Teletorni naabrusse kavandatakse restoranihoonet

Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta homsel istungil vastu teletorni naabrusse restoranihoone rajada võimaldava detailplaneeringu.

Kloostrimetsa tee 58b kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on kavandatud 0,27 ha suurusele planeeringualale kuni 3-korrune toitlustushoone – 90 istekohaga restoran-kohvik.

Detailplaneeringu koostas arhitektibüroo Heiki Taras OÜ. Peale vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Pirita Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Planeeritud maa-ala on hoonestamata. Kloostrimetsa tee 58b kinnistu on tihedalt kaetud valdavalt mändidest koosneva kõrghaljastusega. Lähtudes planeeritava maa-ala kontaktvööndi hoonestusest on planeeringuga ettenähtud hoone maht arhitektuurselt piirkonda sobiv ning hoone paigutamisel on lähtutud olemasoleva haljastuse paiknemisega.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 17. augusti 2011 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Pirita Linnaosa Valitsuses 5. kuni 14. septembrini 2011 ning 14. septembril 2011 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu. Detailplaneering on Pirita linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Astangule kavandatakse uut elamukvartalit

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks Astangu tn 7 kinnistu detailplaneeringu, mis võimaldaks ehitada alale korterelamud, ärihooned ja lasteaia.

Astangu tn 7 kinnistu detailplaneering annab võimaluse rajada 8,88 ha suurusel planeeringualale kokku 16 kolme- kuni kaheksakorruselist korterelamut, ühe ühekorruselise ja kaks kuni viiekorruselist ärihoonet ning eralasteaia.

Planeeritav maa-ala paikneb Haabersti linnaosas Väike-Õismäe vahetus läheduses Astangu elurajooni äärealal. Ala on hoonestamata, haljastatud ja juurdepääsuga Astangu tänavalt. Astangu tn 7 kinnistu on hooldamata, kohati võsastunud, liigniiske, valdavalt lehtpuude ning üksikute okaspuudega. Planeeringuala idapoolsesse ossa jääb Järveotsa oja.

Planeeringuala kontaktvöönd on ühistranspordiga hästi varustatud, monofunktsionaalne valdavalt 5-, 8- või 14-korruseliste elamutega hoonestatud piirkond.

Planeeringulahendus vastab Tallinna üldplaneeringule, mille kohaselt on planeeritava ala Astangu tn poolse osa juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jm ning ülejäänud osas on tegemist reservalaga, mis oli reserveeritud hoonestamiseks tulevikus. Ala läbib ida-lääne suunaline rohekoridor.

Planeeringus kavandatud lahendus haakub ümbritseva piirkonna arhitektuurse ilmega ning hea ühistranspordiühendusega ja sotsiaalse infrastruktuuri objektidega varustatud piirkond sobibki kõige paremini just korterelamute ja ärihoonete ehitamiseks.

Polüfunktsionaalse piirkonna loomiseks on alale kavandatud nii äri-, elu- kui ka sotsiaalfunktsiooni kandvaid hooneid – see on oluline turvalisuse aspektist, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Monotoonsuse vältimiseks on kruntidele planeeritud erineva kõrguse ja korruselisusega hooneid.

Elanikele puhketingimuste loomiseks on alale kavandatud mitmed eri vanuserühmadele mõeldud mänguväljakud ning matkarajad/kergliiklusteed ning jäetud piisavalt ruumi puude istutamiseks.

Planeeringulahendus võimaldab seni kasutamata, võsastunud ja liigniiske ala heakorrastatud elupiirkonnaks muuta. Samas säilib piirkonnas piisavalt rohelust ja rekreatsioonialasid elamisväärse keskkonna loomiseks.

Astangu tn 7 kinnistu detailplaneeringu hoonestuse, haljastuse ja tehnovõrkude lahenduste kujundamisel on arvestatud oluliste keskkonnamõju strateegilise hindamise soovitustega. Planeeringualale kavandatakse 779 parkimiskohta, parkimine on lahendatud kruntidel maapealse ja maa-aluse parkimisena. Järveotsa oja äärde on kavandatud avalikult kasutatav matkarada.

Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Merces. Detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2010 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11. jaanuari 2012 korraldusega ning oli 13. veebruarist kuni 28. veebruarini 2012 avalikul väljapanekul, millele järgnes 9. aprillil 2012 detailplaneeringu avalik arutelu.

Detailplaneering esitati järelevalveks ja heakskiidu saamiseks Harju maavanemale, kes andis detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

OÜ Merces võttis 19. septembril 2012 sõlmitud lepinguga kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.

Tutvustatakse arhitektuurivõistlust Mustamäele kiriku rajamiseks

Mustamäele kiriku rajamiseks korraldatavast arhitektuurivõistlusest osa võtta soovijad on oodatud kolmapäeval, 3. aprillil kell 11 arhitektuurivõistluse tingimusi tutvustavale üritusele Mustamäe linnaosa valitsuse suurde saali (A. H. Tammsaare tee 135).

EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku arhitektuurivõistlust tutvustaval üritusel esinevad Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda, EELK Tallinna praostkonna praost ja arhitektuurivõistluse žürii esimees Jaan Tammsalu, Mustamäe koguduse õpetaja Tiina Klement.

Võistlustingimusi tutvustab arhitekt Veljo Kaasik, detailplaneeringuga seatud piirangutest räägib Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida Kiili tn 9 krundile kavandatavale kirikukompleksile parim arhitektuurne lahendus. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 20. juuni 2013 ning võitjad kuulutatakse välja 2013. aasta augustis.

Tallinna linnavolikogu on seadnud Tallinna linna omandis olevale kinnistule otsustuskorras tähtajalise ning tasulise hoonestusõiguse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kasuks.

Arhitektuurivõistluse korraldab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium koos Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusega ning Eesti Arhitektide Liiduga. Pärast võistlust tellib peakorraldaja arhitektuurikonkursi võitjalt võidutöö alusel ehitusprojekti hilisemad staadiumid.

Tallinna linna esindajatena osalevad arhitektuurikonkursi žüriis Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda ja Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd. Žürii esimees on EELK Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu.

Eesmärgiks on seatud ehitada pühakoda, mis vastab tänapäeva ühiskonna vajadustele ning pakuks Mustamäe elanikele võimalust käia kirikus oma kodukoha ligidal. Planeeritavasse kompleksi on kavandatud kirikusaal, ruumid lastehoiu ja tugikeskuse jaoks, erinevad ringiruumid, mida saab kasutada hingehoidlike vestluste ja diakooniatöö tarvis, kiriku köök ja kiriku kantselei koos abiruumidega.

Planeeritava kiriku kontseptsiooni märksõnadeks on sakraalne, kaasaegne, mitmeotstarbeline ning ümbruskonna sotsiaalseid vajadusi arvestav.

Ober-Haus: Korteri pinnaühiku hind Tallinnas jätkas tõusu

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis märtsis võrreldes veebruariga 2.3%. Võrreldes 2012. aasta märtsiga on indeks 8.3% kõrgem.

Tallinnas tehti märtsis korteriomanditega 559 tehingut, mida on 5% vähem kui käesoleva aasta veebruaris, kuid 1.3% rohkem kui eelmise aasta märtsis.
Keskmine pinnaühiku hind tõusis võrreldes eelmise kuuga 2.7%. Linnaositi oli suurim tõus Lasnamäel 7.4% ja Haaberstis 11.8% ning langus Kristiines – 8.6%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 29.4% väiksem ehk 1 219 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind märtsis võrreldes eelmise kuuga 2.5% 970-le eurole, kuid Pärnus langes – 2.5% 711-le eurole.

Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_märts_2013 full

Tee oma kodu turvalisemaks

Turvalisust vajab iga inimene. Turvatunne saab alguse kodust. Just seetõttu tunnemegi äärmiselt ebamugavalt ennast siis kui meie kodus on vargad käinud, meie asjades sorinud ja neid ära viinud.

Mida annab teha oma kodu turvaliseks muutmiseks? Valvesüsteemid, turvalukud, piirdeaiad, naabrivalve – see kõik aitab turvalisusele kaasa.

Üks näide elust

Mõnda aega tagasi pidasin oma kodurajooni suhteliselt turvaliseks. Olin küll kuulnud mõningatest sissemurdmistest korteritesse ja ka mõnedesse teistest majadest kaugemal asuvatesse vanematesse eramutesse, kuid üldmulje oli turvaline.

Kuni ühel heal päeval selgus, et see pole kaugeltki nii.

Nimelt alustas selle talve algul piirkonnas tegutsemist üks varaste punt, mis sõna otseses mõttes ei kohkunud millegi ees. Kuidagi teistmoodi ei saa nimetada ühte majja sissemurdmist pühapäevasel pärastlõunal, vägagi käidavas tänavas ja majja, kus oli korralikult toimiv turvasüsteem.

Mis siis toimus? Toimus see, et vargad võtsid täiesti teadlikult riski. Peale maja rõduakna sisselöömist ja turvaalarmi töölehakkamist nad toimetasid majas umbes minuti ning haarasid selle ajaga kaasa kõik väärtuslikuma ning kadunud nad olidki.

Turvasüsteem toimis majas eeskujulikult, hakkas koheselt tööle, kuid sellegi poolest ei takistanud see vargust, sest nii lühikese ajaga ei jõuta enamasti ka turvafirmadest reageerida.

Ainuüksi selle näite pealt võib väita, et turvalisust ei taga ainult turvasüsteemid. Turvasüsteem on ainult üks vahend, mis teeb veidi ebamugavamaks vargused ja aitab halbade kavatsustega inimesi eemale peletada.

Turvalisemaks saab elukeskkonna muuta ennekõike erinevate ennetavate meetmete kasutamisega ja üheks kõige olulisemaks teguriks on kindlasti inimeste ja ennekõike naabritega koostöö. Kas seda peab alati naabrivalveks nimetama on iseküsimus, kuid inimfaktor on peamine, mis aitab turvalisust luua. Sageli kipub just inimeste ükskõiksus ümbritseva suhtes olema just see asjaolu, mis võimaldab varastel vägagi jultunult tegutseda.

