Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

RKAS otsib tulevase Võru Riigigümnaasiumi õppehoone ehitajat

26.03.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Võru linnas Seminari tänav 1 asuva õppehoone ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 17. aprillini. Võru Riigigümnaasium alustab uues hoones õppetööd 2015. aasta 1. septembril.

Tulevase riigigümnaasiumi tarvis rekonstrueeritakse täielikult Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ja selle kõrval asuva 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele ehitatakse kaasaegne ning õpilasesõbralik õppehoone. Mõlemad hooned seotakse üheks tervikus kolmekorruselise klaasgaleriiga.

RKASi eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada koolihoone, mis oleks õppetööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad. Hoone peab olema funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav.

Kolmekorruselise õppehoone on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan ning selle suuruseks on kavandatud 3 219 ruutmeetrit. Sellest üle poole moodustab juurdeehitus.

Tulevase Võru Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360.

Haridus- ja Teadusministeerium, Võru Linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi vajalikud riigihanked (projekteerimishange, ehitusprojekti ekspertiisi tellimise hange, omanikujärelevalve hange, ehitushange, sisustushanked ning kõik eeltoodud tegevustega kaasnevad hanked).

Võru tulevane riigigümnaasium rajatakse projekti „Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine“ raames, mida rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Riigihange „Võru Seminari tn 1 õppehoone rekonstrueerimistööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150779. Pakkumiste esitamise aeg on 17. aprill 2014 kell 11.00.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tartu hakkab rekonstrueerima uut gümnaasiumihoonet

26.03.2014 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus väljastas ehitusloa Nooruse tn 9 õppehoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

„Noorus õppehoone on üks Tartu linna selle aasta suurematest investeeringutest. Uues hoones saavad endale tänapäevased õppetingimused Tamme gümnaasium ja täiskasvanute gümnaasium, kes lõpuks saab endale päris oma ruumid,“ kommenteeris abilinnapea Kajar Lember.

Laiendamise käigus ehitatakse hoonele juurde kolmekorruseline fuajee osa koos administratsiooni- ja klassiruumide ning uue suure auditooriumiga, samuti ventilatsioonikambrid ja uued majandusruumid. Rekonstrueerimise käigus vahetatakse välja aknad-uksed, lisatakse sissekäikudele varikatused, muudetakse ruumide planeeringut ja rekonstrueeritakse kõik hoonesisesed tehnovõrgud ning välisfassaad.

Lisaks õppehoonele väljastati ehitusload ka Nooruse 9 krundile kolme varikatusega jalgrattaparkla ja kahe palliplatsi ehitamiseks.

Välja on kuulutatud riigihange Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerija leidmiseks, ehitus algab tänavu suvel ning koolid alustavad uues hoones õppetööd 2015. aasta 1. septembril.

Nooruse 9 õppehoone projekteerimine ning rekonstrueerimine on osa projektist “Tartu Tamme Gümnaasiumi rajamine Nooruse tn 9 kinnistule”, mida kaasrahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Enampakkumisel soodsa hinnaga kinnistud ja korteriomandid

26.03.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele mitmeid soodsate alghindadega kinnisvaraobjekte.

Kristiine linnaosas asuva Mustamäe tee 50c kinnistu alghind on 58 798,72 eurot, ärimaa sihtotstarbega, hoonestatud kinnistu pindala on 680 m2.

Kesklinnas on ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 262 500 eurot enampakkumisel Narva mnt 19//21//23-69 ja Narva mnt 19//21//23-72 korteriomandid. Korteriomandite reaalosadeks on 128,2 m2 ning 164 m2 suurune mitteeluruum. Äriruumid on koormatud üürilepinguga.

Liivalaia tn 40-181 korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2. Müügiobjekti alghind on 394 000 eurot.

Nõmme linnaosas asuv Männiku tee 106a/1 elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 51 m2 ning Männiku tee 106a/3 elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 41 m2 on kumbki enampakkumisel alghinnaga 1000 eurot. Kummalgi kinnistul paikneb garaaž ehitisealuse pinnaga 25,6 m2.

Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuv Koidu tee 11 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 26 700 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 2410 m2. Kinnistu asub Tallinna kesklinnast ligikaudu 36 kilomeetri kaugusel ja merest 1 kilomeeteri kaugusel.

Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Rajaküla külas asuva Taevakivi kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 3000 eurot. Hoonestatud kinnistu pindala on 9063 m2 ning sihtotstarve elamumaa.

Alghinnaga 2200 eurot on enampakkumisel Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks on 60,4 m² suurune eluruum.

Põhja-Tallinna linnaosas on enampakkumisel Kaera tn 26 // Sõle tn 48-507 korteriomand ning Kopliranna tn 41-38 korteriomand.

Kaera tn 26 // Sõle tn 48-507 korteriomandi alghind on 25 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 34,4 m2. Kopliranna tn 41-38 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 16 m2, korteriomandi alghind on 7500 eurot. Kopliranna tn 41 hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4641, 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Riik jätkab lasterikaste perede toetamist

26.03.2014 Tõnu Toompark

KredEx alustab 7. aprillil lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 355 eurot kuus.

Maksimaalseks toetussummaks on 7 000 eurot, kui taotleja leibkonnas on 8 või enam last on maksimaalseks toetussummaks 14 000 eurot. Taotleja, kes on eelnevalt meetme raames toetust saanud, võib taotleda toetust kuni 5 000 eurot.

Toetuskõlblikud tegevused on eluaseme püstitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamine, muutmine või asendamine, eluaseme soetamine, eluasemelaenu põhiosajäägi tasumine, eluaseme ehitamise või renoveerimisega seotud ehitusprojekti koostamisega ning omanikujärelvalve teostamisega seotud kulude katmine.

Taotluste esitamise tähtaeg on 19. mai 2014.

Varasematel aastatel toetust saanud leibkonnad, kes vastavad toetuse taotlemise tingimustele ja kellel on olemas jätkuv vajadus toetuse järele, peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema kasutanud eelmist toetust sihtotstarbeliselt, projekti tähtaegselt lõpetanud ja KredExile esitanud toetuse kasutamise aruande.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Glikman Alvin & Partnerid: Küttekulude tasumise kohustus vastavalt reaalosa suurusele

26.03.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13 on kolleegium käsitlenud küttekulude tasumise kohustust vastavalt reaalosa suurusele ning mitte tegelikult köetavale pinnale. Samuti käsitles kohus lahendis teemat, mille kohaselt on kortermaja küttesüsteem, sh igas korteris paiknevad keskkütteradiaatorid, korteriomanike kaasomand, mistõttu on küttesüsteemi muutmine võimalik üksnes kõigi kaasomanike kokkuleppel.

Kortermaja üks korteri omanikest oli vahetult enne korteriühistu loomist eemaldanud korterist keskkütteradiaatori, kuna see ei soojenenud nõuetekohaselt. Radiaatori demonteeriti ning korteriomanik asendas keskkütteradiaatori enda initsiatiivil elektriradiaatoriga. Pärast keskkütteradiaatori eemaldamist hakkas korteriomanik tasuma korteriühistule küttekulusid mitte vastavalt korteriomandi tegelikele ruutmeetritele, vaid vastavalt sellele, mitme ruutmeetri suurusel alal paiknesid keskkütteradiaatorid. Korteriühistu kirjeldatuga nõus ei olnud ning palus keskkütte süsteemi taastada esialgsele kujule.

Kohus leidis, et korteriomanik ei või enda tegevusega korteris luua olukorda, kus ta saaks tasuda majandamiskulude eest teistel alustel ja vähem kui teised korteriomanikud. Samuti leidis kohus, et ei ole hea usu põhimõtte vastane käitumine, kui korteriomanikult, kes enda korteris olnud radiaatori kõrvaldanud, nõutakse küttekulude eest tasumist lähtudes seaduses sätestatust ja arvestusmetoodikast, millega on vastavuses ka korteriühistu põhikiri.

Kohus märkis, et korteriomanikul on kohustus tasuda korteriühistule kütteteenuse eest vastavalt talle kuuluva korteriomandi ruutmeetritele, mitte reaalselt köetava pinna ruutmeetritele. Nimetatud kohustusest kõrvale kaldumist ei õigusta ega põhjenda ka asjaolud, mis alustel korteriomanik korterist keskkütteradiaatori eemaldas, kuna korteriomanikul ei olnud kõigi kortermaja kaasomanike nõusolekut küttesüsteemi omavoliliseks muutmiseks.

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: eestlased usaldavad investeeringuna kinnisvara, parem tootlus on olnud Eesti aktsiatel

26.03.2014 Tõnu Toompark

Uuringud kinnitavad, et Eesti elanikud peavad investeeringuid kinnisvarasse kindlamaks ja tulusamaks raha paigutamise viisiks võrreldes muude investeeringutega. Samas näitavad viimased 15 aastat, et vaatamata kinnisvarahindade kiirele tõusule, ei ole kinnisvara tootlus olnud tingimata kõrgem kui alternatiivsetel investeerimisvõimalustel, sh pensionifondidel.

Eestis on säästude kogumiseks ja paigutamiseks üheks peamiseks eelistuseks kinnisvara. Swedbank Investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul peegeldub see nii makrotasandi näitajates kui ka mitme erineva uuringu tulemustes. „Näiteks eelmise aasta detsembris Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu kohaselt pidas kinnisvara soetamist tulusaimaks investeeringuks pea pool vastanuist. Samas peitus uuringutulemustes ka teatav vastuolu – enamik inimesi ei omanud aimu neile kuuluva kinnisvara väärtusest või olid pigem arvamusel, et tänasel hetkel ei õnnestuks neil oma kinnisvara „hea hinnaga“ realiseerida; pea 90% vastanuist pidas investeerimise all silmas oma kodu soetamist,” selgitas Tamla.

Pikim aegrida Eesti kinnisvarahindade kohta kajastab notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu- ja müügilepingute keskmist hinda alates 1997. aastast. Selle kohaselt on kinnisvarahinnad Eestis viimase 17 aasta jooksul enam kui kahekordistunud – kasvades 115% võrra, mis teeb keskmiseks aastakasvuks ligikaudu 5%. See number ei sisalda kinnisvara üürimisest teenitud võimalikku üüritulu. Arvestades asjaoluga, et pea 90% Eesti inimestest omab kinnisvara vaid enda elamise tarbeks, siis pole võimaliku üüritulu arvestamata jätmine n.ö. „tegelikku pilti“ tõenäoliselt oluliselt moonutav. Alternatiivsete investeerimisvõimaluste tootlused on samal perioodil olnud järgmised: tähtajaline hoiustamine Eestis tegutsevates pankades on raha väärtust kasvatanud keskmiselt 3,8% aastas, maailma aktsiad on kallinenud keskmiselt 3,3% aastas ning Tallinna börsiindeks keskmiselt 9% aastas.

„Eesti esimene kolmanda samba pensionifond (Swedbanki pensionifond V1) loodi 1999.aastal. Alates loomisest on selle väärtus kasvanud 90% võrra, ehk keskmiselt 4,4% aastas. Kui siia lisada veel kolmanda samba investeeringult tagastatud tulumaks, siis kujuneb aastaseks tootluseks pea 6%. Võrdluseks, kinnisvarahinnad on samal ajavahemikul (1999-2013) kasvanud 60% võrra ehk keskmiselt 3,5% aastas,” lisas Tamla.

Tamla hinnangul on meie kinnisvaralembusel omad ajaloolised põhjused. „Viimase 70 aasta jooksul Eestis aset leidnud erinevate rahareformide ja riigikordade muutumise protsessides säilitas kinnisvara oma väärtust finantsinvesteeringutega võrreldes üldjuhul paremini. See ei ole aga nii olnud viimase pooleteise kümnendi jooksul ega pruugi olla ka tulevikus. Seetõttu tuleks kinnisvarasse investeerimist, näiteks pensionisäästude kogumise eesmärgil, vaadata pigem kui ühte võimalust paljude seast ning mitte panna kõiki oma sääste vaid ühele panusele – kinnisvara kaardile. Läbi isikliku eluaseme on enamik meist kinnisvarasse niigi investeerinud tõenäoliselt suuremas mahus kui ühtegi teise investeerimisobjekti”, märkis Tamla.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Aasta Tallinna korteriturul on alanud vähenevate tehingutega

26.03.2014 Kristjan Gross

Veebruaris teostati Tallinnas 578 korteriomandi tehingut. See on veidi vähem kui aasta tagasi veebruaris. Paraku on eelmise kuu tehingute arv vähenenud juba mitmendat kuud järjest. See on üks erinevusi võrreldes varasemate aastatega, sest üldjuhul on jaanuarikuu järel tehingute aktiivsus järjest tõusnud. Sel aastal seega langus.

Tehingute keskmine hind saavutas siiski mitme aasta kõrgeima tulemuse – müüdud korteriomandite keskmine hind oli veebruaris 1392 €/m², mis on veidi kõrgem jaanuariga võrreldes (0,4%) ja 18% kõrgem 2013. aasta veebruariga võrreldes. Kui käesoleva aasta jaanuarikuu keskmine hind oli aastases võrdluses +22%, siis möödunud kuu hinnakasv viitab mõningale kasvutempo vähenemisele.

Tehingute struktuur oli veebruaris sarnane jaanuarikuu tehingutele – kõikidest korteriomandi tehingutest oli uute elamispindade müüke ca 10%. Arvestatav vahe oli nende keskmises hinnas: jaanuarikuu uute korterite keskmine hind oli 1802 €, veebruaris 1961 €. Järelturu korterite hinnatase oli mõlemal kuul enam-vähem sama, olles ca 1340 €/m².

Tartus teostati veebruaris 105 korteriomandi tehingut, mis on veidi kõrgem kui jaanuaris, kuid sarnaselt Tallinnaga, oli aastases võrdluses eelmise kuu aktiivsus väiksem (2013 veebruaris tehti 128 korteriomandi tehingut).

Tehingute keskmine hind tegi veebruaris siiski suurema tõusu: 7,7% kasvas keskmine hind jaanuariga võrreldes ning 20,7% 2013.aasta veebruariga võrreldes, olles maa-ameti tehingustatistika andmetel 1145 €/m². Tehingud sisaldasid mitme arendusprojekti elamispindade müügi vormistamist. Need tehingud välja jättes, oli ülejäänud tehingute keskmine hinnatase ikkagi üle 1100 €/m².

Pärnus tehti eelmisel kuul 49 korteriomandi tehingut, mis on ühe tehingu võrra rohkem jaanuarikuuga võrreldes. Keskmine hind oli maa-ameti tehingustatistika andmetel 938 €/m², mis on väga suur muutus jaanuariga võrreldes, kasv 18,6%. Tegelik hinnatõus nii suur kindlasti ei olnud – sellele viitab ka mediaanhind 731 €/m² (jaanuarikuu mediaan oli 723 €/m², seega muutus veidi üle 1%). Keskmise hinna viisid üles üksikud väga kõrge hinnaga tehingud. Näiteks üks kaasaegse disainiga elamispind müüdi hinnaga ca 3000 €/m², mitmed tehingud jäid vahemikku 1800 – 2000 €/m². Üldjuhul on nii kõrge hinnaga tehinguid üksikuid, mis mõjutavad kohe ka keskmist.

Narvas oli veebruaris 46 korteriomandi tehingut, mis on 19 tehingu võrra vähem kui jaanuaris. Kuid tundub, et vähenenud tehingute koosseisu sattusid just kõrge hinnaga objektid. Nimelt oli möödunud kuu keskmine hind 485 €/m², mis on ca 10% kõrgem kui jaanuarikuu 442 €/m². Aastases võrdluses on tänavuse veebruarikuu keskmine ca 20% kõrgem.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Raid & Ko: Kesklinna korteriturg võtab tempot maha

26.03.2014 Andree Raid

Kesklinn oli, on ja jääb korterituru trendiloojaks. Kesklinn on see piirkond, kus korteriturg raskemate aegade järel võtab esimesena jalad alla. See on piirkond, kus kinnisvaraarendus lööb esimesena õitsele. Samuti annab kesklinnas korteriturul toimuv indikatsiooni turu jahenemise osas.

Heidame pilgu, mis täna kesklinna korteriturul toimumas

Eelmise aasta viimases kvartalis tehti Tallinna kesklinnas 450 korteritehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 1774 eurot. Aastatagusega võrreldes kasvas tehingute arv 4 ja keskmine hind 12%. Aga näiteks Mustamäe korteriomandite tehingute arv kasvas samal ajal meeletunatunduva 32% ja keskmine hind 31%.

Kesklinna korteritehingute juurdekasvu aeglustumine ei ole ainult viimase kvartali teema. See kahanev trend on alguse saanud juba 2013. aasta keskpaigast.

Sama kehtib kesklinna tehinguhindade kohta. Tallinna kesklinna korteritehingute keskmine hind kasvab küll jõudsalt, kuid siiski aeglasemalt, kui äärmuslik Mustamäe või ka Tallinna keskmine hinnatase.

Ülekeev turg võiks rahuneda

Täna siiski räägime me veel juurdekasvu aeglustumisest. See tähendab, et turg endiselt elavneb ehk tehingute arv kasvab ja tehingute hinnad kerkivad. Juurdekasvu kokkutõmbumine on aga esimene märk selles, et väga kõrgele trüginud tehingute arv võib lähema paari-kolme kvartali pärast languseks pöörduda.

Senise palgakasvu ja laenukäibe juures tehingute arvu kolinal kukkumist vaevalt karta on. Pigem saab tegemist olema mõningase ülekeeva turu rahunemisega.

Ostjate rahakott ei kannata hinnatõusu välja

Loodetavasti toob tehingute arvu mõningane taandumine endaga kaasa ka hinnatõusu pidurdumise, sest senist üle kümne protsendist Tallinna keskmist korterite hinnatõusu ei kannata ostjate rahakott enam kaua välja.

Samuti oleks kesklinna kontsentreerunud korterite uusarendusel paras aeg hõlvata äärelinnade turg ja pakkuda rohkem uusi ning kvaliteetseid kortereid „mägedel“, Pirital, Nõmmel, Kristiines, mis oleksid tänastest kesklinna 2000-eurosest ruutmeetrihinnast soodsamad.

Senine uute korterite valdav ostutempo on olnud tasemel, mis näitab, et uute korterite ostjad on turul täiesti olemas. Neile on vaja lihtsalt pakkuda laiemat valikuvõimalust erinevate asukohtade vahel. See omakorda tähendab, et mõningane jahtumise järel võiks kinnisvaraturg endiselt hea tervise juures olla, kust ei peaks kartma ei suuri tõuse ega ka kukkumisi.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tartu korraldab uue lasteaia ehitamiseks arhitektuurikonkursi

25.03.2014 Tartu.ee

Tartu linn korraldab ideekonkursi Pepleri 1a kinnistule ehitatavale lasteaiahoonele parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks.

Pepleri 1a asuvale kinnistule kavandatakse kuuerühmalist lasteaeda, mis peaks valmima 2016. aasta lõpuks.

Ideekonkursi võidutööd selguvad juunikuus. Esimese koha auhind on 4000 eurot, teine koht 3000 eurot ja kolmas koht 2000 eurot.

Konkursil parima ideekavandi esitajaga sõlmitakse hankeleping lasteaiahoone põhi- ja tööprojekti koostamiseks. Projekteerimistööd on kavandatud juuni 2014 – veebruar 2015.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Mustamäe kaubanduspindadel algab suurem kolimine

25.03.2014 Imbi Helm

Viimasel ajal on Mustamäelt ja selle lähipiirkonnast tulnud mitmeid uudiseid uute kaubanduskeskuste ehitamise ja vanemate pindade lammutamise kohta. See on tekitanud paljudes üürnikes soovi kolida, kusjuures eriti agarad on just väiksematel pindadel paiknevate kaupluste ja teenindustöökodade omanikud.

Enamik äridest soovivad jätkata senises piirkonnas, sest neil on seal väljakujunenud klientuur, aga on ka neid, kes plaanivad linnaosa vahetada. Näiteks kesklinnast tulevad ettevõtted kolivad Mustamäele eelkõige soodsama hinna ja paremate parkimisvõimaluste tõttu. Liikumise põhjuseks on tihtipeale olnud ka sarnaste ettevõtete liikumine ühte piirkonda, nn sünergia tekitamiseks, et klientidel oleks samast piirkonnast võimalik kõik vajalik kätte saada ega peaks mööda Tallinna linna ringi sõitma ja aega kulutama.

Enim otsitakse väiksema üldpinnaga ruume vahemikus 40-80 ruutmeetrit, mille hinnatase oleks sõltuvalt asukohast, üldpinnast ja valmidusastmest 6-9 eurot ruutmeetri eest. Olulisteks peetakse tasuta parkimist, otse tänavalt sisenemise võimalust ja ka väikese laopinna olemasolu.

Sel aastal on alustatud uue kaubanduskeskuse ehitamisega Mustamäe ja Tammsaare teede ristumiskohas. Samuti on teatatud senise EKS-Kaubamaja lammutamisest ning selle asemele uue äri- ja kaubanduskeskuse ehitamisest.

Imbi Helm
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eluasemelaenude portfell oli veebruaris aastatagusest 1,2% suurem

25.03.2014 Tõnu Toompark

Ettevõtted kaasasid selle aasta veebruaris laenuvahendeid 15% rohkem kui aasta tagasi. Pikaajaliste laenude käibe kasv oli tugevam kui lühiajaliste laenude oma. Enam kui pool pikaajalistest laenudest läks kinnisvara- ja tööstusettevõtete rahastamiseks.

Koos eluasemeturu aktiivsuse suurenemisega on kasvanud ka eluasemelaenude väljastamine. Uusi laenulepinguid sõlmiti veebruaris aastatagusega võrreldes 15% rohkem, kusjuures eluasemelaenude käibe aastakasv küündis 37%ni. Kuivõrd uute laenude maht ületas varasemate laenude tagasimakseid vaid vähesel määral, jäi väljastatud eluasemelaenude mahu kasv mõõdukaks. Eluasemelaenude portfell oli veebruari lõpus 1,2% suurem kui aasta tagasi.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste võetud laenude ja liisingute kogumaht oli veebruaris 14,8 miljardit eurot, mis oli 0,8% suurem kui mullu samal ajal.

Laenutegevust on toetanud väikesed intressikulud. Enamike laenude baasintressimäär 6 kuu Euribor püsis veebruaris 0,4% ja uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal 2,1% juures. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal oli 2,7%, mis on sama kui viimase kahe aasta keskmine tase.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht moodustas veebruari lõpus pankade laenuportfellist alla 2%. Laenuportfelli kvaliteedi paranedes on pangad jätkanud varasemalt laenukahjumite katteks moodustatud provisjonide vähendamist. Veebruari lõpus katsid provisjonid 75% pikaajalistest viivislaenudest.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste mahu aastakasv püsis veebruaris 8% juures. Kodumaise reaalsektori hoiuste maht kasvas nii ettevõtete kui ka majapidamiste suurenenud hoiuste toel kuuga 128 miljoni euro võrra ning ulatus kuu lõpus 9,3 miljardi euroni. Mitteresidentide hoiused suurenesid veebruaris 20 miljoni euro võrra 2,3 miljardi euroni, mis moodustas pankade hoiuste kogumahust endiselt 20%.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

MTA tuletab meelde: Maamaksu tasumiseks on aega veel viis päeva

25.03.2014 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet tuletab meelde, et tänavu on maamaksu tasumise tähtaeg esmaspäeval, 31. märtsil.

Maamaksu, mis ületab 64 eurot, võib tasuda kahes osas – vähemalt pool maamaksust tuleb tasuda 31. märtsiks, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi tuletab meelde, et kõik maaomanikud, kes peavad maamaksu tasuma, aga kes pole maamaksuteadet kätte saanud, peavad hiljemalt 27. märtsiks sellest ametile teada andma. Maamaksuteatega saavad nii e-teavituse, kui ka paberteate saanud kliendid tutvuda e-maksuametis.

„Maamaksu tasumisega hilinemine toob inimesele kaasa mitmeid ebameeldivusi,“ rääkis Liivamägi. „Kohe esimesest päevast hakatakse tasumata maksusummalt arvestama intressi ning tasumisega viivitanutel ei ole järgmisel aastal võimalust tulumaksutagastust kiiresti tagasi saada,“ selgitas Liivamägi.

Samuti kutsub maksuhaldur kõiki teisi väikevõlglasi vabatahtlikult oma maksuvõlga likvideerima, sest lähiajal hakkab amet maksuvõla tasumata jätmisel senisest rangemalt sisse nõudma ka väikeseid maksuvõlgasid.

Maksu- ja tolliameti sissenõudmise üldmenetluse talituse juhataja Maila Heile sõnul on alla 10-eurose maksuvõlaga isikuid 18. märtsi seisuga 16 454 ning nende maksuvõlgade summa kokku on 67 000 eurot.

„Väike maksuvõlg 10 eurost kuni 50 euroni on 12 571 isikul summas 268 000 eurot. „Just need isikud peaksid nüüd oma maksuvõla vabatahtlikult tasuma. Neile saadetakse lähiajal teavitused maksuvõla kohta ja kui teavitusele tasumist ei järgne, saadetakse võlglastele juba sundtäitmise hoiatust sisaldavad korraldused maksuvõla tasumiseks. Sellele järgneb sundtäitmine,“ hoiatas Heile.

Et seda vältida, palub maksu- ja tolliamet kontrollida enda maksuvõla andmeid ning võlasumma olemasolul see kiiresti tasuda. Lihtsaim ja kiireim viis maksuvõla võimalikku olemasolu kontrollida on läbi e-maksuameti/e-tolli aadressil www.emta.ee. Kellel see võimalus puudub, saab informatsiooni küsida piirkondlikust teenindusbüroost või võlainfo telefonilt 1811.

Eesti Korteriühistute Liit plaanib luua omanikujärelvalve andmebaasi

25.03.2014 EKÜL

Hiljutisel Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil kerkis teemana üles renoveerimistööde omanikujärelvalve küsimus. Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul tuleks ühistutel renoveerimisprotsessis omanikujärelevalvet kindlasti teostada, vältimaks ebakvaliteetset tööd. Andmaks korteriühistutele ülevaadet, missugused on kvaliteetse omanikujärelvalve pakkujad, soovib EKÜL koondada teenusepakkujate andmed ühtsesse andmebaasi.

“See peaks olema koht, kuhu jõuavad vaid need teenusepakkujad, kellega on korteriühistutel varasem koostöö sujunud ning kes on pakkunud tõepoolest kvaliteetset teenust,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Väärt teenusepakkujatest võib Eesti Korteriühistute Liidule teada anda e-maili teel: ekyl@ekyl.ee

“Omanikujärelvalve on kogu protsessi üks odavamaid, ent olulisemaid teenuseid. Omanikujärelevalve peab vaatama, et ei kasutataks lubatust odavamaid ja kõlbmatuid vahendeid, et töö oleks kvaliteetne,” leiab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Omanikujärelevalveks tuleb aga võtta spetsialist, sest mõnd viga ei pruugi asjatundmatu silm märgatagi. Muidugi peavad aga ka ehitajad oma tööd hoolikalt tegema, vältimaks hilismaid kaebusi.”

Kevad on kortermajade renoveerimise tippaeg. KredExi teatel määrati rekonstrueerimistoetus mullu 95 kortermajale, mis said toetust kokku 8,3 miljoni euro ulatuses. Kokku investeerisid korterelamud renoveerimisse KredExi rekonstrueerimistoetuse abil 30,3 miljonit eurot.

KredExi soodusintressiga korterelamu renoveerimislaenu väljastasid möödunud aastal Swedbank ja SEB Pank 167 korterelamule kogusummas 16,7 miljonit eurot. Keskmine eraldatud laenusumma oli 100 000 eurot ja keskmine hoone pind 2252 ruutmeetrit. KredExi korterelamu laenukäenduse sai eelmisel aastal 77 kortermaja käendussummas 4,5 miljonit eurot, mis võimaldas korteriühistutel kaasata pankadest täiendavat finantseerimist 7,7 miljoni euro ulatuses.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Urmas Tehver

25.03.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Mul on kinnisvaraalast staaži küll 20 aastat, kuid siiski on raamatust Kinnisvaraõiguse ABC üht-teist õppida või meelde tuletada.

Olen sellisest raamatust puudust tundnud nii oma igapäevatöös, kutseeksamiteks valmistumisel, kui ka alustavate kinnisvaramaaklerite juhendamisel.”

Urmas Tehver
Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ partner, kutseline kinnisvaramaakler

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvara täiendkoolitus algab 31.03.2014

25.03.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 31.03.2014 algab Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaramaakleritele, kes kavandavad minna kutseeksamile.

Koolitusel läbime kõik olulise, mis on vajalik aktiivse ja eduka kinnisvaraaalase karjääri aluseks.

Kinnisvara täiendkoolitus sobib väga hästi ka maakleri kutseeksami ettevalmistuseks.

Suur osa koolitusest ehk 12 tundi on pühendatud juriidiliste teemade käsitlemisele. See on valdkond, milles maakleritelt oodatakse sageli kõrget pädevust.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle juhul kui: