Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Reformierakond Nõmmel: Nõmme haiglasse tuleb teha lasteaed, mitte see maha müüa

Reformierakonna Nõmme piirkonna juhi ja Tallinna volikogu liikme Õnne Pillaku sõnul tuleb Nõmme endine hooldushaigla (Lõuna tn 50) ümberehitada lasteaiaks ja hoone müümisplaan unustada.

„Nõmmel elavate lapsevanemate suurimaks mureks on lasteaiakohtade puudus. Sellele tuleb lahendus leida nüüd, mitte oodata, et laste vanemaks saamisega probleem ennast ise lahendaks,“ütles Pillak. „Nõmmel ootab lasteaiakohta üle 250 lapse. Selleks, et Nõmmel saaks kõik lapsed soovitud lasteaiakoha, on Reformierakonna Nõmme piirkond teinud Tallinna linnapeale, Nõmme linnaosa vanemale ja Nõmme halduskogule ettepaneku ümberehitada Lõuna tänaval asuv vana haiglahoone lasteaiaks.”

Pillaku sõnul on võimalused selleks olemas, puudu on ainult otsus, millal ehitustöödega alustada. „Meil on olemas Nõmmel Lõuna tänav 50 hoone, mis ootab kasutussevõtmist. Linnal on võimalus taotleda lasteaiakohtade loomiseks Euroopa Liidu vahendeid,“ selgitas ta. „Teisisõnu on olemas kõik eeldused, et 2015. aastast Nõmmel uue lasteaia ehitamisega alustada. Vaja on otsustada, et see samm väikeste nõmmekate ja nende vanemate jaoks astutakse.“

Nõmme halduskogu aseesimehe Eero Merilinnu sõnul võiks Nõmme endise hooldushaigla ümberehitamine olla eesmärgiks, mille eest Nõmme linnaosa valitsus ja halduskogu koos võitleks. „Järgmisel halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul on Lõuna tänav 50 tulevik üks arutelu teemadest ning ma loodan, et sotsiaalkomisjon ja ka Nõmme halduskogu enamus toetab ettepanekut võtta see hoone müüginimekirjast maha ja teha sinna lasteaed,“ lisa ta.

„Vastasel juhul võime olla hiljem taaskord olukorras, kus sotsiaalmaana müüdud kinnistule soovitakse heakskiitu maa sihtotstarbe muutmiseks, et sinna rajada korterelamu,“ ütles Merilind viidates Kivimäe sauna ümber toimuvale. „Ma olen kindel, et sellist tulemust ei soovi keegi. Sellepärast on mõistlik leida täna sellele hoonele kasutus, mis vastaks Nõmme inimeste ootustele ja kinnistu kasutusvõimalustele,“ on halduskogu aseesimees veendumusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Eesti parima eramuarhitektuuri ja väikeobjektide näitus jõuab Tartusse

TartuEesti Arhitektide Liidu näitus „ERAMU 2008-2012 ja VÄIKE 2010-2012“ avatakse kolmapäeval, 30. aprillil 2014 Tartus. Näitus on esmakordselt eksponeeritud välinäitusena, asudes Raekoja plats 3 / Küüni tn 1 sisehoovis ning on avatud kuni 7. maini.

Eesti Arhitektide Liidu näitus „ERAMU 2008-2012 ja VÄIKE 2010-2012“ tutvustab nimetatud ajavahemikes valminud huvitavamaid eramuid ja väikeobjekte, mis on välja valitud arhitektide liidu võistlusele laekunud tööde hulgast. Mõlemal võistlusel anti välja üks peapreemia ja kolm võrdset preemiat.

„Need võistlused näitasid, et olemasolevasse miljöösse ja valmisehitatud keskkonda paigutatud uuselamud saavad kaasa väljakujunenud haljastuse ja tervikliku ümbruse, mis on suur väärtus võrreldes põllupealsete uusarendustega. Järjekordse põllu kasutuselevõtu asemel rekonstrueerigem ja arendagem pigem olemasolevaid struktuure,” nentis žürii esimees Jaak Huimerind.

Näituse kuraatorid on Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann. Tartus on näitus avatud Raekoja plats 3 / Küüni tn 1 sisehoovis alates 30. aprillist kuni 7. maini 2014.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Kinnisvarakool: “Hindamise ABC” toimub 06.05.2014

Kinnisvarakooli lektorid Martin Kõiv ja Kristjan GrossKinnisvarakoolis toimub 06.05.2014 koolitus “Hindamise ABC“. Koolitust viivad läbi Martin Kõiv ja Kristjan Gross, kes on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed.

Koolitus keskendub tõhusale sissejuhatusele kinnisvarahindamise maailma. Läbi saavadkäidud olulises terminid, hindamise põhimõtted ja alusprintsiibid.

Kinnisvarakoolitus “Hindamise ABC” on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, -spetsialistidele, -arendajatele, ametnikele ja teistele, kes küll ise otseselt kinnisvara hindamisega ei tegele, kuid puutuvad oma töös kokku kinnisvara eksperthinnangute tellimise või tõlgendamisega.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub teisipäeval 06/05/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara nõuanne: aja ehitatava maja dokumentatsioon kohe korda

Arco Vara maaklerid Aivar Kaljulaid ja Tauno Pajuri panevad majaehitajatele ja suvilate ümberehitajatele südamele, et dokumentatsioon tuleb kohe korda teha, sest hiljem võib puuduvate paberite ajamine osutuda keeruliseks ja kulukaks ning takistada isegi kinnisvara müüki.

Aivar Kaljulaid, Arco Vara maakler

Ehitatava maja dokumentatsiooni kordategemine on väga tähtis, sest vaid korras dokumentatsiooniga maja eest saab hiljem küsida turuhinda.

Projekteerimine

Kui kinnistu on olemas ja tahad suveks ehitusluba, tuleb projekteerimisega alustada juba sügisel-talvel. Projekteerimiseks kuluv aeg oleneb suuresti valitud projekteerijast ja kohaliku omavalitsuse ametnikest. Kui hästi läheb, kulub majaehituse kooskõlastamisele üks-kaks kuud, aga võib minna ka aasta või rohkem.

Soovitan enne ehituse kavandamist võtta kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, mis annavad üldise pildi kinnistule ehitada lubatud majast. Kui ehitusluba käes ja ehitaja valitud, võtavad ehitustööd aega kahest kuust kahe aastani, kuid keskeltläbi kulub maja ehitamiseks üks aasta.

Kasutusluba

Kasutusloa andmisel vaadatakse, et maja vastaks ehitusloa aluseks olnud projektile ning kõigile kehtivatele tuleohutusnõuetele. Kui mõni sisesein on kas teises kohas või pole seda üldse, see kasutusloa saamist ei takista. Kui tegu on muudatustega maja väljanägemises või välisgabariitides, on kasutusloa saamine keerulisem. Maja projekti saab enamasti siiski tagantjärele muuta ja viia kogu dokumentatsioon tegeliku olukorraga vastavusse.

Kasutusloa saamisel on oluline, et hoone vastaks kõigile kehtivatele tuleohutusnõuetele. Tuleohutuse alla käivad nii küttekolded ja –lahendused kui ka elektrisüsteem. Enne kasutusloa väljastamist kontrollitakse, kas elektrijuhtmed on nõuetekohaselt ja professionaalide poolt paigaldatud. Selleks tuleb saada paigaldajalt kasutusloa taotluse juurde vastav tunnistus.

Projektide muutmisel ja kasutusloa taotlemisel on erandiks ehituskeelu vööndisse ehitatud majad. Sellisel puhkudel pole võimalik dokumentatsiooni tagantjärele seadustada ja on olnud juhtumeid, kus ehituskeelutsooni püstitatud hoone on kästud lammutada.

Hinnad

Projekteerimise hind sõltub valitud büroost. Ehitamise enda kulu on laias laastus 800-1000 eurot ruutmeetri kohta, kuid ehitada saab ka kallimalt. Tasub teada, et ehitusmaterjalide hinnad tõusevad pidevalt ning on võrreldes eelmise aasta algusega kasvanud kuni 30%. Seetõttu on mõistlik teha kavandatud ehitus- ja renoveerimistööd ära võimalikult lühikese ajaga.

Tuleb arvestada, et maja renoveerimine on alati kallim kui uue maja ehitamine, sest kõiki töid ei ole võimalik ette näha. Hinna ajavad üles hoone varjatud puudused. Täpsed tööd ja nende maksumus selgub alles maja põhikonstruktsioonide avamisel. Üldiselt on rakse renoveerimise hinda ette öelda.

Samas peab teadma, et Tallinnas on miljööväärtuslikke piirkondi, kus ei lubata maju lammutada ega olemasolevatele majadele midagi juurde ehitada. Kui oled valmis maja renoveerima, soovitan valida remonti vajava maja ja võtta tööde organiseerimisel ja tegemisel ohjad enda kätte. Värskelt renoveeritud maja ostmist võib endale lubada vaid see inimene, kel on võime näha maja väliskonstruktsiooni sisse.

Tauno Pajuri, Arco Vara maakler

Suvilate ümberehitamine

Nõukogude ajal korralike projektide järgi ehitatud suuremate suvilate majadeks kohendamine pole väga problemaatiline, kuid kindlasti on ka selliseid suvilaid, mis ei sobi majaks ümber ehitada või mille ümberehitamine läheb kallimaks kui uue maja ehitamine.

Aastaringseks elamiseks ostetakse peamiselt Tallinna lähedal olevaid suvilaid, kust on võimalik linnas tööl käia. Tallinnast kaugemale kui 30-40 kilomeetrit otsitakse juba pigem talumaja kui suvilat. Suvekoduks otsitakse ka mere äärde rajatud uusehitisi, mille soetamine on jõukohane vaid jõukamale seltskonnale. Sellisele ostjale pole suvekodu kaugus Tallinnast määrav. Mereäärsed privaatsed suvekodud võivad maksta sama hinda kui korralik maja Tallinnas.

Enamasti ostetakse suvila, lammutatakse see maha ning ehitatakse krundile maja. Suvila ümberehitamisel on kindlasti vaja kõrvale inimest, kes tunneb arhitektuuri ja ehitust, et hoone korralikult kaasajastada.

Suvilate ümberehitused on vaja kooskõlastada kohalikus omavalitsuses ja naabritega ning kogu dokumentatsioon korda teha. Tänane planeerimisseadus ütleb, et kui hoonele on väljastatud ehitusluba ja see on ehitatud projekti järgi enne 1995. aastat, pole täiendavaid kooskõlastusi vaja. Tihtipeale on suvilate ehitusluba antud kogu kooperatiivile korraga. Muudel juhtudel tuleks enne suvila ostu uurida kohalikust omavalitsusest, kas hoone projekt on korralik, ehitatud hoone vastab projektile või vajab olemasolev ehitus kohandamist.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” alustab 05/05/2014

Kinnisvarakool: jurist ja koolitaja Evi HindpereEsmaspäeval 05/05/2014 algab koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitust viib läbi jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakoolitus keskendub kinnisvaratehingu tegemisega seonduvale õiguslikule baasile.

See on vajalik kõikidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute korraldamise, vahendamise või vahetu sõlmimisega.

Koolituse “Kinnisvaraõiguse ABC” lektor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere, kes on muuhulgas ka sooja vastuvõtu osaliseks saanud ja paljukiidetud käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC.  Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.” koostaja.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub:

  • esmaspäev 05/05/2014 kell 16.00-19.15;
  • teisipäev  07/05/2014 kell 16.00-19.15;
  • neljapäev 08/05/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Arco Vara: Mis kinnisvara ja selle hindamine maksab?

Kinnisvara nõustamiskeskuse telefonilt 6 200 300 küsitakse, mis maksab müüki minev või osta soovitav kinnisvara ning selle hindamine. Vastavad Arco Vara hindamisvaldkonna juht Kerli Uustalu ja Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Kerli Uustalu, Arco Vara hindamisvaldkonna juht, kutseline hindaja

Kui helistaja plaanib oma kinnisvara müüa ning tahab teada, mis tema vara maksab, selgitame välja kliendi soovid ja ootused. Kui tegemist on inimesega, kes tahab oma vara müüa, suuname ta üldjuhul maakleritele.

Müüjal pole mõtet kallist eksperthinnangut tellida, sest tehingu toimumiseks on oluline mitte see, mis konservatiivses eksperthinnangus kirjas, vaid see, milles müüja ja ostja kokkuleppele jõuavad.

Enamasti on hinnatav turuväärtus konservatiivsem kui hind, millega on võimalik kinnisvara müüa.

Kirjalikku eksperthinnangut on üldjuhul vaja laenu tagamiseks , vara jagamiseks ja kohtuvaidlusteks. Hindamise maksumus sõltub peamiselt kinnisvara liigist ning asukohast. Linnas asuva tüüpkorteri hindamise teenustasu on olenevalt piirkonnast ligikaudu 100-125 eurot.

Kuna ärikinnisvara ja maade hindamine on keerulisem ning aeganõudvam, algavad hinnad sageli mitmesajast eurost ja võivad ulatuda tuhandetesse. Hinna peamisteks paisutajateks on läbi töötamist nõudvate dokumentide ja võrdlustehingute arv.

Piirkondades, kus tehinguid toimub vähe, tuleb hindajal turuväärtuse leidmiseks läbi uurida ja analüüsida kõiki poole aasta kuni aasta jooksul toimunud tehinguid. See on tiheda asustuse ja suure tehinguaktiivsusega maakonnakeskuste kinnisvara hindamisest tunduvalt aeganõudvam.

Kui kinnisvara asub maapiirkonnas, tuleb kliendil kompenseerida ka hindaja sõidukulu. Seejuures tasub silmas pidada, et sõidukulu pole üksnes kulu kütusele, nagu vahel arvatakse, vaid hüvitis objektil käimise aja eest. Sõidukulu lisandub eelneval kokkuleppel põhiteenustasule.

Linna piirist kaugemal kui 5 km asuva kinnisvara hindamistasule sõidukompensatsioonina lisanduvad summad algavad 20 eurost. Kui hindajal kulub kinnisvara üle vaatama ja kontorisse tagasi sõiduks kolm tundi, läheb see kliendile üldjuhul maksma vähemalt 60 eurot.

Samas on võimalikud ka erikokkulepped, kui hindaja saab kaugemas maapiirkonnas ühel ja samal päeval üle vaadata mitu kinnisvaraobjekti ning kulusid jagada.

Tarvo Tamme, Arco Vara Tartu piirkonna juht, elamis- ja äripindade maakler

Maaklerid annavad kinnisvara hinna kohta tõepoolest tasuta nõu, kuid telefoni teel saab väga üldist konsultatsiooni.

Kui maakler läheb kohale, vaatab kinnisvara üle ja annab siis hinna suhtes nõu, maksab see kuni pool eksperthinnangule kuluvast summast. Kui omanik usaldab aga kinnisvara müügi maaklerile, saab ta maakleri kohale kutsuda ning temalt nõu küsida tasuta.

Kui tahate kinnisvara ostes enne seda veenduda, kas müüja küsitud hind on õige, võite samuti maakleri poole pöörduda. Ühe-kahe korteri kohta saab telefonitsi või pilte ja müügikuulutusi saates nõu tasuta. Kui soovite, et maakler vaataks üle rohkem müügipakkumisi või saaksite välja valitud kinnisvara koos temaga üle vaatamas käia, vormistatakse see tasulise konsultatsioonina.

