Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Colonna investorid ostsid Mustamäe tee 50 asuva kinnistu

18.02.2014 Tõnu Toompark

Colonnaga seotud investorid ostsid Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Mustamäe tee 50 asuva kinnistu. Kinnistul asub üks multiotstarbeline ärihoone, mille esimesel korrusel on tänavaäärsed kaubanduspinnad ning ülemisel korrusel kontoriruumid. Rendipinna suurus on 6 600m2. Tehingu hinda osapooled avalikustada ei soovi.

Colonna Kinnisvara juhatuse liikme Marek Õunamägi sõnul on Mustamäe tee 50 hea ärilise asukohaga multiotstarbeline hoone ning see sobib hästi Mustamäe tee piirkonna äri- ja ettevõtete kvartalisse. “Usume, et hoone mõningane vakantsus õnnestub lähiajal täita. Peale vajalike investeeringute tegemist saab hoonest stabiilne ja jätkusuutlik rendiobjekt.” lisas Õunamägi. Hetkel on hoone 6 600 m2-st vaba 620 m2 kolmandal korrusel asuvast büroopinnast.

Paralleelselt büroopindadega panustavad Colonna investorid ka elamuarendusse. Sel kuul alusatas Colonna Kinnisvara korterelamute müüki ja ehitust Lasnamäel Vana-Kuuli tänaval. Kokku on Lauluväljakust ühe kilomeetri kaugusel asuvasse “Liikuri 41” arendusprojekti planeeritud kuus korterelamut, millest esimene valmib 2015. aasta aprilliks.

Colonnaga seotud investorid on tänaseks ostnud Eestis üle 40 kinnistu ning valdav enamus neist on renditootlusega objektid. Kokku haldab Colonna Eestis üle 140 000 m2 renditavat pinda.

Colonna investorite viimane suurem tehing toimus möödunud aasta novembris, mil osteti Pärnu maanteel asuv Ajakirjandusmaja. Firma jätkab aktiivselt ka oma investoritele uute investeerimisotstarbega kinnistute otsimist.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinn hakkab parima haljastusega korteriühistuid premeerima

18.02.2014 Tallinn.ee

Korterelamute juurde suvehooajaks haljastuse rajamiseks käivitatud projekti Roheline õu raames antakse lisaks rahalisele toetusele käesolevast aastast välja auhind parima lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest.

Projekt „Roheline õu“ käivitati 2013. aastal. Esimesel aastal saadud kogemuse põhjal on projekti sisse viidud mõningad muudatused.

„Auhinna määramisega korteriühistule huvitava lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest tahame tõmmata avalikkuse ja teiste korteriühistute tähelepanu headele tulemustele linnaruumi ja korteriühistu õueala heakorrastamisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Johtuvalt asjaolust, et menetlustähtajad osutusid liiga pingeliseks, on tänavu taotluste läbivaatamise aeg pikem – taotlused tuleb esitada 14. juuni asemel 30. aprilliks. „Tänavu on ka taotlejaid ilmselt mullusest märksa rohkem,“ hindas Võrk.

Lisaks on käesolevast aastast võimalik taotleda toetust ka muru rajamise kõrval ka sambla tõrjeks. Senise nõude asemel lisada taotlusele haljastusprojekt koos asendiskeemi ja seletuskirjaga asemel tuleb sellest aastast taotlusele lisada kas asendiskeem koos seletuskirjaga või haljastusprojekt (sisaldab asendiskeemi ja seletusi).

Projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise korras reguleeritakse detailsemalt ka järelevalve korras tehtava kohapealse kontrolli korraldamist. Toetuse saaja peab teavitama oma asukohajärgse linnaosa valitsuse töötajat, kes esindab linnaosa hindamiskomisjonis, tööde valmimisest ja leppima kokku aja tehtud tööde paikvaatluse läbiviimiseks ja kontrollakti vormistamiseks. Linnavaraamet kontrollib enne toetuse väljamaksmist lisaks kulutuste tegemist tõendavatele dokumentidele ka järelevalve korras objektil kohapeal vormistatud kontrollaktis kajastatut. Kontrollakti edastamine linnavaraametile on linnaosa valitsuse ülesanne.

Mullu, projekti käivitamise aastal kasutasid projekti „Roheline õu“ raames haljastuse rajamiseks toetust 85 korteriühistut, kokku eraldati korteriühistute poolt deklareeritud kulutustest lähtuvalt haljastustoetusteks 31 317 eurot. Toetuse saamiseks esitatud 130 taotlusest 39 jäi rahuldamata.

Linnaosadest enim taotlusi laekus Lasnamäelt (35, toetati 20), järgnesid Kesklinn (30, toetati 23) ja Põhja-Tallinn (23, toetati 23). Lasnamäe 20 korteriühistule eraldati kokku 7335,60 eurot, Kesklinna 23 korteriühistule kokku 8011,30 eurot ja Põhja-Tallinna 23 korteriühistule 8411,73 eurot. Enim sooviti toetusraha kasutada puude, põõsaste, püsikute ja lillede ostmiseks, teenuste ostmiseks, hekkide rajamiseks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning muru rajamiseks vajaliku ostmiseks.

Projekti „Roheline õu“ kaudu toetab Tallinn korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud kogumaksumusest.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks, muru rajamiseks ja sambla tõrjeks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste tarvis teenuste ostmiseks.

Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel. See projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 904 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 95 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 36 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Maamaksu tuleb sel aastal tasuda ligi 58 miljonit eurot

18.02.2014 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet saatis eelmisel nädalal välja 125 800 paberil ja 179 178 elektroonilist maamaksuteadet, mille alusel kuulub tasumisele 57,7 miljonit eurot maamaksu.

Eelmise aastaga võrreldes on maksuteateid ca 2% rohkem, kuid maamaksu kuulub tasumisele peaaegu samapalju.

Maamaksu ei määratud ja maksuteadet ei väljastatud juhul, kui maksusumma ühe kohaliku omavalitsuse piires kokku on väiksem kui 5 eurot.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi märkis, et kuigi suuremad eksimused üleriigilise kodualuse maamaksuvabastuse rakendamisega jäid eelmisse aastasse, võib ka sel aastal mõne kohaliku omavalitsuste poolt ametile saadetud maamaksu andmetes ebatäpsusi olla.

„Seega kui maksumaksja hinnangul on andmed maksuteatel vigased – näiteks on arvestamata jäetud kodualuse maamaksu vabastus – palume andmete parandamiseks ühendust võtta kodualuse maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusega,“ selgitas Liivamägi.

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et vastavalt maamaksuseadusele peab maksumaksja, kes ei ole 2013. aasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, teavitama sellest 30 päeva jooksul maksu- ja tolliametit. Kõige mugavam võimalus maksuteate kättesaamiseks ja ühtlasi kontaktandmete täpsustamiseks on teha seda e-maksuametis/e-tollis.

Maamaksu tasumise tähtaeg tänavu on 1. aprillil. Maamaksu, mis ületab 64 eurot, võib tasuda kahes osas – vähemalt pool maamaksust tuleb tasuda 1. aprilliks, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja tolliamet kannab laekunud maamaksu täies ulatuses üle kohalikele omavalitsustele.

Liivamägi juhtis tähelepanu, et ka tänavu on maksumaksjal võimalus jätta tulumaksu tagastusest konkreetne summa maksu- ja tolliametile ka näiteks maamaksu katteks. „Ja kui deklaratsiooniga on kõik korras, siis tagastame ülejäänu tagastamisele kuuluva tulumaksu koheselt, mis tähendab, et enam ei pea seda aprilli alguseni ootama.“

Maamaksuteadetega seotud küsimuste puhul palume pöörduda maksu- ja tolliameti maamaksu infotelefonile 880 0816 või kirjutada maa@emta.ee. Maa maksustamise ja maksuvabastuste rakendamisega seotud küsimustega palume pöörduda maa asukohajärgse omavalitsuse poole.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Sester: maamaksuvabastuse laiendamine jätab inimestele täiendavalt kätte üle 1,5 miljoni euro

18.02.2014 Tõnu Toompark

IRLi ja Reformierakonna fraktsioonid andsid täna riigikogus menetlusse seaduseelnõu, mille kohaselt laieneb maamaksuvabastus liitsihtotstarbega maal elavatele inimestele ning kaasomandis oleva kinnistu puhul laieneb eelnõu järgi maksuvabastus igale omanikule eraldi, mitte enam ühiselt.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul jätab seadusmuudatus koduomanikele kätte täiendavalt üle 1,5 miljoni euro.

„Eelmise aasta algusest jõustunud maamaksuvabastus vabastab maamaksust elamumaa osas, kuid näiteks äripindadega majas elavatel inimestel tuleb maksta maamaksu ärimaa osa eest, olgugi et nad ei saa mingisugust tulu ega kasu majas paiknevast ärist. Kõrgem maksukoormus võib viia hoopis kinnisvara väärtuse langemiseni,“ rääkis Sester.

Sesteri sõnul ei pea eelnõu jõustumise järel äripindadega majas elavad inimesed enam ärimaa osa eest maamaksu tasuma senistes pindalalistes piirangutes kõikide sihtotstarvete peale kokku.

„Eelnõu teine pool puudutab ühis- ja kaasomandis olevat maad, mille puhul hakkab maksuvabastus kehtima tiheasustuses 1500 ruutmeetrit iga kaasomaniku kohta eraldi, mitte enam ühiselt kogu krundi peale. Sellega lõppeb olukord, kus kaasomanike ja korteriomandi omanike koheldi erinevalt,“ rääkis Sester.

Sesteri sõnul vähendab maamaksuvabastuse laiendamine inimeste eluasemega seotud kulutusi ja mõjub, nagu igasugune maksukoormuse vähendamine, positiivselt inimeste toimetulekule.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Päritud vara võõrandamisel saadud kasu maksustamine

18.02.2014 Tõnu Toompark

Käesolev selgitus puudutab tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 38 lg 1 kohaldamise võimalust olukorras, kus maksumaksja võõrandab pärimise teel saadud vara.

Selgituse eesmärgiks on välja tuua Riigikohtu 12.02.2014 otsuse nr 3-3-1-97-13[1] seisukohtade mõju maksuhalduri praktikale, mis puudutab pärimise teel saadud vara võõrandamise maksustamist.

Maksustamise praktika enne Riigikohtu otsust nr 3-3-1-97-13

Maksuhaldur lähtus seni praktikas pärandvara võõrandamisest saadu kasu maksustamisel asjaolust, et pärandvara saaja jaoks on soetamismaksumus null, st pärandvara müüjal ei ole võimalik kasu arvestamisel maha arvata pärandaja poolt pärandvara soetamisel tehtud kulusid (TuMS § 38 lg 1 näeb ette ainult maksumaksja enda poolt tehtud kulutuste arvessevõtmise [2].[3])

Näiteks olukorras kus isik võõrandas pärandina saadud kinnistu, loeti soetamismaksumuseks null ning kasu arvestati müügihinna ja soetamismaksumuse vahena, millest lubati maha arvata ka pärandvara vastuvõtmisega seotud kulud (nt riigilõiv, notaritasud).

