Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Valitsus kinnitas esimese riigi kinnisvara koondaruande

15.04.2014 Tõnu Toompark

Rahandusministeeriumis valmis esimest korda riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne, mis annab ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevate maade ja hoonete ning nendega tehtud tehingute kohta. Aruande põhitähelepanu on suunatud riigiasutuste hoonete majandamisele ja riigi kinnisvarastrateegia eesmärkide täitmisele.

„Esimene aruanne annab põhjaliku ülevaate riigi kinnisvarast ja meie viimastel aastatel tehtud tööst haldamise ning juhtimise efektiivsuse tõstmiseks,“ ütles riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan. „Töötame selle nimel, et korrastada andmeid ja parandada aruandlust ning saada senisest parem tervikpilt kinnisvara juhtimise ja eelarvestamise otsusteks.“

Aruandes analüüsitakse 177 riigiasutuse kinnisvaraportfelle ja nende juhtimisega seotud eesmärkide täitmist. Riigi kinnisvaraportfellis on 43 646 kinnistut pindalaga 1,5 mln ha ja 619 kasutuslepingut. Riigimaa pindala moodustab 34% Eesti pindalast ja veel 10% on reformimata riigimaa ehk katastrisse kandmata.

Riigiasutuste kasutuses olevate hoonete portfell on 2,2 mln m². Riigi kinnisvara strateegia kohaselt toimub riigi hoonete haldamine kompetentsikeskuse Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kaudu, kelle ülesanne on keskselt juhtida, hallata ja arendada riigi hooneid, tegeleda pinnakasutuse optimeerimise ja mittevajalike varade müügiga. Kuigi RKAS-ile on üle antud vaid 1/3 riigiasutuste kasutuses olevast pinnast, on riigi kasutuses olev pind juba vähenenud 8% võrra, samal ajal kui RKAS-i portfelli vakantsus on märgatavalt tõusnud.

„Pinnakasutuse optimeerimisega tuleb jätkata, kuid riigiüleselt on seda tulemuslikum teha keskselt juhituna,“ ütles halduspoliitika asekantsler Agris Peedu.

Aruanne analüüsib ka riigi hoonete energiatõhususega seotud teemasid. Energiatõhusus suurendamine peab olema üks võtmekriteeriume investeeringuotsuse tegemisel. Selle põhimõtte rakendamiseks ja kogu kinnisvarakulude planeerimise protsessi parandamiseks jätkatakse riigi kinnisvara juhtimis- ja infosüsteemi edasiarendamist.

Järgmine riigi kinnisvara koondaruanne esitatakse valitsusele aasta pärast.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Spaahotell Hedon avab uksed maikuu viimasel nädalal

15.04.2014 Tõnu Toompark

Uue spaa ehitamist ajaloolisesse Pärnu Mudaravila hoonesse alustati eelmise aasta kevadel ja ehitus valmib maikuus. Erakapitalil baseeruv Mudaravila Investeeringute poolt rajatav spaahotell valmib Allians Arhitektid OÜ arhitektide Inga Raukase, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulmani arhitektikavandi alusel, sisekujunduse projekti autoriks on Vaikla Stuudio ning ehitust teostab Astlanda Ehitus.

“Ehitus on läinud plaanipäraselt ja töödega ollakse graafikus,” lausus Hedon spaa tegevjuht Cardo Remmel. “Lisaks uue osa ehitusele on suure osa ajast võtnud ajaloolise hoone renoveerimine ning Voldemar Melliku reljeefide taastamine. Ajalooliste osade taastamisel on läinud palju aega vana värvi eemaldamiseks, mida aastate jooksul on siia kihtide viisi lisatud ja mis eemaldub väga visalt. Näiteks ajaloolise mudaravila fuajee seinal olevate reljeefide taastamisele on kulunud juba kaks kuud ja see töö ei ole ka tänaseks veel lõppenud.”

Kõik 72 hotellituba on saanud viimistluse ning aprilli viimasel nädalal jõuab tubadesse eritellimusel valmistatud mööbel. Esimesena valminud näidistuba on olnud hotelli teisel korrusel partneritele tutvustamiseks sisustatud alates veebruarist. “Nii ehitusel kui sisustuse valikul oleme eelistanud kohalikke tootjaid, tehes koostööd piirkonna ettevõtetega,” lisas Remmel.

Remmeli sõnul luuakse kokku 70 uut töökohta, millest enamus on tänaseks komplekteeritud, vaid üksikud kokkulepped on veel sõlmimisel. Huvi loodavate töökohtade vastu oli suur ja väga paljud oma valdkonna spetsialistid avaldasid soovi töötada uue spaahotelli meeskonnas.

Huvi uue spaahotelli külastamise vastu on olnud oodatust suurem ja broneeringuid tuleb nii partnerite vahendusel kui ka kodulehe www.hedonspa.com broneerimiskeskkonna kaudu. Lisaks eestlastele on tänaseks tube broneeritud nii Venemaalt, Lätist, Soomest, Belgiast kui ka Šveitsist.

Hedon spaa asub Pärnu rannas, ajaloolises Pärnu Mudaravila hoones. Lisaks majutusele ja spaateenustele on avatavas spaas rannapromenaadile avaneva terrassiga restoran ning ruumid seminaride korraldamiseks. Spaahotell Hedon investeerib ligi 11 miljonit eurot Pärnu mudaravila arhitektuuripärandi taastamisse ja uue hotelliosa ehitusse.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21.-24.04.2014

15.04.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäevast neljapäevani ehk 21.-24.04.2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitust viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere, kes on mh samanimelise käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” autor.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC on suunatud:

maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute läbiviimisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraõiguse vastu;
inimestele, kes soovivad realiseerida pärandvara või teha tehinguid lapsele kuuluva varaga.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub:

esmaspäev 21/04/2014 kell 16.00-19.15;
teisipäev 22/04/2014 kell 16.00-19.15;
neljapäev 24/04/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Maria-Kristina Sarapik

15.04.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse ABC on oma olemuselt praktiline abimees igale inimesele kellel on huvi kinnisvaratehinguid teha.

Kindlasti on see kokkuvõtlik ja näidetega raamat kohustuslik lugemine igale algajale maaklerile ning vajalik abimaterjal juba kogemustega maaklerile.

Raamatust leiab kiired vastused põhilistele küsimustele ning seda on mugav kasutada, et toetada maaklerite igapäevatöö efektiivsust ja saada vastused ka nendele küsimustele millega iga päev kokku ei puutu.”

Maria-Kristina Sarapik
Kutseline kinnisvaramaakler
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige
BrokerStreet OÜ

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Statistika: Suuremate eluruumide osakaal suureneb

15.04.2014 Tõnu Toompark

2013. aastal sai Staistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 2079 eluruumi, mis on 89 eluruumi võrra rohkem kui aasta tagasi. 42% 2013. aastal valminud eluruumidest olid 2- ja 3-toalised.

Hoogsa hüppe valminud eluruumide proportsioonis on teinud 4-toalised eluruumid. Nende osakaal kasvas 2012. aasta 24 protsendilt 2013. aastaks 30 protsendile.

Valminud suuremate eluruumide osakaalu muutus näitab eelkõige seda, et ühepereelamute turg on jõudu kogunud.

Kõige väiksemate ehk 1-toaliste eluruumide osakaal vähenes 2012. aasta 5% pealt 2013. aastaks 4 protsendile.

Aktiivne korteriturg ja kõrgele tõusnud korterite hinnad toetavad suuremate elamispindade arendamise trendi. Siiski on ühepereelamute arendamine valdavalt eraisikute, mitte professionaalsete arendajate pärusmaa.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Seve Ehitus võitis rahvusvahelise arhitektuurikonkursi

14.04.2014 Tõnu Toompark

Seve Ehituse AS võitis Rootsis Gallivare linna korraldatud arhitektuurikonkursi “Üks maailmatasemel arktiline linn”, mille eesmärgiks oli leida arendaja 1ha suurusele Silfwerbrandshöjden alale Gallivare kesklinnas. Konkursi võidu tõi Seve Ehituse AS-ile väga hea arhitektuur ja uudne keskonnateadlik lähenemine madalenergia majade ehitusse.

Seve Ehituse AS osales konkursil oma kõige uuema tootesarjaga- pea täielikult taaskasutatavatest materjalidest ehitatavaid madalenergia majadega. Tootesarja majade ehitamiseks kasutatavatest materjalidest 85 – 90% on maja elutsükli lõppedes taaskasutatavad (k.a. soojustusmaterjalid). Selline taaskasutus protsent võimaldab majad projekteeritud 80 aastase kasutusaja lõppedes keskonnasäästilkult utiliseerida, muutes majade ökoloogilise jalajälje võrreldes konkurentidega väga väikeseks. Samuti muudab majad väga keskkonnasõbralikuks nende madal energiatarve, mis isegi arktilises kliimas asuvas Gallivares jääb vahemikku 53 ja 62 kWh/m2/aastas.

Koostöös piirkondliku edasimüüja Baxis HB esitas Seve Ehituse AS konkursile majade projektid, mis võimaldavad paljude erinevas suuruses ja eri eluetapis inimeste kolimist uude arendatavasse piirkonda. Ühtses stiilis välja ehitatavale arendusalale tuleb nii eramaju, kahe korteriga kui ka nelja korteriga maju.

Arhitektuurikonkursi võidu näol on tegemist esimese suurema teetähisega Seve Ehituse AS-ile muutumaks Eesti tuntud majatootjast Skandinaavias arvestatavaks puitmaja kaubamärgiks.

Kuku Raadio: Pressiklubi

14.04.2014 Tõnu Toompark

Saatejuhid Fred Püss ja Kaja Koovit räägivad saatekülalise Tõnu Toompark’iga kinnisvarateemadel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Sotsiaaldemokraadid on Pirita TOPi lähedase ala täisehitamise vastu

14.04.2014 Tõnu Toompark

Sotsiaaldemokraadid on vastu TOPi planeeringule ning toetavad ja tunnustavad Pirita Seltsi tegevust selle detailplaneeringu vaidlustamisel.

„Olenemata sellest, et nii Pirita elanikud, seltsid, mitmed eksperdid kui ka esimese astme kohus leiavad, et sellisel kujul ei peaks toimuma Pirita TOPi lähedase krundi arendus, üritab Tallinna linnavalitsus seda siiski läbi suruda,“ selgitas Pirita Halduskogu esimees Barbi Pilvre.

Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioon on volikogu tasandil seisnud TOPi linnapoolse krundi täisehitamise vastu sellises mahus. Sotsiaaldemokraadid on veendumusel, et krundile peaks jääma puhkeala või kerkima mõni linnale vajalik unikaalobjekt. Linn peaks silmas pidama Rohelise pealinna ideed, mis väärtustab veel säilinud looduskeskkondi Tallinnas.

Täna arutatakse Tallinna Ringkonnakohtus Regati pst 1, 3, 5 krundi planeeringut. Praeguseks on Pirita Selts kohtus Tallinna linna vastu jõudnud teise ringi. Esimese astme kohtus rahuldati Pirita Seltsi kaebus, mille järgselt Tallinna linn selle otsuse apelleeris.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kuulutati välja Eesti Kunstiakadeemia tulevase õppehoone arhitektuurivõistlus

14.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga (EKA) kuulutas välja arhitektuurivõistluse ülikoolile vajaliku hoonekompleksi rajamiseks Kotzebue tänavale. Õppetegevusega on võimalik alustada uues asukohas 2016. aastal.

Konkursi eesmärgiks on ideelahendusena luua Eesti Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Ideekonkursi kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg on 30. juuni 2014 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt septembris. Ideekonkursi preemiafond kokku on 40 000 eurot.

Ligikaudu 11 500 ruutmeetri suuruse hoonekompleksi projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga.

Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid.

EKA ja RKAS sõlmisid 18. septembril 2013 koostöölepingu, mille kohaselt RKAS omandas Tallinnas Kotzebue tänav 1/Põhja puiestee 7 asuva ajaloolise vabrikuhoone eesmärgiga rajada sinna 2016. aasta lõpuks kaasaegne arhitektuuri-, disaini- ja kunstiülikool.

Riigihange „Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlus Kotzebue tn 1 Tallinnas” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 151352.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Majade turg saab hoo sisse

14.04.2014 Tõnu Toompark

Kiire hinnatõus korterite turul avab võimalused neile, kes soovivad korteri maja vastu vahetada. Täna näeme juba selgelt, kuidas korterituru kõrge tehingute arv on hakanud majade turule kanduma. Majade hinnad siiski ei ole veel jõuliselt kasvama hakanud.

Optimistlike nootide kõrval ei tohi ära unustada kinnisvaraturu riske, mis tulenevad liiga kiirest hinnatõusust, üldisest majanduse tervislikust olukorrast, kuid oluliselt ka näiteks Ukrainas toimuvast.

Korteriturg on ülekuumenenud

2013. a tehti Eesti kinnisvaraturul 52 000 tehingut kogukäibega 2,35 miljardit eurot. Aastaga kasvas tehingute arv 12%, tehingute rahaline käive 15%. Tallinna kinnisvarakäive kasvas aastaga isegi 25%. Suur kasv puudutab elamispindade turgu ja veelgi kitsamalt korterite turgu peamiselt Tallinnas-Tartus.

Eesti korteritehingute arv oli 2013. a 17 900, neist tehingutest 7800 tehti Tallinnas. Seejuures kerkis korteritehingu keskmine ruutmeetrihind aastatagusega võrreldes Eestis 11 ja Tallinnas 14%. Üksikutes Tallinna linnaosades küündis korteritehingute hinnatõus isegi 20 protsendi piirimaile. Näiteks kasvasid Lasnamäe korterite hinnad aastaga 22 ja Mustamäel 19%.

Kümnetesse protsentidesse küündiv korterite hinnatõus loob potentsiaali müüa korter. Saadud raha eest on üha lihtsam teha sissemaks iga eestlase unistuseks oleva maja ostmiseks, sest majade hinnad ei ole veel kerkima asunud.

Majade turg on aktiveerunud

Majade tehingute arv on hakanud kasvama. 2013. a tehti Eestis 4100 hoonestatud elamumaa tehingut. Aastaga kasvas tehingute arv tugeva 17%, sama palju kasvas tehingute arv ka Harjumaal.

Erinevalt korteriturust ei ole hindade kasv veel majade sektorisse jõudnud. Keskmise hoonestatud elamumaa tehingu väärtus oli 2013. aastal 66 000 eurot Eestis ja 116 000 eurot Harjumaal. See on vastavalt ainult 4 ja 5% aastatagusest kõrgemal.

See näitab, et majade hinnad on küll aeglaselt kerkima asunud, kui hinnatõus ei ole veel pooltki sama tempokas, kui korteriturg on eeskuju ette näidanud.

Samas on majanduse ja kinnisvaraturu loogika üsna lihtne. Kriisiperioodide järel tärkab esimesena korterite turg, sest korterituru nõudlus on kõige laiapõhjalisem. Samuti on korterite absoluuthinnad madalamad. Korterituru nö küllastumise järel kandub sama laine edasi uute korterite arendamise ja seejärel majade sektorisse.

Sama laine on juba jõudnud maade turule

Üldise loogika alusel peaks maade turg avanema alles seejärel, kui majade hinnad on hakanud kasvama ja kerkinud tasemele, kus maja ehitamine on odavam, kui analoogse valmisoleva maja ostmine.

Pilku statistikale heites näeme aga, et peale pikka vindumist elamumaade turg lausa õilmitseb. Eestis tehti 2013. a 1653 elamumaa tehingut, mis on eelmisest aastast 30% rohkem. Harjumaa tehingute arv oli 754 ehk aastatagusega võrreldes 37% enam.

Nende tehingute hinnad ja tehingute keskmised väärtused aga kasvu ei näita ning on aastatagusel tasemel või isegi allpool.

Riske ei tohi unustada

Kinnisvaraturu erinevate sektorite tõusunumbreid kõrvuti sättides ja imetledes ei tohi ära unustada riske. Kinnisvaraturg ei ole asi iseeneses, selle määrab majanduse üldine konjunktuur.

Paraku majanduskasvu ootusi järjest kärbitakse. Kasvuootuste vähenemise taga ei ole midagi muud, kui Eesti lähinaabrite majanduse kehvad seisud.

Omakorda jokkerina on kaardipakki sattunud Vene-Ukraina suhted, mis ähvardavad kogu Euroopa majandusele põntsu lüüa. Arvata, et Ukrainas toimuv Eesti majanduse puutumata jätab on naiivselt optimistlik.

Eesti sisemisi riske hinnates tekitab kinnisvaraturu sedavõrd hea tervis üldise kurnatuse keskkonnas küsimuse, kui kaua saab pidu ehk hinnatõus ja tehingute arvu kasv kinnisvaraturul jätkuda, kui muu majandus seda ei toeta? Tõenäoliselt mitte liiga kaua.

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Kinnisvaraturu paljukajastatud kiire hinnatõus puudutab ainult korterite kitsast turusektorit ja seejuures ainult Tallinnas-Tartus ning peamiselt vanemate korterite turul. Korterite hinnatõus loob head eeldused korteri vahetamiseks ühepereelamu vastu.

Täna näeme selgelt, et korterituru aktiivsus on juba majade turule jõudnud. Majade turu kõrval on oluliselt kasvanud ka elamumaade sektoris tehtavate tehingute arv.

Üldiseid maailmamajandusest ja -poliitikast tulenevaid riske mittearvestades võime arvata, et korterituru hinnatõus jõuab sel aastal tugevalt ka majade-maade turule. Loodetavasti korterite hinnatõus siiski pidurdub ja majade-maade hindade kerkimine jääb mõõdukaks. Vastasel korral ei tule tarbijate ostujõud selle mänguga kaasa.

Kommentaar ilmus 05-2014 ajakirjas “Meie Kodu”.

Tööinspektsioon kontrollis Tartus ehitusplatside ohutust

14.04.2014 Tõnu Toompark

4. aprillil kontrollitud ehitusplatsidel pöörasid Tööinspektsiooni inspektorid peamiselt tähelepanu suurimatele ohukohtadele ehituses, need on tööd tellingutel ja katustel.

Kontrolliti viit ehitusplatsi, millest kahe puhul tuli osa tegevusi keelata, kuna need kujutasid suurt ohtu elule või tervisele. Lõuna inspektsiooni tööinspektor Harri Alaru sõnul oli ühel ehitusobjektil teisele korrusele viivate treppide kaitsepiirded (ajutised käsipuud) küll paigaldatud, kuid nõrga konstruktsiooniga ja kohati hoone põhikonstruktsiooni külge kinnitamata. „Kinnitamata ja nõrgad kaitsepiirded võivad olla eriti ohtlikud, kui keegi töötajaist peaks vajama tuge ning usaldab ja toetub vaid visuaalselt olemasolevale piiretele.“

Teisel juhul tuli peatada töötamine katusel. Selleks oli kaks samaväärset põhjust – töötajad viibisid katusel ilma turvavarustuseta ning katusele pääsemiseks ja katuselt kukkumist välistava üldkaitsemeetmena mõeldud tellingutel puudusid enamik kaitsepiirdeid – seega suur osa kaitseomadustest.

Ühel ehitusplatsil, aadressiga Riia 17, rikkumisi ei avastatud. Kogu viiekorruselise hoone perimeetrit piiravad tellingud olid paigaldatud õigesti ning töötamine tellingutel toimus kõiki nõudeid järgides. Ka töötajate olme oli ettenähtud tasemel. Nimetatud objektil teostas töid OÜ Balti Vara Fassaadid.

2013. aasta üheksa kuu jooksul registreeritud tööõnnetustest ligi veerand oli seotud kukkumise, libastumise, komistamisega – kokku 689 tööõnnetust. Neist 585 juhul kukkusid töötajad samal tasapinnal liikudes ning 104 juhul oli tegemist maapinnast kõrgemal asuvalt pinnalt kukkumisega (mobiilsed redelid, tellingud, trepid, mööbliesemed). Selline suur hulk kukkumisega seotud juhtumeid on ühest küljest küll Eesti kliimale iseloomulik just talveperioodil, mil töötajad on sunnitud liiklema libedatel, jäistel tänavatel ning ettevõtete territooriumitel, kuid teisalt suveperioodil näitab suur kukkumiste arv pigem ettevõtetes paiknevate liikumisteede kehva olukorda.

Ajaloorubriik: Kompasna tules

14.04.2014 Jaak Juske

Keset Tallinna laiuv ajalooline Kompasna asum sai nõukogude võimsas õhurünnakus 9. märtsil 1944 suuri purustusi.

Viru hotellist Pronksi tänavani ulatuv asum oli toona hoonestatud peamiselt vanade, 19. sajandi teises pooles ehitatud puitmajadega. Kompassi ei saanud pommidega väga pihta, kuid tekkinud paar tulekahju haarasid järjest üha uusi puust hooneid. Ühel hetkel oli suurem osa asumist leekides.

Põles Tartu maantee algus tänase Tallinna kaubamaja B-korpuse kohal, samuti Gonsiori tänava vana kitsas trass, mis kulges toona nüüdse Tammsaare pargi juurest läbi Viru keskuse ja Tallinki hotelli Kompassi väljakuni. Hävis suur hulk maju Maneeźi ja Reimani tänavas. Kergemaid purustusi sai ka Kannikese poe kohal asunud Kuremäe kloostri uhke abiklooster.

Kokku hävis märtsipommitamises umbes pool Kompassi asumi hoonestusest.
Enamvähem tervilikult säilis vanast Kompasnast vaid Pronksi, Kesk-Kompassi ja Väike-Kompassi tänava Raua tänava poolne osa.

Selle piirkonna vana keeruka tänavavõrgu lõhkus lõplikult Pronksi tänavale uue ja laiema trassi rajamine 1960. aastatel. 1970. aastate lõpus lammutati rida vanu puumaju, et teha ruumi Pronksi ja Raua tänava äärde kerkinud uutele hoonetele.

Sõja elas üle ka Tartu maantee ääres asunud kunstiakadeemia vana hoone, mis asus hiljuti lammutatud uuema õppehoone sees. Samuti säilisid majad Tartu maantee´ääres alates kunstiakadeemia hoonest.

Üksikuid maju veel muljagi. Täna on neist enamus linnapildist kadunud. Ka Narva maantee ääres pääsenud vanad puumajad lammutati järkjärgult pärast sõda.

Valdav osa Kompassi asumi uushoonestusest ehitati 1950. aastatel. Selleks ajaks oli linnapildist juba kadunud veel märtsipommitamise ajal nüüdse Tallinna kaubamaja A-korpuse ja Viru keskuse kohal laiunud Kalevi aia staadion.

Kuremäe abiklooster õhiti 1960. aastal. 1970. aastate keskpaigas kerkis Laikmaa tänava äärde vana kolmekorruselise tellistest hoone asemele teenindusmaja, nüüdne Tallinki hotell. Täna on alles veel mõned üksikud, valdavalt kivist vanad Kompasna majad, neist mõned asuvad uute hoonete vahel sisehoovides.

Fotol: Kompasna varemete koristamine Narva maantee ääres Maneeźi täna ristil. Vaade Kadrioru suunas.

Algavad Võru politsei ja pääste ühishoone ehitustööd

13.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis 7. aprillil Võru politsei ja pääste ühishoone ehitustööde lepingu AS-iga YIT Ehitus summas 4 479 970,73 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustegevusega alustatakse aprillis ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta suvel.

Räpina maantee 20a/20b kinnistule ehitatav siseturvalisuse asutuste hoonekompleks koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

RKASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Ehitustööde esimeses etapis lammutatakse osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustatakse allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Algavad Rapla Riigimaja rekonstrueerimistööd

13.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis 3. aprillil Rapla Riigimaja osaliseks rekonstrueerimiseks lepingu OÜ-ga Tarrest LT summas 850 819,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustegevusega alustatakse aprillis ning tööd lõpetatakse hiljemalt oktoobriks.

RKASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega rekonstrueerida büroohoone, mis oleks kontoritööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad.

Hoone teisel korrusel ehitatakse välja Töötukassale uued ruumid koos teenindussaaliga. Samuti ehitatakse hoonesse lift, mis seni ajani puudus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE analüüs: Üürikorterite kättesaadavus on aasta-aastalt paranenud

13.04.2014 Tõnu Toompark

Viimasel ajal tõstatunud üürikorterite kättesaadavuse küsimus sunnib pilku pöörama üürituru statistiliste näitajate suunas. Mis teeb üürihind, kas üüripakkumisi tuleb juurde või jääb vähemaks, kas üüripindade kättesaadavus väheneb või hoopis paraneb?

Üürihinnad on kiiresti kerkinud

Portaali KV.EE üüripakkumiste keskmisele hinnale tuginedes saame väita, et üürihinnad kerkivad. Küll on pigem positiivse tegurina võimalik välja tuua, et üürihinnad kasvavad aeglasemini, kui korterite ostu-müügihinnad.

03/2014 olid portaali KV.EE andmetel Tallinna üüripakkumiste keskmised hinnad aastatagusest 10% kõrgemal. Tallinna korterite ostumüügihinnad kerkisid 2014 I kvartalis maa-ameti andmetel aga isegi 21%.

Üüripakkumine on näiliselt stabiilne

Üürikorterite kättesaadavuse hindamisel on oluline näitaja aktiivsete üüripakkumiste arv. Portaali KV.EE andmetel on üürikuulutuste arv juba kolm aastat olnud üsna stabiilselt valdavalt 1800-2100 vahel.

Sellest võiksime justkui järeldada, et üürikorterite kättesaadavus kolme aasta jooksul ei ole muutunud.

Kuulutuste arvu kokkulugemine on siin siiski petlik

Kogemuslikult võime väita, et üüriturg on viimase kolme-nelja aasta jooksul oluliselt laienenud ja seda nii üürileandjate kui üürnike poolt.

Turul on suurenenud üürnike arv, samuti ka investoritest üürileandjate ja seeläbi ka pakutavate üürikorterite arv. Kuid miks ei kajastu lisanduvad üürikorterid pakkumiste statistikas?

Üürikorterid ei jõua kuulutuste hulka põhjusel, et üürileandjad muutuvad järjest professionaalsemaks. Muuhulgas väljendub professionaalsete üürileandjate turuletulek selles, et üürilepingud muutuvad järjest pikemas.

Seetõttu ei jõuagi esialgu näiteks aastaks sõlmitud, aga seejärel jälle aastaks, ja seejärel jälle aastaks pikendatud üürileping portaali kuulutuste sekka.

Üürikorterite kättesaadavus paraneb

Üürikorterite kättesaadavust hinnates ei ole võimalik otseselt pöörduda ühegi statistikaväljaande poole. Seetõttu tasub uurida, kuidas on aastate jooksul suve lõpul ehk üürituru kõige aktiivsemal perioodil toimuvat kajastanud meedia.

Kui 2011. aastal asusid üürihinnad kiiresti kasvama, siis tabas üüriturgu paanika. 2011. aasta suvel oli pea võimatu üürikorterit leida. Kõik pakkumised, mis turule tulid leidsid üürnikud loetud sekunditega. Meedia kajastas üüriturul toimuvat usinamalt, kui rindereporterid Krimmi sündmuseid.

2012. aasta augustis-septembris oli meedia taas sunnitud kajastama õnnetute üürnike – valdavalt tudengite lugusid, kes mõistliku hinnaga eluaset ei suutnud leida. Tähelepanu väärib, et võrreldes aastatagusega oli meedial kirjutamiseainest juba kordades ja kordades vähem.

2013. aastal piirdus augustikuine üüritutu tippaja kajastamine meedias 3-5 artikliga. Ajakirjanikel ei olnud lihtsalt teemat, millest kirjutada.

Nii võime öelda, et kolme aastaga on muutus elamispindade kaootiline üüriturg üsna korrastatuks ja pakkumised muutusid järjest kättesaadavamaks ning seda üsnagi konstantse üüripakkumiste arvu juures.

Maksupoliitilised muudatused aitavad kaasa

Üürituru edasistele evolutsioonilistele (mitte revolutsioonilistele) positiivsetele arengutele võiks kaasa aidata maksupoliitilised korrektuurid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Omanike Keskliit ja Maksumaksjate Liit on juba aastaid tagasi juhtinud tähelepanu eraisikust üürileandjate ebaõiglasele maksustamisele. Nimelt peavad eraisikust üürileandjad tasuma tulumaksu kogu üüritulult ilma võimaluseta tuludest kulusid maha arvata.

Liitude ettepanek on olnud pakkuda elamispindade kättesaadavuse parandamise nimel eraisikust eluruumide üürileandjatele tulumaksuvabastust.

Aprillis 2014 toimunud konverentsil „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks“ andis Rahandusministeeriumi esindaja selge signaali, et üüritulu maksustamise osas on lähiajal positiivsed arengud aset leidmas.

See aitaks kindlasti eraisikutest üürileandjatel „põranda alt“ välja tulla, seeläbi suurendada legaalset üürieluasemete pakkumist ja aidata kaasa elamispindade kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamisele.

Prognoos üürituru lähitulevikule ei ole pilvitu

Ühest küljest on üürituru arengud olnud viimastel aastatel väga positiivsed. Üürileandjaid tuleb juurde, üürnike tuleb juurde, üürihinnad ei kerki liiga kiiresti. Teisalt on kinnisvaraturul tervikuna riske, mis lähitulevikku varjutavad.

Väga kiire korterite ostu-müügituru hinnatõus paneb mõtlema sellele, kui kaua saab selline tõus jätkuda? Kas kiirele tõusule järgneb hinnastagnatsioon? Või isegi hinnakorrektsioon? Kui korterite hinnad peaksid liiga kiiresti tõusmise järel langema 5-10%, siis kuidas mõjutab see üürituru pakkumist ja üürihindu?

Ja kuidas mõjutab seda kõike Euroopa majanduse ning Eesti kaubanduspartnerite majanduse kehv seis, millele lisapingeid lisavad võimalikud idanaabrile rakendatavad majandussanktsioonid.

Kokkuvõtlikult võib siiski tõdeda, et üürituru arengud on olnud loomulikud, mis on taganud üsna mõistliku üürikorterite kättesaadavuse. Seni on turg reguleerinud üüripindade hindu ja pakkumist üsna hästi, mis näitab, et maksukorralduslikult on neid protsesse võimalik veelgi kiirendada.