Meil oli üks klient, kes soovis investeerida raha Tartu korteritesse, kuid otsis investeerimisobjekte ise, pidas ise hinnaläbirääkimisi ja läks pärast üksi notarisse. Meie maakler käis aga selle kliendiga seitset korterit üle vaatamas ja aitas välja selgitada iga konkreetse objekti plussid ning miinused. Maakleri abi korterite hindamisel läks kliendile maksma 1200 eurot.

Hinnangu andmisel ärikinnisvarale mõõdab maakler oma panust töötundides. Sageli tuleb enne arvamuse väljaütlemist läbi töötada arvukalt üürilepinguid ja selleks võib kuluda päevi. Maakleri tunnihind sõltub tema koormusest ja jääb tavaliselt 60 euro kanti. Kogenud ja klientide silmis erilist väärtust omavate maaklerite tunnitasu võib samas olla oluliselt kõrgem.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 74%

KredexEsimeses kvartalis väljastasid pangad 467 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 27,9 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 44%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 74%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht esimeses kvartalis keskmisena 16,4% (2013. a. I kv 14,1%).

Esimese kvartali lõpuga lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 31,3 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas esimeses kvartalis 209 noort peret 1,8 mln euro ulatuses, 255 noort spetsialisti 2,1 mln euro ulatuses ning 3 veterani 33 730 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli esimeses kvartalis 59 773 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (42,9%), Harjumaal (15,4%) ja Tartus (6,9%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Hiiumaal (0,2%) ja Järvamaal ning Pärnumaal (mõlemad 0,9%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (82%) ning elamu ostuks (15,6%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast, alates millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 22 250 leibkonda, kellest 13 377 on noored pered, 8 805 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ning 6 veterani.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

DTZi uued kinnisvaraturu ülevaated

Ilmunud on DTZi uued kinnisvaraturu ülevaated.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara: Oma tarbeks büroo ostja maksab investorist rohkem

1Partner KinnisvaraOma kasutusse ostetava büroopinna investeering ei ole tasuvuse osas enamasti supertehing, mis võimaldaks ettevõtjal kiiresti rikastuda, pigem otsitakse vabale rahavoole lihtsalt rakendust. Oma tarbeks ostja on selle eest reeglina nõus rohkem maksma kui investor, kes otsib pinda väljaüürimiseks, analüüsib büroopindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Büroopinda soovib valdavalt osta väikeettevõte, kel puuduvad plaanid laienemiseks. Olgu selleks ettevõtteks näiteks ilusalong, hambaravikabinet või konsultatsiooniettevõte,“ kirjeldab Tanel Tarum tüüpilisi büroode ostjaid.

Väikeettevõtteid rahuldavad pinnad on valdavalt suurusega 40-80 m², enamasti piisab paarist parkimiskohast või asukohast väljaspool tasulise parkimise tsooni.

„Omakasutusse ostetava büroopinna investeering ei ole tasuvuse osas enamasti supertehing, mis võimaldaks ettevõtjal kiiresti rikastuda. Pigem on tegemist ettevõtluse vabale rahavoole rakenduse otsimisega. Võib öelda, et omatarbeks büroopinna ostja on selle eest reeglina nõus rohkem maksma kui investor, kes soovib büroo osta selle väljaüürimiseks,“ kommenteerib Tanel Tarum.

Tallinna Kesklinna büroode ostumüügihinnad jäävad valdavalt laia vahemikku 1200-2000 €/m² sõltuvalt asukohast ja kvaliteeditasemest.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Mika Sucksdorff

Kinnisvaraõiguse ABCKäsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse tundmine on iga professionaalse maakleri ülesanne.

Kinnisvarakooli välja antud Evi Hindpere kirjutatud raamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab suurepärase läbilõike kinnisvaravaldkonda puudutavatest õigusaktidest ja nende sisust.

Meie Uus Maas oleme võtnud selle raamatu iga alustava maakleri kohustusliku kirjanduse hulka ning aluseks oma sisemise maaklereksami sooritamisel.”

Mika Sucksdorff
Uus Maa Kinnisvarabüroo partner
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: korteriomanditehingute arv kasvas aastaga 13%

2014 I kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 4327 korteromanditehingut. Aastaga kasvas tehingute arv 13%.

Kinnisvaraturu suurimas tõmbekeskuses ehk Tallinnas kasvas tehingute arv sel ajal 11%. Tartus tehingute arv sootuks langes 2%. See tähendab, et tehingud hakkavad Tallinnast-Tartust väljapoole jõudma ehk maakondade korteriturg on aktiveerumas.

Tallinna korteritehingute arv oli 2014 I kvartalis 1869 ja Tartus  328.

Tallinna korteritehingute ruutmeetri keskmine hind kerkis 2014 I kvartaliks 1420 eurole. Eesti korteritehingute keskmine hind oli samal ajal 929 €/m2, Tartus 1141 €/m2.

Võrreldes aastataguse ajaga on korteirte hinnad vägagi kiiresti kasvanud. Eesti keskmine korterite hinnatõus oli 16%, Tallinnas aga isegi 21%. Tartu korterite hinnad suurenesid aastaga 19%.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arstide ja õdede maja ehitus võib alata

Akadeemia tee 48 endise ühiselamu rekonstrueerib arstide ja õdede majaks Ramm Ehitus OÜ.

Arstide ja õdede majja on planeeritud kokku 97 korterit – 24 kööktuba, 60 ühetoalist ja 13 kahetoalist korterit.

Täna, 28. aprillil anti Akadeemia tee 48 korruselamu ehitajale üle, üleandmisel osalesid abilinnapead Eha Võrk ja Merike Martinson. Tallinna Linnavaraameti tellimusel rekonstrueeritav hoone on valmis juba järgmise kevade hakul üürnikke vastu võtma.

„Akadeemia tee 48 hoone rekonstrueerimiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused õnnestus ellu viia kavandatust varem ning see andis võimaluse tagada linna arstidele ja õdedele soodsad eluruumid juba järgmise aasta alguseks,“ tõdes abilinnapea Merike Martinson.

Tallinna teise elamuehitusprogrammi eesmärk on aidata lahendada eluasemeprobleeme noortel peredel ning nendel töötajatel ja sihtrühmadel (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne jne), kes on vajalikud linna jätkusuutlikuks toimimiseks, kuid kelle varaline seis ja sissetulekud ei võimalda turult eluaset soetada või üürida.

Terviseameti andmetel on tervishoiutöötajate väljaränne Eestist jätkuvalt suur – 2013. aastal taotles välisriigis töötamiseks vajalikku tõendit 118 arsti ja 185 õde. Eriti teravalt puudutab arstide ja õdede Eestist lahkumine Tallinna elanikke – Tallinna haiglate (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tallinna Lastehaigla) meditsiinilise personali vajadus on hetkel 238 töötajat (puudu on 76 arsti, 108 õde ja 54 hooldustöötajat).

Eelmärgitud andmetest nähtub kasvav vajadus toetada linna arste ja õdesid eluasemeprobleemi lahendamisel. Üks oluline lahendus on luua arstidele ja õdedele võimalus taotleda linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume.

Akadeemia tee 48 korruselamu rekonstrueerimise kogumaksumus on 2,55 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

SEB: Proportion of home loans with long-term arrears return to pre-crisis levels

SEBAccording to an international survey conducted in 2013, as much as 74 per cent of Latvian families experienced some negative impact – job loss or decreased income – from the economic crisis. In Estonia, the proportion of such families was 57 per cent, close to the mean indicators for the European and Central Asian countries covered by the survey. The proportion of Lithuanian families with at least one member out of work was close to the Estonian result, and the impact of decreased incomes is comparable to that in Latvia.

