Eesti eluasemepoliitika on viimase seitsme aasta jooksul olnud sisuliselt varjusurmas, selle tulemuseks on eluaseme kättesaadavuse vähesus ning olemasoleva hoonefondi priiskav energiatarbimine, ütles majandus- ja taristuminister Urve Palo.
„Oleme Energiamajanduse arengukava eelnõusse esmakordselt sisse toonud läbimõeldud ja põhjaliku elamumajanduse visiooni, kus seame eesmärgiks saavutada maksimumi nii energiasäästu suurendamisel kui ka elukeskkonna parandamisel. Need kaks eesmärki on omavahel tihedalt seotud ning oleks lühinägelik neid kuidagi eraldi käsitleda,“ kommenteeris Palo Riigikantselei ettepanekut eraldada energiamajanduse arengukava eelnõust eluaseme kättesaadavuse ja riiklikult toetatud üürielamute temaatika.
Palo sõnul lähtus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) koostamisel Riigikantselei üldisest suunisest, mille kohaselt tuleb arengukavad teemapõhiselt koondada. Eraldi elamuvaldkonna arengukava enam ei eksisteeri, valdkond integreeriti energiamajanduse arengukavasse, kuhu ta ka loogiliselt sobitub.
„Ei ole mõistlik eraldada elamute energiasäästlikumaks muutmist ning inimeste probleemi, et korteri ülalpidamine kõrgete kommunaalkulude tõttu on liiga kulukas. Tuleneb ju viimane sellest, et energiat priiskavas ja amortiseerunud hoones ongi kulud suured, mis omakorda viib meid sobivate eluasemete kättesaadavuse kitsaskohtadeni,“ ütles Palo. „Minu põhimõte on vaadata probleeme kompleksselt ja neid ka lahendada läbimõeldult. Riigi toel ehitatavad, kaasaegsed ja säästlikud üürielamud on üks meede probleemi leevendamiseks.“
Kuna aastast 2020 peavad kõik ehitatavad majad vastama liginullenergiahoone kriteeriumitele, saab riik Palo sõnul siin erasektorile eeskuju näidata ja oma tellimustega ühtlasi kaasa aidata sektori arengule, suunates ehitama energiasäästlikke ja uusi lahendusi kasutavaid maju.
ENMAKi elamumajandust puudutav osa sisaldab muuhulgas eesmärki jätkata korterelamute senisest suuremahulisema rekonstrueerimisega, lammutustoetusega kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori hoonete energiasäästlikumaks renoveerimisega, liginullenergiahoonete ehitamise soodustamisega jpm.
Üks oluline osa visioonist on ka riiklikult toetatud üürikorterite programmiga alustamine, mille raames ehitataks aastaks 2030 Eestisse riigi abiga 6000 säästlikku ja kaasaegset korterit. Nii saaksid neid endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad. Omavalitsustele annab see programm oluliselt suurema võimaluse ka tööjõu mobiilsusele.
Riiklikult toetatud üüripindade loomine oli ette nähtud ka Elamuasemevaldkonna arengukavas aastateks 2008-2013, kuid see ei saanud reaalsuseks.
19. jaanuaril 2015 tagastas Arco Vara AS-i Bulgaaria tütarettevõte Arco Manastirksi EOOD viimase osa Sofiasse Manastirski Livadi elamukompleksi II etapi ehituseks võetud pangalaenust.
Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) väljakuulutatud rahvusvahelisele projekteerimistööde riigihankele, millega sooviti leida koostööpartner Liepajasse rajatava Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi ja selle juurde kuuluva taristu projekteerimiseks, laekus tähtajaks üheksa pakkumust. Neist neli esitati Läti projekteerimisfirmade poolt.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,4% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -1,6%, teatab Statistikaamet.
18.01.2015 toimunud V Koduomanike kongressil vastuvõetud Koduomanike manifestis seati liidu lähiaja eesmärkideks üüriseadustiku kaasajastamine, riigipoolsete renoveerimistoetuste suurendamine, avalikes huvides omanike õiguste piiramisel riiklike kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine ning kodu ja omandiga seotud kulude osas riikliku poliitika muutmine.
Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalus ehitada Kalamaja asumis Patarei naabruses paiknevatele Küti tn 2 ja 4 kinnistutele kuni seitse äriruumidega korterelamut.
Hoonestamata maatükkidega tehti 2014 IV kvartalis maa-ameti andmetel 4144 tehingut. Tegemist on viimase kaheksa aasta rekordilise kvartaalse tehignute arvuga. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis hoonestamata maa tehingute arv 18%.
Küttekulude suurenemine külmal aastaajal toob ühistutesse igatalvise mure: rahapuuduses võlgnikud ei suuda majanduskulude arveid tasuda. “Saame igal nädalal mitmeid murelikke kõnesid ühistutest, kes võlgnikega hädas,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Võlgnevusi on erinevaid – kohtusse pöördutakse tavaliselt siis, kui summa juba neljakohaliseks on kasvanud, kuid on ka neid võlgnikke, kel ühistu ees juba 10 000 eurone majanduskulude võlg.
Eesti, Läti ja Leedu ärikinnisvarasse investeeriva EfTEN Kinnisvarafondi 2014. aasta müügitulu kasvas esialgsetel auditeerimata finantsandmetel 43% ja moodustas kokku 14,4 miljonit eurot. Fondi puhaskasum oli mullu 15,1 miljonit eurot, mida on 49% enam kui 2013. aastal.
Käesoleval nädalal pälvis paljude tähelepanu ERR-i uudis ja meie staazika ning kogenud maakleri Aivo Petersoni kommentaarid selle kohta, kuidas Narva üüriturg vabalanguses on. Seejuures oli huvitav jälgida kommentaarimites toimuvat, mis mingil hetkel hakkas lausa sõnumitooja näidishukkamist meenutama. Hoolimata sellest, kes tõde kuulutab, on olukord tõsine. Kogu Narva üüriturgu puudutav temaatika on nagu õpiku näide sellest, kuidas põhilised turumehhanismid – nõudlus ja pakkumine – toimetavad omasoodu sõltumata sellest, mis erialaspetsialistidele, linnajuhtidele või riigiisadele meeldiks või ei meeldiks.