Riigikohtu otsusest tulenevad seisukohad

Riigikohus asub oma lahendis seisukohale, et õigus vähendada vara võõrandamisest saadud kasu sama vara soetamismaksumuse võrra on tavaline varaline õigus, mis ei ole pärandaja isikuga lahutamatult seotud. Maksuõiguses puudub erisäte, mis välistaks soetusmaksumuse mahaarvamise õiguse ülemineku pärijale. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleb pärijat maksustada samamoodi nagu oleks maksustatud pärandajat, kui too oleks oma eluajal korteri võõrandanud.[4]

Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Riigikohus selgitab, et pärandaja isikuga lahutamatult seotud õiguslik tagajärg, mis ei ole pärijale ülekantav, on näiteks TuMS § 15 lg 5 punktis 1 sisalduv maksuvabastuse tingimus, et maksumaksja peab elamut või korterit kasutama kuni võõrandamiseni eluruumina. Kui pärija asub pärandina saadud kinnisasja kasutama viisil, mis ei vasta elukohana kasutamise tingimustele, siis kaotab ta õiguse seda kinnisasja maksuvabalt võõrandada. Sel juhul toimub maksustamine samamoodi nagu oleks toimunud siis, kui pärandaja oleks lõpetanud kinnisasja kasutamise elukohana. Isikuga lahutamatult seotud õigusega on tegemist ka siis, kui tulumaksuvabastus on antud ainult residendist füüsilisele isikule, kuid pärijaks on mitteresident või juriidiline isik.[5]

Riigikohus selgitab ka kinke ja pärandi teel saadud vara maksustamise erisusi. Kinke puhul on tegemist võõrandamistehinguga, mille tulemusena tekib võõrandajal kahju ning omandaja jaoks on vara soetamismaksumus null. Kinkelepingu korral ei saa kinkija soetamismaksumus kingisaajale üle minna, sest soetamismaksumuse mahaarvamise õigus lakkab võõrandamistehingu tulemusena olemast ja asendub kahjuga, mida kinkija saab arvestada väärtpaberitehingu korral TuMS §‑s 39 sätestatud tingimustel. Pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga.[6]

Kohtuotsuses on asutud seisukohale, et vara ostuhinda ja ostuga seotud kulusid tõendavad dokumendid tuleb esitada maksumaksjal. Pärandi vormistamise kulud tuleb liita soetusmaksumusele, sest nende kulude kandmine on pärandina saadud asja võõrandamiseks vajalik ja vältimatu.[7]

Maksuhalduri praktika pärandvara võõrandamise maksustamisel pärast Riigikohtu otsust

Riigikohtu otsuses toodud asjaolusid arvesse võttes lähtub maksuhaldur pärandvara võõrandamisel saadud kasu maksustamisel edaspidi asjaolust, et pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega ka soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga.

Eeltoodust tulenevalt on maksukohustuslasel õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud kui ka soetamismaksumus (TuMS § 38 lg 1).
Näiteks kui maksumaksja võõrandab pärandina saadud kinnistu ja esitab maksuhaldurile ka dokumentaalse tõendi pärandaja poolt kinnisasja soetamisel tehtud kulu kohta, siis loeb maksuhaldur kasu arvestamisel soetamismaksumuseks pärandaja poolt tasutud kulutuse (nt ostusumma). Lisaks saab pärija soetamismaksumusele liita ka pärandi vormistamise kulud. Mahaarvatavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kulusid tõendavate dokumentide esitamise kohustus on maksumaksjal (pärijal).

Kinkelepinguga võõrandatud vara korral maksustamise praktika ei muutu ning lähtutakse põhimõttest, et vara soetamismaksumus on null.

Veebruar 2013

[1] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13. Arvutivõrgus kättesaadav siit

[2] L.Lehis. Maksuõigus, 3. täiendatud ja muudetud trükk (2012),lk 187

[3] L.Lehis. Tulumaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 669.

[4] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 10

[5] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 11

[6] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 12

[7] Riigikohtu halduskolleegium 12.02.2014 otsus nr 3-3-1-97-13 p 14

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: Eluasemelaenude käive kerkis aastaga 25%

18.02.2014 Tõnu Toompark

Uute eluasemelaenude intressimäär langes Eesti Panga andmetel 2013. aasta lõpus 2,47% peale. See on üks viimaste aastate madalaimaid, kuid siiski mitte kõige madalam näitaja.

Madal intressimäär kerkivate palkade valguses viis tõusule eluasemelaenude käibe. 2013 IV kvartalis väljastati Eestis eluasemelaene 192 miljoni euro väärtuses. See on 25% aastatagusest rohkem, mis on enam, kui varasemate kvartalite laenukäibe kasv.