As a result of the economic crisis, the proportion of non-performing home loans in the entire portfolio of home loans in Latvia grew from 4.8 to 15.4 per cent in 2009 and to as much as 16.5 per cent by the third quarter of 2011. Although from 2004 to 2008 the volume of new home loans grew less in Latvia than in Lithuania, the number of families experiencing problems with their loan payments is significantly higher in Latvia. Since making payments on home loans has a high priority compared to the other expenses of a family, the quality of loans reflects very serious financial problems experienced by Latvian residents during the economic recession.

The maximum proportion of problem loans in Estonia and Lithuania was 4.5 and 8.8 per cent, respectively. The home loan portfolio began to improve as early as in 2009 in Estonia but only in 2012 in Latvia and Lithuania. In late 2013, the proportion of home loans with arrears past 60 days was 1.4 per cent in the portfolio of home loans in Estonia, comparable to pre-crisis levels, whereas this figure was 7.5 per cent in Lithuania and 10.2 per cent in Latvia.

“The debt burden that seemed quite reasonable in good times proved to be beyond families’ means due to decreased incomes. Before the economic downturn, neither loan applicants nor banks could foresee such developments. Current problem loans mainly came about as a result of decisions made from 2005 to 2007. Loans issued subsequently entail significantly fewer problems. Both borrowers and lenders are acting significantly more responsibly than before when, paying attention to both the loan applicant’s current repayment capacity and its sustainability going forward,” commented Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB.

Problems with consumer loans persist

In Estonia, the proportion of problematic consumer loans reached 9.5 per cent of the entire volume of consumer loans in the third quarter of 2010. Today, the consumer credit portfolio has improved as well since fewer new payment difficulties are arising. In Latvia and Lithuania, the level of non-performing loans was highest in the second quarter of 2011, 22.6 and 22.8 per cent, respectively. At the end of 2013, the relevant figure was 13.6 for Lithuania and 17.4 for Latvia.

“In fact, the number of families having difficulties with their consumer loans is significantly higher than indicated by the statistics of loans granted by banks, since it does not include hire purchase obtained from outside the banking sector or instant loans, and there is no information about the quality of their repayments. Also, a considerable proportion of the loan portfolio consists of restructured former problem loans. For families that have experienced difficulties in meeting their current obligations, any options for taking out small loans are limited, which in turn means that the consumer credit portfolio will not start growing any time soon,” Triin Messimas added.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Roosi tänava eskiisprojekt ootab tartlaste arvamusi

TartuTartu linnavalitsus ootab tartlaste arvamusi Roosi tänava eskiisprojekti kohta, mis pakub terviklikku tänavakujunduslahendust alates Kaarsillast kuni Muuseumi teeni ehk Eesti Rahva Muuseumi uue hooneni Raadil. Projekti eesmärk on luua terviklik kvaliteetne tänavaruum, suurendades kergliiklejasõbralikkust ning kujundades sellest atraktiivne ja aktiivne ühendustee kesklinna ja muuseumi vahel. 3. mail kell 13 toimub projekti arutelu Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Linnamuuseumiga koostöös korraldatud mõttetalgul „Ülejõe linnaosa ja Roosi tänava arenguperspektiivid“.

Roosi tänava arendamise eesmärgiks on muuta linnasüdame ja Raadi vaheline distants tunnetuslikult lühemaks. Vahemaa näilisel kokkutõmbumisel nihkub muuseum linnale lähemale, muutudes sel viisil kättesaadavamaks eriti kergliiklejatele. Roosi tänav on kavandatud kergliikleja esimeseks ja autosõitja teiseks valikuks ERM-i jõudmisel. Lisaks ERM-le planeeritakse Roosi tänava piirkonda uusi arendusi, mis haakuvad piirkonna temaatikaga: Tartu Loomemajanduskeskuse kavandatav filmipaviljon, Waldorfkool, vanatehnika külastuskeskus ja juba aastaid toimiv ratsakool. Kõik need kohad on avaliku või poolavaliku suunitlusega, mistõttu on kvaliteetne, köitev ja sidus tänavaruum ka nende toimimise seisukohalt oluline. Oluline on kujundada ka kohalikele elanikele kvaliteetne elukeskkond ja erilaadne tegevusruum.

Ettevalmistamisel on riigihange Roosi tänava rekonstrueerimise projekteerimiseks Roosi tänava ülemises osas (Puiestee tn – Muuseumi tee). Roosi tänava eskiisprojekt on aluseks projekteerimisele. Kogu tänaval viiakse eskiisprojekt ellu mitmes etapis.

Projekti edasistes etappides (Roosi tänava alumine osa) tuleks visuaalselt ühtlaselt lahendada teekond Kaarsilla otsast Narva mnt ülekäiguni, haarates sama kujunduskeelega viitamissüsteemi ka Linnamuuseumi, mis jääb kohe Roosi tänava trajektoori kõrvale. Läbi tuleks mõtestada linnamuuseumiga loogiliselt seostuv Ülejõe pargi osa ning Narva maantee ja Kivi tänava lõik muuseumi kõrval.

Eskiisprojekti autoriteks on OÜ Paik Arhitektid (Toomas Paaver, Tõnu Laanemäe), OÜ Tajuruum (Edgar Kaare, Terje Ong), OÜ Kino (Mirko Traks, Karin Bachmann). Eskiisprojektiga saab tutvuda Tartu kodulehel (link on leitav kodulehe esilehelt või aadressilt www.tartu.ee/aeo).

Arvamust saab avaldada e-kirjaga aadressil elo.kiivet@raad.tartu.ee (linnaarhitekti kohusetäita Elo Kiivet).

3. mail kell 13-15 toimuvad Tartu Laulupeomuuseumi pargis (halva ilma korral saalis) mõttetalgud „Ülejõe linnaosa ja Roosi tänava arenguperspektiivid“. Mõttetalgutele on oodatud inimesed Roosi tänavalt, Ülejõe elanikke ja teisi teemast huvitatud tartlasi, et anda selgitusi Tartu Linnavalitsuse, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Linnamuuseumi koostatud Roosi tänava eskiisprojekti kohta ja arutleda üheskoos projektis väljapakutud ettepanekuid kogu Ülejõe linnaosa arengut arvestades. Sõna saavad projekti autorid ja toimub väike ekskursioon Roosi tänava visioonide radadel. Talgulistele pakutakse mõttelennu ergastamiseks talgusööki ja -jooki. Mõttetalgule registreerumine: http://talgud.teemeara.ee/events/ulejoe-linnaosa-ja-roosi-tanava-arenguperspektiivid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

SEB: Families in all three Baltic States see their economic situation improving gradually

Mean net wages topped the pre-crisis levels in all three Baltic States. Wage statistics show a gap of almost 50 per cent between mean net wages in Estonia and the other Baltic States; in recent years, the gap has widened even further. In Estonia, mean net wages are approximately 14 per cent above the pre-crisis levels, reaching EUR 785 in the last quarter of 2013, whereas mean net wages were EUR 530 in Latvia and EUR 524 in Lithuania at the end of 2013. In Latvia and Lithuania, mean net wages now exceed the 2008 levels by two per cent.

“Presumably, wage increase will continue this year as well – at an accelerating rate in Latvia and Lithuania but most likely at a decelerating rate in Estonia. In Lithuania, mean gross wages are expected to increase 5.5. per cent. In Latvia, increase in gross wages this year may reach 5 to 5.5 per cent, partly due to a minimum wage increase (by 12.5 per cent, to 320 euros a month),” commented Edmunds Rudzītis, SEB Latvia’s social economy expert.

“Despite slow economic growth in Estonia, the factors driving wage increase, such as an uneasy labour market and a lack of qualified labour, will remain. In addition, on January 1 minimum wage was raised by 11 per cent, from EUR 320 to EUR 355. In Estonia, mean wages may be expected to increase by five per cent,” added Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB.

In 2013, real wages grew most in Latvia – 6.2 per cent in the fourth quarter. Real wages in Estonia and Lithuania rose 6 and 4.2 per cent, respectively. Due to low inflation, a perceptible growth in real wages is expected in all three Baltic States in 2014.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine