Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KOV planeerimisotsustus peab olema selge, arusaadav, kaalutletud ja põhjendatudt

03.05.2014 Ramil Pärdi

Viimasel ajal on tõusnud taas päevakorrale halduskohtuvaidlused, kuna kohalik omavalitsus jätab kehtestamata arendaja poolt soovitud detailplaneeringu või – vastupidiselt – kehtestab detailplaneeringu vaatamata puudutatud isiku vastuväidetele.

Ilmselt on sellised vaidlused sagenenud just seonduvalt aktiviseerunud ehitustegevusega ning kohalike omavalitsuste sooviga piirata nende rahakotile olulist mõju avaldada võivate planeeringute kehtestamist.

Ka Riigikohus on viimasel ajal korduvalt väljendanud oma seisukohti ja arvamusi seoses kohaliku omavalitsuse kohustusega teha planeerimismenetluses kaalutletud ja põhjendatud otsuseid.

Kohaliku omavalitsuse planeerimisalane pädevus

Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg 3 sätestab planeerimise põhimõtted ja eesmärgi. Selle kohaselt on planeerimine (sh detailplaneerimine) demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. PlanS § 4 lg 2 sätestab, et planeerimistegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Seega on kohalikul omavalitsusel detailplaneeringute menetlemisel väga lai kaalutlusruum. Planeerimisalaste regulatsioonide läbiv põhimõte, mida on korduvalt oma otsustes kinnitanud ja selgitanud ka Riigikohus, on, et kohus saab kohaliku omavalitsuse planeerimisalase tegevuse korral üksnes kontrollida kohaliku omavalitsuse tegevust kaalutlusotsuste tegemisel.

Kohus saab kontrollida ja otsustada selle üle, kas kohalik omavalitsus on planeerimisotsustuse tegemisel piisavalt ja õiglaselt kaalutlenud erinevaid asjaolusid ja seisukohti ning kas selliste asjaolude ja põhjenduste arvestamine on piisav konkreetse planeerimisotsustuse tegemiseks. Kui mitte, siis saab kohus üksnes tühistada kohaliku omavalitsuse otsuse ning kohustada kohalikku omavalitsust samas küsimuses uuesti läbi viima otsustusmenetluse. Seejuures ei saa aga kohus kohustada kohalikku omavalitsust tegema konkreetselt nii- või teistsugust otsust. Milline otsus lõpuks teha, on ikkagi täielikult kohaliku omavalitsuse otsustada.

Riigikohtu hiljutised selgitused

2014 aasta märtsis on Riigikohus teinud muuhulgas paar otsust (haldusasjad nr 3-3-1-87-13 ning 3-3-1-96-13), milles on veelkordselt kinnitanud üle oma varasemad seisukohad:

kohaliku omavalitsuse kaalutlused ja põhjendused mingi konkreetse planeerimisotsustuse tegemisel peavad olema arusaadavad ja selged;
asjaolu, et kohaliku omavalitsuse esitatud põhjendused ja kaalutlused ei ole asjast puudutatud isikule meelepärased, ei saa olla põhjuseks konkreetse planeerimisotsustuse tühistamiseks.

Kokkuvõtteks

Kohaliku omavalitsuse voli ja pädevus planeerimisotsuste tegemisel on väga lai. Oluline on, et otsustus oleks selgelt ja arusaadavalt kaalutletud ning põhjendatud. Kohtu võimalus kohustada kohalikku omavalitsust tegema konkreetses planeerimisasjas nii- või teistsugune otsustus on välistatud. See tähendab, et lõpliku otsustuse teeb alati kohalik omavalitsus.

Asjast puudutatud isikud aga saavad neile sobiva planeerimisotsustuse tegemisele kaasa aidata sellega, et teevad kohaliku omavalitsusega mõistlikku koostööd ning avaldavad planeerimismenetluse käigus oma põhjendatud ja selged soovid ning vastuväited õigeaegselt. Kui planeerimisotsustus siiski ei ole puudutatud isikule meelepärane, tuleb väga hoolikalt kaaluda, milline võiks olla võimaliku vaidlustamise perspektiiv ning kas seda on mõtet ette võtta.

Ramil Pärdi
Vandeadvokaat
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rikkaks üüriäris: Ostan üürilepinguga korteri, millele tähelepanu pöörata?

03.05.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui üürileandjast investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.

Üürniku eluplaanide selgekstegemiseks peab investor üürnikuga kontakteeruma. Äkki maksab üürnik head üüri ja ei plaani lähiajal omal algatusel kuhugi liikuda. See peaks üürileandjale ju igati sobima.

Võib aga ilmneda, et üürnik on võetud ajutiselt ja madala üürihinnaga, et müügiperioodil keegi omaniku kõrvalkulud (kommunaalkulud) kinni maksaks. Sellisel puhul tuleb investoril välja selgitada, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega.

Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Otsese valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.

Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.

Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Paraku sõlmitakse enamus neist aktidest suhteliselt kehval tasemel, jättes üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata.

Lisaks peab investor pöörama tähelepanu sellele, kas üürnik on endisele korteriomanikule tasunud tagatisraha. Kui üürnik on tasunud tagatisraha, siis peab müüja selle investorile edasi andma, sest üürnikule raha tagastamise kohustus läheb üle investorist korteriostjale.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eesti puitmaja sõbraks valiti Eesti Vabaõhumuuseum

02.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti edumeelseid puitmajatootjaid ühendav Eesti Puitmajaliit andis tänavu neljandat korda välja aunimetuse Eesti puitmaja sõber. Seekordne tiitel omistati Eesti Vabaõhumuuseumile järjepideva tegevuse eest puitarhitektuuri ja -ehituse traditsioonide säilitamisel ning väärtustamisel.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats rõhutas, et Eesti Vabaõhumuuseumil on oluline roll Eesti puitmajade eduloos. „Liidu otsus oli üksmeelne. Ligi 130 000 turisti ja külastajat aastas võõrustav muuseum tutvustab meie puitehituse traditsioone ning järjepidevust edukalt nii Eesti elanikele kui väliskülalistele,” ütles Mats.

Tänu Eesti Vabaõhumuuseumi panusele on tänaseni alles esinduslikud näited Eesti ajaloolisest taluehituse pärandist ning selle kaudu on traditsioonid, oskused ja teadmised kandunud edasi nende inimesteni, kes tegelevad puidust ehitamise ja tootearendusega tänasel päeval.

Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil sõnul on tänapäevane puitmaja väga lai mõiste: „Võime rääkida enam kui 10-korruselisest hoonest ning samal ajal ka traditsioonilisest käsitöö palkmajast. Puitmajaliit ja Eesti Vabaõhumuuseum otsivad üheskoos võimalusi, et ehitada muuseumi territooriumile kaasaegse arhitektuuriga puitmaja, millest peaks kujunema ühtlasi nii ekspositsioon kui ka kompetentsikeskus.”.

Aunimetus antakse Eesti Vabaõhumuuseumile üle 22. mail, päeval, mil muuseum tähistab oma 57. sünnipäeva.

Samal päeval avatakse Eesti Vabaõhumuuseumis näitus „Eesti puitmaja – sajanditepikkune kogemus“. Näitus jääb avatuks hooaja lõpuni.

Eesti Puitmajaliit asutati 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999. Käesoleval hetkel kuulub liitu 35 ettevõtet – element- ja ruumelementmajade, käsitöö ja masinpalkmajade ning aiamajade tootjad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Märtsis tööstustoodang vähenes võrreldes mullusega

02.05.2014 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta märtsis 3% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja energeetikas ning suurenes töötlevas tööstuses.

2013. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 21% ja soojust 26% vähem. Elektri tootmise vähenemise peamine põhjus oli tarbimise vähenemine ja ekspordi kahanemine.

Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang puidu, toiduainete ja elektriseadmete tootmises. Toodang vähenes elektroonika-, keemia- ja metalltoodete tootmises.

Välisturule müüdi märtsis 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes 2013. aasta märtsiga suurenes toodangu müük ekspordiks jooksevhindades 5% ja müük kodumaisele turule 10%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta märtsis tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui veebruaris, töötlevas tööstuses aga sama palju kui veebruaris.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend^a, jaanuar 2005 – märts 2014
(2010 = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, märts 2014
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	1,1	-0,5	-2,9
Energeetika	2,2	-22,8	-24,0
Mäetööstus	1,9	-0,3	-2,1
Töötlev tööstus	0,4	3,8	1,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	4,0	2,6	-0,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,7	10,9	8,4
toiduainete tootmine	2,7	11,6	9,6
metalltoodete tootmine	1,6	1,5	-1,9
elektriseadmete tootmine	2,0	8,6	4,7
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-4,0	-1,4	-4,5
mööblitootmine	2,9	8,2	4,4
mootorsõidukite tootmine	-6,7	9,5	6,5
ehitusmaterjali tootmine	4,4	14,9	12,1
masinate ja seadmete tootmine	-6,6	-11,5	-14,5

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nordecon: Uute aktsiate emiteerimine

02.05.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS-i nõukogu on teinud aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku suurendada aktsiaoptsiooniprogrammi rakendamiseks Nordecon AS-i aktsiakapitali 1 618 755 uue nimiväärtuseta aktsia emiteerimise teel.

Aktsiakapitali kavandatava suurendamisega seotud teave on avalikustatud aktsiakapitali suurendamist arutava aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teates (börsiteade avalikustatud 02.05.2014).

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Uus turuülevaade: “Elamispindade turu aktuaalsed riskid”

02.05.2014 Tõnu Toompark

Valminud on uus ja põhjalik elamispindade turuülevaade pealkirjaga “Elamispindade turu aktuaalsed riskid”. Analüüs võtab kokku tänase kinnisvaraturu kõige põletavamad küsimused, mis määravad kinnisvarasektoris edasitoimuva.

Muuhulgas annab ülevaade vastuse järgmistele küsimustele:

kas hinnatõus on jätkusuutlik?
kui kaua saavad hinnad veel kerkida?
kas tehingute arv suureneb edasi?
millised on elamispindade turu riskid tänasel ja homsel päeval?
kuidas kasvavaid riske maandada?

Nüüd on võimalus tellida ülevaate esitlus. Selleks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703 või tonu@adaur.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Ida-Viru korterite pakkumishinnad kasvasid aastaga 32 protsenti

02.05.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti 03/2014 Eestis müügiks kokku 14 972 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on korterite müügipakkumiste arvu näitaja kasvanud tagasihoidliku 1%. Korteripakkumiste keskmine hind on seejuures kerkinud 18%.

Korterite pakkumishindade tõusu veavad eelkõige neli maakonda: Harju, Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakonnas. Kõige enam on seejuures korterite hinnad kasvanud Ida-Virus, kus need on portaali KV.EE andmetel aastaga kerkinud 32%.

Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus juba enamuses maakondades on 2007.-2008. aastal alguse saanud korterite hinnalangus hakkab seljataha jääma. Kui Harjumaa-Tartumaa hinnapõhi oli 2009. aasta ehk ligi viis aastat tagasi, siis väiksemates maakondades on hinnalanguse lõpp alles nüüd kätte jõudmas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	03/2013	03/2014	Muutus, %	03/2013	03/2014	Muutus, %
Eesti	14 886	14 972	1%	1 018	1 200	18%
Harjumaa	8 154	8 110	-1%	1 326	1 597	20%
Hiiumaa	22	18	-18%	480	461	-4%
Ida-Virumaa	1 235	1 671	35%	307	405	32%
Jõgevamaa	164	188	15%	237	256	8%
Järvamaa	176	177	1%	310	278	-10%
Läänemaa	268	242	-10%	570	535	-6%
L-Virumaa	410	423	3%	330	382	16%
Põlvamaa	103	108	5%	362	396	9%
Pärnumaa	1 392	1 019	-27%	874	1 024	17%
Raplamaa	237	203	-14%	345	390	13%
Saaremaa	148	127	-14%	882	850	-4%
Tartumaa	1 712	1 922	12%	1 027	1 227	19%
Valgamaa	322	272	-16%	205	227	11%
Viljandimaa	367	299	-19%	543	557	3%
Võrumaa	176	193	10%	427	419	-2%

