Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvaramulli indeks jõudis jaanuaris 65,5 punkti tasemele

15.02.2014 Merili Palu

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, jõudis jaanuaris 65,5 punkti tasemele. Alanud aasta esimese kuuga tõusis indeksi väärtus võrreldes detsembriga 0,4% ning aastatagusest on indeks 13,3% kõrgemal.

Kui hinnataseme kasv lõppenud aasta viimastel kuudel oluliselt kiirenes, siis käesolev aasta on vähemalt esimese kuu põhjal alanud veidi rahulikumalt. Samas on nii hindade kui tehingute mahu kasv siiski märkimisväärne, eriti kui võrrelda arve eelmise aasta sama perioodiga.

Viimasel ajal on olnud näha tõusu pea kõikide indeksi komponentide väärtustes. Jaanuaris tõusid korterite, maatulundusmaa ja hoonestatud maa pinnaühiku tehinguhinnad ning nii korterite, äripindade, majade kui maade pakkumishinnad.

Tehingute arv oli jaanuaris tavapäraselt tagasihoidlikum kui teistel kuudel, moodustades ca 92% möödunud aasta keskmisest. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga sõlmiti 12% rohkem tehinguid. Ostu-müügitehingute arv, mis moodustab tehingute koguarvust ca 80%, kasvas võrreldes mullusega 13%. Korterite ostu-müügitehingute arv kasvas 14%, sealjuures tehingute maht 26%. Korteritehingute arv on kasvanud viimase kahe aasta jooksul olukorras, kus müügipakkumiste arv on pigem kahanenud. Kuna ka ehitusloa saanud eluruumide arv on jäänud alates 2009. aastast suhteliselt tagasihoidlikule tasemele, siis on tõenäoline, et ka käesoleval aastal leiab hinnakasv aset eelkõige korteriturul, kus nõudlus kipub ületama pakkumist seni, kuni finantseerimistingimused või tugevalt kasvanud kinnisvarahinnad ise ei hakka nõudlust piirama.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks võrreldes põhjaga 31,4% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta.

Kiinnisvaramulli indeks 01-2014

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE: Elamumaa turg on tõusuootuses

15.02.2014 Tõnu Toompark

Korterituru kuumenemine on andnud palju võimalust arutada selle üle, kas korterituru hindade kiire kerkimine aktiveerib majade ja maade ostu-müügituru. Heidame siinkohal pilgu elamumaade sektori faktidele.

Tehinguid tuleb juurde jõuliselt

Elamumaa tehingute arv on nii Eestis, kui Harjumaal ja Tartu maakonnas on aastatagusega võrreldes kerkinud ligikaudu 50%.

Tallinna elamumaa tehingute arv on aastatagusega võrreldes küll 46% vähenenud, kuid siin tuleb juba mängu asjaolu, et Tallinna tehingute arv on suhteliselt väike.

Näiteks 2013 IV kvartalis tehti Tallinnas 30 elamumaa tehingut. Harjumaa elamumaa tehingute arv oli samal ajal 257.

Tehingute lisandumine on analoogselt korteriturule vähendanud elamumaade pakkumist portaalis KV.EE. Maade müügipakkumisi on aastaga vähemaks jäänud 20%.

Kasvav tehingute arv on tõusule viinud ka elamumaa käibe

Vaatamata jõulisele tehingute arvu kasvule on maade käive siiski vähenenud. 2013 IV Harjumaa elamumaa tehingute käive oli 8,9 miljonit eurot.

2013 IV kvartalis vähenes Harjumaa elamumaa tehingute käive aastatagusega võrreldes 24%. Tallinna elamumaa tehingute käive vähenes sama palju, kui tehingute arvgi ehk 43%.

Hinnad ja tehingu keskmine väärtus püsivad paigal

Vaatamata elamumaa turu aktiveerumisele püsivad nii tehingute keskmised hinnad, kui ka keskmised tehingute väärtused paigal või on isegi langenud.

Osalt viitab see muudatustele tehingute struktuuris ehk ajas on muutunud maatükkide asukoht, suurus või kvaliteet, millega tehinguid tehakse. See ei anna võimalust hinna- ja väärtusemuutustest olulisi järeldusi teha.

Küll võime praktikale ja võrdlustehingutele tuginedes öelda, et hinnatõus ei ole korteriturult maade turule veel jõudnud.

Kuigi elamumaa tehinguhinnad kasvanud ei ole, siis on kerkinud maade müügipakkumiste keskmine hind. Portaali KV.EE andmetel on Harjumaa maade müügipakkumiste hind aastaga tõusnud 25%. See näitab, et müüjate ootused on äärmiselt optimistlikud.

Mis tood tulevik?

Kinnisvaraturu loogika ütleb, et kõikides kriisidest taastub esimesena korteriturg, sest korteriturul on kõige rohkem kaubeldavaid objekte, samuti on selle sektori nõudlus kõige laiapõhjalisem. Kõiksugu ülekuumenemisedki leiavad samadel põhjustel aset esmajärjekorras korteriturul.

Korterituru hinnatõus kandub majandusreeglite alusel järk-järgult majade ja maade turule. Annab ju kallinenud korter hõlpsama võimaluse see maja vastu vahetada või sootuks maatükk soetada, kuhu omade kätega kodu rajada.

Täna on korteriturg tuline. Puuduvad põhjused, miks see energia ei peaks levima maade turu suunas. Küsimus on ainult ajas, mil kasvanud nõudlus ehk kasvanud tehingute arv hakkab ka maade hindu tõususuunas pressima.

Vaevalt siin siiski sellis rallit tuleb nagu 2005.-2007. aastal või nagu korteriturul eelmisel-üleeelmisel aastal. Tempod saavad olema mõistlikumad põhjusel, et tänasel päeval pangad maaostu enam laenuga ei finantseeri ja nii ei pääse liigne raha laineid lööma.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Aasta lõpus töötus veidi kasvas

14.02.2014 Statistikaamet

Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%, teatab Statistikaamet. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud.

Tööjõu-uuringul põhinev töötute hinnanguline arv, mis 2013. aasta III kvartalis oli 53 000, kasvas IV kvartalis 6000 võrra. Töötuse määr oli suurem kui III kvartalis, kuid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes pisut langes (siis oli töötuse määr vastavalt 7,8% ja 9,1%). Tööpuuduse kasv aasta viimases kvartalis on tavapärane hooajaline nähtus, mis reeglina mõjutab enam meeste tööhõivet.

Kuigi tööpuudus aasta lõpus kasvas, oli 2013. aasta aastakeskmine töötuse määr (8,6%) siiski 1,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2012. aastal (10,0%). Töötuid oli 59 000 ehk 10 000 võrra vähem kui 2012. aastal. Samas on tööpuuduse vähenemine alates 2011. aastast järk-järgult aeglustunud.

Mullu olid töötute seas ülekaalus lühiajalised (vähem kui aasta tööd otsinud) töötud. Aastakeskmiselt oli neid 33 000, mis oli 2012. aastaga võrreldes ligi 2000 võrra enam. Oluliselt (11 000 võrra) vähenes pikaajaliste töötute arv, neid oli 2013. aastal 26 000. Pikaajalise töötuse määr oli 3,8%. Pikaajaline töötus oli kõrgem meeste, vanemaealiste ning mitte-eestlaste seas. Väga pikalt, st kaks aastat või kauem tööd otsinute osatähtsus kõigist töötutest langes 2012. aastaga võrreldes kolmandikult veerandile.

Kuigi meeste tööpuudus on naiste töötusest kõrgem, vähenes see mullu naiste tööpuudusest jõudsamalt. 2013. aastal oli töötuse määr meestel 9,1% ning naistel 8,2%.

Noorte (15-24-aastaste) töötuse määr oli 2013. aastal ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes kaks ja pool korda kõrgem ehk 18,7% (2012. aastal 20,9%). Hinnanguliselt oli töötuid noori 11 000. Et töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 7,3%.

15–74-aastaste tööhõive määr oli 2013. aasta IV kvartalis 61,6%. III kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,1 protsendipunkti madalam, kuid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7 protsendipunkti kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 62,7% ja 60,9%). Aastakeskmine tööhõive määr oli 62,1% (ületades 2012. aasta näitajat 1,3 protsendipunkti võrra) ning tööga hõivatute hinnanguline koguarv 621 000. Võrreldes 2012. aastaga kasvas tööga hõivatute aastakeskmine arv 6000 võrra. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem majutuse ja toitlustuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevuste, kaubanduse ja kultuuri tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine.

Tööhõive kasvas 2013. aastal nii töötuse kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvelt. Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2013. aastal 15–74-aastaste hulgas 32% (320 000), mis on 7000 vähem kui aasta varem. 15–74-aastaste tööturul mitteaktiivsete arv vähenes enim õppijate ning pensionäride arvu vähenemise tõttu, mis on tingitud õppimisealiste väikestest põlvkondadest ning pensioniea järk-järgulisest tõusust ja tööelu pikenemisest. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, oli 2013. aastal 6000 (1000 võrra vähem kui aasta varem).

Käesolevad andmed on avaldatud Statistikaameti korrigeeritud rahvaarvu alusel. Seoses aastate 2000–2013 rahvaarvu korrigeerimisega, mis võttis arvesse nii viimase kahe rahvaloenduse kui registrite andmeid, on täpsustatud ka tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmeid.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2000 – IV kvartal 2013

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

SEB: kas Eesti noor käib Skandinaavia noorte jälgedes?

14.02.2014 Tõnu Toompark

Igakuine 30-eurone lastekindlustuse makse võimaldab tulevikus lapsel haridusteed jätkata või soetada esimene kodu. Ühtlasi tagab see summa perele ja lastele toimetuleku ettenägematute juhtumite puhul.

Euroopas süveneb tendents, kus noored majanduslikel põhjustel ei iseseisvu ega lahku oma lapsepõlvekodust ja vanematel tuleb üha pikemalt nende eest hoolt kanda. Rootsis läbiviidud uuringud näitavad, et kolm noort kümnest vanuses 18-29 elavad jätkuvalt oma vanemate juures ja 20 protsenti 22-25 aastastest pole vanemate juurest lahkunud ning seda peamiselt majanduslikel põhjustel. SEB lastekindlustuste arvutused näitavad, et kui lapsevanem teeb 15 aasta jooksul igakuiselt kindlustuse sissemakseid summas 30-35 eurot, koguneb kindlustusperioodi lõpuks ligikaudu 6000 eurot, mis on üsna arvestatav summa lapse hariduse või kodu soetamiseks vajaliku sissemakse finantseerimiseks.

„Rootsi uuringu tulemused näitavad selgelt, miks tasub noorele inimesele stardikapitali koguda. Ka Eestit võib pikemas perspektiivis tabada olukord, kus kinnisvarahinnad on noorte jaoks liiga kõrged või nõuab haridus suuremat rahakotti. Tulevikus võime sarnaselt Rootsiga seista silmitsi olukordadega, kus laps elab täiskasvanuna vanemate juures või veel hullem, peab majanduslikel põhjustel loobuma soovitud haridusest. Ka Eestis ei ole laste tuleviku kindlustamine populaarne, kuid meie lastekindlustuse uuringust selgub, et need vanemad, kes koguvad, peavad kõige olulisemaks kindlustuse tegemise põhjuseks stardikapitali, mille abil laps saaks täiskasvanuellu astuda,“ kommenteeris lastele kindlustuskaitsete sõlmimise tagamaid SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Holst jätkab: „Lastekindlustusega koos käivale elukindlustuskaitsele peaksid tõsisemalt mõtlema just pereisad. Mehed on riskialtimad kui naised ja nendega juhtub rohkem õnnetusi. Statistika näitab, et ca 61 protsenti surmaga lõppenud kahjujuhtumitest toimub meestega. Samas on meeste sissetulek reeglina suurem ja pere majanduslik turvalisus on nendest suuresti sõltuv. Kindlustuskaitse annab perele turvatunde, millega on ootamatul ja ka kõige raskemal perioodil pere ja laste majanduslik toimetulek tagatud.“

Holst märkis, et ette finantseerides, st kogudes või säästes, on võimalik tekkinud finantsküsimustele leida lahendusi. „Kui vanem sääste kõrvale ei pane, tuleb edaspidi leppida väiksemate valikuvõimalustega. Lastekindlustuse tegemise teiseks põhjuseks on vanemad välja toonud elukindlustuskatse, mis tähendab, et kui kindlustusvõtjast vanem sureb, jätkab kindlustusselts lastekindlustuslepingusse sissemaksete tegemist ja lepingu lõppedes saab laps kogu kindlustussumma kätte,“ lisas Holst.

SEB andmetel sõlmivad lastekindlustuslepingu 33-35 aastased lapsevanemad. Lapse keskmine vanus lastekindlustuse lepingu sõlmimisel on 4 aastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Enampakkumisele tuleb hulgaliselt soodsat kinnisvara

14.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet paneb avalikule kirjalikule enampakkumisele hulgaliselt soodsa hinnaga kinnistuid ja korteriomandeid.

Kristiine linnaosas asuva hoonestatud Mustamäe tee 50c kinnistu alghind on 58 798,72 eurot, ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 680 m2.

Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuva Koidu tee 11 kinnistu alghind on 26 700 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 2410 m2. Kinnistu asub Tallinna kesklinnast ligikaudu 36 kilomeetri kaugusel ja merest merest 1 kilomeeteri kaugusel.

Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Rajaküla külas asuv Taevakivi kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 3000 eurot. Hoonestatud kinnistu pindala on 9063 m2 ning sihtotstarve elamumaa. Harjumaal Vasalemma alevikus asuv Tööstuse tn 1 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 6750 eurot. Elamumaa sihtotstarbega, hoonestamata kinnistu pindala on 4536 m².

Kesklinnas on ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 262 500 eurot enampakkumisel Narva mnt 19//21//23-69 ja Narva mnt 19//21//23-72 korteriomandid. Korteriomandite reaalosadeks on 128,2 m2 ning 164 m2 suurune mitteeluruum. Liivalaia tn 40-181 korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2. Müügiobjekti alghind on 394 000 eurot.

Narva mnt 31-36 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 39 m2, müüakse alghinnaga 56 800 eurot. Samuti Kesklinna linnaosas asuva Kiisa tn 9-2 korteriomandi alghind on 43 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 39,1 m2.

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Vihuri tn 5-39 korteriomand, mille reaalosaks 27,7 m2 suurune eluruum, on enampakkumisel alghinnaga 30 300 eurot ning Mustamäe linnaosas asuv Eduard Vilde tee 134‑20 korteriomand, mille reaalosaks 43,4 m2 suurune eluruum, alghinnaga 36 000 eurot.

Lasnamäe linnaosas asuv Läänemere tee 27-62 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 38 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on 46,4 m2 suurune eluruum. Põhja-Tallinna linnaosas asuva Kopli tn 88-38 korteriomandi on alghind on 17 300 eurot, korteriomandi reaalosaks on 25,8 m² suurune eluruum.

Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas asuva Vahtra tn 18a-107 korteriomandi alghind on 2200 eurot, korteriomandi reaalosaks on 60,4 m² suurune eluruum.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4641, 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Merko Ehituse aasta puhaskasum kasvas 36%, ettepanek maksta dividendiks 0,41 eurot aktsia kohta

14.02.2014 Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2013. aasta müügitulu ulatus 262,7 ning puhaskasum 10,4 miljoni euroni, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 5,5% ja 36,3%. Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendidena välja 7,26 miljonit eurot ehk 0,41 eurot aktsia kohta, mis annab 2013. aasta dividendimääraks 70%.

Neljanda kvartali müügitulu oli 64,9 ja puhaskasum 2,5 miljonit eurot, mis jäi mullusele alla tingituna eeskätt üldehitussegmendi tulemustest. Neljandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 48,6 miljonit eurot ning aasta lõpu seisuga oli teostamata tööde jääk 213,7 miljonit eurot.

„Meil on hea meel, et keerulises turuolukorras õnnestus meil tulemusi parandada ning kasumit kasvatada. Oma panuse on andnud ennetähtaegselt valminud insenerehituse objektid, aktiveerunud eratellijad ja korteriturg, samuti Lätis saadud uued ehituslepingud ja paranenud turupositsioon. Meie eesmärk on jätkuvalt pakkuda oma tellijatele paindlikke ja kvaliteetseid lahendusi nii väiksemate kui keerukate insenertehniliste objektide puhul,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

2013. aastal olid jätkuvalt suurimad ehitusmahud rajatiste ehitamises, kuid samas on oluliselt aktiveerunud projektide käivitamine eratellijate poolt – ligi pooled sõlmitud lepingutest olid seotud eratellijatega. Samas riigipoolsed tellimused näitasid aasta jooksul vähenemist, seda just välisvõrkude osas. Aasta müügitulude kasv võrreldes eelmise aastaga saavutati peamiselt üldehituse (+40,3%), kinnisvaraarenduse (+14,3%) ja teedeehituse segmendi (+9,6%) arvelt. Insenerehitussegmendi müügitulu vähenes mullusega võrreldes 16,6% eeskätt tulenevalt suuremahuliste ELi struktuurivahenditest finantseeritavate projektide lõpetamisest ja mahtude vähenemisest.

„Aasta kokkuvõttes valmistas pettumuse üldehitussegment, kus tugev surve marginaalidele toob kaasa suuremad riskid, mida meil kahjuks ei õnnestunud täielikult maandada ning mis realiseerusid eelkõige ühe töösoleva objekti puhul. Meie tütarfirmad rakendavad meetmeid, eesmärgiga vältida sarnaseid projektijuhtimise riske ja kahjumeid tulevikus,“ lisas Andres Trink.

2013. aasta jooksul müüs Merko kokku 263 korterit kogumaksumusega 28,3 miljonit eurot (käibemaksuta), mis ületab mulluse tulemuse (235 korterit ja 25,0 miljonit eurot). Aasta lõpu seisuga oli kontsernil aktiivselt müügis kokku 300 korterit, millest on valmis 36 ning ehituses 264 korterit. 2013. aastal käivitas kontsern Baltikumis 409 korteri ehituse, mida on ligikaudu 100 korterit enam kui eelmisel aastal.

Neljandas kvartalis olid suuremate objektidena Lätis töös Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustöid Marupes ja multifunktsionaalse kontserdikeskuse ehitustöid Liepajas, Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, Tondiraba jäähalli ehitus, samuti Vääna-Jõesuus ja Narva-Jõesuus vee- ja kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine ning Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine.

Vähese nõudluse ja investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete laenuaktiivsus väike

13.02.2014 Taavi Raudsaar

Ettevõtete rahastamisolukord oli 2013. aastal suhteliselt hea ja majapidamiste oma paranes. Tänu suurenenud ettevõttesisestele jooksvatele vahenditele, kogutud puhvritele, suurenenud laenuvõtmisvõimele ja pangalaenude baasintressimäärade madalale tasemele oli ettevõtete rahastamisolukord suhteliselt hea ega piiranud väga nende äritegevust ja investeeringuid. Tänu suurenenud sissetulekutele ja paranenud finantsseisule suurenes ka majapidamiste võime tarbida ja investeerida.

Vähese nõudluse ja investeeringute tõttu oli Eesti ettevõtete laenuaktiivsus möödunud aastal väike. Kesine nõudlus ning jätkuv ebakindlus edasise majandusarengu suhtes ei motiveerinud ettevõtteid põhivarainvesteeringuid märkimisväärselt suurendama. Kuna ettevõtete kasumlikkus püsis suhteliselt kõrge ja nende jooksvad tulud olid suuresti piisavad, et investeeringuid rahastada, oli vajadus ettevõtteväliste vahendite kaasamiseks väike.

Majapidamiste laenuaktiivsus on paranenud kindlustunde ja finantsseisu tõttu mõnevõrra suurenenud. Seda on märgata enim eluasemelaenude, aga väiksemal määral ka tarbimislaenude puhul. Uute väljastatud eluasemelaenude maht on alates 2013. aasta märtsist ületanud varasemate laenude tagasimakseid ning selle tulemusena suurenes eluasemelaenude portfell aastaga 0,9%. Uute tarbimislaenude maht on hakanud samuti kasvama, kuid kasv ei ole seni varasemate laenude tagasimakseid ületanud.

Ettevõtete ja majapidamiste laenukasv jääb ka lähiaastatel mõõdukaks. Laenukasvu toetab oodatav nõudluse ja investeerimisaktiivsuse kasv. Eesti Panga 2013. aasta detsembriprognoosi järgi suureneb ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud kodumaiste pangalaenude maht 2014. aastal 4% ja 2015. aastal 6%.

Intressikeskkond püsib laenuvõtja jaoks soodne. Kodumaistest hoiustest ja laenutagasimaksetest piisas 2013. aastal endiselt uute pangalaenude väljastamiseks. Hoolimata sellest, et uute pangalaenude intressimarginaalid on mõnevõrra kõrgemad kui paaril varasemal aastal, on ettevõtete ja majapidamiste intressikulud tänu väga madalatele baasintressimääradele väikesed.

Vt Majanduse Rahastamise Ülevaade 2014

Majanduse Rahastamise Ülevaade on kord aastas ilmuv väljaanne, milles Eesti Pank avaldab reaalsektori rahastamisvajaduse ja laenamise ülevaate. See hõlmab panga- ja liisingustatistikat, finantskontode analüüsi ning laenunõudlust ja -pakkumist.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Liit: lagunevate kortermajadega tuleb kiiresti midagi ette võtta

13.02.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul peavad omavalitsused tühjaks jäänud ja lagunevate kortermajadega midagi kiirelt ette võtma.

“Viivitamine on kurjast ja taoliste majade hulk mõnes paigas hirmuäratavalt suur – näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist asub Valga linnas 87. Lammutamisele peaks seal minema 69 kortermaja. Kohtla-Järvel on seis sama nutune: 42 kortermaja on hullus seisukorras,” viitas Mardi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hiljutisele uuringule. Uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – taolises piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Mardi toetab uuringus ühe lahendusena välja pakutud võimalust taolistes majades asuvate erastatud korterite sundvõõrandamiseks. “See võimaldaks seniseid elanikke piirkonnas paremas seisukorras olevatesse majadesse koondada ning tühjad räämas ahervared lammutada,” nentis Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Aldo Dapon lahkub aprillis E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe kohalt

13.02.2014 Tõnu Toompark

Aldo Dapon lahkub E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe ametikohalt tulenevalt juhatuse liikme lepingu lõppemisest 3. aprillil 2014. Daponi juhtimise perioodil on nii ettevõtte omakapital kui varade maht oluliselt kasvanud. Uue juhi leidmiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi ettevõtte juhatuse liige ja finantsdirektor Taavi Ojala.

„Üheksa aastat on pakkunud palju huvitavaid väljakutseid – oleme kogenud kinnisvarabuumi, nautinud majanduskasvu vilju ning näinud viimaste aastakümnete karmimat majanduskriisi. E.L.L. Kinnisvara on saanud hakkama mõlemas situatsioonis ning püsib täna majanduslikult tugeval alusel. Mul on olnud hea meel anda oma panus mastaapsete ärikinnisvaraprojektide arendusse, mis on edukad ja jätkusuutlikud ning mille toel on ettevõte tõusnud Baltikumi juhtivaks kinnisvaraarendajaks ja -omanikuks,“ ütles Aldo Dapon.

E.L.L. Kinnisvara on viimase üheksa aasta jooksul arendanud Riias Spice ja Spice Home, Leedus Vilniuses Panorama ning Šiauliais Saules Miestase kaubanduskeskused, Tallinnas Sõpruse Ärimaja ja Delta Plaza büroohooned ning Nordic Hotel Forumi.

„Tallinnasse planeeritud Panorama City kaubandus- ja meelelahutuskeskuse arendusprotsessi peatamine jaanuaris märkis ühe etapi lõppu nii minu kui ettevõtte jaoks. Tulenevalt ka juhatuse liikme lepingu lõppemisest lähiajal on õige moment edasi liikuda ja anda teatepulk üle ettevõtte järgmisele juhile uute arengusuundade väljatöötamiseks. Uut juhti ootab ees väga professionaalne ja töökas kollektiiv. Siinkohal tänan kogu E.L.L. Kinnisvara grupi ettevõtete töötajaid nende hea töö ja meeldiva koostöö eest,“ lisas Dapon.

„Nõukogu nimel tänan Aldot pikaajalise panuse eest ettevõtte arendamisse. Tema teadmised ja kogemused on aidanud meil edukalt käivitada ja arendada suuri kaubanduskeskusi Baltikumis. Ettevõtte omakapital on tema juhtimise perioodil kasvanud kolm korda ning varade maht enam kui viis korda ehk 300 miljoni euroni,“ ütles E.L.L. Kinnisvara nõukogu esimees Tõnu Toomik.

Ettevõtte nõukogu alustab lähiajal uue juhi otsimist, uue juhi leidmiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi ettevõtte juhatuse liige ja finantsdirektor Taavi Ojala.

E.L.L. Kinnisvara grupi ettevõtete 2013. aasta üüritulu ulatus ca 26,5 miljoni euroni ning plaanipäraseid tulemusi näitas nii kaubandus- kui bürookinnisvara sektor. Vilniuse Panorama, Riia Spice ja Spice Home, Šiauliai Saules Miestase ning Tallinna Viru Keskuse kaubanduskeskust külastas 2013. aastal kokku ligi 37 miljonit inimest ning kaubanduskeskuste kogukäive oli ca 365 miljonit eurot. Bürookinnisvara sektori 2014. aasta prognoos on positiivne, kuna kõikides E.L.L. Kinnisvara omandis olevates büroohoonete projektides on vakants täna nullilähedane.

10 nõuannet kinnisvara ostmisel

13.02.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvara soetamisel tasub olla tähelepanelik ostja ja eelnevalt täpsustada dokumentide ja vajalike lubade olemasolu. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse aseesimees Mart Saa toob välja 10 punkti, millele tasub eelnevalt vastused leida.

Tüüpilisemad ohukohad, millele tähelepana pöörata enne ostulepingu sõlmimist.

1. Kontrolli ja täpsusta üle, mis on ostetava objekti täpne suurus ehk ruutmeetrite arv. Maja puhul ka krundi suurus. Hea oleks samuti teada kortermaja krundi suurust ja piire.

2. Saa kinnitust objekti ametliku kasutusele võtmise aasta kohta.

3. Küsi näha objekti dokumentatsiooni. Eramajade puhul on aina olulisemaks tõusmas kasutusloa olemasolu. Kindlasti tasuks tutvuda ka maja projektiga ning uurida, kas majal on eriosade projekt olemas. Kui neid ei ole, siis püüa aru saada miks ei ole ja kes nende taastamise või saamise korda ajab? Korterite puhul tasuks veenduda, et siseseinte ümberehitusi ei ole tehtud või kui on, siis kas need on ka seadustatud.

4. Korteri puhul kontrolli korteriühistu kaudu kommunaalmaksete võlgnevuste puudumist.

5. Tasuks uurida kortermaja elanike üldist maksedistsipliini kommunaalkulude osas, sest palju võlglasi tähendab korterelamu majandamisel võimalikke raskusi ja maja üldseisukorra halvenemist.

6. Uuri, kas korteriühistu on laenu võtnud maja korrastamiseks ja kui on, siis kui suured on igakuised laenumaksed antud korteri osas.

7. Selgita välja millised on parkimisvõimalused kortermaja ümbruses ja kuidas need on reguleeritud majaelanike vahel.

8. Puitmaja korral tasuks selgitada ega ei ole infot majaseente/majavammi olemasolu kohta. Kas seda on üldse uuritud?

9. Notariaalsesse lepingusse pane kirja kõik ,milles ostja ja müüja omavahel kokku lepivad. Kui on müügiobjektil puudusi, siis tasuks kindlasti need kirja panna ning kelle peale jääb nende likvideerimise kohustus ja mis on selle tegevuse tähtaeg. Nii jääb ka vähem võimalusi segaduseks müüja poolt varjatud ja varjamata puuduste osas.

10. Notariaalse lepingu järgselt vormistage kindlasti ka objekti üleandmise-vastuvõtmise akt, kus kirjas üleandmise hetke mõõdikute näidud ning ka võimalikud puudused või muud kokkulepped edaspidiseks tegevuseks, kui neid võiks veel teha jääda.

Neil, kellele teema tundub keerukas ja võõras, on võimalik kasutada kinnisvarabüroode abi. Suur osa kinnisvara tehingutes toimuvadki kinnisvarabüroode kaasabil, nii peaks need nüansid iga professionaalne maakler juba enne objekti avalikku müüki panemist endale selgeks olema teinud.

Mart Saa

EKFL juhatuse aseesimees

LAAM Kinnisvara juhatuse liige

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Põllumajandusmaa rendihind maakondades

13.02.2014 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas. Üheski maakonnas ei ole rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.

2013. aastal oli hektari keskmine rendihind (koos maksudega) 39,5 eurot. Rendihinnad varieeruvad väga palju olenevalt nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub.

Rendile võetakse põllumajandusmaad nii tasuta kui ka üle 100-eurose rendihinnaga hektari kohta. Ehkki Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu disain ei näinud ette statistika tegemist maakondade kohta, on tarbijate suurest huvist tingituna olemasolevate andmete alusel hinnatud ka põllumajandusmaa rendihindu maakondades.

Statistikaamet küsitles ligi kaht kolmandikku põllumajandusmaa rendilevõtjatest. Kõige levinum kokkulepitud rendihind jäi 2013. aastal vahemikku 20–50 eurot ja üle 100 euro hektari eest maksti vaid 3% rendimaa puhul. Hind polegi nii madal, kui arvestada, et Eurostati esialgse hinnangu kohaselt langes Eesti põllumajandustootja reaaltulu töötaja kohta 2013. aastal võrreldes varasema aastaga 17%. See oli suurim langus Euroopa Liidus.

Kuigi põllumajandustoodangu väärtus on kasvanud, on kulud kasvanud veelgi enam.Põllumajandusministeeriumi andmetel avatakse tänavu PRIAs veel ka toetusõiguslike maade täiendav registreerimine, mis võib kasutatavat põllumajandusmaad juurde tuua ja seeläbi langetada ka ühise pindalatoetuse hektarimäära.

Väidetavalt pole harvad juhud, kui rendihinna kauplemisel kasutatakse argumendina seda, et kellegi tuttavale on Eestimaa teises otsas makstud kõrget hinda. Rendileandjad küsivad enamasti maksimaalselt kõrget hinda ja osa põllumehi paistab olevat nõus seda ka maksma. Siiski ei ole üheski maakonnas rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.

Maakondades jäävad hektari keskmised rendihinnad 34–50 euro piiresse. Erinev on olukord vaid mandrist eraldatud Hiiu- ja Saaremaal ning ka Läänemaal, neis maakondades ei ületanud hektari keskmine rendihind 27 eurot. 50 euroni ulatub keskmine rendihind ainult Tartumaal. Tartumaal makstakse hektari eest vähemalt 100 eurot 6% rendimaa puhul, mis on Eesti maakondade seas kõrgeim näitaja. Samal ajal Hiiu- ja Saaremaal, aga ka Põlva- ja Harjumaal jääb nii kalli rendimaa osatähtsus ühe protsendi piiresse.

Kui Eestis keskmiselt oli põllumaa hektari rendihind 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot, siis maakondades erines põllumaa hind 17 eurost Hiiumaal kuni 52 euroni Tartumaal. Püsirohumaa hind oli 21 eurost Hiiumaal kuni 41 euroni Viljandimaal. Kui reeglina on põllumaa hind püsirohumaa omast kõrgem, siis mõningates maakondades pöörab nõudluse ja pakkumise suhe hinnad vastupidiseks või võrdseks.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 17-20/02/2014

13.02.2014 Tõnu Toompark

Kolmel päeval 17-20/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“, mida viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Koolitus annab tervikliku ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest. See on hea ülevaade ja teadmistepagas kinnisvaratehingute tegemiseks.

Koolitusele on oodatud kõik suurema ja väiksema kogemusega kinnisvaramaaklerid. Samuti on koolitus heaks infoallikaks eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul tehinguid teha.

Koolitust viib läbi väga pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere. Evi Hindpere on mh raamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” koostaja ja käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” kaasautor.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Rikkaks üüriäris: Kas anda korterit üürile ettevõtte kaudu või eraisikuna?

13.02.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid. Samuti ei saa tulust maha arvata väljaüüritava korteri sisustuse soetamiseks tehtud kulutusi.

Tulumaksu tuleb deklareerida ja maksta iga-aastaselt.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole.

Ettevõttest üürileandjal on võimalik kuludesse kanda kõik väljaüüritava varaga seonduvad kulutused, sh kulutused sisustusele, remondile jms.

Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja eraisiku tarbimisse.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Vastuoluline Eesti kinnisvaraturg

13.02.2014 Tõnu Toompark

Möödunud aasta oli Eesti kinnisvaraturul märgilise tähendusega. MASU jätkas taandumist ning kinnisvaraturg tõusis väga kiirelt, kohati isegi üle ootuste suures mahus. 2013. aastat jäävad enim iseloomustama suur hinnatõus ja pakkumiste vähenemine, mis mõjutavad ka alanud aastat.

Tehingute hulk kasvas Eestis aasta jooksul 14,7%. Enim mõjutas turgu korterite aastane hinnatõus, mis oli Tallinnas 16,6%, Tartus 13,1% ja Pärnus 5,1%. Müüdud korterite keskmiste ruutmeetrihindade kasvu taga oli suur ostutuhin, mis tekitas mitmel pool aga müügipakkumiste vähenemise.

Enim arutelusid tekitab nüüd küsimus, kas kahanev pakkumiste hulk on soodne pinnas möödunud aastaga võrreldava hinnatõusu jätkumisele või muutub turg stabiilsemaks ja hinnad kasvavad mõõdukalt vaid korterite puhul, mille osas on see põhjendatud. Usun pigem viimase stsenaariumi võimalikusesse ning arvan, et 2014. aastal saab keskmisest hinnast olulisemaks tehingute hulka näitav number.

Tallinna ja Tartu kinnisvaraturgu toidab ränne

Eesti majandusedu on enim näha suuremates linnades ja lokaalsemates tõmbekeskustes, peamiselt aga siiski Tallinnas ja Tartus. See avaldub kõige muu kõrval ka kinnisvaraturul, sest inimesed, kes tööle saabuvad, soovivad kusagil ka elada. Nii ostetaksegi kinnisvara peale omatarbe palju ka investorite poolt, väljaüürimiseks.

Sellest lähtuvalt on kahel viimasel, aga eriti just 2013. aastal kiirelt ära ostetud suur hulk väiksemaid, heas seisukorras ühe- ja kahetoalisi kortereid eelkõige kesklinnast eemal ja „mägedel“. Just selliste korterite puhul saame rääkida suurimast hinnatõusust ja tekkivast defitsiidist.

On selge, et ränne suurtesse linnadesse jätkub, nõudlus väikeste korterite järele püsib ja müügipakkumiste hulk jätkab veel mõnda aega kahanemist. Kas see tähendab jätkuvat magalakorterite hinnatõusu? Vaadates praeguseid trende, siis vastus on pigem „ei“, sest selliste korterite soetajad on hinnatundlikumad. Juba praegu on näha, et tunnetusliku pakkumishinna piiri ületanud tüüpkorterid on jäänud portaalidesse seisma. Suurema üldpinnaga korterite puhul näeme kohati ka kerget allahindamist.

Seega jääb üldine hinnatõus mõõdukaks, ulatudes 10 protsendini ning on seotud pigem tehingutega uusarendustes ning unikaalsema ja miljööväärtusliku kinnisvaraga. Loomulikult annab oma osa ka inflatsioon. Hinnatundlikum ostjaskond pöörab pilgud enam ka linnaosade-asumite poole, mis seni on olnud ebapopulaarsemad ning kus hind on ka madalam.

Vastuoluline Eesti kinnisvaraturg

Vastukaaluks tõmbekeskuste positiivsetele arengutele on olukord paljudes väiksemates omavalitsustes ja endistes tööstuslinnades nukram, sest tööpuuduse tõttu on paljud inimesed lahkunud ning seetõttu pannakse aina rohkem kortereid müüki ja hinnad on langenud. Paraku näeme niisuguseid arenguid veel sel ja ka järgnevatel aastatel. Siin aitaks kindlasti tõhus regionaalpoliitika, aga ka tühjade majade lammutamine.

Siiski on näha ka positiivset. Näiteks Rakveres ja Viljandis on palju edukaid ettevõtjaid ja hoogne kultuurielu ning väljarändajate asemele kolib ka uusi elanikke. Neis linnades on suur nõudlus üürikorterite järele, samuti soetatakse suuremaid perekorterid ja eramuid.

Sel aastal jätkub ka Narva majanduslik areng ja tähtsuse kasv, linn on aina populaarsem venemaalaste seas. Seetõttu võib Narva kinnisvarahindade kasv veel tublisti üllatada.

Ja loomulikult ei saa unustada puhkusepiirkondi lääne-Eestis, kus alati ei olegi pidevat hinnakasvu, kuid nõudlus on see-eest konstantselt olemas. Hinnatõusud on neis piirkondades kõige aktuaalsemad hoopis puhkusekorterite üürimise puhul ning kui ilmad on soojad, siis võib hooajaline hinnatõus olla kuni 100%.

Üheksa korda mõõda ja siis lõika

Alanud aastat eristab mullusest eelkõige rahulikum kulgemine. Stabiilsemast turust juba rääkisin, aga lisaks sellele muutuvad inimesed taas ka valivamaks. Eks müügipakkumiste vähenemisel on selles oma osa ning väiksema valiku puhul tulebki enam kaaluda.

Palju küsitakse, et kas praeguste hindade puhul tasub üldse kodu osta või hoopis oodata. Kodu soetamine on väga emotsionaalne otsus ja tihti seotud pere suurenemisega, mille tõttu ütleksin, et küsimus pole ei õiges ega vales ajas, vaid oma võimaluste adekvaatses hindamises. Nagu juba vanarahvas ütles – üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

2013. aastal peatus majutusettevõtetes rekordarv turiste

12.02.2014 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2013. aastal 1,9 miljonit välisturisti ja üle miljoni siseturisti, teatab Statistikaamet. Turistide koguarv suurenes 2012. aastaga võrreldes 5%.

Välisturistid moodustasid sarnaselt eelmistele aastatele ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. 2013. aastal suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv varasema aastaga võrreldes 4%. 67% välisturistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Majutusettevõtetes peatus neist naaberriikidest saabunud turiste varasema aastaga võrreldes vastavalt 5%, 8% ja 14% enam. Rohkem turiste kui 2012. aastal saabus ka Leedust, Poolast ja Ukrainast. Paljudest Euroopa riikidest turistide arv aga vähenes. Samas Aasia riikidest saabunud turiste peatus majutusettevõtetes neljandiku võrra rohkem kui aasta varem.

2013. aastal peatus majutusettevõtetes esmakordselt üle miljoni siseturisti. Siseturiste oli 8% enam kui 2012. aastal. Üle poole majutusettevõtete teenuseid kasutanud siseturistidest oli puhkusereisil ja 28% tööreisil. Eelistatuim sihtkoht oli Tallinn, kus peatus 17% majutusettevõtetes ööbinud siseturistidest. 11% siseturistidest peatus Pärnu ja 8% Tartu majutusettevõtetes.

2013. aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 222 000 turisti, neist 140 000 välis- ja 82 000 siseturisti. Võrreldes 2012. aasta detsembriga oli välisturiste 7% ja siseturiste 4% rohkem. Välisturistidest ligi pool saabus Soomest, neljandik Venemaalt ja 6% Lätist. Detsembris pakkus külastajatele teenust 823 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 39 000 voodikohta. Täidetud oli 39% tubadest ja kolmandik voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot ning oli 2012. aasta detsembriga võrreldes kahe euro võrra kallim.

Majutamine, 2010–2013
Näitaja	2010	2011	2012	2013*
Majutatute arv	2 401 763	2 725 937	2 839 895	2 980 865
Eesti elanikud	837 811	918 018	966 376	1 040 735
väliskülastajad	1 563 952	1 807 919	1 873 519	1 940 130
Ööbimiste arv	4 700 680	5 399 392	5 544 537	5 734 033
Eesti elanikud	1 496 959	1 650 527	1 721 498	1 824 707
väliskülastajad	3 203 721	3 748 865	3 823 039	3 909 326
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	27	29	31	32