam. Odavama kauba järele on nõudlus suurem ja seda nii majanduse paremate, kui halvemate aegade ajal. Tõenäoliselt on odavama ehk vanema korteri vakantsus pisut madalam.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

1Partner: Idaraha tungib kinnisvaraturule

21.10.2014 Tõnu Toompark

Venemaa majanduse ebastabiilsus ja riskide oluline suurenemine on loonud olukorra, kus raha põgeneb Venemaalt. Näpuotsatäis sellest rahast on juba jõudmas Eesti kinnisvaraturule, kus Vene investorid otsivad valdavalt rahavoogu pakkuvaid kinnisvaraobjekte, kommenteerib kinnisvaraturu uuemaid suundumusi 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Venemaalt tulevad investorid otsivad valdavalt kinnisvara, mis tagaks pikaajalise stabiilse rahavoo. Nii sobivad investeeringuteks hästi kaubandus- ja büroopinnad, kus toimivad üürilepingud on juba olemas,“ kirjeldab Tanel Tarum investorite ootusi.

Venemaalt raha väljaviimine ei ole seal maal soositud. Seetõttu hoiavad investorid valdavalt madalat profiili ega ole huvitatud enda tegevuse liigsest afišeerimisest.

„Turul on Venemaa venelasi, kes peavad sobivaks rahapaigutuseks sajakonna tuhande euro väärtuses olevat korterit. Samuti on suuremaid ja tõsisemaid investoreid, kelle investeeringusumma võiks olla miljon või paar eurot,“ paneb Tanel Tarum paika võimalike investeeringute rahalised mahud.

Sageli arvatakse, et Venemaalt tulev raha on nö loll raha, mis meeleheitlikult otsib paigutamisvõimalust, kus majanduslikud kaalutlused pole olulised.

Selle eksiarvamuse lükkab Tanel Tarum kindlalt ümber: „Venemaalt tulevad investorid on targad ja arukad ärimehed, kes on raha teeninud raske tööga. Kinnisvarainvesteering Eestisse ei ole idainvestori jaoks elumuutev otsus, kus iga hind on hea. Pigem tahab ta tingida ja heale kokkuleppele mittejõudmisel jääb tehing toimumata.“

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

EKFL: Kinnisvaraettevõtted ootavad käibekasvu

21.10.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) poolt läbiviidud uuringu kohaselt prognoosivad kinnisvaraettevõtted järgnevaks pooleks aastaks käibekasvu ja töötajaskonna suurendamist.

Küsitlusele vastas 87 kinnisvaraettevõtjat, enam kui pooled vastajatest ennustasid järgnevaks poolaastaks käibekasvu. Märkimisväärne on, et käibelangust nägi ette vaid alla 10% vastajatest.

Kinnisvaraturu suhtes on ettevõtjad mõõdukalt optimistlikud, lõviosa prognoosidest nägid ette nii hindade kui tehingute arvu stabiliseerumist. Kui eristada elamis- ja äripindade turg, siis eelkõige äripindade turult oodatakse ka kerget kasvu.

„Elamispindade osas oldi mõnevõrra tagasihoidlikumad, kuna kiire kasv leidis juba tänavu kevadeni aset ning eelkõige prognoositakse sellele turusegmendile stabiilsust,“ kommenteeris küsitluse tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

„Seda tähelepanuväärsem on, et vaatamata vahepeal veidi langenud turukonjunktuurile on ettevõtjate töötajate arvu ja käibe kasvatamise ootused optimistlikud,“ ütles Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 45 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

XIII Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents KINNISVARA 2014

21.10.2014 Tõnu Toompark

XIII RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS KINNISVARA 2014

07. november 2014 Kumu auditoorium, Tallinn

Üldteema: Teateid kinnisvaraturult – ILUSTAMATA

PROGRAMM

Moderaatorid:

Tambet Tiits (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad: Urve Palo, majandusminister

10.15-10.45 Teema kooskõlastamisel.

Indrek Julge, SEB Panga juhatuse liige – kooskõlastamisel

10.45-11.30 Teema kooskõlastamisel

Sean Briggs, Colliers International Europe Retail juht

11.30-11.45 Kooskõlastamisel

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2014 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste välja kuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Euroopa majanduse mõjud ja väljavaated – kas meil on põhjust olla optimistlik?

Paneeli juht: Raivo Vare, endine minster ja majandusekspert
Osalejad: Madis Aben, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik; Peeter Koppel, SEB Panga strateeg-kooskõlastamisel; Hardo Pajula, majadusekspert

13.45-14.30 Riigi kinnisvarapoliitika teemaline diskussioonipaneel: „Riik kinnisvaraturul – strateegia ja valikud“. „Millist kinnisvara riik ja erasektor vajavad?“

Paneeli juht: Veronika Ilsjan, Rahandusministeeiumi riigivara osakonna nõunik
Osalejad: Jaak Saarniit, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees; Agris Peedu, Rahandusministeeriumi asekantsler; Gert Jostov, Tehchnopolis Ülemiste juhatuse esimees

14.30-15.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: “Kaubanduskinnisvara areng – kas kinnisvaraturu stabiilsuse garantii?”

Paneeli juht: Aavo Kokk, Catella Corporate Finance juhtivpartner
Osalejad: Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse juht; Urmas Sildnik, Rimi Eesti kinnisvarajuht; Lauri Henno, Maxima Eesti kinnisvaraarenduse üksuse juht

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2015 – kas Eestis ehitatakse mõistlikult?“

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees
Osalejad: Andres Trink, Merko Ehitus juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon juhatuse esimees; Kaupo Koitla, Kaamos Ehituse tegevjuht; Raivo Rand Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute- ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Kinnisvarainvestorid ärikinnisvaraturul – mis tegelikult toimub ning mis toimuma hakkab?“

Paneeli juht: Olev Mati Makk, Seven Real Estate Advisors,partner, investeeringute ja nõustamisvaldkonna juht, MRICS
Osalejad: Viljar Arakas, Eften Capital juhatuse esimees; Michael Schönach, Northern Horizon Capital juhatuse esimees; Madis Raidma,East Capital Real Estate juhatuse esimees; Igor Mölder, Capital Mill juhatuse esimees ja partner

17.00-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Info ja registreerimine

Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ.

Infotelefon 666 0605

Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee või saata täidetud registreerimisleht faksile 666 0611. Pärast registreerimislehe saabumist saadab Corpore Konverentsid OÜ Teile osavõtu kinnituse ning arve konverentsi eest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

East Capital ostis Metro Plaza büroohoone

21.10.2014 Tõnu Toompark

Täna, 21. oktoobril teatas East Capital Baltic Property Fund II, mida haldab East Capital, et on lõpule viinud Tallinna kesklinnas asuva Metro Plaza büroohoone ostutehingu. Kinnisvara senine omanik oli Lords LB Baltic Fund I. Tehingu ostuhind on €21,8 miljonit, tootlusmääraga 7%.

“Selle tehinguga omandas East Capital Baltic Property Fund II tuntud A-klassi büroohoone Tallinna kesklinnas ning koos ostuga on East Capital’i kinnisvaraportfelli kogu maht kolme Balti riigi peale 284 miljonit eurot, 250 000 ruutmeetrit ja 500 rentnikku. Need faktid kinnitavad East Capital’i positsiooni ühe Balti turu liidrina,” sõnas East Capital’i kinnisvaravaldkonna tegevjuht Madis Raidma.

East Capital Private Equity and Real Estate juht Kestutis Sasnauskas sõnas tehingut kommenteerides, et Metro Plaza ost on investeering, mis illustreerib Balti kinnisvaraturu atraktiivsust. “Kõrge tootlusmäära ja soodsate finantseerimistingimuste kombinatsioon loob atraktiivsed investeerimisvõimalused,” lisas Sasnauskas.

East Capital Baltic Property Fund II asutati 2012. aastal ning investeerib ärikinnisvarasse Balti riikides. Täna on fondil investeeringuid kõikides Balti riikide pealinnades – Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Fond keskendub kinnisvarale parimates asukohtades, pikaajaliste rentnike ja jätkusuutlikke renditingimustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: Korteriomanditehingute arv on asunud vähenema

21.10.2014 Tõnu Toompark

2014 III kvartalis tehti Eestis 4760 korteritehingut. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes see näitaja arv 1,8%. Tehingute arv vähenes eelkõige Tallinna ja Tartu arvelt.

Tallinna korteritehingute arv kukkus aastataguselt 2005 tehingult tänavuseks 1820 tehingule ehk 9%. Tartu langus oli suurem – Tartus tehti 2014 III kvartalis 400 korteritehingut ehk eelmisest aastast 20% vähem.

Tallinna-Tartu suur korteritehingute arvu vähenemine üldise tagasihoidliku tehingute arvu vähenemise tingimustes tähendab, et väiksemates piirkondades on korteritehinguid juurde tulemas.

Nii võime öelda, et tehingute arvu langusest tulev surve hindadele puudutab eelkõige Tallinnat-Tartut ja juba märksa vähem kuid piirkondi.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2014. a. III kvartalis

20.10.2014 Tõnu Toompark

2014. aasta kolmandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 13 504 tehingut ligikaudu 645 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati kolmandas kvartalis kokku 13 826 kinnisvara tehingut 631 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas kolmanda kvartali jooksul omanikku ligi 29 600 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 37 268 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Pärnu maakonnas – 2 969 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 526 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2014. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2013. aasta kolmanda kvartaliga 13,3% ning võrreldes eelmise kvartaliga 1%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 11%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 19,8% ning hoonestamata maa hinnaindeks 15,6%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis septembris kuuga

20.10.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga 0,2% ja võrreldes 2013. aasta septembriga -2,0%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning metallitootmises, samuti hindade langus puidutöötlemises ja kemikaalide tootmises.

2013. aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, september 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	September 2014 – august 2014, %	September 2014 – september 2013, %
KOKKU	0,2	-2,0
Töötlev tööstus	-0,5	-1,4
Mäetööstus	4,6	12,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	6,2	-9,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga 0,1% ja võrreldes 2013. aasta septembriga -2,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid septembris keskmisest enam elektrienergia, rõivaesemete ja turbatoodete hinnad, samas langesid põllumajandussaaduste, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning puidu- ja metalltoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ja võrreldes 2013. aasta septembriga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid septembris keskmisest enam põllumajandussaaduste, elektrienergia, jalatsite ja nahktoodete hinnad, samas langesid keskmisest enam toiduainete, puidutoodete ning paberi ja pabertoodete hinnad.

Ehitushinnaindeks pöördus taas tõusule

20.10.2014 Statistikaamet

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2014. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga -0,2%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes pöördus ehitushinnaindeks pärast kaks kvartalit kestnud langust III kvartalis taas tõusule, kuid jäi siiski allapoole möödunud aasta III kvartali taset.

Ehitushinnaindeksit mõjutas III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjalide odavnemine, mis andis indeksi kogulangusest kolmveerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallinesid ehitusmaterjalid 0,4%. Kulutused masinatele tõusid 0,1% ja tööjõule 0,2%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga -0,1%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal 2014
	II kvartal 2014 – III kvartal 2014, %	III kvartal 2013 – III kvartal 2014, %
KOKKU	0,3	-0,2
tööjõud	0,2	0,4
ehitusmasinad	0,1	3,0
ehitusmaterjal	0,4	-0,8
Eramuindeks	0,4	-0,5
Korruselamuindeks	0,0	-0,6
Tööstushooneindeks	-0,1	-0,1
Ametihooneindeks	0,6	-0,1

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal 2014
	II kvartal 2014 – III kvartal 2014, %	III kvartal 2013 – III kvartal 2014, %
KOKKU	0,5	-0,1
tööjõud	0,6	0,9
ehitusmasinad	-0,2	4,1
ehitusmaterjal	0,5	-0,8

Ajaloorubriik: Kalamaja tules

20.10.2014 Jaak Juske

Kalamaja hoonestus sai Teise maailmasõja ajal kannatada nii 1941. aasta augustis kui punaarmee õhurünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul. Õnneks elas suurem osa vanast puitasumist sõja siiski üle.

Augusti lõpus 1941 lähenesid Saksa väed kiiresti Tallinnale. Punaarmee viis enne mere kaudu evakueerimist Stalini käsul ellu musta maa taktikat. Eelkõige strateegilised objektid tuli hävitada. Miski ei tohtinud tervena vaenlase kätte langeda.

Päev enne Tallinna maha jätmist 28. augustil 1941 süüdati venelaste poolt Balti jaama vana, 1871. aastal avatud paekivist hoone, samuti Kopli kaubajaama mitmed rajatised. Õhiti ka vana raudtee pumbatorn Kalamajas Telliskivi tänava ääres.

Tuli pandi otsa Ilmarise tehasele Põhja puiestee ääres. Süüdati ka Jahu tänava kandis asunud 1924. aastal rajatud kõrge Puhkide äriperekonnale kuulunud jahuveski. Õhiti mitmed Tallinna elektrijaama hooned Põhja puiesteel.

1943. aastal hakkas punaarmee tihedamini Tallinna pommitama. Kergemaid kahjustusi said ka Kalamaja hooned. Tõsisemad purustused seisid veel aga ees.

1944. aasta 9. märtsi võimsas õhurünnakus põles valdav osa kuulsa baltisaksa perekonna järgi nime saanud Kotzebue tänava ja Kesk-Kalamaja vanast puithoonestusest Balti jaama lähedal. Sealsamas neelas meeletu tulekeeris mitu maja ka Vana-Kalamaja ning Niine tänavas.

Hävinud või rängalt purustatud maju oli mujalgi Kalamajas, enim Uus-Kalamaja, Kopli, Vabriku ja Suur-Patarei tänavas. Üksikuid maju veel ka Tööstuse, Soo, Leigeri, Valgevase Volta tänavas ja Põhja puiesteel.

Pommide tekitatud õhusurvest said kergemaid kahjustusi lisaks kümned Kalamaja hooned. Minu vanaisa Anto Juske, kes elas toona Kalamajas Kopli 13h raudteelaste majas, on meenutanud, kuidas lennukipommi plahvatuse tekitatud õhusurve lõi pikali nende suure köögikapi, mis blokeeris keldriluugi.

Neil läks perega tükk aega, et lõksust pääseda. Vanaisa kodumaja jäi õnneks enamvähem terveks. Kõrval asunud Kopli kaubajaam, kus seisis pommitamise ajal sakslaste laskemoonarong, ei saanud aga üldse pihta.
Kokku moodustasid Teise maailmasõja aegsed purustused kuni kümme protsenti Kalamaja toonasest hoonestusest.

Olulisem on aga see, et Tallinnale 1944. aasta märtsis sooritatud karm terrorirünnak nõudis paarikümne Kalamaja elaniku elu.

Juba sõja ajal asuti taastama elektrijaama, üles ehitati ka jaamahooned ja Ilmarise tehas. Jahuveskit aga ei taastatud. Põlenud elumajade piirkonnad taashoonestati valdavalt stalinistlikus stiilis hoonetega 1950. aastate alguses.

Fotol Tallinna elektrijaama varemed septembris 1941.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvara ootab uut omanikku

19.10.2014 Tõnu Toompark

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele mitu hinnalist kinnistut ja korteriomandit.

Alghinnaga 153 000 eurot on enampakkumisel kesklinnas Veerenni asumis paiknev elamumaa sihtotstarbega, 729 m2 suurune Pille tn 24 kinnistu. Kinnistul paikneb kaheksa korteriga kahekorruseline elamu, viimased kümme aastat on maja olnud peaaegu tühi.

Samuti kesklinnas asuv hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Püssirohu tn 6 kinnistu pindalaga 338 m2 on enampakkumisel alghinnaga 312 000 eurot.

Kinnistul paikneb kaks hoonet: elamu suletud netopinnaga 430,6 m2 ja pesuköök suletud netopinnaga 39,2 m2. Hooned on amortiseerunud ja vajavad enne uuesti kasutusse võtmist põhjalikku remonti.

Ühtse müügiobjektina on alghinnaga kokku 198 900 eurot enampakkumisel Narva mnt 19//21//23-M69 ja Narva mnt 19//21//23-M72 korteriomandid. Elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistul asuvas hoones paiknevate mitteeluruumide kogupindala on 292,2 m2.

Alghinnaga 295 500 eurot on enampakkumisel Liivalaia tn 40-M181 korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2.

Õismäe tee 74-65 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,8 m2, on enampakkumisel alghinnaga 36 000 eurot ning Sõpruse pst 241-4 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 43,8 m², alghinnaga 46 000 eurot.

Alghinnaga 47 000 eurot on enampakkumisel 533/1068 mõtteline osa Järveotsa tee 2-118/119 korteriomandist, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 106,8 m2.

KV.EE: Korterite pakkumishinnad kerkisid kuu ajaga 1,3%

18.10.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks näitab 75,9 punkti taset. Aastataguse ajaga võrreldes on elamispindade pakkumised keskmiselt 18% ja kuu taguse ajaga võrreldes 1,3 protsenti kallimad.

Pakkumishindade indeks trügib tõususuunas peamiselt Tallinnast väljapoole jäävate linnade-valdade toel, kus head finantseerimistingimused ja vaikselt kerkiv palk loovad uut ostujõudu, mis aitab tehinguid teha.

Tallinn jahtub

Tallinna ülekuumenenud korteriturg on asunud nii tehingute arvu kui hindade osas jahtuma. Nii on ka Tallinna korterite pakkumishinnad portaalis KV.EE paigale jäänud ega näita enam kerkimise märke.

Hinnatasemed on paigale jäänud eelkõige seetõttu, et need on jõudnud tasemele, kus ostjatel läheb tehingute tegemine juba ülejõukäivaks. Lisaks hoiab hinnataset all järjest kasvav pakkumiste hulk. Kogu Eesti elamispindade pakkumiste arv on portaalis KV.EE võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 15%, kuid võrreldes käesoleva aasta algusega isegi 22%.

Tallinna korteripakkumiste arv on seejuures aasta algusest suurenenud isegi 44% See on peamine põhjus, miks Tallinna korterite pakkumishinnad keelduvad tõususuunda vaatamast.

Pakkumine jätkab kasvu

Arvestades asjaolu, et uusi arendusprojekte lisandub Talliunnas pea igapäevaselt võib arvata, et pakkumine nii uute kui vanade korterite sektoris jätkab suurenemist. See hoiab edasisel hinnatõusul pidurid peal või toob endaga kaasa koguni mõningase hinnakorrektuuri.

Muudes piirkondades peale Tallinna-Tartu ei ole me sellist kiirest hinnatõusu näinud ja seetõttu on tagasilöökide oht tunduvalt väiksem. Pigem võime öelda, et väikelinnade korteriturule hakkab elu jõudma, mis peegeldub eelkõige inimeste tahtmises sealse kinnisvaraga tehinguid teha.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.