Narva	222	407	83%	535	669	25%
Pärnu	1 066	819	-23%	1 019	1 150	13%
Tallinn	6 491	6 665	3%	1 457	1 734	19%
Tartu	1 441	1 665	16%	1 111	1 299	17%

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ehitustööde eest tasumine

01.05.2014 Eno Pappel

Ehitustööde eest tasumise kokkuleppimine ja selle kokkuleppe hilisem järgmine on sageli peamiste ehitaja-tellija vaheliste tülide allikaks. Mida saab tellija teha, et tööde eest tasumine oleks võimalikult selgelt ja mõistetavalt mõlema osapoole jaoks kokku lepitud?

Levinud skeem

Sageli võtab tellija positsiooni, et tasub tööde eest alati ainult peale kõigi tööde või suurema tööetapi valmimist. Sellel lähenemisel on mitmeid eesmärke:

selliselt saab tellija maksta ehitajale võimalikult hilja
tööde valmimisel on lihtsam ehitajat survestada vaieldavaid töid ära tegema
hoida ehitajat surve alla puudustega tööde kiireks parandamiseks

Esmapilgul tellija vaatenurgast kõik head asjad, mis aitavad tagada tellijal oma eesmärkide saavutamist ehk maksta ainult kvaliteetse töö eest ja ainult siis kui tööd on tellija vaatenurgast kvaliteetselt teostatud.

Milles siis probleem?

Probleem seisneb selles, et eeltoodud skeemi puhul on tekivad sageli tülid ehitaja ja tellija vahel ja kokkuvõttes normaalne koostöö osapoolte vahel muutub ruttu võimatuks.

Ehitajad lähevad eeltoodud skeemiga kaasa sageli seetõttu, et saada tööd ning teenistust ja oma riske ei maandata piisavalt.

Tavapärane on küll mõningane tellijapoolne ettemaks suuremate tööde puhul, kuid see ei kata ehitaja riske, kui tellija pikaajaliselt tööde eest tasumisega viivitama hakkab.

Parem skeem

Teha maksegraafik selliselt, et tööde eest tasumine toimub iga 2 nädala tagant. Tööd jaotatakse selliselt, et fikseeritakse 2 nädalase tööde mahud võimalikult konkreetselt (iga etapp tuleks täpselt tööde sisu osas lahti kirjutada).

Selliselt ei kujune 2 nädalase perioodi osas tööde summad väga suureks ning lisaks on kontrollitavaid töid vähem ning need on mõlemale osapoolele üheselt arusaadavad. Kokkuvõttes aitab sagedasem tööde üleandmine- vastuvõtmine tööde ajaplaanis püsida ning ka võimalikud kvaliteediprobleemid leitakse varakult ülesse.

Lisaks annab tihedam suhtlemine ehitaja ja tellija vahel koostööle palju juurde ning võimalikud probleemid lahendatakse normaalse suhtlemise teel.

Selle skeemi vahest suurim miinus on aga see, et see nõuab paremat planeerimist tööde kavandamise etapis ja lisaks ka suuremat oma aja panustamist tööde teostamise etapis. Aga kvaliteedi tagamisesse ja normaalsesse koostöösse tasub panustada, see tasub kokkuvõttes alati ära!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Majamood 2014: eestlased suuri lahmakaid enam ei ehita

01.05.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on eestlaste majamood muutunud, suuri perversse välimusega lahmakaid enam ei ehitata ning ilma teeb nunnumaja, mille õnnestunud välisilme annab hoone väärtusele 20 protsenti juurde.

Martin Vahteri sõnul muutus eestlaste maitse peale viimast kinnisvarakriisi – kaduma hakkab fungivaimustus ning üle 300-ruutmeetriseid maju ehitatakse harva. “Peale on tulnud Soome kataloogimajale sarnanev tüüp, mis on igavavõitu, kuid ei riiva silma. Need majad on ühekordsed, kaldkatusega, praktilised ja tehniliselt lihtsad,” ütles Vahter ja lisas, et 20 aastaga on arhitektuuri lastehaigused läbi põetud ja suuremate vigade vastu hakkab tekkima immuunsus.

“Maja ehitades soovitan kasutada kas valmis projekti või mõistusega arhitekti ja mitte üle disainida. “Kui inimesel pole ilmselged kunstikalduvused seni avaldunud, siis soovitan esimest kodu ehitades disainiga mitte üle pingutada, nii ei tule vähemalt suuri vigu sisse,” ütles Vahter.

“Viimased kümme aastat on tehtud ridamisi heledaid funkmaju, mis on üldiselt ilusad, kuid stiilipuhtalt kallid ja keerulised ehitada. “Trend muutub ja viimase paari aastaga on valge fassaadi kõrval läinud moodi ka tumedamad toonid. Praegu müüb väga hästi näiteks mustade akendega hall maja, mis jätab kalli mulje,” lisas Vahter.

Kinnisvarabüroo direktori sõnul näevad tänapäevased arendused üldiselt terviklikumad välja. “90nendate ja 2000nendate arendustes olid kõik majad erisugused, nüüd juba tehakse kogu piirkond ühtse plaani järgi nagu välismaal. See näeb ilus välja, müüb hästi ja on tegelikult arendajale kuni kolmandiku odavam ehitada,” ütles Vahter.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

RKAS nõustab Lätit esimese kaasaegse vangla rajamisel

30.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja Läti Vabariigi justiitsministeeriumi kantsler Raivis Kronbergs allkirjastasid täna Riias koostöökokkuleppe Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmab nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

„Täna sõlmitud kokkulepe on tunnustus nii Eesti vanglasüsteemile, Eesti uut tüüpi vanglate projekteerijatele kui ka RKASile,“ lausus ettevõtte juht Jaak Saarniit.

„Ühtlasi on tegu ettevõtte ajaloos teise rahvusvahelise suurprojektiga – 2010. aastal nõustas RKAS Gruusia Tolliametit Euroopa Liidu direktiividele ja muudele rahvusvahelistele nõuetele vastava moodultüüpi piiri- ja tollipunkti tüüplahenduse väljatöötamisel,“ lisas Saarniit.

Uus suurvangla peaks valmima 2018. aastal, ning see saab olema esimene uut tüüpi vangla Läti Vabariigis. Vangla ehitatakse 1200 kinnipeetava mahutamiseks ning sellest saab esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd 400 vanglaametnikku.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

30.04.2014 Tõnu Toompark

30. aprillil 2014. aastal peetud AS Merko Ehitus aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas.

1. 2013.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaate andmine aasta majandustulemustest ning perspektiividest

Otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus 2013.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antud ülevaade jooksva aasta majandustulemustest ning perspektiividest.

2. Kasumi jaotamise otsustamine

Otsustati võtta vastu järgmised otsused:

(i) kinnitada 2013.a. majandusaasta puhaskasum 10 399 101 eurot;

(ii) maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku
7 257 000 eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta;

õigus dividendidele on 16. mail 2014.a. kell 23.59 seisuga AS-i Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;

dividendid makstakse aktsionäridele välja 20. mail 2014.a., kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;

(iii) jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3. Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Otsustati võtta vastu järgmised otsused:

(i) pikendada praeguste nõukogu liikmete Toomas Annuse, Teet Roopalu, Indrek Neivelti ja Olari Taali ametiaega kuni 30. aprillini 2017, s.o kolmeks aastaks pikendamise otsustamisest;

(ii) jätkata nõukogu liikmete tasustamist 31.10.2008 toimunud AS-i Merko Ehitus aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud tingimustel.

4. 2014.a. majandusaastaks audiitori kinnitamine

Otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus audiitoriks 2014.a. majandusaastaks audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ning tasuda audiitorühingule auditeerimise eest vastavalt ASiga PricewaterhouseCoopers sõlmitavale lepingule.

Käesolevale börsiteatele on lisatud AS Merko Ehitus 2013. aasta aastaraamat ja juhatuse poolt aktsionäride üldkoosolekul kasutatud presentatsioon.

AS Merko Ehitus (www.merko.ee) hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba’t ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2013. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 860 inimesele ning ettevõtte 2013. aasta müügitulu oli 262,7 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Jaemüügi kasv jätkus märtsis

30.04.2014 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta märtsis 2013. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet.

2014. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 385,4 miljonit eurot, seega jäi märtsis kauplustesse 294 eurot elaniku kohta. Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv, mis veebruaris oluliselt aeglustus, kiirenes märtsis taas. Kui veebruaris suurenes neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 5%, siis märtsis 12%.

Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli jaemüük 2% väiksem kui eelmise aasta märtsis. Enim suurenes märtsis jaemüük posti või interneti teel (kasv 38%). Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 32%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 13%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 2%, kuid eelnevate kuudega võrreldes jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus. Nende kaupluste jaemüügi kasvu aeglustumisele avaldas mõju eelmise aasta märtsi kõrge võrdlusbaas.

Mootorikütuse jaemüük vähenes 2013. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 2%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 16%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 3%. 2014. aasta kolme kuuga (jaanuar–märts) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli märtsis 466,1 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 83%. 2013. aasta märtsiga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 7%, eelmise kuuga võrreldes 17%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend,
jaanuar 2004 – märts 2014 (2010 = 100)

Ehitushindade langus taltsutab kinnisvarahinnad

30.04.2014 Ruta Arumäe

Kiirelt tõusvad kinnisvarahinnad on viimasel ajal üks küsimärke Eesti majanduse edasiste väljavaadete osas. Eelmise aasta lõpus kiirenes korterite hinnatõus juba 20%le. Kinnisvarahindade tõus on olnud selgelt kiirem kui palkade tõus ning sööb eriti kiirelt just peamise nõudluse allika – noorte – ostujõudu.

Tõusvad ehitushinnad on olnud üks komponent kinnisvarahindade kiires tõusus viimastel aastatel. Eelmisel aastal kallines eriti kiirelt tööjõukulu, üle 13% aastaga. Eelmise aasta lõpukuudel ehitushindade tõus pidurdus ning käesoleva aasta alguses on need hakanud langema. See on märk ühelt poolt vähenevatest ehitusmahtudest ning suurenevast konkurentsist ehitusturul vähenevate tellimuste pärast, ehk teisisõnu, märk kohale jõudnud kriisist ehitussektoris.

Märtsikuu seisuga oli ehituskulude tõus aastatagusega võrreldes kahanenud 1,7%-le. Ehituskulude tõusu pidurdumise taga on olnud võrdselt kõik komponendid – nii tööjõu kui materjalide ja masinate osas. Kui eelmisel aastal oli peamiselt tööjõukulude väga kiire tõus see, mis ehitushindu palju suurendas, siis sel aastal on tööjõukulude suurenemine vaid 1,8% võrra selge märk palgatõusu kiirest vähenemisest sel aastal või ka langusest; ning ilmselt veelgi enam, tööhõive vähendamisest.

Ehituskulude vähenemist soosivad ka kõikide muude hindade langused – nii imporditavate toorete kui ka eksporditavate toodete omad; ning samuti ka tarbijahindade muutumatus. Pole kuigi kerge tõsta jätkuvalt oma sektori toodete hinda, kui ümberringi teiste sektorite hinnad langevad. Ning ka vastupidi – põhjusi oma toodete hindade tõstmiseks jääb vähemaks.

Seega, kuna ehitushinnad langevad, on loodud soodus pinnas ka kinnisvarahindade kasvu taltumiseks.

Samas, vaadates pakkumise ja nõudluse vahekorda elukondliku kinnisvara osas, siis pakkumine on jätkuvalt üsna muutumatu ja nõudlus ikkagi veidi kiiremini suurenev, mis peaks tähendama kinnisvarahindade jätkuvat tõusu.

Pakkumise osas – on veidi suurenenud valminud elupindade arv käesoleva aasta alguses võrreldes viimase kolme aastaga; samas ei ole elupindade ehituslubade arv kuigipalju muutunud.

Nõudluse osas – käesoleva aasta alguses on veelgi suurenenud eraisikutele väljastatud eluasemelaenude kasvutempo, mis küündib üksikutel kuudel juba 40% kasvu ligi. Osaliselt on see seotud ka kindlasti kinnisvarahindade kiire kasvuga, kuna kallim hind iseenesest juba suurendab laenumahte.

Kuna käesoleval aastal on oodata ka mõningast palgakasvu vähenemist, siis seda enam on põhjust ka kinnisvarahindadel tõusu osas vähemasti taltuda. Kinnisvarahindade tõus võib väiksemal määral jätkuda eeldusel, et majanduses tervikuna ikka mingi kasv säilib. Aga kui majanduses peaks tulema veidi suurem majanduslangus, näiteks sõja puhkemise tagajärjel Ukrainas, ei ole välistatud ka kinnisvarahindade mõningane korrektsioon

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Majandusanalüütikud: Eesti majandus liigub kasvutrendis

30.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud ümarlauadebatil osalenud pankade ja rahandusministeeriumi majandusanalüütikud võrdlesid oma nägemusi 2014. ja 2015. aasta majandusprognoosist ja neid mõjutavatest teguritest. Üksmeelselt tõdeti, et trend on kasvav ehkki kasvu kiirust ja seda mõjutavaid tegureid hinnati erinevalt.

SEB Panga majandusekspert Ruta Arumäe esitas võrreldes teistega Eesti majandusele kõige negatiivsema prognoosi – 0,5% SKP reaalkasvu 2014. aastal. “Kõik ootavad, et välisnõudlus kohe taastub ja olukord läheb paremaks. Reaalmajanduse näitajad on aga jätkuvalt üsna nõrgad ning meie lähiriikides pole taastumist seni veel toimunud,” selgitas Arumäe. Tema sõnul on paranemiseks lootust alles järgmisel aastal, SEB majandusprognoos Eestile 2015. aastaks on 2,5%.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on nende majanduskasvuprognoos tänavu 1,8%, mis tähendab võrreldes eelmise aastaga kerget kiirenemist. “Eesti SKP kõver on kõige tugevamas korrelatsioonis väliskaubandusega. Kui vaadata kümmet Eesti peamist kaubanduspartnerit, siis nende kaalutud keskmine SKP näitab kasvu kiirenemist,” rääkis Mertsina. Tema sõnul oli enne 2009. aasta majanduskriisi väliskaubandusele toeks ka tugevam sisenõudlus ehk investeeringud ja eratarbimine. “Täna on investeeringud oluliselt nõrgemad ning nende panus majanduskasvu väiksem,” lisas Mertsina.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm rõhutas globaalmajanduse kasvava trendi olulisust. “USA majandus koos Suurbritanniaga ning lisaks Hiina oma eeldatava 7%-se majanduskasvuga toovad maailmamajanduse kasvuks sel aastal 3,7% ja järgmisel aastal 4%” täpsustas Palm. Ka Soomele ja Rootsile näeb Nordea Pank ette majanduskasvu. “Soome puhul küll sel aastal 0%, kuid juba järgmisel 2%. Rootsi eeldatav majanduskasv on juba tänavu 2,8%,” lisas Palm.

LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur kinnitas, et LHV majandusprognoos on Eestile olnud juba eelmise aasta lõpust 2%. “Pankadel ei olegi vaja praeguses ebamäärases olukorras iga kvartal prognoose muuta. Küll peaks seda eelarve tervise huvides tegema Rahandusministeerium. Pangad peaksid vaatama hoopis pikemat perspektiivi,” selgitas Vitsur. Globaalset majandustrendi mõjutab tema hinnangul kõige enam Hiina. “Kui Hiina majanduskasv peaks olema 7% asemele 5%, siis on see palju olulisem võrreldes sellega, kas eurotsoon kasvab 0,5% rohkem või vähem,” lisas Vitsur.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik kinnitas, et ministeeriumi prognoositud 2% majanduskasvu taga nähakse samuti märke väliskeskkonna taastumisest. “Küll aga hakkab pikemaid prognoose tehes pilti üha rohkem mõjutama rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine,” täpsustas Säälik.

Ettevõtetele soovitas Ruta Arumäe vaadata üle oma ekspordiportfell. “Praegu ollakse liialt suures sõltuvuses ebastabiilsest idanaabrist. Eraisikutel tuleks aga olla valmis ajutise tööpuuduse suurenemiseks ning kasvatada paindlikkust tööjõuturul liikumiseks,” arvas Arumäe SEB Pangast.

Tõnu Mertsina sõnul tasub ettevõtjatel lähiajal investeerida eelkõige efektiivsuse suurendamisse. “Praegu on õige aeg parandada tootlikkust, et tulla toime kulude tõusuga. Eraisikud peaksid sel aastal leppima veidi väiksema palgakasvuga. Samas aeglustub ka inflatsioon, mistõttu jääb reaalpalk tugevaks – seega muret tundma ei peaks,” täpsustas Mertsina Swedbankist.

Tõnu Palmi sõnul tuleb ettevõtetel arvestada ka sellega, et omakapitali läheb arenguprojektide finantseerimisse rohkem. “Rõhku tuleks pöörata ka oskuslikule turundamisele, et ettevõtete lisandväärtust tõsta. Eraisikutel muretseda ei tasu, kuna tarbimine on üks majanduse stabiilsemaid osi ning inflatsioon tuleb prognoositust veelgi alla,” summeeris Tõnu Palm Nordea Pangast oma soovitused. Heido Vitsuri soovituste kohaselt tuleks ettevõtjatel olla innovaatilisem ja investeerida enam tehnoloogiatesse. “Siis muutuvad ettevõtted ka konkurentsivõimelisemaks,” arvas Vitsur LHV Pangast. Andrus Säälik rahandusministeeriumist lisas omalt poolt, et prognooside osas läheb pilt ilusamaks ning inimestel tasub erinevaid analüüse omavahel rohkem võrrelda.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kuulutati välja hanked Valga ja Põlva riigigümnaasiumide projekteerimiseks

30.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja hanked Valga ja Põlva riigigümnaasiumide õppehoonete projekteerimiseks. Ehitustegevusega on plaanis alustada 2015. aasta suvel ning kaasaegsed ja õpilasesõbralikud koolid avada 2016. aasta sügisel.

Valga tulevase riigigümnaasiumi tarvis rekonstrueeritakse täielikult J. Kuperjanovi 10 asuv 1915. aastal ehitatud koolihoone, mida käesoleval ajal kasutab Valga Põhikool. Olemasoleva enam kui 3000 ruutmeetri suurune õppehoone lõplik maht selgub projekteerimistööde tulemusena.

Põlva tulevase riigigümnaasiumi õppehoone ehitatakse 1963. aastal valminud internaadihoone asemele aadressil Piiri 1 ja selle projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele. Eesmärgiks on rajada liginullenergiahoone, mille aastane energiavajadus on alla 90 kWh/m² aastas.

Põlvasse rajatava gümnaasiumihoone suuruseks on plaanitud 2000 – 2300 ruutmeetri.

Riigihange „Valga J. Kuperjanovi tn 10 õppehoone projekteerimistööd ja autorijärelevalve“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 151839.
Riigihange „Põlva Kesk tn 25 õppehoone projekteerimistööd liginullenergiahooneks ja autorijärelevalve teenus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 151885.

Pakkumiste esitamise aeg on 16. mai 2014, kell 11.00.