Mis aga on need meetmed, mis aitavad vargaid eemale peletada?

Piirdeaed

Kui eramu ümber on korralik aed ja väravad on lukustatud siis on palju ebamugavam varastel tegutseda. Tõsi küll ega aed inimest ei peata, kuid üle aia ronimine tõstab varga jaoks riske ning meelsamini eelistab ta sellist maja, kus aeda ei ole.

Koer

Mehitatud valve koera näol on läbi aegade olnud üks kindlamaid turvalahendusi. Küll aga peaks koer saama liikuda kogu aia ulatuses, mitte olema kuskil eraldi aias ketis. Kindlasti tasuks aiale kinnitada silt(e) kirjadega „Siin valvan mina“ või „Kuri koer“. Ainuüksi juba selline silt mõjub hästi ning aitab kõrvalisi isikuid eemale peletada.

Turvasüsteem / videovalve

Kui maja küljes on vilgub valveseadme tuluke ning lisaks on ka mõni valvekaamera siis kaob enamikel varastel selle maja külastamise soov ära. Korralik videovalve, mis suudab kvaliteetset ja teravat pilti toota, on suhteliselt kulukas lahendus ning sama välise efekti saamiseks võib kasutada ka valvekaamerate makette.

Toimiva kaamera puhul aga peab meeles pidama, et see oleks suunatud oma aeda ja ei filmiks naabreid, sest juba on Eestis juhtumeid, kus politsei naabrite kaebuste alusel käsitleb sellist filmimist kui ebaseaduslikku jälitustegevust. See on jällegi üks näide, miks on oluline oma naabritega häid suhteid hoida, sest kui sellistest asjadest tekivad tülid siis pole lootustki, et sellised naabrid omavahel piirkonna turvalisuse tõstmiseks koostööd teeksid.

Ennetava meetmena on oluline, et kaugelt oleks võimalik aru saada, et majas on turvasüsteem. Näiteks turvasüsteemist teada andvad kleepsud akendel, alarmil või miks mitte ka sildina aial. Ka siin saab kasutada näiteks turvaalarmi maketti või hoiatussilte ka juhul kui majal pole tegelikult turvasüsteemi.

See, kas turvasüsteem on seotud turvafirma teenusega või saadab süsteem häire korral teate ainult omaniku poolt ette antud numbritele, sõltub paljuski igaühe enda vajadustest.

Valgustus

Ideaalne on see, kui on olemas korralik tänavavalgustus, see aitab hämarate kavatsustega tegelasi korrale kutsuda. Ka oma aia ja maja valgustus on tänuväärne ettevõtmine. Idee on ju kokkuvõttes see, et hästi valgustatud kohas ei taha varas riskida enda avastamisega.

Maja ja aed

Ka maja uksed ja aknad peaksid olema lukustatud, nii päevasel ajal kui ka kindlasti öösel. Jultunumaid vargaid ei sega seegi kui pere samal ajal maja II korrusel magab ja kui välisuksed on unustatud lukustamata siis on neil palju lihtsam tegutseda. Siin aitab ka see, et panna maja I korrus ööseks valvesse, enamik uuemaid valvesüsteemi seda võimaldavad. Mõistlik on ööseks akendele kardinad ette tõmmata, et vargal ei oleks võimalik sisse piiluda ja veenduda, et majas I korrusel keda ei ole.

Aias peaks olema väärtuslikumad asjad ära pandud, muruniidukid, jalgrattad ja gaasigrillid jne. Tõsi see teeb elu ebamugavaks, kuid kõik mis silma alt ära ei tekita ka ahvatlust.

Turvalisus on ennekõike protsess, millega tuleb igapäevaselt tegelda.

Hoia nii enda kui ka naabrite varal silma peal ja tee oma elu turvalisemaks!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Riigi Kinnisvara AS otsib Narva piiripunkti rekonstrueerimistööde projekteerijat

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Narva kesklinnas asuva Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimistööde projekteerimise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 25. aprillini. Ehitustegevusega on plaanis alustada ning piiripunkt ajakohastada 2014. aastal.

Eesmärgiks on Euroopa naabrus-ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames rekonstrueerida Narva-1 piiripunkt ning riike ühendava Sõpruse silla jalakäijate ala. Sellega soovitakse saavutada olemasolevas piiripunktis maksimaalne läbilaskevõime, arvestades piiripunkti asumist linnaruumis ning laiendamise piiratud võimalusi.

Piiripunkt Narva-1 koosneb 3-st terminalist: sõiduautode/busside ja jalakäijate terminal (ehitatud 1994. aastal) ning veoautode terminal (ehitatud 1997. aastal). Piiripunkti ehitamisest alates on piiriületuste arv tõusnud märgatavalt ning on saavutanud praktiliselt maksimaalse läbilaske võime. Tuleb arvestada, et piiripunktide ressurss on kasutatud efektiivselt, kui mõlemal pool piiri asetsevate piiripunktide läbilaskevõime on võrdne ehk oma infrastruktuurilt, töökorralduselt ning inimressursiga kaetuselt on piiripunktid suhteliselt sarnased.

Täna on Narva-1 piiripunktis kaks sõidurada bussidele, kaks rada sõiduautodele ja neli rada jalakäijatele. Ivangorodis on eraldi busside terminal ja bussireisijaid on võimalik teenindada neljal rajal, kuus rada sõiduautodele ning kuus rada jalakäijatele.

Antud programmi raames soovitakse võimaluste piires laiendada piiripunkti. Laiendamine on komplitseeritud, kuna piiripunkt asub Narva linna ajaloolises kesklinnas, mida piirab ühelt poolt ajaloolise bastioni muldkeha, teiselt poolt linnuseesine park. Lisaks on vahetus läheduses linna peaväljak (Peetri plats) ja elumajad. Osa rajatisi on muinsuskaitse all. See tähendab seda, et kõik laiendused saab teha vaid piiripunkti territooriumi sees. Olemasolev amortiseerunud jalakäijate terminal on kavas lammutada ning selle asemele ehitada uus.

Narva-1 piiripunkti rekonstrueerimine on osa Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist, mille raames on plaanis rekonstrueerida 2014. aasta lõpuks Eesti poole pealt Narva piiripunktid (Narva-1 ja Narva 2) ning jalakäijate sild. Lisaks on hõlmatud projekti Venemaa vastavad partnerid ning sama projekti raames on planeeritud rekonstrueerida Ivangorodis asuvaid piiripunkte.

Programmis on juhtpartneriks Eesti ning projekti juhib Siseministeerium.

Üürikorterite kvaliteet liigub jõudsalt ülesmäge

Viimaste aastate hetkeks tormilised ja siis vaiksed arengud on korrastanud üüriturgu. Kasvanud on kvaliteetsete pakkumiste arv ja pisut ka nende hinnad. Remontivajavate üürikorterite hinnad tammuvad paigal ja nende vastu on huvi vähene.

Viimase kahe-kolme aasta jooksul jõudsalt kasvanud üürihinnad on üürileandjatele andnud pisut paremad teenimisvõimalused. Kasvanud tootlus ja kõva meediakära üürivaldkonna ümber on turule toonud hulga väikeinvestoreid, kes soodsatest tingimustest kasu loodavad lõigata.

Suurenenud pakkumine on sundinud üürileandjaid pakutavate korterite kvaliteeti tõstma. Nii on koos kvaliteedi tõusuga käsikäes pisut kasvanud ka üürihinnad. Tänased üürihinnad on aastatagusest 5-7% kõrgemal.

Kuhugi ei ole ka kadunud madala kvaliteediga odavad pakkumised. Nende hinnad aga tammuvad paigal aastatagusel tasemel, sest kvaliteetsete pakkumiste lisandumine ei võimalda odavate korterite üürihindadel tõusta.

Meie maakleribüroo praktikas oli juhus, kus kõrvuti asuvates majades pakuti samaaegselt üürile analoogseid kortereid. Üks neist oli pigem amortiseerunud sisustusega igakuise üürihinnaga 200 eurot.

Kõrvalmajas asuv analoogne korter oli renoveeritud ja kvaliteetselt ning kaasaegselt sisustatud. Selle korteri kuine üürihind oli juba 50% kõrgemal ehk 300 eurot. Pole vast suur üllatus, et kiiremini leidis üürniku kallim, kuid renoveeritud korter.

Konkreetse korteri remonditaseme ja sisustuse kõrval mängib üürniku otsuste juures järjest suuremat rolli hoone üldine välimus. Kõrvalkuludele pööratakse järjest põhjalikumat tähelepanu, sest need moodustavad üüri enese kõrval olulise igakuiselt makstava summa.

Tänased üürnikud eelistavad võimalusel pea alati kaasaegsema seisukorraga hästi sisustatud kortereid vanadele-väetitele, kus enne sissekolimist tuleks hakata ise remonditöödega või isegi koristamisega tegelema.

Väljaüürimise eesmärgil korteri ostnud väikeinvestorid on sellest üürituru muutusest hästi aru saanud ja enamasti teevad nad sanitaarremondi ja sisustavad korteri vastavalt üürniku ootustele.

Sellised muudatused tähendavad turul pakutavate üürikorterite kvaliteedi olulist paranemist. Arvestades väikeinvestorite jätkuvat huvi üüripindade vastu võime loota selle positiivse trendi jätkumist.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Statistika: 2012. aastal valmis rohkem suuri elamispindu

2012. aastal lubati Eestis statistikaameti andmetel kasutusse 1990 eluruumi. Neist eluruumidest võrdselt 24% ehk kogu valminud eluruumide mahust ligi poole moodustasid kolme- ja neljatoalised korterid.

Viimase kümne aasta jooksul on kahetoaliste korterite osakaal neljatoalistest suurem olnud. Nii võime tõdeda, et valminud eluruumide hulgas on toimunud nihe suuremate pindade poole.

Suuremad elamispinnad ehk nelja- ja enamatoalised korterid asuvad harva suurtes korterelamutes. Neljatoaline korter hakkab hinna poolest konkureerima ridamajade ja paarisamajade ning ühepereelamutega ning seetõttu on nende ehitamine arendaja jaoks riskantne.

Suuremate pindade osakaalu kasvu on põhjustanud väikearendajate või eraisikute omatarbeks ehitatavate eluruumide arendamise osakaalu suurenemine.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

DTZ väljaanne “Obligations of Occupation”

Väljaanne “Obligations of Occupation” esitleb 126 Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas, Austraalias ja Okeaanias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas paikneva äripiirkonna kontoripindade tüüpilisi üürisuhteid.

DTZ pakub oma klientidele nõu, kuidas luua või muuta oma kinnisvaraportfelli nii, et see vastaks ettevõtte vajadustele.

Väljaanne “Obligations of Occupation” pakub Teile võimaluse kiirelt mõista üürituru struktuuri ja tavasid ning annab võimaluse võrrelda olemasolevaid üürisuhteid turul pakutavatega.

Kadrioru ajalooline kortermaja saab uue kuue

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas Kadriorus, Alle 3/Narva mnt 74 asuva Eesti arhitektuuri tippu kuuluva arhitekt Edgar Kuusiku projekteeritud korterelamus asuvate korterite müügiga. Hoone on ehitatud 1932. aastal ja selle restaureerimis- ja laiendustööd teeb Perton Ehitus OÜ, kellel on pikaajaline kogemus samalaadsete objektidega. Hoone arendajana on Perton Ehituse eesmärk renoveerida ehitis ajastutruult, säilitada hoone ajalooline väärtus. Maja uuendamine lõpeb käesoleva aasta varasügisel.

A.Alle 3/Narva mnt 74 kortermajas on kuus korterit, millest kaks on juba ostjad leidnud. Korterid on suuruses 55 kuni 116 ruutmeetrit. Kolm korterit on ehitatud läbi kahe korruse. Igale korterile on ette nähtud parkimiskoht ja panipaik. Esimese korruse korterite juurde kuulub oma muruplats vahetult korteri kõrval.

Kortereid müüb Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna konsultant Margit Sild. „Maja on rahvusromantiliste sugemetega ja ostjad on hinnanud selle arhitektuuri. Tänaseks on müüdud kaks korterit ning broneeritud kaks. Samas on veel alles kaks väga toredat korterit, millel mõlemal oma aiaosa, mis kuulub korteri juurde notariaalse kasutuskorra alusel,“ ütleb konsultant Margit Sild .

Perton Ehituse juhatuse liige Marko Bäärs: „Oleme miljööväärtuslikes piirkondades taastanud üle kahekümne maja. A.Alle 3 on avara hooviga eksklusiivne korterelamu Kadrioru pargi vahetus läheduses. Hoone ja haljastuse arendamisel pöörame tähelepanu elukeskkonnale tervikuna. Tulevase majaelaniku jaoks oleme püüdnud leida miljöösse sobivad, kuid kaasaegselt kasutajasõbralikud lahendused. Müügikorralduse usaldasime Uus Maale, lähtudes ennekõike nende usaldusväärsusest ja professionaalsusest.“

Vaikses sisetänavas asuv väike kortermaja ehitati 20. sajandi alguses jõukale keskklassile ning seda peegeldavaid algupäraseid jooni püütakse renoveerimise käigus ka esile tuua. Kolmekordsel kuue unikaalse planeeringuga korteriga kivimajal on esinduslik kivist trepikoda ning Narva maantee poole jääv piirdeaiaga ümbritsetud avar tagahoov koos laste mänguväljaku ning väliparklaga.

Valminuna haakub hoone ilusti piirkonnale omaste ajalooliste luksuslike suvilate ning lihtsamate tsaariaegsete elumajade arhitektuuriga. Hoone renoveerimise juures keskendutakse eelkõige maja korrastamisele, mitte selle ümber ehitamisele. Uuendusse läheb pigem “sisuline pool”, mille kujunduses austatakse hoone autentsust, ajaloolisi varjundeid ning arhitektuurset iseloomu.

Kõigi korterite siseviimistluses on kastutatud materjale ja kujundust, mis kannab endas ajastu hõngu. Korterite sisekujunduses domineerib kergelt summutatud koloriit, sanitarruumides on veidi modernismi meenutavad geomeetrilise mustriga plaadid ning sanitaartehnika. Hoovialal säilivad kõik puud. Hoov on kahetasandiline, väliparklat eraldab hoovist madal paekivimüür.

Kinnisvaramaakleri välimääraja on tagasi

2009. aastal portreteerisin värvikamaid tegelasi, kes olid aastate jooksul kinnisvaraturul silma jäänud. Nüüdseks on möödunud 4 aastat, tärkav majandus ja kinnisvaraturg on prožektorite valgusesse toonud uusi tüüpe, kes püüavad oma põneva karakteriga edu saavutada ja maailma vallutada.

Alljärgnevalt lühike ülevaade säravamatest tegelastest, kes on masu-järgsel ajajärgul kinnisvaraturgu rikastanud.

Võrkturustaja

Selle tüübi jaoks pole mingit vahet, kas müüa kinnisvara, pesupulbrit või huulepulka. Vilunud müügiprofina on tema portfell lai ja nii võib iga kosmeetika huviline leida deodorandi paki vahel korteri müügiflaieri ning maja ostja ei pruugi jõuda kinnistu piiridest väljagi, kui temast endast on saanud Amway müügiesindaja.

Võrkturustaja lõhub teha tööd hommikust õhtuni, silmade särades räägib ta kõigile imelisest tulevikust ning igavesest õnnest, kui just temaga siin maailmas asju ajada.

Rikas maakler, vaene maakler

See maakler on viimase 2 aasta jooksul lugenud läbi järgmised raamatud: „Rikas isa, vaene isa“, „Rikka isa edulood“, „Rikas laps, tark laps“, „Enne palgatööst loobumist“, „Rikas vend, rikas õde“, „Kes võttis minu raha?“, „Tõstke oma rahanduslikku IQ-d“, „Rikka isa teejuht investeerimisel“, „Ebaõiglane privileeg“, „Miks me tahame, et te oleksite rikkad“.

Peale lugemise pole tal muuks aega jäänud, kuid soov rikkaks saada on säilinud.

The Bold and the Beautiful

Kinnisvaraturu sädelus on taastumas ja tagasi tulemas on ka Elu24-st tuntud tähekesed kinnisvaraturul. Töö konti ju ei murra, võimaldab lahedalt päeval ilusalongis või fitnessis käia, õhtul kohvikus istuda ja klubis kokteilklaasi taga rääkida, kuidas kinnisvaraäris asjad käivad.

Järgmisel  hommikul on mõnus Facebookis mõnda pilti shareda, kus meie kangelase peanupp paistab Roberto taustal napilt välja.

Pankrotimeister

See vend on läbi käinud tulest, veest ja vasktorudest. Lahjemal tüübil on seljataga üks, kõvemal vennal kümmekond ettevõtte ja arendusprojekti likvideerimist, sundlõpetamist või pankrotti.

Mõni hall karv on juustesse juurde tulnud, mõni Reiki ja vabastava hingamise koolitus läbitud ning joogatrennis käidud ja juba mõtleb see aktiivne ja elujõuline tüüp välja uusi projekte mis, tõsi küll, ilmselt OSHO hauas teist külge keerama paneks.

Ukselt-uksele maakler

Üks suvi USA-s, 12 nädalat kell 6.00 ärkamist muutis selle inimese elu. Silmad säravad, igas kolmandas lauses ütleb ta vähemalt korra rõhutatult „Okay“ ning eestlaste uimasusse suhtab ta heatahtlikuga üleolekuga.

Tema juba teab, kuidas elu elada ja mis siin ilmas õnnelikuks teeb! Kindlasti on teda võimalik leida kõikidelt Peep Vainu koolitustelt ja sütel kõndimine on tema jaoks sama, nagu kaalujälgija jaoks lillkapsa söömine. Kinnisvaraturul räägib ta emotsionaalselt, kuidas laias maailmas asjad käivad ning kutsub kolleege üles uut lähenemist igapäevatöös katsetama.

Kuu-kaks näitab ise ka eeskuju ja koputab mõnesaja Mustamäe korteri uksele, kuid pärast seda on uudishimu rahuldatud ning juba võib teda leida verivärskelt koolituselt otsimas uusi väljakutseid elus.

Dinosarus

Möllas see mees, mis hirmus, aastatel 1997-2007 kinnisvaraturul ja tegi suuri tegusid. Ta nägi ise pealt, kuidas võeti vastu Võlaõigusseadus, Eesti liitus Euroopa Liiduga ja Giovanni Sposato põgenes Eestist. Tehinguid tegi 3 maakleri eest, kuid 2007. aastal sai jaks osta. Pole täpselt teada, kas enne temal ja siis kogu kinnisvaraturul või vastupidi.

Proovis see mees seejärel riigimehe leiba, telefone müüa, IT-ga rikkaks saada, kuid silmadesse sära ei tulnud. Aastal 2010 lõi kingad jälle läikima, otsis välja vana nahkse portfelli, kust pisut kollakaks tõmbunud üürilepingud välja piilusid ning hakkas usinalt kinnisvarafirmadesse CV-d saatma.

Viimased ahhetasid, et selline kuldkala neid üles leidis ja ilma pikema jututa saatsid trükikotta uue visiitkaardi tellimuse ära.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Teenuste eksport – uus tase kinnisvaraturul

Alati, kui vaatan riigi ja erinevate fondide poolt pakutavaid ettevõtlustoetuseid, tekib mul pahameel, sest kõikjal on punase rätikuna keeld kinnisvaraga seotud tegevuste finantseerimisele. Mitte, et Tallinna, Tartu või Pärnu kinnisvaraturg ilma nendeta hakkama ei saaks, vaid see peegeldab rahajagajate mõnevõrra piiratud vaatevälja ning uskmatust selle valdkonna arengu- ja ekspordipotentsiaali.

Loomulikult tekitab see minus trotsi ning tahte tõestada, et kinnisvaravaldkond on samuti väga mitmetahuline, ka ekspordiks on teadmistepõhise ärina on selles võimalusi piisavalt.

Tänaseks on Eestis juba kõik veendunud, et hakkajad IT-mehed suudavad üha uuesti välja mõelda mõne laheda programmi ning seda piiri taga turustada. Olgu seda siis Ajujahi, Arengufondi või mõne äriingli abiga. Eesti üritusturundajad suudavad teenindada nii Soome kui Hiina kliente üle maailma firmaüritusi või konverentse korraldades.

Eksportivate teenusvaldkondade loetelu võiks jätkata. Aga miks ei võiks Domus Kinnisvara kinnisvarahindajad hinnata mõnd büroohoonet näiteks Berliinis või meie arendusmeeskond konsulteerida mõne tehnopargi arendusprojekti näiteks Bukarestis? Võib küll! Selleks ei ole tõepoolest mingit takistust.

On ju Euroopa Liit loonud ühtsed hanke- ja infovahetuskeskkonnad, paljud teenused on metoodiliselt sarnased ja standardiseeritud üle Euroopa jne. Lisaks sellele on Eestis päris palju väga heal tasemel kinnisvaraspetsialiste, kes suudavad rääkida ühte „kinnisvarakeelt“ nii venelaste, soomlaste, sakslaste kui inglastega.

Kinnisvaraäri on inimeste vaheliste suhete äri. Olen viimased kaks aastat koos oma kolleegidega tegelenud aktiivselt suhete arendamisega Venemaal. Oleme õppinud suhtlema Venemaa kinnisvarafirmadega, loonud suhted erinevate müügikanalitega ning harjunud vene klientide teenindamisega.

Lisaks sellele on Domus Kinnisvara loonud head sidemed Soomes nii elukondliku kui ärikinnisvara valdkonnas. Oleme loonud kontaktid kõigi suuremate maaklerfirmadega ning teinud esmased kokkulepped aktiivsemate kinnisvara investeerimisfondidega. Selle pikaajalise töö tulemusena allkirjastasime sel nädalal esimese maaklerlepingu Soomes asuva kinnisvara müügikorralduseks. Selle uusarendusprojekti peamiseks ostjate sihtgrupiks on venemaalased. Kaasame sellesse protsessi nii oma Venemaa kui ka Soome partnerid.

Kuid eelnev on vaid üks lihtne näide. Kinnisvarateenuste eksport võib olla märksa keerulisem ning suurema mastaabiga. Võtame kasvõi frantsiiside müük – seni on neid pigem sisse ostetud, kuigi võiks müüa hoopis väljapoole. Usun, et tugevamate Eesti kinnisvarafirmade jaoks on oma teenuste eksport sisuliselt vältimatu, teatud juhtudel võetakse ehk ette ka koostööprojekte.

Avaliku sektori suhtumine sellesse määrab aga ära, kas need eksporditulud saavad olema Eestis registreeritud ettevõtete tulud ning kuhu „maandub“ nendega seotud maksutulu. Võrreldes mitmete naaberriikidega on Eestis jätkuvalt hea ärikeskkond, kuid muutused võivad toimuda kiiresti. Ja ei saa jätta tähelepanuta, et mitmed startup ettevõtted on ikkagi kolinud Eestist minema – ka sellel on põhjus.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 08-17/04/2013

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABC koolitusOleme alustanud registreerimist koolitusele Kinnisvara ABC, mis toimub 08, 10, 15 ja 17/04/2013. Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvarahuvilistele, kes soovivad avada kinnisvara imelist maailma.

Koolitusele on kutsutud tegevmaaklerid ja kinnisvaraspetsialistid, et aidata kinnistada kinnisvaravaldkonna põhitõdesid.

Koolitusel on alati olnud hulk eraisikuid, kes soovivad kinnisvara osta või müüa ning soovivad selles valdkonnas omandada põhiteadmisi.

  • Kinnisvara ABC läbib olulisemad teemad kinnisvaraturu, finantseerimise ja hindamise valdkonnast.
  • Eraldi vaatleme ehituse ja planeeringute valdkonda.
  • Oluline osa koolituses põhineb juriidiliste teemade käsitlemisel.
  • Eraldi heidame veel pilgu kinnisvaramaakleri töö spetsiifikale.

Koolitust viivad läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, jurist Evi Hindpere ja planeeringute spetsialist Marko Sula.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Apartments in NE Estonia cost as much as 1 sqm in Tallinn Old Town

Tõnu Toompark, real estate analyst, said that there are vast differences in prices in different parts of Estonia, but not in the number of property transactions per 1,000 people.

“While in Estonia in average you have about 20 real estate transactions  for every thousand people, the figure in Kohtla-Järve is 22 and in Tallinn it is 26,” said Toompark.

In Tallinn, average square metre of apartment costs 1,100 euros. In Kohtla-Järve it is 102 euros, said the analyst. Prices have gone up 7% in Tallinn over a year, but 16% in Narva.

Toompark said that property prices have been going up both in listings and in actual transactions.

“This is being influenced by the number of new developments, but if you look at offers for the same building today and a year ago, you can see that the prices have been growing,” he added.

Lennusadama angaaride rekonstrueerimine sai väärika tunnustuse

Lennusadama vesilennukite angaarid pälvisid ELi ja Europa Nostra auhinna, mis on Euroopas kõrgeim tunnustus kultuuripärandi hoidmisel ja taastamisel.

Lennusadama vesilennukite angaarid said ELi ja Europa Nostra auhinna kultuuripärandi säilitamise kategoorias. „See on tõepoolest väga kõrge tunnustus ja täname siiralt kõiki projektipartnereid, kes selle unikaalse objekti säilitamisse panustasid,“ rõõmustas Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Lennusadama projekteerinud arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid loovjuhi Andrus Kõresaare sõnul on Nostra auhinnad kõrgeim hinnang, mida hoone ja kultuuriväärtuste taastamisel ning ümbermõtestamisel Euroopas võib saavutada. „Eesti ja meie naabermaad ei pälvi kuigi tihti Europa Nostra tähelepanu, sest Lõuna-Euroopa kultuurikiht on märksa lopsakam. Tunnustus on märk, et tegevused maailma esimese betoonkooriku taastamisel, rekonstruktsiooniks valitud tehnoloogiad ja saavutatud tulemus on läbinud kõige teravamatest kriitikutest koosneva professionaalse žürii sõela,“ lisas Kõresaar.

Juunis selguvad auhinna pälvinute seast grand prix’i ehk peaauhinna saajad. Eesti on varem auhinna saanud neljal korral, kuid peaauhinda ei ole Eestisse veel tulnud. „Loomulikult loodame, et eesti pärandiaastal saavad meie uhked angaarid lisaks praegusele kõrgele tunnustusele ka grand prix’i, eks hoiame juunini pöidlad pihus,“ sõnas Dresen, kuid lisas, et konkurents on tihe. „Mõtleme näiteks sellele, et oleme uhked ka 2005. aastal auhinna pälvinud Tallinna raekoja hoone säilitamise üle, kuid peaauhinda sellega siiski ei kaasnenud,“ ütles ta.

Kõresaar KOKO Arhitektidest tõi välja Europa Nostra auhinna pälvinud hoone taastamise peamised verstapostid. „Lihtsustatult võib öelda, et meie eesmärk oli taastada kuplid nii säästlikult kui võimalik, kasutades betoonisegusid ja terviklikke keemilisi retsepte, mida on aastakümnete jooksul maailmas järgi proovitud. Me ei saa rääkida sadade aastate kogemusest, sest ka angaaride rajamisel 1916. aastal oli raudbetoon maailmas väga noor materjal,“ rääkis Kõresaar. „Teisalt jälgisime hoolega, et kõik uued hooneosad nagu muuseumi fassaadid ja betoonkonstruktsioonid hoiaksid soliidset vahet originaalmaterjaliga ja oleksid selgelt vanast eristuvad,“ lisas ta ja tõi välja ka selle, et omaette keeruline osa oli ka sellise soojustusviisi leidmine, mis säilitaks kuplite üldilme. „Angaarid olid algselt rajatud külma kuurina, soojustuse panime merekütte abil põranda alla.“

Esitatud projekte hindasid neljas kategoorias kogu Euroopast pärit sõltumatutest ekspertidest koosnevad žüriid. Muinsuskaitse auhindade kategooriatest vanim on kultuuripärandi säilitamine, aastate jooksul on sellele lisandunud kategooriatena veel teadustegevus, erilised teened ning haridus, koolitus ja teadlikkuse suurendamine. Auhinnatseremoonia toimub 16. juunil Ateenas, mil kuulutatakse välja ka grand prix’i saajad. Lennusadama angaaridele lisaks läksid kultuuripärandi säilitamise kategoorias auhinnad veel Saksamaale, Kreekasse, Ungarisse, Itaaliasse, Hollandisse, Portugali, Hispaaniasse ja Suurbritanniasse.

Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaaride rekonstrueerimine kestis aastatel 2009 -2012 ning seda kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Rekonstrueerimisprojekti juhtis Muuseumiehituse Sihtasutus, peaprojekteerija oli KOKO Arhitektid ning ehitaja Nordecon.

Europa Nostra on üleeuroopaline vabaühendus, mis tegeleb kultuuripärandi säilitamise ja kaitsega. Organisatsioon loodi 1963. aastal ning tähistab sel aastal oma 50. juubelit. Europa Nosta esindab 250 vabaühendust ja mittetulundusühingut, mille liikmeskonda kuulub vähemalt viis miljonit inimest 50 Euroopa riigist. Muinsuskaitse auhindu hakkas Europa Nostra välja andma 1978. aastal. Alates 2002. aastast antakse neid välja koos Euroopa Liiduga. Eestis on Europa Nostra auhinna varem saanud Tammekannu villa restaureerimine Tartus, dokumentaalfilm “Kalamaja – puitlinna võimalus”, Jaan Vali Eesti ajalooliste tuletornide uurimustöö eest ja viimati Tallinna Raekoda 2005. aastal.