Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Ärihoonest Navigator sai ametlikult Baltimaade keskkonnasõbralikem

27.02.2015 Tõnu Toompark

Ärihoonele Navigator väljastati energiatõhusa ehitise sertifikaat LEED Gold, mis teeb sellest ametlikult Baltimaade kõige rohelisema omasuguste seas.

LEED-sertifikaat (Leadership in Energy and Environmental Design) on rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimissüsteem, mille töötas välja USA Rohelise Ehituse Nõukogu (USGBC).

Navigatori arendaja Capital Mill OÜ uusarenduste juhi Marko Uueda sõnul annab LEED-sertifikaat kliendile ja avalikkusele kinnituse, et hoonele seatud kõrged nõuded keskkonnasäästlikkuse ja töökeskkonna suhtes on täidetud.

“Navigator on täitnud eesmärgi olla ühekorraga nii järgmise põlvkonna ehituskultuuri ja –kvaliteedi suunanäitaja kui pakkuda selle üürnikele Baltikumi parimat töökeskkonda,” lausus Uueda. “Sihtide saavutamist tõestab nii Navigatori kasutajate positiivne tagasiside kuiLEED Gold sertifikaadi teenimine esimesena Baltimaades.”

Ärihoone Navigator (Laeva 2, Tallinn) üüripinnad valmisid “rätsepatööna“ 2014. aasta jooksul. Navigatoris asub nt loovagentuuride linnak Creative Union, reisibürood Tez Tour ja CWT Estonia, Booking.com, IT ettevõte Dervico Estonia, Nordic Hambakliinik, töötervishoiuteenust pakkuv Baltic Euromedical, restoran Enzo ja Capital Milli kontor.

“Navigatori ärihoone oli Capital Milli esimene samm sadamaala tänapäevaseks kujundamise teel,” lisas Uueda. “Sellest mõnesaja meetri kaugusel, Linnahalli vahetus läheduses on kerkimas uus, veelgi kõrgemate kvaliteedinõuete järgi ehitatav ärihoone Explorer, mis on järgmine oluline samm sadama-ala tervikpildi kujundamisel tänapäevaseks.”

Navigatori teevad omanäoliseks erineva sügavusega peegelklaas-sisselõiked: majal on 28 nurka ning 6000 ruutmeetrit klaasfassaadi, mis tagab loomuliku valguse ligipääsu igasse ruumi ning suursuguse vaate merele, vanalinnale või kesklinna äri- ja kaubandustsoonile.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Keskmise palga saaja ostujõud kasvas kiiresti

27.02.2015 Orsolya Soosaar

Keskmine brutokuupalk tõusis statistikaameti andmetel 2014. aasta neljandas kvartalis aastavõrdluses 5,3% ja brutotunnipalk 6%. Eelneva kvartaliga võrreldes palgakasv seega kiirenes. Tänu tarbijahindade langusele kiirenes ka keskmise palga ostujõu kasv, 5,8%ni.

Keskmise palga kasvu mõjutab endiselt töötajate registreerimiskohustus, mille tulemusel on suurenenud varem ümbrikupalka teeninud töötajate palgatulu deklareerimine. See aeglustab keskmise palga kasvu, sest lisandunud töötajate keskmine palgatulu oli maksu- ja tolliameti andmete kohaselt miinimumpalga lähedal. Kui registreerimiskohustust poleks kehtestatud, siis oleks palgakasv tõenäoliselt veelgi kiirem.

Keskmise palga kasv oli kiirem riigi ja kohalike omavalitsuste haldusalas, ligikaudu 7,5%, ning tegevusalade võrdluses tervishoius, 10,1%, ja avalikus halduses, 8,9%. Need on tegevusalad, kus registreerimiskohustus ei tohiks palgakasvu mõjutada. Erasektoris kasvas keskmine palk mõnevõrra aeglasemalt. Eesti ettevõtetes tõusid palgad veidi üle 7%, samas kui välisomanduses ettevõtetes oli palgakasv tagasihoidlikum, 2,5% juures. Töötlevas tööstuses tõusis palk keskmisest aeglasemalt, 4,4%.

Keskmise brutopalga kasvu kiirendab sel aastal miinimumpalga 11% tõus. Miinimumpalk tõuseb nii 2014. kui ka 2015. aastal keskmise palgaga võrreldes ligikaudu kaks korda kiiremini.

Netopalga ehk töötajale pärast maksude tasumist kätte jääva palga kasvu kiirendab sel aastal maksuvaba tulu tõus 144 eurolt 154 euroni kuus ja tulumaksumäära langus 21%lt 20%ni. Netopalk tõuseb nende muudatuste tulemusel miinimumpalga saaja jaoks ligikaudu 1,7% ja keskmise palga teenija jaoks 1,1% suuremat kätte jäävat palka. Töökohtade puhul, kus tööandja ja töötaja räägivad netopalga üle läbi, võib see olla soodne ja aidata kaasa tööjõukulude kasvu aeglustumisele.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Koolitus Omandiõiguse kitsendused toimub 10/03/2015

27.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 10/03/2015 koolitus “Omandiõiguse kitsendused”. Koolitust viib läbi RMK kinnisvaraosakonna juhtaja Andrus Lauren.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?” on suunatud kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes töötavatele inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega ning inimestele, kes omavad kinnisasju. Kuid alati tuleb antud info kasuks kinnisvaramaakleritele, kes teevad tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub teisipäeval 10/03/2015 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Nõuanded koduostjale: millal vana kodu üürileping üles öelda?

27.02.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmise puhul peab mõtlema sellelegi, mis saab olemasolevast eluasemest. Kui olemasolev kodu on üüripind, siis tuleb uue pesa leidmisel üürileping üles öelda.

Üürilepingu lõpetamine

Tõenäoliselt ei ole koduotsijal kohe sel hetkel, mil uue kodu soetamise idee talle pähe kargas, mõtet üürileandja juurde tormata, et hakata läbi rääkima üürilepingu lõpetamise osas. See võib üürileandja panna mõtlema, et äkki peaks kiiresti üürnikust vabanema, kui see niikuinii ära läheb, et uus ja püsivam üürnik asemele leida. Selline asjade käik ei pruugi olla üürnikust koduostja huvides, kes äsja koduostmise mõttele tulnud ja kel ehk veel ühtegi sobivat pakkumistki silmapiiril pole.

Üürilepingut saab lõpetada korraliselt, erakorraliselt ja poolte kokkuleppel. Sõltumata üürilepingu tähtajast, saab nii üürileandja kui ka üürnik igal ajal lepingu üles öelda omavahelisel kokkuleppel.

Tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemine

Korraliselt ehk põhjust ära näitamata saab üles öelda vaid tähtajatut üürilepingut. Ülesütlemiseks on õigus mõlemal lepingupoolel. Enamasti on tingimuseks, et lepingu ülesütlemisest tuleb teisele poolele ette teatada vähemalt kolm kuud.

Lepingu erakorraline ülesütlemine

Tähtajaline leping kehtib tähtaja saabumiseni. Tähtajalist üürilepingut saab ühepoolselt üles öelda vaid lepinguliste kohustuste olulise rikkumise korral. Eelkõige on põhjus mõjuv, kui üks lepingupooltest oluliselt rikub lepingulisi kohustusi ja sellest tulenevalt ei saa eeldada lepingu jätkamist.

Selliseks põhjuseks võib olla näiteks asjaolu, kus üürileandja ei täida oma kohustust hoida eluruum lepingu kehtivuse aja jooksul kasutamiseks sobivas seisundis. Kui eluruumile tekivad puudused, mis välistavad selle sihtotstarbelise kasutamise või piiravad kasutamist olulisel määral ja üürileandja neid puudusi ei kõrvalda, võib üürnik lepingu üles öelda.

Samuti on mõjuvaks põhjuseks asjaolu, kui eluruumi seisund on muutunud üürniku elule või tervisele ohtlikuks – näiteks on tekkinud elamu varisemisoht. Mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, mis on tekkinud pooltest sõltumatult vääramatu jõu tagajärjel. Näiteks on hoone varisemisoht tekkinud tormi tagajärjel.

Kõige parem on üürileping lõpetada kokkuleppel. See välistab hilisemad vaidlused.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

MTA andmetel oli möödunud aasta IV kvartali mediaanväljamakse 757 eurot kuus

26.02.2015 Tõnu Toompark

Maksu- ja Tolliamet Möödunud aasta neljandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,56 miljardit eurot, mis maksti välja 561 081 inimesele. Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 757 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2013. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid kokku 547 756 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 447 355 863 eurot. Võrreldes möödunud aasta IV kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 13 325 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2013. aasta IIV kvartalis 717 eurot kuus.
MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised.

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pealinna korteriühistud saavad haljastustoetust

26.02.2015 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna korteriühistud saavad projekti „Roheline õu“ raames hoovide korrastamiseks toetust taotleda.

Projekt „Roheline õu“ käivitati 2013. aastal, esimesel aastal sai haljastustoetusteks 85 korteriühistut kogusummas 31 317 eurot. Mullu kasutas õueala korrastamiseks linna toetust 87 korteriühistut kogusummas 33 622 eurot.

„Korteriühistute huvi haljastustoetuse vastu on väga suur,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk.

Taotluste vastuvõtt avatakse 16. märtsil, taotlusi võetakse vastu 30. aprillini. Taotlusi võivad esitada Tallinna linnas tegutsevad korteriühistud. Maksimaalne toetussumma on 600 eurot korteriühistu kohta, toetus peab moodustama kuni 60% tegevusele kulutatud summast, seega ühistu omaosalus olema vähemalt 40% kogukuludest.

Toetust võib taotleda puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning öleotletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.

Toetuse saamiseks tuleb esitada korteriühistu juhatuse esimehe või volitatud isiku allkirjastatud taotlus ja lisada sellele muud nõtavad dokumendid, sh haljastusprojekt või asendiskeem koos seletuskirjaga, haljastuseeelarve jm.

Taotlus tuleb esitada Tallinna Linnavaraametile elektrooniliselt aadressil linnavaraamet@tallinnlv.ee või paberil aadressil Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn.

Projekti lõppedes määratakse ühele projektis osalenud korteriühistule auhind tunnustuseks huvitava lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest õueala parendamisel.

Täpsem informatsioon www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 956 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 123 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

MUST ÜÜRITURG: Toompark soovitab teha üüritulu maksuvabaks

26.02.2015 Aira Tammemäe

Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ja elukondliku kinnisvaraturu analüütik Tõnu Toompark soovitab eraisikute üüritulult maksude tagaajamise asemel luua olukord, kus väljaüüritud elamispinna müügi korral laekuksid maksud müügitulult. Selle eelduseks on üürisektori põranda alt välja toomine.

Toompark soovitab pigem kaaluda samme, mis võimaldaks üürisektoril nö põranda alt välja tulla ja viia üürisuhted igas suhtes legaalsele ja konstruktiivsele tasemele. „Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Omanike Keskliit ja Maksumaksjate Liit on koos ja kõik eraldi käinud välja idee, et eraisiku üüritulu võiks sootuks tulumaksust vabastada,“ viitab Toompark. Tema sõnul riik maksutuluna raha ei kaota, sest väljaüüritud korteri müügi korral peab müüja tasuma tulumaksu saadud kasult. „Olukorras, kus omanik on eelnevalt avalikult korterit välja üürinud on korteri enda alaliseks elukohaks nimetamine ja seeläbi maksuvabastuse taotlemine tema jaoks komplitseeritud,“ selgitab Toompark üüritulu maksuvabastuse plusse. „Ettevõtete tulumaksuvabastuse praktika kinnitas, et ettevõtted tõid kasumid “põranda alt” välja. Miks ei peaks see sama efekt juhtuma üürisektoris,“ on Toompark optimistlik.

Toompark hoiatab, et maksuametnikud ei tohiks oma kalkulatsioonide tegemisel lähtuda tänasest maksutulust ja tänasest üürileandjate struktuurist. „Kui maksuamet kogub jõudu ja suudab üürileandjad paremini tuvastada ja seeläbi maksustada, siis loovad eraisikutest üürileandjad endale ettevõtte,“ kirjeldab Toompark võimalikku stsenaariumit. Ettevõtted ei pea ettevõttesse jäävalt kasumilt tulumaksu maksma. „Seega on maksuameti täna saamata jäänud maksutulu arvutus numbriliselt küll enam-vähem, kuid sisuliselt vale,“ hoiatab ta.

http://kinnisvarauudised.ee/article/2015/2/26/must_uuriturg_toompark_soovitab_teha_uuritulu_maksuvabaks

IV kvartalis oli keskmine palk taas kord üle 1000 euro

26.02.2015 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta IV kvartalis 1039 eurot ja tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,3%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal ületas keskmine brutokuupalk 1000 euro piiri II ja IV kvartalis.

2013. aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus IV kvartalis suurem kui II kvartalis, kui brutokuulpalk ületas esimest korda 1000 euro piiri (II kvartalis oli tõus 4,8%, IV kvartalis 5,3%). Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 2,4% ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta IV kvartalis 5,7%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 5,8%. Reaalpalga kasvu kiirenemisele avaldas mõju tarbijahindade langus 2014. aasta IV kvartalis. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljateistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli IV kvartalis 6,35 eurot ja tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,0%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2014. aasta IV kvartalis kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk 2013. aasta sama ajaga võrreldes finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (12,5%), kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (0,5%). Keskmine brutotunnipalk tõusis IV kvartalis kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (13,1%) ning ainsana langes info ja side tegevusala palgatöötajatel (0,2%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 1024 eurot, novembris 1021 eurot ja detsembris 1068 eurot.

Palgastatistika uuringu alusel oli IV kvartali keskmine tööga hõivatute arv 6,8% suurem kui 2013. aasta IV kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv majutuse ja toitlustuse tegevusalal (17,8%).

2014. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1404 eurot ja tunnis 9,2 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes kuus 5,1% ja tunnis 5,9%. Kõige suurem oli tõus finants- ja kindlustustegevuses (12,8% kuus ja 14,8% tunnis). Kõige vähem tõusis keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus info ja side tegevusalal (0,5%). Tööjõukulu tunnis langes ainult info ja side tegevusalal (0,9%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2010 – IV kvartal 2014 (eurot)
	Aasta	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
2010	792	758	822	759	814
2011	839	792	857	809	865
2012	887	847	900	855	916
2013	949	900	976	930	986
2014		966	1 023	977	1 039

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Noor pere otsib kodu linna või selle lähedale

26.02.2015 Sandra Metsa

Pärnu kinnisvarafirmade esindajate hinnangul on KredExi kodulaenu käendus noorele perele tänuväärne võimalus oma kodu soetada, samal ajal on tähtis hoolega läbi mõelda koduostuga kaasnevad kohustused. Pärnus ja Pärnumaal käendas KredEx eelmisel aastal 48 noore spetsialisti ja 73 noore pere eluasemelaenu.

Domus Kinnisvara hindaja/maakler Piret Rondo märkis, et enne buumi oli sagedane kaasata lisatagatisena laenuvõtmisel vanemate või vanavanemate maja või korter. Viimastel aastatel esineb sellist käitumist harva: pangad on pidurid peale pannud ja majandussurutiseaegne sundtäitmine on muutnud inimesed ettevaatlikuks.

Ettenägelikud valikud

“Noorel perel soovitaksin soetada vähemalt kolmetoaline korter, sest elu on näidanud, et kahetoalisest soovitakse edasi minna kolme- ja sealt juba neljatoalisesse,” kõneles Rondo. Kuna laenutaotlemisel arvestatakse ülalpeetavate arvuga, on märksa lihtsam soetada ühe lapsega perel kolmetoalist kui kahe–kolme lapsega perel neljatoalist.

Rondo soovitas kindlasti pöörata tähelepanu soetatava kinnisvara hinnale. Pakkumishind ei pruugi olla vara turuväärtus, seega, kui pakutav vara on oluliselt kõrgema hinnaga kui turuväärtus, väljastab pank laenu vastavalt eksperthinnangus toodud turuväärtusele ja ostjal peab seetõttu olema suurem omafinantseering või parem lisatagatis. Just omanikult otse ostes peaks õiglase turuväärtuse kohta küsima infot pädeva kinnisvaramaakleri või -hindaja käest.

Pärnu kinnisvarafirmade esindad on seda meelt, et kodu ostmine on ajaga kindlasti keerulisemaks läinud ja tuleks põhjalikult läbi mõelda, mida ja kuhu osta. Kas praegu välja valitud kodu vastab vajadustele ka viie või kümne aasta pärast? Pankade nõuded on karmistunud, laenutaotlejaid analüüsitakse põhjalikumalt. Pank ei aktsepti laenutagatisena enam igasugust kinnisvara. Buumiajaga võrreldes on ostjad tunduvalt konservatiivsemad: iga hinna eest ei pea unelmate kodu asuma eramus linna servas. Hinnatakse elukeskkonda tervikuna: teid, lasteaia ja kooli lähedust, ühistransporti.

Samuti võiks enne ostu vähemalt pool aastat laenutasumist harjutada: panna iga kuu kõrvale laenumakse suurune summa. Nii saab pere aru, kuidas sellise summa tasumine igapäevast elu mõjutab. Samuti peaks tallel olema rahavaru, mis aitab laenumakseid 6–12 kuud tasuda, kui töökoht kaob või maksjaga midagi juhtub. Igaks juhuks tuleks siiski jätta varu, ei maksa soetada kõige kallimat vara. Loomulikult peab arvestama, et praegu ülimadal euribor ei jää nii madalaks ja see tähendab, et laenumakse võib kunagi olla kolmandiku võrra suurem.

Samuti mainivad kinnisvarafirmade esindajad fakti, et oma maja soetamisel tasub arvestada asjaoluga, et teinekord tuleb odavam lasta ehitada endale uus maja kui hakata vana renoveerima. Suvila või vana maja ostmisel emotsiooni ja entusiasmiga puhul tasuks olla ettevaatlik: kogemuste puudumisel hinnatakse tööde mahtu vähemaks ja unustatakse, et ümberehitamisel peab lõpuks uue kasutusloa võtma. Uuselamurajooni krundi soetamisel tuleks kindlasti hilisemate lisakulude vältimiseks kindel olla, et elamurajooni kommunikatsioonid toimivad, neil ja tänavatel on kasutusluba ja nende omanik on soovitavalt kohalik omavalitsus.

Korteri puhul tuleks enne ostu välja selgitada, kas ühistu on võtnud laenu, kui pikk on veel jäänud laenuperiood, korteri laenujääk ja kuumakse.

Kooselu harjutamiseks üürikorter

Kuna Pärnus noortel kõrgepalgalisi töökohti napib, on noored pered kõige sagedasemad üürikliendid. See tähendab pidevat kolimist, sest turul puudub võimalus sõlmida mitmeaastaseid üürilepinguid.

Teisalt on üürikorter suhte algfaasis väga hea lahendus: maakleritele pole üllatus, kui paar sõlmib aastase üürilepingu ja ütleb selle kahe kuu pärast üles. Üürikorter sobib kooselu harjutamiseks hästi, sest seda lepingut katkestada on palju lihtsam ja odavam. Kurvem, kui kohe tormatakse maja ostma ja võetakse suured riskid.

Artikkel ilmus Pärnu Postimehes 21.02.2015.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Suur turuülevaade: “Mis saab korteritehingute arvust – tõus või langus?”

26.02.2015 Tõnu Toompark

2014 II ja III kvartalis langes korteritehingute arv Tallinnas vastavalt 11 ja 9%. Tegemist ei olnud juhusliku langusega, vaid tehingute arvu vähenemisega, mis puudutas kogu turgu.

Tartus näiteks jäi tehinguid samal ajal vähemaks isegi 23 ja 20%.

Tehingute arv ja korterite hinnad on üks-ühele seotud. Koostatud turuülevaade proovib leida vastused järgmistele küsimustele:

kas tehingute arvu langusel on pidurid peal või langus jätkub?
kas tehingute arvu vähenemise tulemusena võime näha korterite hinnalangust?
millised on muud tehingute arvu raputuse tulemid?

Veel uurime, kuidas eelnevad küsimused suhestuvad üldisesse majandusolukorda, kus ühest küljest riskid kasvavad ja räägitakse tehinguhindade langusest, kuid teisalt raporteerime igakuiselt ja -kvartaalselt uutest korterite hinnarekorditest.

Eeltoodutele ja veel paljudele teistele küsimustele annab vastuse värske elamispindade turuülevaade “Mis saab korteritehingute arvust – tõus või langus?”

Ülevaade vaatab nii eilset ja tänast päeva kinnisvaraturul. Samuti on ülevaate eesmärk teha prognoosid pooe kuni poolteist aasta perspektiivis.

Kõikidel soovijatel on võimalik tellida ülevaate tutvustus Tõnu Toomparki esitluses.

Ülevaate esitlus toimub tellija juures. Esitlusele kulub enamasti ca 1,5 tundi.

Alternatiivse üritusena toimub 23/04/2015 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel proovime samadele küsimustele vastuseid leida. Seminari info leiab: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

← Back

Your message has been sent

Pirita esimene tunnel valmib septembris

26.02.2015 Tõnu Toompark

Pirita linnaosa Täna allkirjastati hea tahte leping Tallinna ja Pirita tunneli ehitaja vahel. Kopp lüüakse maasse juba järgmise kuu jooksul ja valmis saab linnaosa esimene tunnel septembris.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder rääkis, et Pirita Spordikeskust ja Lillepi parki ühendava tunneli hankele esitati üheksa pakkumist. Edukaks osutus ühispakkuja GRK Infra AS, KMG Inseneriehituse AS ja Graniittirakennus Kallio Oy. „Ehituse maksumus on üle 561000 euro ning spordisõbrad saavad tunnelist rõõmu tunda juba selle aasta sügisel,“ ütles Mölder.

Linnaosa vanema sõnul on tunnel oluline just spordikeskuses treenivatele lastele ja tervisesportlastele, kuna see ühendab spordikeskuse ja pargi spordirajad ning tagab turvalise teeületuse. „Tunnel on võimalikult lauge, et saaks rattal või rulluiskudel sellest läbi sõita,“ ütles Mölder.

Raudbetoonis kessoontunneli kogupikkuseks saab olema 91 meetrit, millest kinnise ehk maa-aluse osa moodustab 20,5 meetrit ja 70,5 meetrit on tunnelisse sõit ja väljasõit. Tunneli laius on 5 meetrit ja kõrgus 3 meetrit.

Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Rein Ilves sõnas, et tunneli valmimisega jõuab lõpule Pirita Spordikeskuse arendamine, mille käigus valmis 2013. aasta lõpus tervisespordihoone ja renoveeriti uisuväljak ja laste kelgumägi. „Meie jaoks on tunneli ehitamise näol tegemist väga olulise sündmusega ja selle valmimine parandab spordivõimalusi Pirital veelgi,“ sõnas Ilves.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Erki Mölder lahkub ametist

26.02.2015 Tõnu Toompark

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Erki Mölder lahkub ettevõttest alates 31. märtsist 2015.

Erki Mölderi sõnul seadis ettevõtte nõukogu talle 2012. aastal juhatuse esimehe ametisse astudes ülesandeks kontserni struktuuri korrastamise ja keskendumise põhitegevusaladele. “Viimase ligi kolme aastaga on varasemalt ligi paarikümne tütarettevõttega TREV-2 Grupist saanud selge struktuuriga tänapäevane ja innovatsioonile suunatud taristuehituse ettevõte, mis on hästi ette valmistatud sektori ees seisvateks väljakutseteks,” lausus Mölder.

Nõukogu esimehe Gert Tiivase sõnul on TREV-2 Grupp Erki Mölderi juhtimise all väljunud mittestrateegilistest tegevusvaldkondadest. “Täna on TREV-2 Grupp Eesti juhtivaid taristuehitusele ja teehooldele keskendunud ettevõtteid,” ütles Tiivas. “Kolme aastaga on ettevõte Erki juhtimisel oluliselt parandanud oma konkurentsivõimet ja tegutseb taas kasumlikult. Täname Erkit tehtud töö eest.”

Uue juhatuse esimehe leidmiseks korraldatakse sihtotsing.

TREV-2 Grupi viies tütarettevõttes töötas 2014. aasta lõpus ligikaudu 400 inimest, grupi müügitulu oli 66 miljonit eurot.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv

25.02.2015 Tõnu Toompark

KredEx käendas ja finantseeris 2014. aastal 422 ettevõtet summas 73 mln eurot. Lisaks muudeti 207 ettevõtte kehtivaid käenduslepinguid. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel pankadest ja KredExist kaasata täiendavat finantseerimist summas 121 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötas kokku 9 500 inimest. Projektide tulemusena plaanitakse luua 1100 uut töökohta.

„Meie jaoks oli tegemist väga töise aastaga. KredExi käendus summas 68 mln eurot võimaldas ettevõtetel pankadest kaasata täiendavat finantseerimist summas 115 mln eurot. Väljastatud käendusmaht suurenes möödunud aastaga võrreldes 30%. Tegemist on KredExi tegevusajaloo jooksul suurima ühes kalendriaastas väljastatud käendusmahuga. Senine rekord pärines 2010. aastast,“ ütles KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Lehar Kütt.

Kõige enam kasutati KredExi käendust möödunud aastal arvelduskrediitide ja käibelaenude puhul (37% väljastatud mahust), järgnesid investeerimislaenud ja liising (34%) ning pangagarantiid (29%).

Valdkonniti kasutasid KredExi käendust kõige enam ehituse (22%), kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (10%), metallitööstuse (9%), hulgi- ja jaekaubanduse (7%), puidutööstuse (6%) ning keemiatööstuse (6%) valdkonna ettevõtted. Teiste tegevusalade osakaal jäi aasta jooksul väljastatud käendusmahus alla 5%. Töötleva tööstuse ettevõtete osakaal kokku oli 38%.

„Tähelepanuväärne on, et kuni 49 töötajaga ettevõtete osakaal väljastatud käendusmahust moodustas 73%. Töötajate arvu järgi moodustavad mikro- ja väikeettevõtted 94% KredExi klientidest,“ täiendas Kütt.

Alates 2001. aastast on KredEx käendanud 3000 ettevõtte finantskohustusi summas 474 mln eurot, mis on võimaldanud ettevõtetel pankadest kaasata rahastamist summas 928 mln eurot. Rahastatud ettevõtetes töötas 85 000 inimest ja projektide tulemusena on loodud hinnanguliselt 11 600 uut töökohta.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu. Lisaks pankade poolt väljastatavate laenude käendamisele pakub KredEx ettevõtjatele stardilaenu, tehnoloogialaenu, ekspordilaenu, kapitalilaenu ja krediidikindlustust.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ilmus käsiraamat pärimisest – „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

25.02.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-9655-0-2
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Kontaktid

Kirjastaja
Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@kinnisvarakool.ee

Käsiraamatu autor
Evi Hindpere
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo
+372 565 5823
evi@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

RAMM Ehitus lõpetas Tallinna arstide ja õdede maja rekonstrueerimistööd

25.02.2015 Tõnu Toompark

RAMM Ehitus lõpetas Tallinnas Akadeemia tee 48 asuva arstide ja õdede maja rekonstrueerimistööd ning hoone avati täna, 25. veebruaril 2015.a.

Tallinna Linnavaraameti tellimusel rekonstrueeritud hoone oli valminud 1964. aastal ning enne ümberehitustöid väga kehvas seisukorras. RAMM Ehituse tegevjuhi Priit Raua sõnul on nad umbes 50-aastaseid hooneid renoveerinud varemgi, kuid selle hoone puhul oli üllatuseks, et tolleaegsed ehitustööd ja kasutatud materjalid olid nii madala kvaliteediga. „Näiteks armatuuri korrosioonikahjustusi tuli välja nii vahelaepaneelidest kui välisseina monteeritavatest plokkidest ning need parandustööd võtsid meilt kaua aega,“ täpsustas Raud.

Rekonstrueeritud 5-korruselises hoones on kokku 3500 m2 kasulikku pinda. Arstide ja õdede jaoks ehitati hoonesse 97 üürikorterit, millest kööktube on 24, 1-toaliseid kortereid 60 ning 2-toalisi 13. Lisaks rajati ruumid jalgrataste ja lapsevankrite hoidmiseks ning eraldi pesupesemise ruum. Hoone oli enne renoveerimist pikalt kasutusel ühiselamuna ning hiljem kodutute varjupaigana.

RAMM Ehitus on 2006. aastal loodud ehitusfirma, mis kuni 2013. asta novembrini tegutses TREV-2 Ehituse nime all. Ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 14 miljonit eurot, ettevõttes töötab põhikohaga 15 inimest. Käesoleva aasta suuremateks projektideks lisaks jaanuaris valminud Häirekeskuse-ja Päästeameti Ühishoonele ning täna avatavale rekonstrueeritud arstide ja õdede majale on Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuse hoone ning Metsavahi elamurajooni ridaelamud.