Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ehitushinnaindeksi langus jätkus II kvartalis

21.07.2014 Tõnu Toompark

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,7% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,8%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes pöördus ehitushinnaindeks tänavu I kvartalis pärast kolmeaastast tõusu langusele. Langus jätkus ka II kvartalis.

Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust üle kolmveerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnesid ehitusmaterjalid 1,7%. Kulutused masinatele tõusid 3,0% ja tööjõule 0,7%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,7%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2014
	I kvartal 2014 – II kvartal 2014, %	II kvartal 2013 – II kvartal 2014, %
KOKKU	-0,7	0,8
tööjõud	0,7	2,5
ehitusmasinad	3,0	3,5
ehitusmaterjal	-1,7	-0,4
Eramuindeks	-0,5	0,2
Korruselamuindeks	-1,0	0,6
Tööstushooneindeks	-0,2	1,2
Ametihooneindeks	-0,9	0,8

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2014
	I kvartal 2014 – II kvartal 2014, %	II kvartal 2013 – II kvartal 2014, %
KOKKU	-0,6	0,7
tööjõud	0,6	2,5
ehitusmasinad	2,3	5,2
ehitusmaterjal	-1,5	-0,5

Fond Control ehitab Tallinnasse veepargi

21.07.2014 Tõnu Toompark

Ettevõte Fond Control, mis kuulub kompaniide gruppi ERE Grupp, käsitleb võimalust ehitada veepuhkuse keskus Kopli liinide piirkonda. Territooriumi hoonestamise konkursi tingimuste eelhinnang näitas, et sellise objekti rajamine on võimalik, kuigi selleks on vaja muuta territooriumi detailplaneeringut.

Fond Control’i juhatuse esimehe Dmitri Perepelitsõni sõnul sai kompanii juba pealinna võimudelt seoses selle algatusega lootust andva vastuse. „Meie ettepanekut veepargi ehitamise kohta nimetati üldplaneeringute osakonnas uueks, aga tähelepanuväärivaks ideeks. Pealinna Linnaplaneerimise Amet aga tunnistas, et toetab selliste objektide rajamist Kopli liinide piirkonnas,“ ütles Perepelitsõn.

Tänane territooriumi detailplaneering ei eelda niivõrd suurte objektide rajamist. Selleks et veepargi rajamine osutuks võimalikuks, tuleb muuta detailplaneeringut, ühendades mitu väiksema pinnaga krunti. Lisaks rikuks suur arhitektuuriprojekt piirkonna ajaloolist ilmet. Seetõttu hakkavad veepuhkuse keskuse erinevad osad tõenäoliselt asuma omavahel ühendatud väiksemates ehitistes.

„Meie arhitektide hinnangul võib kasutada neid krunte veekeskuse ehitamiseks, mis on märgitud piirkonna arendamise üldplaanil kui D1, D2 ja G. Aga minu isikliku arvamuse kohaselt sobib selleks paremini krunt G, sest sealt avaneb suurepärane merevaade,“ ütles Ford Control’i juhatuse esimees Dmitri Perepelitsõn.

Veepargi avamine Kopli liinide piirkonnas võimaldab anda sellele rajoonile täiendava sotsiaalse tähenduse ning teeb mugavamaks ja atraktiivsemaks elamise selles pealinna perspektiivses rajoonis. Veepark muutub ka magnetiks turistidele, kes praegu kasutavad sarnaste keskuste teenuseid näiteks Helsingis või Jurmalas.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ajaloorubriik: Pelgulinna Mulla põiktänava lugu

21.07.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv lühike Mulla põiktänav kanti linnakaardile ametlikult 13. juunil 1958.

Mulla põiktänava maja aadressnumbriga 4 on ehitatud 1960. aastate esimeses pooles.

Selle vastas asub 1950. aastate alguses ehitatud vana lasteaiahoone, mis täna on osas suurest, Sõle tänavani ulatuvast Elioni ärihoonete kvartalist.

Mulla põiktänava siht kulgeb edasi Pelgulinna polikliiniku pargi teena. Sealne ala on saamas kehtestamisel oleva detailplaneeringuga uushoonestuse.

Mulla põik 4 kortermaja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Aeg on hakata üürikorterit otsima

19.07.2014 Tõnu Toompark

Juuli kuu on traditsiooniliselt aeg, mil paljuski uut eluaset otsivate tudengite najal saab üüriturg iga-aastase hoo sisse. Enamasti toob üürituru kõrghooaeg endaga kaasa üüripakkumiste arvu vähenemise ja üürihinna mõningase kerkimise, kommenteerib Tallinna üüriturgu portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Täna on portaalis KV.EE pisut üle 1900 üüripakkumise. See on natuke rohkem kui aasta tagasi. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind on kerkinud aastaga 6% ehk tasemele 8,6 €/m²,“ avab Tarvo Teslon üürituru numbrilist poolt.

Üürihindade tagasihoidlik kasv ei ole kuidagi võrreldav korterite ostu-müügihindadega, millega me pürgime Euroopa hinnatõusu esimeste sekka. Tallinna korterite ostu-müügihinnad olid juuni kuus koguni 18% kõrgemal kui aasta varem.

Nii võib öelda, et palgakasvul eest ära jooksvad ostu-müügihinnad on üürimise võrreldes ostmisega pisut soodsamaks muutnud. Seeläbi võime tänavu sügise hakul oodata pisut suuremat üürinõudluse lainet kui mullu.

„Kui eeldada, et võrreldes aastataguse ajaga on üüriturule lisandunud väikeinvestoreid ja selle arvelt on pakkumine suurenemas, võib arvata, et iga üürikorterihuviline leiab sel suvel, mis tal vaja on. Küll peame tõenäoliselt tõdema, et esimestel üürnikel, kes suudavad otsused langetada juulis-augustis on suurem valik ja parem hind kui neil, kes jätavad otsustamise viimasele hetkele septembris-oktoobris,“ soovitab Tarvo Teslon üürnikele.

Üürileandjatel ei ole aga mõtet parema hinna ootuses väljaüürimist edasi lükatud, sest oodatav mõningane hinnatõus ei kata ära tühjana seisva korteri saamata jäänud üüritulu ja kommunaalkulusid.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

1Partner Kinnisvara: Kokkuhoid surub üürnikud väiksemale pinnale

18.07.2014 Tanel Tarum

Tänase büroopindade turu trend on kulude kokkuhoid ja efektiivsuse taotlus. Uute büroopindade pakkumise suurenemise valguses on ettevõtetel võimalik kolida samade kulude juures kehvemalt pinnalt kaasaegsemale. Uute kontoripindade paremad lahendused võimaldavad läbi efektiivsema pinnakasutuse leppida väiksema büroopinnaga, analüüsib büroopindade turu arenguid 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liige Tanel Tarum.

“Uusi büroopindasid lisandub järjest. Sel aastal tuleb Tallinnas turule ligi 40 000 ruutmeetrit uut kontorit. Sellele lisandub viimane uudis uue Eesti Loto maja ehitamisest,” kommenteerib Tanel Tarum. “Suurenev pakkumine hoiab üürihinna tasemed paigal ja annab ettevõtetele võimaluse kolida sama kulubaasi juures uuema ja kvaliteetsema büroopinna peale.”

Ettevõtjate mitte liiga kõrge kindlustunde ja olematu majanduskasvu tingimustes on ettevõtetel oluline märksõna kulude kokkuhoid. Uue ja kvaliteetsema büroopinna peale kolimine võimaldab selle efektiivsema lahenduse ja mõistlikuma energiatarbe kaudu saavutada kokkuhoidu kogukuludes.

“Büroopinna vahetamise parim efekt ei seisne alati mitte ainult kulude kokkuhoius, vaid töökeskkonna paranemises, mis võimaldab saavutada parema töötulemuse,” lisab Tanel Tarum.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistika: korteritehingute arvu langus surub hinnatõusu maha

18.07.2014 Tõnu Toompark

2014 II kvartali korteritehingute arv oli 3975. See on üheksa kvartali järel esimene periood, kus näeme aasta baasil tehingute arvu langust. Aastaga vähenes korteritehingute arv 12%.

Tehingute arvu langus on vähendanud ka korteritehingute käivet. Korteritehingute käive oli 2014 II kvartalis 202 miljonit eurot ehk aastataguse ajaga võrreldes 5% väiksem.

Korterite tehingnuhinnad on aastataguse ajaga võrreldes veel plussipoole. 2014 II kvartali korteritehingute keskmine ruutmeetrihind oli 921 eurot, mis on aastatagusest 9,2% kõrgemal.

Küll aga tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et korteritehingute keskmine hind on allpool 2014 I kvartali tehinguhinda. Siin aga on muutused marginaalsed – tehinguhind langes 929 €/m2 pealt tasemele 921 €/m2.

Tähelepandamatust hinnamuutusest olulisem on tehingute arvu langus. Kõrgele kerkinud hinnad on vähendanud kinnisvara kättesaadavust ostjate jaoks ja see omakorda on vähendanud tehingute arvu. Taustana peab arvestama, et korteripakkumiste arv on kerkimas, mis suurendab pakkumist väheneva nõudluse juures.

Eelneva tulemus on negatiivne surve hindadele, kuid hetkel siiski ei ole märke, et selle tulemus peaks olema pikaajaline ja/või järsk korterihindade langus.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

KV.EE: Korterite pakkumishind kerkis aastaga 20 protsenti

17.07.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juunis Eestis müügiks 16 868 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on korterite müügipakkumiste arv kerkinud 8%. Korteripakkumise suurenemine puudutab aga ainult üksikuid linnu.

Kõrgele kerkinud korterite hinnad on turule toonud uusi pakkumisi. Loodetavasti pidurdab suurenev pakkumine ja ostja seisukohast parem valikuvõimalus senist liiga tempokat hinnatõusu. Korterite pakkumishinnad portaalis KV.EE on sama ajaga kasvanud 20%. Selgelt on tegemist hinnatõusuga, mis ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik.

Tallinna korterite pakkumine on portaali KV.EE andmetel aastaga kasvanud 25%, Tartus isegi 40%. Enamuses maakonnakeskustes on pakkumine siiski vähenenud.

Vaatamata erisuunalistele pakkumiste arvu liikumistele on valdavas osas maakondades korterite pakkumishinnad siiski kerkinud. Seda on soosinud madalad intressimäärad

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	06/2013	06/2014	Muutus, %	06/2013	06/2014	Muutus, %
Eesti	15 648	16 868	8%	1 057	1 273	20%
Haapsalu	240	206	-14%	632	600	-5%
Jõgeva	116	92	-21%	202	210	4%
Kuressaare	226	147	-35%	869	884	2%
Kärdla	20	13	-35%	474	459	-3%
Narva	286	389	36%	577	672	16%
Paide	100	90	-10%	318	317	0%
Põlva	83	89	7%	412	412	0%
Pärnu	1 363	996	-27%	1 090	1 182	8%
Rakvere	205	195	-5%	580	646	11%
Rapla vald	74	77	4%	519	564	9%
Tallinn	6 509	8 115	25%	1 514	1 737	15%
Tartu	1 495	2 099	40%	1 198	1 346	12%
Valga	270	172	-36%	210	199	-5%
Viljandi	295	242	-18%	604	658	9%
Võru	163	153	-6%	422	432	2%

Tartu Ropka tööstusparki kavandatakse uusi tootmishooneid

17.07.2014 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus võõrandas Ropka tööstuspargis Tehnika tn 12 asuva 14 624 m² suuruse kinnistu osaühingule Olly Production, kes soovib krundile rajada teraskatuste ning teraskonstruktsioonide tootmis- ja laohooneid.

„On igati tervitatav, et Tartusse kolib oma tootmise üle uus ettevõte, kes mitmekesistab linna tootmissfääri ja loob siia üle 30 uue tasuva töökoha,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Olly Terasprofiilid AS soovib omandatud kinnistul hakata tootma lehtmetallist katuseprofiile ja vihmaveesüsteeme.

„Oleme juba mõnda aega otsinud võimalusi uute tootmis- ja laopindade ehitamiseks ning olemasoleva tootmise kolimist Jõgevamaalt mõnda suuremasse linna. Tartu linna eestvedamisel valminud Ropka tööstuspark on ettevõtte jaoks nii asukohalt kui välja ehitatud infrastruktuuri poolest igati sobiv ning annab kindlust meie seniste plaanide realiseerimiseks,“ rääkis Olly Production OÜ juhatuse liige ja Olly Terasprofiilid ASi tegevjuht Priit Sula.

Ta lisas, et tootmise ümberkolimine Tartusse võimaldab firmal oluliselt leevendada ka kvalifitseeritud tööjõu leidmise probleeme.

Olly Terasprofiilid AS on 2001. a. asutatud Eesti kapitalil põhinev tootmisettevõte, kelle põhitegevusalaks on teraskatuste ning teraskonstruktsiooni elementide tootmine.

Ropka tööstuspark asub Tartu linnas Emajõe läheduses ja piirneb linna läbiva magistraaltänavaga – Turu tänavaga. Linn pakub umbes 49-hektarises tööstuspargis müügiks 1625 – 20 434 ruutmeetri suuruseid krunte. 14 624 m² suuruse kinnistu võõrandas linn 276 000 euroga.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinna korteriralli on pisut aeglustunud

17.07.2014 Tõnu Toompark

Viimaste nädalate ja kuude kinnisvarakommentaare ilmestavad hirmutavad väljendid kinnisvaraturu hangumistest, seisakutest ja hinnalangustest. Osalt võib hoiatustega nõus olla, kuid liiga mustades värvides toimunut siiski vaatama ei peaks.

Igal juhul on üsnagi selge, et endise tempoga liikumine pikalt jätkuda ei saa. Mida varem ja laugemalt tehingute arv taandub, seda pehmemalt väheneb surve kinnisvaranõudlusele ja suurem on tõenäosus, et näeme stabiilseid korterite hindu, mitte hinnalangust.

Tehingute arv on endiselt väga kõrge

Maanteel autoga kiirusega 120 km/h kihutades ja põõsas passivat politseinikut või kõrvalistuja laubal hirmuhigipisaraid märgates rahuliku 90-kilomeetrise tunnikiiruse peale aeglustades tundub nagu veniksime teona.

Sama on juhtunud Tallinna elamispindade turul. Normaalne Tallinna elamispindade ehk korterite-majade turu käive võiks olla 3-5% elamufondist ehk 6000-8000 tehingut aastas. Sellise turuaktiivsuse juures ei oleks turg kaldu ei ostjate ega müüjate poole.

2013. aastal oli turuaktiivsus Tallinnas 5,4% ja seda keskkonnas, kus aasta tagasi räägiti veel majanduskriisile lahenduste otsimisest. Tänaseks on jutud majanduskriisist vaibunud, kuid Euroopas kõnelevad relvad on toonud lauale uued riskid. Selles kontekstis ja veel pealegi majanduslanguse tingimustes on Tallinna korteriturul 2014 I poolaastaga omaniku vahetanud 2,5% eluruumidest, mis aasta baasile viiduna näitab endiselt üliaktiivset kinnisvaraturgu.

Sooja suve saabumisega on tehingute arv siiski asunud langusesse. 2014 II kvartalis tehti Tallinnas 1790 korteritehingut. Võrreldes aastataguse ajaga vähenes tehingute arv 11%, eelmise kvartaliga võrreldes oli langus 4%.

Hinnad jätkavad tõusu

Siiani ei ole tehingute arvu taandumine veel hindadele mõjunud ja need kerkivad endiselt tempokalt. Kui vaatame keskmist korteritehingu hinda, siis see oli 2014 II kvartalis aastatagusest 17% kõrgemal. Aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusid hinnad 0,7%.

Seega võime julgelt öelda, et hindade langusest me veel rääkida ei saa. Küll peame arvestama, et tehingute arvu vähenemine avaldab hinnamuutustele pea üks-ühest mõju 2-4 kvartali pikkuse viivitusega. Kui tehingute arv peaks äkiliselt vähenema, siis on oht hindade languseks.

Hetke aeglane tehingute arvu languse positiivne stsenaarium lubab loota hinnatõusu peatumist ja stabiilseid hindu. Seda toetab endiselt ülimadal eluasemelaenude intressimäär ja jõudsalt kerkiv keskmise palga number. Oma osa annavad siin investorid, kes soetavad kortereid üürileandmiseks, kuid selle seltskonna huvi võiks lähitulevikus hakata vaikselt raugema, sest korterite üürihinna ja ostuhinna suhe paneb kasumliku üüriäri kohale oma küsimärgi.

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Selgelt on elamispindade turul olnud tegemist ülekuumenemisega, mis nüüdseks on hakanud positiivselt jahenema.

Keskmine palk on kerkinud isegi kordades aeglasemalt, kui korterite hinnad. Vaatamata sellele on kodusostjate ostujõud madala intressimäära toel siiski üsnagi heal tasemel. Tallinna keskmine palk võimaldab soetada 46 ruutmeetrit keskmist Tallinna elamispinda. Ostujõud on viimase 2 aastaga pisut langenud, aga ikkagi enam kui kaks korda kõrgemal, kui näiteks 2007. aasta tipphindade ajal.

Tänane kinnisvaratsükkel on eelmise sügava kriisi toonud tsükli vend. See tähendab, et nad sama nägu, kuid nende tegemiste-toimetamiste mõju ja mõju ulatus on erinevad. See tähendab, et alusetud on need pessimistlikud ootused, et tänane korterihindade tase võiks 2008.-2009. aasta eeskujul 50% langeda.

Mõningane ehk kuni 15% tehingute arvu langus tasemele, kus Tallinnas käibiks aasta jooksul 4,0-4,2% elamufondis, ei mõju Tallinna korteriturule halvasti. Kvartali-kahe jooksul võimalik ilmnev protsendi-paari suurune hinnalangus ei tähenda veel, et taevas peaks meile kaela langema.

Siiski on selge, et elamispindade turul on toimumas pöörded, kus prognoosimine on keeruline. Erinevaid turuindikaatoreid hinnates näeme me selgelt märke ülekuumenemisele järgnevast jahtumisest, kuid puuduvad märgid sellest, et kinnisvaraturg peaks otsa saama. Olukord on hea, kuid mitte lootusetu.

Colliers: Tööstuskinnisvaras on aktiivselt tegutsemas väike- ja keskmise suurusega arendajad

16.07.2014 Tõnu Toompark

Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on hetkel kõige aktiivsem tööstuskinnisvara sektor, kus uue trendina on rohkem tegutsemas väike- ja keskmise suurusega arendajaid ja maaomanikke, kes otsivad kasumlikke ärivõimalus.

Büroopindade turul vähenes teises kvartalis üürituru aktiivsus ning selle põhjuseks on hinnatõus. Kui 2013. aasta lõpus prognoositi, et vabad A-klassi büroopinnad hõivatakse 2014. aasta esimeses pooles üsna kiiresti, võttes arvesse pidevalt suurt nõudlust moodsate ja kvaliteetsete ruumide järele kesklinna äripiirkonnas, siis pool aastat hiljem on mõned uued ja pisut varem valminud A-klassi büroopinnad siiani vabad.

„Madalamat neeldumise taset mõjutavad lisaks ka teised tegurid, alustades üldisest suveperioodi madalast aktiivsusest, suuremad soovid ja ootused üürileandjatele ning asjaolu, et üürimiseks saadaolevate esmaklassiliste ruumide hinnad ületavad enamiku Tallinna kesklinnas kontoripinda otsivate potentsiaalsete üürnike rahalist võimekust. Üürnikud otsivad pidevalt parema kvaliteediga ruume, aga ei ole valmis oma rendikulusid märkimisväärselt suurendama,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno. Samas on arendajad endiselt optimistlikult häälestatud, alustades ja planeerides mitmeid uusi projekte nii südalinnas kui ka väljaspool.

Tööstuskinnisvara sektor on Tallinnas ja selle äärelinnades uute arendusprojektidega endiselt aktiivne. 2014. aasta juuli seisuga ehitatakse vähemalt 16 tööstus- ja laohoonet kogupindalaga umbes 80 000 ruutmeetrit. Suuremahulised laoruumide ja logistikaprojektid Tallinnas ja selle äärelinnades hõlmavad VPG Park Nehatus (22 000 ruutmeetrit) ja Rae vallas asuva Smarten Logisticsi esimest etappi (17 000 ruutmeetrit).

„Peagi tehakse algust veel mitme uue projektiga. Üürileandjad otsivad aktiivselt võimalikke üürnikke ja on valmis looma uusi eriklientide soovi järgi kohandatavaid projekte, laiendama oma olemasolevaid valdusi või isegi ehitama spekulatiivseid hooneid, mis antakse ainult osaliselt üürile. Turuaktiivsust toetab olemasolev odav finantskapital ja väiksemad arenduskulud võrreldes teiste kinnisvarasegmentidega. Seega on rohkem võimalusi väike- ja keskmise suurusega arendajatele ja maaomanikele, kes otsivad kasumlikke ärivõimalusi,“ sõnas Tinno.

2014. aasta teise kvartali investeeringute kogumahuks prognoositakse 48–52 miljonit eurot. Teises kvartalis domineeris investeerimistegevuses kaubanduspindade segment, kus sõlmiti selle aasta suurim üksikobjekti tehing Eestis. Soomlaste kinnisvarafond VCA Baltic Retail Fund müüs Tartus Annelinnas asuva Prisma kinnistu soomlastele kuuluvale Russian Baltics Retail Properties (RBRP) kinnisvarafondile. Tehingu hinnaks pakutakse 16,5 miljonit eurot.

Eesti esimene kinnisvara ühisrahastusprojekt märgiti rekordiliselt kiire ajaga täis

16.07.2014 Tõnu Toompark

Eelmise nädala reedel avalikustatud Crowdestate’i teine kinnisvara ühisrahastamise võimalus märgiti investeerimishuviliste poolt juba teisipäeva lõunaks täis ning rahastussoovide arv ületas märkimisväärselt projekti eesmärke.

46 ühisrahastaja poolt investeeritava 665.600 euro osalusel arendab Mitt&Perlebach ettevõtete gruppi kuuluv Hepsor OÜ 2015 aastal Mustamäel asuvasse Sipelgapesa elurajooni 41 korteriga elumaja.

“Ühisrahastajate ülisuur huvi tuli meile üllatusena, olime arvestanud vähemalt 2-3 nädala pikkuse rahastamise perioodiga”, ütles Crowdestate’i juhataja Loit Linnupõld. “Selle investeerimisvõimaluse kasuks rääkis kombinatsioon tugevast arendajast, heast asukohast, lühikesest investeerimisperioodist ning atraktiivsest tootluse prognoosist”.

Ühisrahastud investeeringu oodatava tootluse prognoos jäi vahemikku 18,7 – 29,6% aastas. Suure huvi tõttu ei olnud kõikidel huvilistel võimalik selle projekti rahastamisel osaleda.

Crowdestate OÜ on Skandinaavia ning Baltikumi esimene ja ainus kinnisvara ühisrahastamisplatform, mis teeb kinnisvarasse investeerimise lihtsaks ning kättesaadavaks igale soovijale. Crowdestate OÜ on asutatud jaanuaris 2014 ning tegevust alustati juunis 2014. Seitsme tegevusnädala jooksul on Crowdestate’iga liitunud juba ligi 600 kinnisvara ühisrahastamisest huvitatud inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

EfTEN Kinnisvarafondi poolaasta müügitulu kasvas 53%

16.07.2014 Tõnu Toompark

Fondivalitseja EfTEN Capitali poolt juhitava EfTEN Kinnisvarafondi poolaasta müügitulu moodustas esialgsetel andmetel 6,448 miljonit eurot kasvades aastataguse ajaga võrreldes 53%.

Fondi varade maht ulatus poolaasta seisuga 181,7 miljoni euroni, kasvades aastaga üle 62 miljoni euro. Fondi esimese poolaasta EBITDA oli 5,4 miljonit eurot (2013: 3,4 miljonit eurot), kasvades aastaga 62%. Konsolideeritud puhaskasum moodustas kokku 7,49 miljonit eurot, olles eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes üle kahe korra suurem.

EfTEN Kinnisvarafondi juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul oli esimene poolaasta ettevõtte jaoks tegus: “Kaks kõige olulisemat sündmust oli kapitaalselt renoveeritud hotell Palace’i taasavamine Tallinnas Vabaduse väljakul ning Betooni tänaval logistika- ja tootmiskompleksi omandamine.” 25. juulil 2014 avatakse Jelgavas RAF Centrs nimeline kaubanduskeskus, mis on esimene EfTEN Capitali poolt arendatud kaubanduskeskus Lätis.

“Kuna EfTEN Kinnisvarafond on tänaseks ära investeerinud kogu fondi sissemakstud omakapitali, plaanib fond käesoleva aasta sügisel läbi viia täiendava aktsiaemissiooni edasise kasvu finantseerimiseks. Kinnisvaratsükli hetkeseisus plaanime keskenduda eelkõige lisaarendusi või ümberehitusi vajavatele investeeringutele, ning laiendada tegevusgeograafiat Balti riikides,” rääkis Arakas.

Fondi 12-kuu omakapitali tootlus oli poolaasta lõpu seisuga 26,5%. Fondi omakapital moodustab koguvaradest 46,4% ehk 84,4 miljonit eurot.

Fondi poolaasta olulise puhaskasumi tõusu tingis kinnisvarainvesteeringute väärtuse tõus kogusummas 4,6 miljonit eurot, mis oli seotud Balti ärikinnisvaraturu tootlusmäärade langemisega 2014. aasta I poolaastal. Kinnisvarainvesteeringute koguväärtus suurenes võrreldes 2013. aasta lõpuga 3,2%. Kinnisvaraportfelli hindamise viis läbi Colliers International ning hindamise järgselt on EfTEN Kinnisvarafondi investeeringute portfelli rahavoo puhastootlus 2014. aasta baasil 8,2%.

Kulude poolel kasvas kinnisvarainvesteeringute väärtuse tõusust sõltuv fondivalitseja edukustasu reserv 917 tuhande euro võrra (2013: 19 tuhat eurot). Lisaks arvestas fond väljakuulutatud dividendidelt 844 tuhat eurot tulumaksu (2013: 354 tuhat eurot).

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 23 objekti Eestis ja Lätis. EfTEN Capital AS on samal aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Andree Raid

15.07.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“”Kinnisvaraõiguse ABC” on kinnisvaramaakleritele vajalik käsiraamat. Kasulik õppematerjal kinnisvaramaaklerile, kes soovib õppida ja areneda.

Evi Hindpere on suurte kogemustega kinnisvara jurist ja kinnisvarakoolituste lektor. Tehtud töö käsiraamatu koostamisel on saavutus seda enam, et selles valdkonnas on raamatuid liiga vähe avaldatud.

Kinnisvarakool OÜ tegevjuhi Tõnu Toomparki ja Raid & Ko OÜ juristi Evi Hindpere koostöö on loonud sobiva süenergia õigusalase õppematerjali arendamiseks.”

Andree Raid
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo tegevjuht

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tartu kinnisvaraturule lisandub jõudsalt uusi kortereid

14.07.2014 Kadri Lest

Kui 2012. aastal väljastati Tartus uutele korterelamutel 6 kasutusluba, millega lisandus 67 uut korterit, siis 2013. aastal väljastati juba 18 kasutusluba, millega lisandus Tartusse 182 uut korterit. Ka tänavu kerkib Tartusse märkimisväärne arv uusi kortermaju, sest ainuüksi esimese kuue kuuga on väljastatud korterelamu ehitamiseks 16 ehitusluba.

Pärna 26 korterelamuKõige rohkem uusi korterelamuid on kerkimas kesklinna lähedusse, kuhu lisandub kokku 10 uut korterelamut 168 uue korteriga. Üks unikaalseima arhitektuurse lahendusega kortermaja Ülejõe linnaosas kerkib Pärna 26 kinnistule. Käesoleva aasta lõpuks valmivas korterelamus on kokku 10 korterit – korterid on avarad ja valgusküllased, enamus kortereid omavad suurt terrassi või rõdu. Mugava asukohaga Pärna tn 26 paikneb madala liiklustihedusega Pärna tänava ja Jaama tänava ristumiskohas, ebameeldivast liikluskärast ja mürast eemal.

Elavnenud on ka Kesklinna linnaosas uute korterelamute ehitus. Kui paar aastat tagasi tuli uut korralikku kesklinna korterit otsides leppida renoveeritud korteritega, siis nüüd on kesklinna ihkavale hingele nii mõnigi magus uusarenduse pakkumine. Müügis olevatest Tartu kesklinna korterelamutest võiks esile tuua Kalevi 32 paikneva kesklinnale ebaharilikult privaatse asukohaga hubase 9 korteriga kortermaja. Maja asukoha võlu seisneb kahe justkui vastandliku hüve ühendamises – kortermaja on piisavalt kesklinna lähedal ning ametiasutused, kohvikud, kinod ja teatrid on vaid jalutuskäigu kaugusel. Samas on elamu oma avara aiaosa ning põlispuudega eemal tänavamürast. Soovides korterit kesklinna tuiksoonel kõrghoones, on Kalevi ja Soola tänava ristile kerkimas liftiga varustatud 7-korruseline 34 korteriga elamu, kus leiab ruumilahenduselt nii avaraid kui ka kompaktseid kortereid.

Kõige madalama 1-toalise korteri hinnaga paistab silma hiljuti pakkumisse tulnud Aardla 152 korterelamu, kus 1-toalise korteri ruutmeetri hind on 1719 €.Domus Kinnisvara andmetel oli 7. juuli seisuga Tartu linnas pakkumises 243 uut korterit, millest moodustasid 40 protsenti 2-toalised ja 40 protsenti 3-toalised. 1- ja 4-toalisi kortereid oli pakkumises olevatest uutest korteritest vastavalt 7 ja 12 protsenti. Tartu linnas aktiivses pakkumises olevate uute 1-toaliste korterite keskmine ruutmeetri hind on 2096 €, kõige kallima ruutmeetri hinnaga (2458 €/m2) 1-toalise korteri saab osta 2015. aasta jaanuaris valmivasse Jakobi 25 korterelamusse, mis jääb silma oma huvitava arhitektuurse lahenduse poolest.

Pakkumises olevate uute 2-toaliste korterite keskmine ruutmeetri hind on 1921 € ja 3- toalistel korteritel 1849 €. 2- ja 3-toalistest korteritest kõige kallima pakkumise leiab Kuperjanovi 5b korterelamus, kus 2-toalise korteri saab osta 2625 €/m2 ja 3-toalise korteri 2721 €/m2. Võrdluseks kõige odavama ruutmeetri hinnaga 2- ja 3-toalised korterid Kummeli 14 korterelamus saab osta vastavalt 1458 €/m2 ja 1378 €/m2, mis on juba kolmas korterelamu Kummeli elurajooni planeeritud neljast uuest korterelamust.

4-toaliste korterite keskmine ruutmeetri hind pakkumises on 1733 €. Kõige odavama ruutmeetri hinnaga 4-toalise uue korteri saab samuti osta Kummeli 14 korterelamusse, mille hind on 1342 €/m2 ning kalleima leiab Jakobi 25 korterelamus, mille hind on 2612 €/m2.

Uute korterite ruutmeetri hinna erinevust mõjutavatest faktoritest võiks esile tuua korterelamu asukoha, korteri hinnas sisalduva (panipaik, parkimiskoht või mõni muu hüve) ning kas on tegemist suure arendusega või väikse hubase korterelamuga. Mida suurema mahuga on arendusobjekt, seda odavama hinnaga on võimalik sealt kortereid osta. Heaks näiteks on Kummeli ja Savi tänava arendused, kus kerkivad ühte kohta mitu ühesuguse lahendusega 18-20 korteriga korterelamut.

Majanduskriisi algusaastail olid uusarendused tagasihoidlikud ja lihtsa arhitektuuriga, näiteks 2010. aastal kasutusload saanud Ida tänava 8 uut korterelamut, siis praegusel ajahetkel on meie ümber kerkimas modernsed, huvitava arhitektuurse lahendusega ning energiasäästlikud korterelamud.

Kui viimasel ajal on mõttes olnud uude korterelamusse korteri ostmine, siis praegu on õige hetk ennast kinnisvaraturul pakutavaga kurssi viia. Uute korterite valik järjest suureneb ning sobiva uue korteri peaks leidma paljud huvilised. Broneerides korteri piisavalt varakult, kui korterelamu ehitus alles käib, on võimalik kaasa rääkida korteri siseviimistluse juures ja kujundada täpselt enda soovidele vastav korter. Sobivat korterit otsides, tuleb kindlasti abiks kinnisvaramaakler, kes oskab anda ülevaate kõigist piirkonna uusarendustest, kaasa arvatud neist, mis ei pruugi veel avalikus pakkumises olla, ning uusarenduste koduleheküljed. Enamus uusarendustel on olemas korralikud koduleheküljed, kus on palju informatsiooni ehitatava korterelamu kohta.

Tartu linna värskeimad uusarendused:

Linnaosa	Aadress	Kortereid	Valmib
Kesklinn	Kuperjanovi 5b	10	mai 2014
Supilinn	Kartuli 11 a	5	mai 2014
Supilinn	Meloni 30/1	6	juuni 2014
Supilinn	Meloni 30/2	6	juuni 2014
Raadi-Kruusamäe	Kummeli 16	18	juuli 2014
Raadi-Kruusamäe	Kummeli 14	18	märts 2015
Kesklinn	Kalevi 32	9	juuli 2014
Karlova	Siili 8	48	oktoober 2014
Ülejõe	Pärna 26	10	detsember 2014
Tammelinn	Savi 39	20	detsember 2014
Ränilinn	Aardla 152	21	detsember 2014
Ülejõe	Roosi 47	4	detsember 2014
Tähtvere	Jakobi 25/ Tähtvere 2	10	jaanuar 2015
Ülejõe	Kivi 40	30	veebruar 2015
Ülejõe	Raatuse 68	33	veebruar 2015
Ülejõe	Kivi 57	8	veebruar 2015
Ülejõe	Kivi 55a	11	veebruar 2015
Ülejõe	Kivi 55	8	veebruar 2015
Raadi-Kruusamäe	Kummeli 14	18	märts 2015
Kesklinn	Soola 2	34	september 2015
Jaamamõisa	Jaama 78	24	teadmata

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Nisu tänava lugu

14.07.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Nisu tänav algab Heina tänavalt, ristub Ristiku ja Aru tänavaga ning lõpeb umbtänavana natuke enne Sõle tänavani jõudmist. Tänav on ligikaudu 690 meetri pikkune.

Nisu tänav sai oma nime 25. veebruaril 1941. Hoonestus on pärit nõukogude ajast. Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal asuvad Nisu tänava ääres 1940. aastal nõukogude võimu poolt ehitatud Pelgulinna Rahvakorterid ehk Pel-Ra-Ko majad. Selle ehitusprogrammiga tahtis uus võim näidata oma palavat armastust töötava rahva vastu. Suurem osa neist puumajadest on täna alles.

Ristiku ja Aru tänava vahelisel alal on aga pärast sõda valdavalt Saksa sõjavangide poolt ehitatud kortermajad. Aru ja Sõle tänava vahel asuvad aga 1960. aastatel kerkinud paneelmajad. Nisu tänava otsast Heina tänava äärest läks 1950. aastate lõpust kuni 21. sajandi alguseni rauast jalakäijate sild üle Kopli kaubajaama Kalamajja.

Nisu tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu: