Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Üüriturg Tallinnas

08.04.2014 Ingvar Allekand

Eelmisel nädalal toimus Eesti Ehitusettevõtete Liidu eestvedamisel konverents „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks“. Oma ettekande tarvis analüüsisin koos Domus Kinnisvara hindamisvaldkonna juhi Kristjan Grossiga üüriturgu Tallinnas ja Tartus.

Sellele tööle tuginedes tooksin välja mõned olulisemad järeldused ja tähelepanekud.

Esiteks iseloomustab elukondliku kinnisvara üürimist Eestis järgmine.

Üüriturg on väga lühikese perspektiiviga ja ebastabiilne. Täna on üürnikel ja üürileandjatel üürisuhtele sisuliselt erinevad lähenemised. Üürnike poolt on kasvamas ootused stabiilse ja kestvama üürisuhte osas. Samas üürileandjad peavad ajale jalgu jäänud üürisuhete õigusliku regulatsiooni kontekstis probleemide vältimiseks sõlmima lühiajalisi lepinguid (meenutame „puuküürniku“ skandaali). Kuigi ka mujal Lääne- ja Põhja-Euroopas on üürisuhted põhjalikult reguleeritud, on poolte õigused-kohustused rohkem tasakaalus ning seetõttu üürisuhted märksa pikemaajalised.
Eesti üüriturg on killustunud ja mõneti ebaühtlase kvaliteediga. Valdavalt on üürileantav vara nn „ülejääk“, mille üürileandmine on lihtsalt alternatiiv võõrandamisele. Seetõttu ei ole üüriturul suuri ja tugevaid teenusepakkujaid, kes ühelt poolt määraksid oma tegevusega ära üldise kvaliteedi- ja hinnataseme ning teisalt seisaksid hea valdkonna arengu eest. Skandinaaviamaades on levinud kohaliku omavalitsuse poolne üürituru reguleerimine, kuid kuna Eestis omavalitsused sellesse ei panusta, siis puuduvad ka hoovad kaasarääkimiseks.
Aktiivse üürituruga linnad on meil Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. Sealjuures on Narva selles nimistus erandlik ning toetub üksnes viimastel aastatel ning varsti lõppevale suurtest ehitusprojektidest tulenevale nõudlusele. Üüriturg teistes suuremates linnades on aga üsna kesklinna keskne. Täpse statistika puudumisel võib hinnata, et umbes pool pakkumistest on ning tehingutest tehakse kesklinnas. Samas kui kesklinnast väljaspool on eluruumide ning elanike hulk proportisonaalselt oluliselt suurem.
Kahjuks iseloomustavad Eesti üüriturgu ka probleemid maksudega. Kuna selle kohta taas mingit avalikku informatsiooni ega statistikat ei ole, siis võib anda üksnes hinnnaguid. Eelnimetatud konverentsil üles astunud pr Katrin Paadami uuringust tudengite hulgas selgus, et 1/3 üürnikest tasub üüri sularahas. See muidugi ei tähenda otseselt, et 1/3 üürnikest jätab üüritulu deklareerimata, kuid suurusjärk võib õige olla küll. Kui hinnata, et Eesti elukondliku üürituru käive on hinnanguliselt 42 mlj eurot, siis 1/3 selle käibe maksutulult oleks ca 3 mlj eur. Mõne lasteaia ehituse eelarve?

Eelnevast tuleb välja, et üüriteenus on Eestis juhuslik äri. Arvestades, et ärikinnisvara valdkonnas on üürisuhe kogu turu kandvaks alustalaks, siis tuleb küsida „Miks nii?“. Vastamiseks vaatasin valimi 2013.a. üüritehingute rahalist poolt, kust ilmneb, et keskmine Tallinna:

üüritava korteri pindala on 55,7 m2 (st ei erine müüdava kinnisvara keskmisest)
üürihind on 7,68 eur/m2
üürikorterite seisukord on hea (4,5 palli 5-st) ning sellest (ja asukohast) tuleneb suhteliselt kõrge turuhind (1676 eur/m2)
üürniku leidmise periood on ca 3 nädalat ehk vakantsus suhteliselt madal (5,7%)
tootlus 5,5% (vakantsusega korrigeerimata). Seejuures ei paku parimat tootlust mitte kesklinn vaid kesklinna lähiümbrus.

Kuigi tootlus 5,5% on märksa parem, kui vara maha müüa ning müügihind deposiitkontol hoiustada, ei ole see piisav läbimõeldud äritegevuse arendamiseks.

Alternatiivsed investeerimisvõimalused pakuvad paremat tootlust. Näiteks ärikinnisvara investeeringute puhul eeldatakse vastavat numbrit enamasti 8% või kõrgemat.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Janika Mesila

08.04.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Soovitan kindlasti kõigile, kes tegutsevad kinnisvaravaldkonnas lugeda Kinnisvaraõiguse ABC käsiraamatut.

Raamat annab hea ülevaate seadustest, lisaks saab raamatust lugeda ka Eesti Vabariigi maksusüsteemist, loomulikult käsitleb raamat ka palju muid teemasid ja seletab detailselt lahti maakleri õigused ning kohustused.

Suurepärane võimalus kõikidele oma küsimustele vastuseid leida käesoleval aastal väljaantud Kinnisvaraõiguse ABC käsiraamatust.

Olen väga rahul oma ostuga ja soovitan siiralt kõigile antud käsiraamatut endale soetada.”

Janika Mesila
Mesila Kinnisvara OÜ kinnisvaramaakler

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub 14/04/2014

08.04.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolits toimub esmaspäeval 14/04/2014 Üürikoolitus. Üürikoolitus vaatleb lähemalt eluruumide üürimisega seonduvat.

Koolitus on suunatud eluruumide üürileandjatele, üüriinvestoritele, kinnisvaramaakleritele, aga ka üürnikele.

Koolitus vaatleb asjalikult eluruumide üürimise majanduslikku poolt. Enamus koolitusest keskendub aga üürniku ja üürileandja õigustele ja kohustustele üürisuhtes.

Koolitust viivad läbi praktikutest lektorid Tõnu Toompark ja Evi Hindpere, kes on muu hulgas ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub esmaspäeval 14/04/2014 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: Elamispindade tehingute arv ja käive kerkivad sirgjooneliselt

08.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade tehingute arv oli maa-ameti andmetel 2013. aastal 30 134. Aastaga kerkis tehingute arv 13%. Elamispindade tehingute käive aga kerkis aastaga 25% ja jõudis 1 350 miljoni euroni.

Tallinna linna vastavad näitajad olid Eesti keskmised – tehingute arv kerkis 12% ja käive 25%.

Tartus oli elamispindade tehingute käibe tõus aga koguni 30%. Tehingute arv kerkis Tartus aastaga 14%.

Eeskätt just Tallinna linna näitajate juures paistab silma tõsiasi, et oluliselt on kasvanud eluhoonetega hoonestatud maa tehingute arv. Eluhoonetega hoonestatud maa tehingute arv oli 2013. aastal Tallinnas 1038 ja aastaga kerkis see 33%. Nende tehingute käibe aastane kasv oli “ainult” 22%.

Elamispindade tehingute arv (tk, vasak telg) ja käive (miljon €, parem telg): EESTI

Elamispindade tehingute arv (tk, vasak telg) ja käive (miljon €, parem telg): TALLINN

Elamispindade tehingute arv (tk, vasak telg) ja käive (miljon €, parem telg): TARTU

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

YIT alustas Tallinna kesklinnas kortermaja ehitamist

07.04.2014 Tõnu Toompark

YIT kontserni Eesti tütarettevõte YIT Ehitus alustas Tallinna kesklinnas ajaloolise Tiigiveski asumi alal uue korterelamu ehitamist.

Tiigiveski projekti väärtus on ligikaudu 10 miljonit eurot ning selle eeldatav valmimisaeg on 2015. aasta sügis.

Seitsmekorruselises kortermajas on ligikaudu 80 ühe- kuni neljatoalist korterit ning hoone üldpind on 4500 ruutmeetrit. Rajatakse ka maa-alune parkla. Hoone projekteeris Eesti arhitekt Urmas Muru.

„Ehitis järgib moodsat arhitektuurilist joont ning erilist tähelepanu on pööratud praktilisele ruumilahendusele. Usume, et nõudlus korterite järele saab olema heal tasemel tänu otstarbekale projektile ja väga heale asukohale Tallinna kesklinna soositud piirkonnas Kalevi spordihalli vahetus läheduses,” ütles YIT Ehituse peadirektor Margus Põim.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Inflatsioonimäär oli energia odavnemise tõttu rekordmadal

07.04.2014 Rasmus Kattai

Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon märtsis aastavõrdluses 0,2%ni, veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,7%lt 0,5%ni.

Hindade hiljutine areng kinnitab eelkõige seda, et väliskeskkonna aeglane inflatsioon võib edukalt tasakaalustada Eesti sisemajandusest lähtuvaid hinnasurveid. Väliskeskkonna mõju on olnud suur, kuna importtoodang moodustab eestlaste ostukorvist ligikaudu 40%. See on ka üheks põhjuseks, miks jätkus juba aastaid väldanud kestvuskaupade odavnemine. Inflatsiooni aeglustumise peapõhjus on aga toorainete, eelkõige nafta eurodes arvestatud hinna langemine viimase kahe aasta jooksul. Imporditava energia odavnemine vähendab majapidamiste sundkulutusi, mis võimaldab rohkem tarbida ja toetab seega majanduse reaalset kasvu. Energial on Eesti tarbijakorvis suurem osakaal kui euroalal tervikuna ning seetõttu on energia odavnemisel olnud siinsele inflatsioonile ulatuslikum mõju.

Eesti inflatsiooni pidurdumine käesoleva aasta alguses oli järsk, kuid suhteliselt kitsapõhjaline. Märtsis odavnes aastavõrdluses 33% tarbijate ostukorvist, mis ei erine tavapärasest kuigivõrd. Viimastel kuudel on odavnevate kaupade ja teenuste osakaal püsinud peaaegu muutumatuna. Kiiresti ehk rohkem kui 5% kallinevate kaupade osakaal on aga vähenenud 11%ni.

Praegu madalana püsivast inflatsioonimäärast hoolimata pole pikemaajalise hinnalanguse tõenäosus eriti suur.Keskmise brutopalga kasv on jätkuvalt 7% läheduses ning selged märgid palgakasvu pidurdumisest puuduvad. Seetõttu on kodumaine hinnasurve suhteliselt tugev. Tööjõukulude suurenemise mõju avaldub kõige vahetumalt teenuste hindades, mis tõusid märtsis aastavõrdluses 1,1%. Nagu ka varasematel kuudel, pidurdas teenuste inflatsiooni sideteenuste odavnemine, ilma milleta küündinuks teenuste hinnatõus 3,2%ni.

Inflatsiooni aeglustumise põhjuseks on muu hulgas ka see, et administratiivne hinnatõus on tänavu olnud väiksem kui mitmel varasemal aastal. Kuigi alkoholi- ja tubakatooted kallinevad pidevalt kõrgemate aktsiisimäärade tõttu, on tasuta teenustel (kõrgharidusel) siiski tasakaalustav mõju. Administratiivselt reguleeritud hindadest odavnes märtsis aastataguse ajaga võrreldes enim soojusenergia.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut suurem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

Omanike Keskliit: 30% küttehinna tõusule tuleb tõmmata pidurit

07.04.2014 Omanikud.ee

Omanike Keskliit saatis rahandusminister Jürgen Ligile märgukirja seisukohaga, et madalama aktsiisimäära kaotamine kütteõli kasutavatele eramutele toob kaasa ebaproportsionaalselt kõrge küttekulude tõusu.

Liidu peasekretär Priit Värk selgitas, et juba täna on diisli ja kergema kütteõliga toasooja saamine üks kulukamaid viise ning koduomanike koormamine ca 30% hinnatõusuga on ebamõistlik ja võib sundida inimese üldse kodust loobuma.

Ehitusregistris puudub info kui palju eramuid Eestis kasutab toasooja saamiseks kütteõli ent orientiiriks on Statistikaameti andmed, et 2012. aastal oli Eestis 1075 kerge kütteõli katelt. Diislikütust ja kerget kütteõli tarbiti kodumajapidamiste kütmiseks 72 000 tonni. Seega võib eeldada, et maksuerandi kaotamine tähendab täiendavat kulu sadadele peredele.

Jürgen Ligi on varasemalt kinnitanud, et kodukatelde omanikele on kavas pakkuda investeerimistoetust, mis lubab üle minna säästlikumatele kateldele. Omanike Keskliit ei pea Ligi plaani toetada investeeringuna ainult katla vahetust mõistlikuks, vaid seejuures oleks efektiivsem toetada ka elamu rekonstrueerimist (st soojustamist), et vähendada küttekogust ja sellega kaasnevaid kulusid.

Värk ütles, et liidu ammuseks seisukohaks on, et eramutele peab olema energiasäästlikumaks rekonstrueerimiseks finantsmeede analoogselt kortermajadele. Tunamullu meede pakkus KredEx väikeelamutele rahalist tuge kogumahus 3 mln eurot ja 292 taotlust said positiivse otsuse.

Omanike Keskliit on portaalis petitsioon.ee kogunud üle Eesti 1781 koduomaniku toetusallkirja, et aastatel 2014-2020 toetataks eramute renoveerimist vähemalt 20 mln euroga.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid märtsis enim elekter, mootorikütus ja soojusenergia

07.04.2014 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,2%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta märtsiga võrreldes 0,6% kallimad ja teenused 0,7% odavamad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes langenud 1,1% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,6%.

2013. aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim kodudesse 7,2% odavamalt jõudnud elekter, 5% odavam mootorikütus ning 4,7% odavam soojusenergia. Toit on aastataguse ajaga võrreldes kallinenud 2,4%, millest ligi poole andis 6,3% kallinenud piim ja piimatooted. Eelmise aasta märtsiga võrreldes oli indeksile suurem mõju veel 14% odavnenud mobiilsideteenustel ning alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis kallinesid aastaga vastavalt 3,1% ja 6%. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 7,1% kallinenud juust ning odavnenud suhkur (16%) ja kohv (15%).

Veebruariga võrreldes olid märtsis tarbijahinnaindeksi peamisteks mõjutajateks 45% kallimad lennukipiletid ning rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemine. Suuremat mõju avaldasid veel 3,2% kallinenud tubakatooted, 1,3% odavnenud mootorikütus, 4,8% kallinenud köögivili ja 1,2% odavamalt kodudesse jõudnud elekter.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2014
Kaubagrupp	Märts 2013 – märts 2014, %	Veebruar 2014 – märts 2014, %
KOKKU	0,2	0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	1,7	0,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	3,9	0,4
Riietus ja jalatsid	1,8	1,8
Eluase	-1,7	-0,2
Majapidamine	0,9	0,0
Tervishoid	3,1	0,2
Transport	-2,9	1,0
Side	-7,1	-0,1
Vaba aeg	2,3	-0,1
Haridus ja lasteasutused	-14,6	0,3
Söömine väljaspool kodu, majutus	5,3	0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,5	0,2

Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks!

07.04.2014 Ingvar Allekand

Mul oli möödunud kolmapäeval suur au esineda Eesti Ehitusettevõtete Liidu poolt korraldatud konverentsil „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks!“. Tegemist oli heal tasemel konverentsiga nii korralduse, esinejate kui ka auditooriumi poolest.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe pr Kaja Kallase sõnavõtule järgnes majandussotsioloogia proffessori pr Katrin Paadami ettekanne üüriturust üürnike pilgu läbi, mis tugines enamu kui 2700 tudengi seas läbi viidud uuringule. Uuringust selgusid eelkõige vajadus tegeleda kvaliteediküsimustega ning selgemate lepinguliste suhetega. Seejuures oli minu jaoks üllatav üürnike suurem usaldus avaliku sektori üürileandjate vastu.

Teine ettekanne tuli meie põhjanaabritelt. Helsingi linnaplaneerimise ja kinnisvara valdkonna vanemnõunik pr Tanja Sippola-Alho andis Soome näitel ülevaate avaliku sektori rollist ja võimalustest üürikorterite ehitamise soodustamisel. Olgugi, et Helsingi ja Tallinna võimalused maaomandist tulenevalt on erinevad, siis soomlaste kogemused on mõningate kohandustega ka meil väga hästi rakendatavad. Usun, et Helsingi mudelit saaks Eestis era- ja avaliku sektori koostöös veelgi tõhusamalt rakendada.

Kolmandaks astus üles majandusteadlane ning LHV Panga analüütik hr Heido Vitsur. Ettekanne keskendus sõnumile, et oma eluaseme suurema valikuvõimalusega, mida üüriturg kahtlemata pakub, kaasneb ka majandusedu jaoks vajalik tööjõuturu efektiivsem toimimine. Seda toetavad uuringud, mille kohaselt rikkamates riikides on märksa suurem üürituru osakaal.

Oma ettekandes keskendusi põhjustele, miks Eesti kinnisvaraturul on minu arvates vältimatu üürituru kasv ning miks see praegu takistatud on. Ent selle kohta teen eraldi artikli. Üheks põhjuseks on omandireformi ajast pärinev ning tänasele olukorrale selgelt mittevastav seadusandlus, mille kohta tegi sisuka ettekande Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat pr Pille Pettai.

Olles kuulanud ära kõik ettekanded võiks konverentsi põhilise mõtte võtta kokku järgmiselt.

Eesti majanduse elavdamiseks ning konkurentsivõime parandamiseks on meil vaja parandada inimeste võimalusi oma elukohta valida ning tagada sellega liikuvus. Seni peamiselt kodu omamisele üles ehitatud mudel ei ole lõpuni hea lahendus.
Üürnikud ootavad turult paremat hinna-kvaliteedi suhet ning selgeid suhteid üürileandjatega. Sisuliselt ootavad sedasama ka üürileandjad. Korrastatud turg tagaks ilmselt ka paremad maksulaekumised.
Üürimajade kujunemist takistavad peamiselt majanduslikud ning juriidilised põhjused. Erasektori ja avaliku sektori koostöös on võimalik need takistused ületada. Head näited selleks on kasvõi naabritelt Soomest.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Ajaloorubriik: Keldrimäe tules

07.04.2014 Jaak Juske

Pärast 1944. aasta 9. märtsi punaarmee õhurünnakut Tallinnale võis tänase Stockmanni kaubamaja juurest näha ära praeguse Tallinna bussijaama, toona täituru. Peaaegu kogu selle piirkonna vana hoonestus oli hävinud.

Tartu maantee, Liivalaia, Juhkentali ja Odra tänava vahel asuv Keldrimäe asum kaotas märtsipommitamises ligi poole oma vanast, valdavalt puitmajadest koosnevast hoonestusest. Mitmed kvartalid põlesid täiesti lagedaks. Väga palju oli ka inimohvreid.

Märtsipommitamises hävis tulemöllus suurem osa Lennuki (nüüdse Mardi) ja Tartu maantee ning Klaasingi (umbes tänane Liivalaia tänava joon) ja Gildi tänava vahele jäävast hoonestusest. Purustusi oli ka Juhkentali tänavas. Kokku sai tuhaks üle 150 maja. Õnneks jäi terveks 18. sajandist pärit Kaasani puukirik.

Pärast sõda muudeti osaliselt Keldrimäe ajaloolist tänavavõrku. Mitu tänavat kadus linnapildist. Uushoonestuses on esindatud nii uhked stalinistlikus stiilis hooned, aga ka hilisemad kortermajad. Põlenud alale toodi 1948. aastal Estonia juurest linna turuplats. Sündis keskturg.

Suur osa säilinud Keldrimäe puithoonestusest lammutati 1970. aastate lõpus, et rajada asemele uued kõrged paneelmajad.

Fotol Iisraeli tänav tänase keskturu kandis.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Konjunktuuriinstituut: Majanduskasvu peavad tooma eksport ja investeeringud

06.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti majanduse seis on rahuldav, kuid murelikuks teevad väliskeskkonnast tulenevad mõjud., ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud esimese kvartali konjunktuuri tutvustaval pressikonverentsil.

„Märtsikuu sündmused Venemaal ja Ukrainas praegu veel konjunktuuris ei sisaldu, kuid kahtlemata on sellel mõjud Euroopa kindlustundele üldiselt,“ ütles Josing. „Praegu on Euroopa majandususaldus tõusnud, seda peamiselt kriisist läbi tulnud Lõuna-Euroopa riikide arvel. Ettevõtjad tunnevad end üsna kindlalt ka meile olulistes ekspordi sihtriikides Rootsis ja Saksamaal. Lätis ja Leedus on majandususaldus samuti hea – paremal tasemel kui Eestis.“

Küll aga mõjutab eksportivaid Eesti ettevõtteid kindlasti Soome ettevõtjate ebakindlus – sealne majandususaldusindeks pöördus esimeses kvartalis taas langusesse ning on koguni madalamal tasemel kui Küprosel. „Soome majanduse konkurentsivõime on oluliselt paremas seisus kui Küprose oma, kuid Soome majandususaldusindeksi madal tase näitab, et Soome ettevõtjatel on praegu suuri probleeme tulemaks toime muutnud turusituatsiooniga ja palju kõhklusi lähituleviku ees,“ selgitas Josing.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuum nimetas Eesti majanduse võtmeküsimuseks sel aastal investeeringute kasvu, mis mullu jäi vaid protsendi piiresse. „Kui tulevad investeeringud, tuleb ka majanduskasv,“ nentis Kuum. „Ettevõtjatel on suured ootused uue perioodi struktuurivahendite avanemisele. Vaid sisetarbimise kasvule tuginev kasv pole jätkusuutlik, Eesti sugusele väikeriigile peavad majanduskasvu tooma investeeringud ja eksport. Õnneks on IFO eksperdid Eesti peamiste eksporditurgude osas positiivselt meelestatud ja prognoosivad olukorra paranemist neis kõigis, välja arvatud Venemaal.“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on hea märkida, et ettevõtjate hinnangul on majanduse arengut takistavaid probleeme viimaste aastate jooksul tunduvalt vähemaks jäänud, mis annab hea aluse edenemiseks. Samuti on oluline investeeringute ootuse kasv, mis loob eeldused järgnevaks majanduskasvuks.

„Loomulikult peame jälgima seda, mis toimub meie peamistel eksportturgudel. Meie ettevõtjate ja tarbijate arvamust mõjutab Soomes toimuv väga, kuna Eesti meedia kaudu on inimestele hästi teada Soome käekäik. Seda enam annab praegune situatsioon meile põhjuse pöörata oma pilku rohkem Saksamaa turule, kuna sealne majanduskasv on stabiilselt tõusev,“ ütles Reede.

Konjunktuuriinstituudi koostatud majandusekspertide konsensusprognoos näeb 2014. aasta majanduskasvuks 2,1%, eratarbimise kasvuks 3.4%, investeeringute kasvuks 3% ja tarbijahinnaindeksiks 2,2%. Keskmine palk tõuseb Konjunktuuriinstituudi prognoosi järgi 1024 euroni, mis teeb reaalpalga kasvuks 5%. Aastaks 2017. näeb prognoos ette keskmiseks kuupalgaks 1209 eurot .

Konjunktuuriga ja pressikonverentsi esitlusega saab tutvuda siin.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EKÜL: sada lagunenud maja lammutav Valga annab head eeskuju

06.04.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul annab Valga plaan lammutada sada lagunenud kortermaja head eeskuju teistele Eesti piirkondadele, mis kubisevad lagunenud hoonetest. Hiljutise majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbi viidud uuringu kohaselt oli Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras. Uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.

Pealinnas on Mardi sõnul probleemseim piirkond Põhja-Tallinnas asuvad nn. Kopli liinid, mille järjekordne investoriotsing liiva jooksis. “Tegemist on ju äärmiselt atraktiivse maa-alaga, kuhu annaks luua korraliku elamuala, rannapromenaadist kõnelemata. Paraku on see praegu täis kõdunenud, poolpõlenud elamute jäänuseid, kus pesitsevad asotsiaalid. Täielik pealinna häbiplekk,” nentis Mardi.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – taolises piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Mardi toetab uuringus ühe lahendusena välja pakutud võimalust taolistes majades asuvate erastatud korterite sundvõõrandamiseks. “See võimaldaks seniseid elanikke piirkonnas paremas seisukorras olevatesse majadesse koondada, täpselt nagu Valga linn seda teha plaanib. Tühjad räämas ahervared tuleb lammutada,” nentis Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Technopolis Ülemiste investeerib uutesse arendusprojektidesse 20 miljonit eurot

05.04.2014 Tõnu Toompark

Järgmise paari kuu jooksul käivitub Ülemiste Citys mitu suurt arendusprojekti – algab uue 13-korruselise büroohoone ja uue parkimismaja ehitus ning maikuust suletakse restoran CityPlatz, mille asemele rajatakse uus restoranikompleks. Technopolis Ülemiste AS investeerib järgmise pooleteise aasta jooksul neisse arendustesse kokku 20 miljonit eurot.

„Käesoleva aasta kõige mahukamaks projektiks saab ilmselt Lõõtsa tn 5 asuva uue büroohoone ehitus, millega loodame alustada veel selles kvartalis. Hetkel lepime ehitajaga kokku viimaseid detaile lepingu sõlmimiseks,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Uue büroohoone valmimistähtaeg on planeeritud 2015. aasta IV kvartalisse. Sellega lisandub Ülemiste Citysse ligi 11 000 m² uut büroopinda.“

Tegemist on kaasaegse ja hästi läbi mõeldud büroopinnaga, millele on ühtlasi antud keskkonnateadlikkuse sertifitseeritud LEED kuldtase – see tähendab, et hoone ehitatakse peamiselt taaskasutatavatest ja kohalikest ehitusmaterjalidest. Ühtlasi hakkavad hoone lõunafassaadi katma horisontaalsete päikesevarjudena seinast eenduvad päikesepaneelid. Peale 13-korruselise büroohoone valmimist kasvab linnakus üüritav pind tänaselt 63 tuhandelt ruutmeetrilt 73 tuhande ruutmeetrini.

Büroohoonega paralleelselt toimub ka uue 280-kohalise parkimismaja ehitus, mis asub aadressil Valukoja tänav 4C. „Parkimismaja ehitus aitab ennetada probleeme, mis võivad tekkida Ülemiste Citysse kerkivate uute büroohoonete ja lisanduvate töökohtadega,“ märkis Gert Jostov. „Linnaku arhitektuurikavandi kohaselt suunataksegi parkimine tulevikus tänavatelt pigem parkimismajadesse ja linnaku äärealadele, mis jätab selle südames rohkem ruumi rohealadele ja jalakäijatele. Uus parkimismaja valmib järgmise aasta teisel poolel.“

Restoran CityPlatz suletakse 1. maist, misjärel algavad põhjalikud ümberehitustööd, et teha ruumi uuele septembris avatavale söögikohale – uue restorani operaator selgub lähikuudel.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Ülemiste City (www.ulemistecity.ee) Targa linna eesmärgiks on kasvada suurimaks teadmistele tuginevaks majanduskeskkonnaks Baltimaades. Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile on arenemas kaasaegne linnaosa, kus kokku 36 ha alal on tänaseks välja ehitatud ca 81 000 m² kaasaegset büroopinda ning rajatud on hästitoimiv majandusstruktuur. Lisaks on linnakus veel ca 120 000 m² tööstus- ja laopinda. Ülemiste Citys tegutseb üle 200 ettevõtte, kus on endale töökoha leidnud 6000 töötajat. Ülemiste City linnaosa arendavad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Vaadatuimad korterid ja majad kinnisvaraportaalis KV.EE

05.04.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaal KV.EE toob välja 2014. aasta esimese kvartali enim vaadatud majad ja korterid üüri- ja müügiturul. Parimad kuulutused saavutasid esimeses kvartalis ligi kümme tuhat vaatamist. Sündis ka kinnisvaraportaali kõigi aegade vaatamiste rekord kui KV.EE’d kasutati ära Lego kaubamärgi tutvustamiseks – rõõmsavärviline 1-toaline kvaliteetsest Taani “ehitusmaterjalist” legomaja teenis pea 50 000 vaatamist.

Tarvo Teslon, KV.EE juht: “Kuulutuse suure populaarsuse kindel reegel on keskmisest paremad pildid, ilus sisekujundus ning mõni lisafaktor, mis muudab pakutava kinnisvara tavapärasemast erilisemaks, näiteks huvitav ja eripärane sisustus. Kevade lähenedes ja suvel tõuseb ka huvi talukomplekside vastu. Inimestele meeldib unistada oma maamajast koos hobusetalliga ja veel parem, kui mõne veekogu läheduses.”

Enimvaadatud korterid müügiks

http://www.kv.ee/2291649 – 595 000 € maksev luksuskorter Tallinna vanalinnas.
http://www.kv.ee/2294621 – Kas elu kõigi mugavustega on võimalik 17 ruutmeetril? Pisike 1-toaline korter Tallinna kesklinnas, 21 000 €.
http://www.kv.ee/2271538 – Luksuskorter Tallinna sadamapiirkonnas, mis hämmastab oma vaadetega, 3 tuba, 98,3 m2 ja 239 500€.
http://www.kv.ee/2278715 – Skandinaavia stiilis 2-toaline korter heledates toonides, heleda naturaalse tammeparketiga, eksponeeritud on punasest tellisest korstnajalad. Hind 99 900€
http://www.kv.ee/2300291 – Hinnatud Kalamaja piirkonnas omapärane 3-toaline korter läbi kahe tasapinna. Kaks vannituba, millest üks saunaga, hind 115 000€.

Enimvaadatud majad müügiks

http://www.kv.ee/2277776 – Rõõmsavärviline, 1-toaga kvaliteetsest Taani “ehitusmaterjalist” legomaja. Reklaamiinimeste ringkondadest kuulsust kogunud kinnisvarakuulutus, kui kõige parem reklaamitegu meedias, mis nii väikese eelarvega nii palju head kajastust leidis. Hind 3200€
http://www.kv.ee/2278669 – Renoveeritud talukompleks Pärnu lähistel, hind 48 000€
http://www.kv.ee/2280110 – Tõeliselt maitsekas ja hubane kodu Nõmmel on ehitatud 1936.a. balti-saksa arhitekti Robert Natuse projekti järgi. Maja välisilme ja sisu on renoveeritud 100% originaalsena, mis tagab stiilipuhta välimuse nii väljas kui ka siseinterjööris. Korralikult ja südamega renoveeritud majal on ka oma hind, 650 000 €.
http://www.kv.ee/2294670 – Väga omapärane kodu, kus on palju rõhku pandud maalähedusele ja maalähedastele ehitus- ja viimistlusmaterjalidele, hinnaga 169 900€.
http://www.kv.ee/2304161 – Maja on ümbritsetud ühelt poolt riigimetsa ja lopsaka looduse ning teiselt poolt toredate naabritega. Hinnaks 158 000€.

Enimvaadatud korterid üüriturul

http://www.kv.ee/2285618 – Skandinaavialikult hele ja valgusküllane 1-toaline korter hinnatud Kalamaja elamurajoonis, 490€ / kuus.
http://www.kv.ee/2288546 – Täismöbleeritud 2-toaline korter Pirita mändide all, meri 600m kaugusel, 550€/kuus.
http://www.kv.ee/2294762 – Avara planeeringuga 1-toaline korter läbi kahe tasapinna Tallinna kesklinnas, 400€/kuus.
http://www.kv.ee/2314688 – Ilus ja hubane 2-toaline korter Põhja-Tallinnas. Aknad avanevad hoovi poole, tubadesse paistab lõuna- ja õhtupäike. 400€/kuus
http://www.kv.ee/2297309 – Valgusküllane 2-toaline korter asub justnagu keset metsa ja mere ääres, 540 €/kuus.

Enimvaadatud majad üüriturul

http://www.kv.ee/2279620 – Maja pikemaajaliseks rendis avara päiksepoolse terrassiga Pirital. 3 korrust, 8 tuba. Üüri hinnas ka küttepuud. Seda kõike hinnaga 1850€/kuus
http://www.kv.ee/2276587 – Tallinna lähistel, Vääna-Jõesuus, üürile anda maja, teine korrus eraldi sissepääsuga, hind 400€/kuus.
http://www.kv.ee/2277262 – 3-toaline maja sauna ja oma hooviga Keila-Joal meelitab hea hinnaga 390 € /kuus.
http://www.kv.ee/2281224 – Maja üürnikule pakutakse kohe ka töökohta tehnika müügifirmas. 4-toaline maja Viljandimaal Kõo vallas hinnaga 250€/kuus.
http://www.kv.ee/2284211 – 2-toaline maja Viimsis, merest vaid 50m kaugusel sauna ja terrassiga. Hind sisaldab ka kommunaalmakseid ja eluks vajalikku sisustust. Hind 1000€/kuus.

KV.EE on kinnisvaraportaal, mille külastajate arv kuus on üle 480 000. Portaalis on igakuiselt üleval umbes 35 000 kinnisvarakuulutust. Portaal on kasutatav ka mobiiltelefoni ja tahvelarvutiga, vastav rakendus on m.kv.ee. Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.EE kuulub koos ostu-müügikeskkonnaga Osta.ee ettevõttele Allegro Baltics.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kas kinnisvarahinnad saavad ainult tõusta?

05.04.2014 Kaija Kullat

Eelmisel aastal tugevalt tõusnud kinnisvarahindade taustal on üldiseks arvamuseks kujunemas, et käes on justkui jälle buumiaeg. Kuna see teema on ka meedias palju kajastust leidnud, on müüjatele hakanud tunduma, et olenemata kinnisvara asukohast või seisukorrast, võib müüdava objekti eest küsida järjest enam ning hinnatõus ei peatu niipea. Jah, hinnatõus oli eelmisel aastal suurem kui keegi oskas arvata, kuid see pole olnud sugugi nii ühtlane ja kindlasti mitte igavene.

Olenemata sellest, kas tegu on buumi või masuga, allub hindade kujunemine kindlatele seaduspärasustele. Kõige enam on see sõltuvuses kinnisvara asukohast. Kuigi Tallinnas oli eelmise aasta jooksul üldine hinnatõus 17%, on mujal Eestis ka selliseid piirkondi, kus hinnad on tõusnud väga vähe või isegi langenud.

Niisamuti on hinnaerinevused ja -liikumised ka kõigi eelmainitud piirkondade sees. Olenemata linnast-vallast, on heas konditsioonis ja hea asukohaga kinnisvara rohkem hinnatud ning seda müüakse kõrgema hinnaga kui varem. Ka Tallinna-siseselt on linnaosati numbrid erinevad olenevalt südalinna lähedusest ja piirkonna atraktiivsusest.

Hinnatõus sõltub korteri suurusest

Peale atraktiivsuse mõjutas suurt hinnatõusunumbrit ka see, kui madalale korterite hinnad olid majandussurutisega langenud. Seal, kus hinnad kukkusid enam, oli neil nüüd ka rohkem ruumi tõusta. See kehtib eriti just Mustamäe ja Lasnamäe kohta, kus keskmine ruutmeetrihind tõusis näiteks viimase aastaga vastavalt 28,2% ja 30,4%.

Lisaks asukohale mängib olulist rolli korteri suurus. Kõige rohkem on tõusnud 1-toaliste korterite ruutmeetrihinnad, sest väikeste korterite järele on suurim nõudlus. Vastukaaluks, nii Tallinna kui muu Eesti „paneelikates“ paiknevate 4-toaliste korterite hinnad on kasvanud palju vähem või olnud kohati hoopis languses, mille põhjuseks on nende korterite suured kommunaalkulud.

Kui majas tehakse lisaks ka remonttöid, mille jaoks võetakse laenu, langeb avaramatele korteritele veelgi suurem koormus remondifondi summade näol. 3- ja 4-toaliseid kortereid on ka portaalides pakkumises neli korda rohkem kui 1-toaliseid. Kui jõutakse tehinguni, siis pigem oodatust madalama hinnaga.

Üks tendents, millest väga palju ei ole räägitud, on nn uute, kuid praeguseks juba 10 aastat vanade kortermajade hindade kujunemine. Kuna viimase aasta jooksul on hakatud jälle hoogsalt ehitama uusarendusi, siis see mõjutab paraku ka vanemate arenduste hindu. Kui Tallinna kesklinna piirkonnas on praeguste uusarenduste hinnatase olnud viimasel aastal keskmiselt 2200-2500 eurot ruutmeetri kohta, võiks ju arvata, et ka 10 aasta vanustes majades saaks küsida sama hinda. Osadel juhtudel see loogika toimib, kuid üldiselt on uhiuus korter siiski atraktiivsem, sest seal pole keegi veel elanud. Samuti on uued majad enamasti ka energiatõhusamad. Seega seavadki praeguste uusarenduste hinnad piiri ka veidi vanematele korteritele.

Hinnataset mõjutab sotsiaalne olukord

Eesti mõnes mõttes vastandliku kinnisvaraturu mõjutajaks on väga tugevalt ka sotsiaalsed aspektid. Hinnatõusu tekitajaks on nõudlus, mille toob kaasa piisav inimeste hulk ja juurdevool.

Eesti kinnisvaraturul läheb hästi piirkondades, kus on tööd, korralik infrastruktuur ning hea võimalus vaba aega veeta. Neis linnades-valdades on palgatase kõrgem ja huvi sinna kolida suurem. Juhtiv positsioon on siin loomulikult Tallinnal ja sellega piirnevatel valdadel, aga hästi läheb ka Tartul, lääne-Eesti suvituslinnadel, Viljandil, Rakverel ja Narval.

Paraku on ka langejaid ja nendeks on endised monolinnad ja kahjuks ka paljud maapiirkonnad. Just tööpuudus, ebaadekvaatne infrastruktuur ning elementaarsete teenuste puudumine on põhjused, miks neist kohtadest lahkutakse. See viib olematusse ka kinnisvara väärtuse ning 1-eurosed korterid pole enam ammu mingi haruldus.

Kokkuvõtteks

Kuigi kinnisvarahinnad tõusevad, siis seda eelkõige populaarsetes piirkondades ning ostjate jaoks atraktiivse kinnisvara puhul.

Tasub ka meeles pidada, et statistika räägib keskmistest hindadest ja suures pildis toimuvast, kuid iga kinnisvaraobjekt on erinev ja vajab individuaalset lähenemist.

Artikli allikas on
Uus Maa