Madal intressimäär, kasvav uute eluasemelaenude käive ja kerkivad palgad ongi olnud kolm peamist tegurit, mis on hoidnud elamispindade – eelkõige Tallinna-Tartu korterite turul tehingute arvu kõrgel ja hinnad kiiresti kerkimas.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive aastate lõikes, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kolm ehitusvaldkonna seaduseelnõu saavad pika muudatusettepanekute tähtaja

17.02.2014 Tõnu Toompark

Riigikogu majanduskomisjon otsustas esmaspäeval teha täiskogule ettepaneku anda kolmele ehitus- ja planeerimise valdkonna mahukale seaduseelnõule pikk muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

„Tegemist on uute terviktekstidega, nendega tutvumine võtab kahtlemata aega. Kindlasti on siin ka mitmeid huvigruppe ja nende arvamusi ning ettepanekuid on majanduskomisjonile juba laekunud pärast eelnõude Riigikokku jõudmist. Sellest ka ühe kuu pikkune ettepanekute esitamise tähtaeg,“ ütles majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

Majanduskomisjonis toimus esmaspäeval eelnõude sisu üle elav arutelu, see puudutas näiteks detailplaneeringuid, kinnisvaraomaniku või tarbija huvide kaitset, ehitusjärelevalve regulatsiooni ja selle järelevalve kvaliteeti, ehitiste kasutuslubade küsimusi, sanktsioone ebaseadusliku tegevuse eest, kohaliku omavalitsuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tehnilise järelevalve ameti rolli ehituse ja planeerimise valdkonnas. Majanduskomisjoni liikmete tõstatatud teemad puudutasid ka väga erinevaid tahke antud valdkonnast nagu elektritööd, erateede avalik kasutamine, kõnniteede hooldus ja muu taoline.

Riigikogu majanduskomisjonile seaduseelnõusid tutvustanud ja arutelus osalenud justiitsminister Hanno Pevkur selgitas, et justiitsministeerium on seaduseelnõusid ette valmistatud ligi kolm aastat ning protsessi on olnud kaasatud üle 70 osapoole.

Mahukate terviktekstide väljatöötamise eesmärk oli tuua ehituse ja planeerimise senine regulatsioon ühte tervikusse. Kolm seadust peaks kava kohaselt jõustuma 1. juulist 2015. aastal.

Majanduskomisjon otsustas esmaspäeval saata ehitusseadustiku eelnõu (555 SE), planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu (572 SE) täiskokku esimesele lugemisele 25. veebruaril ja tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. märts.

Eelnõude väljatöötamisele eelnes kodifitseerimine ja eelnõude kirjutamisel analüüsiti ka paljude teiste riikide vastavaid regulatsioone. Ehituseadustik koondab ühte mitmed ehitisi puudutavad valdkonnad nagu üldehitised, elektripaigaldised, sideehitised, survetorustikud ja -anumad, raudteerajatis ning seda teenindavad rajatised, lift, köistee ja muud tõsteseadmed, teed, ehitised avalikus veekogus ning riigikaitselised ja julgeolekuasutuse ehitised. Lisaks on seadustikus reguleeritud nõudeid energiatõhususele ning ehitise kaitsevööndile, ühitatud järelevalve ja vastutuse sätteid. Samuti täiendatakse või tuuakse täiesti uuena seadustesse sisse hea ehitustava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning asjatundlikkuse põhimõtted.

Seaduseelnõude väljatöötamise protsessist on avaliku ülevaate esitanud eelnõude ettevalmistamise eest vastutanud justiitsministeeriumi nõunik Sandra Mikli, kes samuti esmaspäeval majanduskomisjonile eelnõusid tutvustas. Eelnõude väljatöötamise ja huvigruppide ettepanekute kohta saab infot siit: https://ajaveeb.just.ee/planeerimisseadusjaehitusseadus/?author=5

Ehitusseadustik on ligi 50 lehekülge, planeerimisseadus ligi 60 lehekülge, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ligi 30 lehekülge pikad. Kolme eelnõu seletuskirjade maht on kokku 400 lehekülge.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tartu linn jagab restaureerimistoetusi

17.02.2014 Tartu.ee

Restaureerimistoetuse andmise projekt jätkub ka sel aastal, taotlusi oodatakse hiljemalt 1. märtsiks.

Restaureerimistoetust on võimalik taotleda miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud ehitiste arhitektuursete originaaldetailide restaureerimiseks ja autentseks taastamiseks. Arhitektuursed originaaldetailid on: aknad, välisuksed, nende piirdelauad, luugid, fassaadikaunistused, varikatused, verandad, rõdud, trepid, katusetornid, erkerid ja dekoratiivsed piirdeaiad jms. Toetusobjektiks ei ole interjööridetailid, katuse- ja fassaadikatted ning hooldustööd jms.

Restaureerimistoetuse suurus on viimase kolme aasta keskmisena olnud 25% detaili restaureerimistööde kogumaksumusest, toetuse maksimaalse suuruse määrab eelkõige esitatud taotluste arv. Maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 3200 eurot. Toetus antakse käesolevaks aastaks.

“Restaureerimistoetuse eesmärk on soodustada miljööväärtuslike objektide autentsete detailide säilimist ja taastamist, et hoida miljööväärtuslike hoonestusalade ajalooliste hoonete arhitektuurset väärtust ning omapära. Kaduma läinud ajastukohaseid detaile on võimalik taastada algse projekti, ajalooliste fotode või inventariseerimisjooniste alusel,” rääkis kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Ave Elken. “Restaureerimistoetuse andmise projekti raames on 12 aasta jooksul toetust kasutanud 274 maja kogusummas 420 237 eurot.”

Restaureerimistoetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus koos lisadega (kaks hinnapakkumist, fotod, tööjoonised jms) kultuuriväärtuste teenistusele (Küüni 5, 3. korrus, tuba 320, vastuvõtuajad E 15-18 ja K 8-10, telefon 7361317). Avalduse vorm on olemas nii Tartu linna kodulehel kui ka osakonnas.

Kõigil taotlejatel palume kindlasti eelnevalt tutvuda restaureerimistoetusi puudutava infoga linna kodulehel (www.tartu.ee/aeo -> Asjaajamisjuhised -> Restaureerimistoetus). Ka taotluse vormi leiab samast.

Tartu miljööväärtuslike hoonestusalade ja miljööväärtuslike üksikobjektidega saad tutvuda siin: https://www.tartu.ee/index.php?no_cache=7cf1db0693b0ad0c360a00b11761c45945&lang_id=1&page_id=950

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Riigi Kinnisvara AS otsib Narva-1 piiripunkti ehitajat

17.02.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Narva kesklinnas asuva Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimistööde rahvusvahelise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 31. märtsini. Ehitustegevusega on plaanis alustada kevadel ning piiripunkti ehitustööd tuleb lõpetada selle aasta lõpuks.

Ehitustööde eesmärk on muuta piiriületus Narva ja Ivangorodi piiripunktides inimeste jaoks kiiremaks ja mugavamaks. Piiri läbilaskevõime suureneb aasta lõpuks poole võrra ja sellega saavutatakse piiripunktide kesklinnalist asukohta arvestades maksimaalne läbilaskevõime.

Piiripunkt Narva-1 koosneb kolmest terminalist – sõiduautode ja busside, jalakäijate ning veoautode terminalist. Piiripunktis on kaks sõidurada bussidele, kaks rada sõiduautodele ja neli rada jalakäijatele. Terminalihooned rajati 1990ndate esimeses pooles ning on amortiseerunud.

Piiripunktide ressurss on kasutatud täielikult vaid siis, kui mõlemal pool piiri asetsevate piiripunktide läbilaskevõime on võrdne. Täna on Ivangorodis eraldi busside terminal ja bussireisijaid on võimalik teenindada neljal rajal, kuus rada on sõiduautodele ning kuus rada jalakäijatele. Ehitustööde käigus on plaanis mõlema piiripunkti infrastruktuuri võimaluse piires ühtlustada.

Narva-1 piiripunkti ehitustööd muudab keerukaks selle kesklinnaline asukoht, mida piirab ühelt poolt ajalooline Narva bastion ja teiselt poolt linnusepark. Piiripunkti vahetus läheduses on linna peaväljak ja elumajad. Osa rajatisi on muinsuskaitse all ning laiendustöid on võimalik teha üksnes olemasoleva piiripunkti piires.

Ümberehituse käigus lammutatakse 500 ruutmeetrine jalakäijate terminal ja selle asemele ehitatakse uus 1468 ruutmeetrine kaasaja nõuetele vastav terminalihoone.

Ehitustööde ajal on tagatud sujuv piiriületus, sellegi poolest tuleb inimestel arvestada ehitustöödest tingitud logistiliste muudatustega ja varuda piisavalt aega piiriületuseks.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalvejuhi Rando Kruusmaa sõnul on Narva piiripunkti renoveerimist kaua oodatud. “Narva piiripunkt on oluline värav Eestisse ja Euroopasse ning ehitustööde lõppedes saab see tänapäevaseks ning piiriületajatele mugavaks teeninduskohaks. Vähemoluline pole ka heade töötingimuste loomine piirivalvuritele ja tollitöötajatele, et inimesed tahaks meile tööle tulla ning teenindus sujuks tõrgeteta,” ütles Kruusmaa.

Narva-1 piiripunkt rekonstrueeritakse regionaalministri valitsemisalast koordineeritava Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 vahenditest. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot.

Riigihange „Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimis- ja ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 149666. Pakkumiste esitamise aeg on 31. märts 2014 kell 13.00.

Ettevõtjad ei soovi enam pikki ja kalleid üürilepinguid

17.02.2014 Fred Linnukütt

Mitmetes Tallinna büroo-, tootmis- ja laohoonetes hakkavad lõppema kallid tähtajalised üürilepingud, mis on sõlmitud aastatel 2004-2006. Üürnikud on asunud otsima senisest soodsamaid hindu ja kvaliteetsemaid ruume.

Kuna ettevõtete jaoks hakkavad vanad, enamasti nõukogude-aegsed hooned ammenduma, on nad aegsasti asunud otsima uusi kaasaegseid ruume. Olemasolevate pindade omanikud teavad seda ning pakuvad lahenduseks ruumide renoveerimist ja tehnosüsteemide uuendamist. Samuti ollakse valmis senistele üürnikele vastu tulema hinnas. See ei anna aga siiski alati uute ruumide mõõtu välja. Turg pakub täna juba palju enamat – kaasaegseid tehnosüsteeme, avaramaid ruume ja vaadet ning keskkonnasõbralikumat lähenemist hoonete kütte- ja jahutussüsteemidele.

Aastatel 2004-2006 sõlmitud tähtajalised üürilepingud on märgatavalt kõrgemate tasudega, kui täna saada olevate uute ruumide pakkumishinnad. Kuna lepingu ennetähtaegne lõpetamine toob kaasa üürnikule väga suured trahvid, kasutavad nad järele jäänud aega uue koha otsimiseks ja planeerimiseks. Paljudel arendajatel on kinnistuid, kus on võimalik pakkuda igale kliendile just tema soovidele vastavat lahendust. Selline protsess võtab aega kuni 18 kuud.

Kümneaastased tähtajalised lepingud on nüüd pigem erand kui reegel. Üürnikud ei soovi end kiirelt muutuvas ühis- ja keskkonnas ühe üürileandja või kohaga liialt pikalt siduda. Lepingud sõlmitakse enamasti põhimõttel 5+5 aastat. Büroode puhul ei ole erandlik ka kolmeaastane leping.

Pinnad, kust ära kolitakse, asendatakse kas uute hoonetega või üüritakse neid välja soodsamat hinda otsivatele alustavatele ettevõtetele. Hiljem lähevad samad hooned aga kapitaalremonti, mille järel jõuavad need uuesti üüriturule, pakkudes kvaliteetset, samas soodsamat hinda.

Artikli allikas on
Uus Maa

Elamispinna soetamisel veenduge, et ehitisel oleks kasutusluba

17.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet paneb inimestele südamele, et elamispinna soetamisel on oluline jälgida, et ehitisel oleks kindlasti ehitusprojekt, ehitusluba ja kasutusluba. Kasutusloa olemasolu või puudumine võib näiteks osutuda vägagi oluliseks, kui ehitis on näiteks kindlustatud ja sellega juhtub mingi õnnetus.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Erki Korpi sõnul paljud kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. See tähendab, et kasutusloa puudumine võib osutuda argumendiks, miks kindlustusandja võib kahju hüvitamisest keelduda. Kasutusloata hoonet ei oleks võinud ju üldse kasutada ning seega ei oleks võinud tekkida ka õnnetust, mille põhjustas näiteks ebaõigesti paigaldatud elektrisüsteemi kasutamine.

„Kasutusloa väljastamisel on ehitusjärelevalve organil kohustus kontrollida ehitise vastavust mitte ainult ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, vaid andma hinnangut ka sellele, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel on kooskõlas teiste ülejäänud õigusnormidega,“ selgitab ameti juhataja asetäitja Erki Korp.

„Kindlasti peaks kasutusloa olemasolu või puudumine olema eelkõige teada ehitise omanikule või selle omandajale, oluline on veendumus, et ehitis vastab ohutusnõuetele,“ rõhutab Korp ja lisab, et Ehitisregistrist – www.ehr.ee on antud infot võimalik teada saada. „Päringu esitamine Ehitisregistrisse on väga lihtne, sisestate teid huvitava ehitise aadressi ja mõne hetke pärast kuvatakse ekraanile kõik selle hoone või ruumiga seotud informatsioon, seega nähtub ka, kas toimunud tegevused on seaduslikud või mitte. Samuti saab infot küsida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti telefonil 6404375.

Korp lisab lõpetuseks, et kasutusloa puudumine ei takista kinnisvaratehingute vormistamist, kuid inimesed võiksid korteri või eramu soetamisel paluda notaril tehingu lepingusse lisada kasutusloa olemasolu või selle puudumine. „Loomulikult peaks ehitisel olema kasutusluba,“ toonitab ta.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kinnisvarakool: Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 19/02/2013

17.02.2014 Tõnu Toompark

Kolmapäeval 19/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi Remax Central’i juhatuse liige Ruth Tõniste.

Kinnisvarakoolitus käsitleb ärikinnisvara vahendamise nüansse, annab nõuandeid ärikinnisvara turu iseärasuste kohta.

Koolitus on suunatud inimestele, kes soovivad saada (ärikinnisvara) maakleriks, laiendada silmaringi või tunnevad muud huvi kinnisvaraturu vastu.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub kolmapäeval 19/02/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Väikeste korterite hinnatõus on tormiline

17.02.2014 Tõnu Toompark

Madalad intressimäärad, kerkiv eluasemelaenude käive ja kasvavad palgad on viinud Tallinna korteritehingute hinna tõusule. 2014 I kvartali esialgsete andmete baasil on korteritehingute aastane hinnatõus 17,3%. Oluliselt suuremal määral on tõusnud väikeste korterite tehinguhind, keskmisest vähem on kasvanud suuremate korterite keskmine hind.

Kõige enam on kasvanud väga väikeste korterite hinnad

Maa-ameti statistika alusel on raketina taeva suunas sööstnud väga väikeste ehk kuni 30-ruutmeetriste korterite hinnad. 2013 IV kvartali andmetel pisikeste korterite tehinguhinna aastane kasv 26%. 2014 I kvartali esialgsete andmete baasil aga koguni 35%.

See on hinnatõus, mis saab väljendada ainult ajutist anomaaliat. Ei ole vähemalgi määral mõistlik eeldada taolise hinnatõusu jätkumist pikema aja jooksul.

Suuremate korterite hinnad on kasvanud oluliselt vähem

Pisut suuremate ühe- ja kahetoaliste ehk 30- kuni 55-ruutmeetriste Tallinna korterite hinnad on aastaga kasvanud 17-20%. See on samuti hinnatõusu määr, mis on üle Tallinna keskmise.

Tallinna keskmisest vähem on kasvanud suuremate kahetoaliste ja sellest veel suuremate korterite keskmised hinnad. Üle 55-ruutmeetriste korterite keskmine hind on kasvanud „ainult“ 12%.

Hinnatõusu taga on kerkinud palk

Üks oluline tegur, mis on kasvatanud just eelkõige väiksemate korterite hindu on kerkinud keskmine palk. Eesti keskmine palk on kasvanud tempos, mis on järjest enamatel inimestel võimaldanud hakata mõtlema kodu soetamise peale. Kõrge tehingute arv näitab, et neid mõtteid viiakse ka ellu.

See on suurendanud eelkõige väiksemate korterite nõudlust ja kasvanud ostjate hulk omakorda on survestanud hindu kiirelt kerkima.

Väike ja odav korter on investorite lemmik

Väikeste korterite hinnatõusu taga on ka investorid. Madala hinnaga väike korter on see, mida investoril on lihtsam soetada. Odavamate korterite üüriturg on väga aktiivne ja korteri väljaüürimisega probleeme ei ole.

Väga väikeste ühetoaliste korterite ja ühiselamutubade aastase üüri ja ostuhinna suhe küündib isegi 15 protsendini, mis suuremate korterite puhul on kättesaamatu tootlusemäär.

Nii on väga väikeste korterite turul investorid täiendavalt nõudlust suurendamas ja selle läbi hindu tõususuunas ajamas.

Hinnatõus peab rahunema

Korterite hinnad on kerkinud sedavõrd kiiresti, et hinnatõus peab rahunema. Vastasel korral jooksevad hinnad tarbijate ostuvõimaluse eest ära.

Eelkõige peavad hinnatõusuhoo maha võtma väikesed korterid. Suuremate korterite 12-protsendiline hinnatõus on kõrge, kuid siiski veel ratsionaalselt põhjendatav.

Eesti ja Tallinna korterite aastane hinnatõus võiks mõistlikku 5-8% vahemikku jõuda käesoleva 2014. aasta jooksul. See tähendaks, et korterite hinnad jäävad koduostjatele veel kättesaadavale tasemele. Mõistlik korterite hinnatase omakorda võimaldab hoida tehingute arvu piisavana, et tagada likviidne korterite turg.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ajaloorubriik: Eesti oma relvatehase lugu

17.02.2014 Jaak Juske

Kalamaja asumi põnevas militaarajaloos on ka relvatehase peatükk.

Kalamaja piirl asuva Arsenali eelkäijaks on 1910. aastal Erika 4 asutatud elektromehaanika tehas, mis toimis Vene Admiraliteedi arsenalina.

Aastatel 1920-1940 kandis relvatehas nime Varustuse Valitsuse Ühendatud Töökoda ja allus otse sõjaministeeriumile. Tehas hoidis korras ja arendas Eesti olemasolevat relvastust, valmistas püstolkuulipildujaid, täpsuspüsse, soomusautosid, käsigranaate, gaasimaske, tankitõrjemiine, suurtükilasemoona, optilisi vahendeid, padruneid ja relvade osi.

Teise maailmasõja eel moderniseeriti arsenali sisseseade põhjalikult. Eesmärgiks oli toota aastas 20 miljonit püssipadrunit ja 270 000 mürsku.
Töölisi oli tehases 1939. aastal kokku 460.

1941. aasta augustis viidi tehase moodsamad seadmed ja arhiiv Venemaale. Pärast sõda asus hoonetes nõukogude meresuurtükiväe arsenal nr 3. See tegeles peamiselt laeva- ja rannasuurtükkide, hiljem ka rakettide ning relvade optika- ja elektrooniakseadmete hoolduse ning remondiga.

Tänapäeval tegutseb vanas tehases AS E-Arsenal, mis täidab kaitseväe tellimusi. Samal ajal on aga Arsenali piirkond saamas uut funktsiooni.

Koostamisel on korraga kaks planeeringut. Linnaplaneerimisameti poolt heakskiidu saanud esialgne visioon näeb ette Erika ja Tööstuse tänava nurgal asuvate vanade Aresenali tööstushoonete rekonstrueerimise ärihooneks koos suure ühekorruselise juurdeehitusega. Pinda oleks uues ärikeskuses 3600 ruutmeetrit.

Kinnistul on ruumi tulevikus ka kortermajade ehitamiseks. Kõrvalkinnistu, Erika 4a detailplaneeringu eskiis näeb aga ette, et sealne vana tellistest veetorn saab klaasist ülemise osa ja ehitatakse üheksa korrusega elamuks. Veetorni külge ja kõrvale ehitatakse lisaks kaks uut kortermaja.

Uhked tellistest vanad kortermajad Erika ja Kopli tänava ristil Arsenali ala kõrval on aga pärit Esimese maailmasõja eelsest ajast ning olid algselt mõeldud Peeter Suure merekindluse üleajateenijate linnakuks.

Fotol Arsenali peahoone Erika tänava ääres.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

SEB: Hinnatõusul toss väljas

15.02.2014 Tõnu Toompark

„Inflatsioon Eestis on alanenud taas uuele rekordmadalale tasemele, olles jaanuaris vaid 1,1 protsenti aasta baasilt. Hinnatõusu aeglustumine on olnud laialdane. Kõige enam on mõju avaldanud muidugi elektri hinna tõusu mõju välja lülitumine inflatsioonist, pärast seda enam kuigi palju inflatsiooni järele ei ole jäänud.

Eluasemekulude tõus jaanuaris oli vaid 0,4 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Nii madalat eluasemekulude tõusu on Eestis nähtud väga harva, ajalooliselt on eluasemekulud alati olnud üks peamisi inflatsioonivedureid. Ka ilma eluasemekuludeta on hinnatõus väikeseks vajunud. Kõigis suuremates kulugruppides on hinnatõus märgatavalt aeglustunud, võrreldes eelmise aasta esimese poolega, sh näiteks toidu ja riietuse osas.

Kuna toit moodustab nii suure osakaalu tarbija ostukorvis ning on eelmise aasta keskmisest suurema hinnatõusu tagajärjel veelgi oma osakaalu suurendanud, 23,8 protsendile tarbimiskorvist, siis oli toidu hinna tõusul inflatsioonile jaanuaris panuse mõttes kõige suurem mõju, 0,6 protsendipunkti kogu 1,1 protsendisest inflatsioonist.

Ühena vähestest on jaanuaris toidu hinnatõus veidi kiirenenud. Laialdast inflatsiooni aeglustumist on soodustanud jätkuvalt alanenud kütuse hind, mis ka eraldi võttes oma suure panuse inflatsiooni alanemisse annab. Niikaua kuni kütuse hind samal tasemel püsib, jääb inflatsioon ka edasi väga madalaks. Kõige enam kallinenud kulutusteks on jaanuariks järele jäänud üsna ebatraditsioonilised valdkonnad, mis kogukulutustest moodustavad üsna väikese osa – alkohoolsed joogid, tervishoid ja söömine väljaspool kodu. Meie inflatsiooniprognoos 2014. aastaks jääb alla 2 protsendi.

Inflatsiooniline keskkond tundub olevat jäänud 2013. aastasse ning 2014. aasta on selgelt disinflatsiooniline keskkond. Seda soodustavad jätkuvalt kahanevad impordihinnad. See peaks majanduskasvu kosumisele olema igati tervitatav ja parandab muuhulgas Eesti tarbijate reaalset ostujõudu, kuna palkade tõus jätkub. Palkade tõus on ka peamine põhjus, mis inflatsiooni Eestis üldse üleval hoiab ning seda veidi kõrgemal kui Euroalal. Üldises plaanis on Eesti inflatsioon alanenud koos Euroala inflatsiooni aeglustumisega, mis jaanuaris oli 0,7 protsenti. Euroopas ollakse isegi kasvavate deflatsioonihirmude küüsis. Kuigi paistab, et mitte niiväga Euroopa Keskpank, kes eile siiski väga madalale inflatsioonile vaatamata intressimäärasid ei alandanud ega mingeid muid uusi meetmeid välja ei kuulutanud.

Vahest ehk muuhulgas ka seepärast, et Eurotsooni majandus endast viimastel andmetel elumärke on ilmutanud, mis deflatsiooniohule vastu töötama hakkavad. Positiivseid uudiseid on tulnud Eurotsooni tööstussektorist, kus tööstuse ostujuhtide indeks PMI näit oli jaanuaris kõrgeim alates 2011. aasta maist ning see kasvas kõigis neljas suuremas Eurotsooni riigis, välja arvatud Prantsusmaa. Sealhulgas tulevad positiivsed uudised ka kriisiriikide majandustest, nagu Kreeka, mille tööstussektori indeks näitas esmakordselt kasvu pärast 2009. aastat. Kiirenevat majanduskasvu on näidanud eelmise aasta viimases kvartalis muuhulgas Hispaania, aga meile lähemalt ka Leedu. Ostujuhtide indeksi koostajad on väitnud, et julgustav aasta algus Eurotsooni ostujuhtide indeksis viitab 0,5 protsendilisele majanduskasvule Eurotsoonis esimeses kvartalis. Eestile heaks uudiseks on sama tööstussektori ostujuhtide indeksi tõus ka Rootsis, mis jaanuaris märgatavalt paranes.

Aga et mitte kõik ka liiga roosiline ei paistaks, siis annab endast aeg-ajalt ikka ka nurga taga hiiliv finantskriisi oht endast märku. Siiani on turbulents piirdunud haavatavamate riikidega arenevatel turgudel. Samas võib aga arenevatel turgudel toimuv valuutade järsk odavnemine mõju avaldada ka arenenud riikide majandustele. Järsk valuutade langus on tabanud arenevaid riike Türgist Brasiiliani, kes oma maksebilansside seisude poolest olid kõige haavatavamad, kui globaalse rahatrüki koomaletõmbamise tõttu raha neist välja voolama hakkas. Raha väljavool arenevatest turgudest kiirenes veelgi, kui sai teatavaks Hiina tööstustoodangu kehvad näitajad jaanuaris, mis indikeerisid esmakordselt langust. Pihta on saanud ka Vene rubla. Valuuta devalveerumine tähendab aga nende riikide jaoks seda, et vastupidiselt muule maailmale, tuleb neil silmitsi seista inflatsioonihüppega.

Mida see turbulents Eesti jaoks tähendada võiks? Otseselt see Eestit ei puuduta. Maksebilansiga on Eestis viimasel ajal asjad korras olnud, jooksevkonto defitsiit on väike, kuuma raha siia voolanud ei ole (ega ka mingit muud sorti välisraha, mis märkimist vääriks), mis siit kiirelt põgeneda võiks. Kaudseid mõjusid võib veidi olla, kuna me Venemaale suhteliselt lähedal asetseme. Vene rubla odavnedes on Eesti eksportööridel Vene turule kallim eksportida (kui midagi peaks veel eksportida olema lisaks kehtestatud ekspordipiirangutele Venemaa poolt), Venemaal tekkiv inflatsioon tekitab nende majandusele veel täiendavaid raskusi lisaks juba olemasolevatele struktuursetele probleemidele ning Vene turistidel on kallim tulla Eestisse turismireisile. Ja veel kaugema ringi mõjud võivad tulla läbi arenenud riikide, kui turbulents ka sinna kanduma peaks. Esialgu paistab mõju neile siiski tagasihoidlik olevat või suisa positiivne.

Aga pole halba ilma heata. Soodus hetk on tekkinud Eesti inimestele turismi- või ka ärireisiks juba mainitud odavnevate valuutadega riikidesse. “So, why not go for it“.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik