Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Õigus nõuda üürilepingu tingimuste muutmist tagasiulatuvalt pärast üürilepingu kehtivuse lõppu

04.02.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas nr 3-2-1-143-13 on kolleegium käsitlenud üürniku õigust ning võimalusi nõuda üürilepingu tingimuste muutmist tagasiulatuvalt, st kui üürileping on lõppenud.

Asjaoludest tulenevalt ütles üürileandja üürnikuga sõlmitud üürilepingu üles üürilepingu rikkumise tõttu. Sellejärel esitas üürileandja kohtusse üürniku vastu nõude tasumata üüri välja mõistmiseks ning kahju hüvitamiseks.

Üürnik esitas aga vastu nõude üürilepingu muutmiseks, millega vähendada üüri summat VÕS § 97 alusel.

Käesolevas asjas ei lahendatud veel sisulist küsimust, kas VÕS § 97 alusel saab üürnik antud asjaoludel üüri vähendada, sest asi saadeti tagasi esimesse astmesse. Kohus nentis aga olulise asjaoluna, et ka pärast lepingu ülesütlemist on võimalik lepingut muuta, alates kohustuste vahekorra muutumisest kuni lepingu ülesütlemiseni.

Lepingut ei ole samas võimalik muuta edasiulatuvalt pärast ülesütlemist.

Kohus selgitas, et olukorras, kus üürnik on esitanud üürilepingu muutmise nõude, ei mõjuta lepingu tagasiulatuv muutmine lepingu ülesütlemise kehtivust. Üürileping jääb siiski kehtetuks, kuid muuta võib tingimusi, mis kehtisid enne lepingu ülesütlemist.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

MTA: Kontrollige lähipäevil e-maksuametis enda maamaksu andmeid

04.02.2014 Tõnu Toompark

Seoses läheneva maamaksu tasumise tähtajaga 31.märtsil kutsub maksu- ja tolliamet inimesi üles kontrollima e-maksuametis enda kohta kehtivate maamaksu määramise alusandmete õigsust.

Kohalikud omavalitsused edastasid 1. veebruariks maksu- ja tolliametile maaomanike või maa kasutajate andmete muudatused ning muud maamaksu arvutamiseks vajalikud muudetud andmed. Nende andmete alusel koostab maksu- ja tolliamet maksuteated, mis jõuavad inimesteni 15. veebruariks.

Enda kohta kehtivaid maamaksu andmeid näeb igaüks e-maksuametis, kuhu sisse logides leiab avalehelt kiirviidetest alajaotuse „maamaks,“ kust omakorda saab valida, millise aasta kohta andmeid näha soovitakse.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi soovitab tänase-homse jooksul inimestel kohaliku omavalitsuse poolt nende kohta esitatud andmed üle vaadata. „Kui andmetes on vigu, tuleks kohalikku omavalitsust teavitada, sest siis jõutakse parandused andmetesse sisse viia juba enne maamaksu teadete trükkimist,“ selgitas Liivamägi.

Liivamägi sõnul tuleb vigu andmetes ikka ette ning kui inimesed endi kohta kehtivaid andmeid üle ei kontrolli, tuleb viga välja alles pärast esmase maksuteate väljastamist, mis aga tähendab lisatööd ametile ning närvikulu kliendile.

Ühtlasi kutsub maksu- ja tolliamet kõiki inimesi üle kontrollima või teatama ametile oma e-posti aadressi ning eelistama elektroonilist asjaajamist.

Kuni 64 eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Lisainfot maamaksu kohta leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt:

Kinnisvarakool: Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” toimub 25/02/2014

04.02.2014 Tõnu Toompark

25/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri”. Koolitus on suunatud kõikidele, kinnisvaraomanikele, maakleritele, omavalitsuste töötajatele, notaritele või teistele, kes teevad tehinguid kaitsealuste kinnisvaraobjektidega.

Koolitus annab hea ülevaate kultuurimälestiste õiguslikust kaitsest, muinsuskaitsealadel, mälestistel ja nende kaitsevöönditel kehtivatest kitsendustest ning miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsest.

Kinnisvarakoolitust “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” viib läbi jurist ja koolitaja Sigrid Keskküla.

“Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” toimub teisipäeval 25/02/2014 kell 09:15-16:30.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistika: Korterituru aktiivsus laieneb elamumaade turule

04.02.2014 Tõnu Toompark

Väga aktiivne korteritehingute arv on aktiveerinud ka hoonestatud ja hoonestamata maade turu. Hoonestamata maadega tehti maa-ameti andmetel 2013 IV kvartalis 3512 tehingut ehk aastatagusest 15,6% rohkem. Hoonestatud maade tehingute arv kerkis samal ajal tehinguid 1544. Hoonestatud maade tehingute arv kerkis aastaga 17,8%.

Korterituru aktiivsus pole aga kandumas otseselt hoonestatud või hoonestamata maade turule, vaid ikka elamumaa turule.

Hoonestamata elamumaade tehingute arv oli Eestis 2013 IV kvartalis 551 ehk aastatagusest 46% enam. Hoonestatud elamumaa tehingute arv oli samal ajal 968 ehk eelmisest aastast 20% rohkem.

Maaturust rääkides on oluline see, et korteriturule iseloomulikku hinnatõusu me maasektoris veel ei näe. Kui 2013 IV kvartalis kasvas korteritehingute käive näiteks 31%, siis hoonestamata maade puhul langes tehingute käive 21%.

Hoonestamata maade käive tõusis küll aastaga 23%, kuid see on samas suurusjärgus, mis kasvas tehingute arv. Seega ei ole kasvav tehingute arv veel hindadesse jõudnud.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Raivo Rand: Eesti arengus on oluline roll üürimajadel

03.02.2014 Tõnu Toompark

31. jaanuaril Keskerakonna ja Tallinna linna koostöös korraldatud majanduskonverentsil „Eesti majanduse väljavaated 2020. aastatel“ esinenud ehitusettevõtja Raivo Rand rääkis, et Eesti majanduse arengus tuleks tõsta olulisele kohale üürikortermajade rajamine.

„Eesti üürikorterite, eriti uute üürikorterite turul on väga palju arenguruumi, kus eeskuju võiks võtta näiteks Soomest,“ ütles Rand, „üüripinnal elamine on täiesti normaalne ja mõistlik, sest väga paljude inimeste, eelkõige noorte võimalused pole piisavad elamispinna ostmiseks. Üüripinnal elamine on tihti mõistlikum otsus kui koormata end mitmekümneks aastaks suure laenuga.“

Rand rõhutas, et kuna eraettevõtjatel üksi ei tasu üürimajade ehitamine ära, siis koostöös riigi ja omavalitsustega oleks võimalik seda teha. „Erinevad maksusoodustused, riigifirmade kasum, riigi ja omavalitsuste omandis olevad maad – võimalusi koostööks on kui selleks jagub tahet ja initsiatiivi riigi poolt.“

„Üürikortermajade ehitamisel võiks eeskuju võtta ja kogemusi saada põhjanaabrite juurest Soomest, kus see on väga levinud,“ rääkis Raivo Rand oma ettekandes „Kuidas peaks arenema ehitusturg 2015-2020?“.

Estonian Real Estate: praegu on õige aeg väiksemate korterite ostmiseks

03.02.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarahinnad Eestis näitavad taas kasvutendentsi. Viimasel aastal kasvas kinnisvaraturg 20% võrra. Selleks, et võtta osa turu arendamisest ja investeeritud raha mitte kaotada, kui hinnad hakkavad taas langema, tuleks mõelda väiksemate korterite ostu peale, kuna turu tendents pole veel eriti mõjutanud seda kinnisvarasektorit, arvavad kinnisvarafirma Estonian Real Estate analüütikud.

Kinnisvaraturu elavnemine tähendab seda, et elamispind jätkuvalt kallineb. Niisugust olukorda pole Eesti kinnisvaraturul olnud märgata juba palju aastaid. Kui käsitleda korterit hea kasvuperspektiiviga investeeringuna, et kindlustada ennast järjekordse hinnalanguse vastu tulevikus, siis tasuks mõelda väiksema elamispinna soetamise peale.

„Väikeste korterite hinnad kasvavad kiiremini ning vastavalt on niisugune pind likviidsem. Juhul, kui elamispinna hind hakkab kinnisvaraturul langema, siis see hinnalangus ei mõjuta oluliselt väiksema pinnaga objekte. Niisugune korter ei kaota oma populaarsust, seepärast võib seda alati suurema vaevata müüa“, ütleb Estonian Real Estate juhatuse liige Dmitri Perepelitsõn.

Valides koha niisuguse korteri ostuks, tasuks pöörata tähelepanu Tallinna kesklinnale. Tundub, et pealinna keskuse korteri ruutmeetri hind ületab oluliselt kõiki võimalikke piire. Kuid, võttes arvesse väiksemat pinda, läheb ühetoaline korter kesklinnas maksma oluliselt vähem, kui suur elamispind magalas.

„Niisugune elamispind sobib kõige enam inimestele, kes hindavad mugavust ja võimalust jõuda kiiresti pealinna igasse punkti. Ja kui tekib vajadus suurema elamispinna järele, võib taolist korterit kasulikult vahetada“, ütleb ERE analüütik Maksim Sorokin.

Väiksed korterid kesklinnas võivad olla hea investeering. Estonian Real Estate ekspertide sõnul, näitavad niisugused objektid paremat kasvudünaamikat võrreldes magala kinnisvaraga. Praegu võivad sellised kinnisvaraobjektid pakkuda huvi kui lühiajalise üüri objektid. Tallinna kesklinna korteri keskmine hind moodustab 30 tuhat eurot. Igakuise laenumakse 280 euro ja ööpäeva üüritasu 45 euro juures katab niisuguse korteri omaniku tulu laenu ja kommunaalkuludega seotud kulusid. Võttes arvesse, et 80% väiksematest korteritest soetatakse ilma pangainstrumentide kasutamata, muutub niisugune elamispind omaniku investeeringuks, mis ei kaota oma likviidsust turu igas olukorras.

Estonian Real Estate (ERE) ettevõtete grupp oli asutatud 2005.aastal. Kuni 2010.aastani tegeles ta vahendusega kinnisvara valdkonnas, kus on näidanud ennast kui usaldusväärne partner oma klientide jaoks. Alates 2010.aastast tegeleb firma kinnisvara arendamisega. Gruppi kuuluv firma Fond Control OÜ on juba teist korda saanud väljaande Äripäev arvates edukaimaks ettevõtteks kinnisvara valdkonnas. ERE pöörab erilist tähelepanu rikkaliku ajalooga kinnisvaraobjektidele ning toob nad pealinna kultuuriruumi tagasi.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Loode-Pärnu tööstusala saab Euroopa Regionaalarengu Fondilt miljon eurot toetust

03.02.2014 Tõnu Toompark

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas rahastada Loode-Pärnu tööstusala infrastruktuuri väljaarendamist. Tegemist on regionaalministri valitsemisalas väljatöötatud meetmega „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul aitab see miljoni euro suurune regionaalne investeering luua piirkonda sadakond uut töökohta. „Ka Pärnumaal on probleemiks elanikkonna vähenemine. Kuna kolimisotsused tehakse enamasti töökoha järgi, siis just töökohtade loomisse tuleb kõige enam panustada,“ ütles Kiisler.

EASi Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankovi sõnul on toetuse eesmärgiks muuta Pärnu linna ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond uutele ettevõtetele atraktiivsemaks ning luua pinnas koondamaks tööstus ja tootmine logistiliselt soodsasse asukohta. „Kasutusele võetakse endise Pärnu sõjaväelennuvälja teenindusterritooriumi maa-ala. Loode-Pärnu tööstusala esimese etapina ehitatakse toetuse abil välja tänavavõrgustik koos valgustuse ja tehnosüsteemidega,“ lisas Hankov

Projekti kogumaksumus on 1,79 miljonit eurot, millest 56% panustab omaosalusena Pärnu linnavalitsus.

Täna on teada ka esimesed ettevõtjad, kes on kinnitanud valmisolekut tuua oma tootmine Loode-Pärnu tööstusalale. Näiteks Baltic Board Company OÜ soovib Pärnusse rajada ökoplaadi tootmise tehase. Tegemist on osaliselt Hollandi kapitali ja sealse unikaalse ehitusmaterjalide valmistamise tehnoloogiaga. Samuti on piirkonnast huvitatud Vecta Design, mis toodab unikaalseid siseinterjöörina kasutatavaid pinglagesid ning vajab uut tootmishoonet kiiresti kasvavate eksportturgude tõttu (www.vectadesign.com). Samuti laiendab tööstusparki Põhjamaade mäenõlvatehnikat valmistav ettevõte Ferrotek Ski Lifts (www.ferrotek.ee).

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Maakleritasu nõude eeldused

03.02.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13 on kolleegium andnud mitmeid olulisi juhiseid eelduste osas, millal võib maakleri tasunõue olla põhjendatud isegi juhul, kui kinnistu müüja kasutab lõpuks ostmisel mõne teise maakleri vahendusteenust.

Asjaolude kohaselt pöördus ostja maakleri poole, et maakler tutvustaks talle tema vahendusmüügis olevaid kinnisasju. Muuhulgas tutvustas maakler ostjale kinnistut, mis oli sundmüügis. Ostja ja maakler sõlmisid esialgu suulise kokkuleppe ja hilisemalt kirjaliku maaklerilepingu. Kokkuleppe sõlmimisel kinnitas maakler ostjale, et sundmüügis oleva kinnistu puhul on maakleril olemas nii pankrotis oleva müüja nõusolek, kui ka võlausaldaja nõusolek, kelle kasuks on kinnistu koormatud.

Vahetult pärast maaklerilepingu sõlmimist maakleri ja ostja vahel läks sundmüügis oleva kinnistu omandiõigus üle uuele omanikule, kes pani kinnistu omakorda müüki, sõlmides maaklerilepingu teise kinnisvarabüroooga. Ostja ostis kinnistu uuelt omanikult teise kinnisvarabüroo vahendusel.

Maakler, kellega ostjal oli sõlmitud kirjalik maaklerileping, esitas ostja vastu kohtusse nõude maakleritasu saamiseks. Maakler põhjendas oma nõuet asjaoluga, et maakler oli see, kes esitas ostjale kinnistu andmed ning ostja sõlmis selle tagajärjena kinnistu omandamiseks asjaõiguslepingu. Seega on maaklerilepingu ja kinnistu omandamise vahel seos. Maakleri selgituste kohaselt otsis maakler ostjale ostja poolt ettenähtud tingimustega kinnistu, tegi kinnistu kohta analüüsi, esitles kinnistut ostjale, pidas läbirääkimisi omaniku ja võlausaldajaga ning tegi endast kõik oleneva kinnistu müümiseks. Seega täitis maakler temale maaklerilepingust tulenevaid kohustusi ning tema vahendustasunõue on põhjendatud.

Ostja esitas maaklerile avalduse maaklerilepingu tühisuse kohta, väites, et ostja sõlmis maaklerilepingu pettuse mõjul. Ostja selgitas, et maakleril ei olnud õigust vaidlusalust kinnistut müügiks pakkuda, kuivõrd tal ei olnud kinnistu omaniku kirjalikku nõusolekut ning maakler varjas nimetatud asjaolu ostja eest.

Riigikohus selgitas, et vastavalt seadusele võib maakleri kohustus vahendustasu saamiseks piirduda ka üksnes sellega, et maakler viitab potentsiaalsele ostjale võimalusele vastava objekti suhtes ostuleping sõlmida.

Vastavalt maakleri ning ostja vahel sõlmitud maaklerilepingu tingimustele, pidi maakleril tekkima õigus vahendustasule, pärast seda, kui maakler on esitlenud ostjale vara ning kinnistu omanik sõlmib ostjaga asjaõiguslepingu maaklerilepingu kehtivuse ajal või 12 kuu jooksul pärast maaklerilepingu lõppemist. Riigikohus ei tuvastanud, et nimetatud maaklerilepingu punkt oleks vastuolus seadusega. Vastupidiselt, kohtu hinnangul sisaldas nimetatud maaklerilepingu punkt eeldusi, mille täitmise korral oli maakleril õigus nõuda ostjalt vahendustasu.

Lisaks tõi Riigikohus välja eeldused, mille olemasolu korral võib maakleri tasunõue olla üldjuhul põhjendatud:
i) kellelt sai ostja esialgselt infot kinnistu kohta;
ii) kas ostja lõpuks nimetatud kinnistu ka omandas;
iii) kas ostjal ja maakleril oli kirjalik kokkulepe kinnistu vahendamiseks;
iv) tasunõue võib olla põhjendatud ka olukordades, kus kinnistu müüja või ostja on tasunud vahendustasu juba mõnele muule maaklerile ning kus kinnistu müümiseks võis olla sõlmitud ainuesindusleping mõne muu kinnisvara müüjaga.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Ajaloorubriik: Magasini tänav – põnev jalutuskäik läbi Veerenni asumi ajaloo

03.02.2014 Jaak Juske

Tallinna keskaegse veejuhtme järgi nime saanud Veerenni asumi üheks olulisemaks tänavaks on Magasini tänav, mis saanud nime omal ajal tänase Tallinna vangla kohal asunud sõjaväeladude ehk magasinide järgi. Ravi tänavast alguse saav 770-meetri pikkune tänav tekkis linnakaardile 1885. aastal. Nõukogude ajal kandis vana tänav Alice Tisleri nime.

Magasini tänava ääres, mis ristub Naeri, Herne, Puhke, Tare ja Vaikse tänavaga ning lõpeb Õilme tänaval, näeb mitut põnevat ajaloolist perioodi Tallinna arhitektuuris.

Tänava alguses on alles rida 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit puumaju. Kui mitte märgata asfalkattega tänavat, saab seal ajas tagasi minna ja tunda toonast aguliõhustikku.

Pärast Herne tänava risti jääb läänepoole Siselinna kalmistu. Päris Magasini tänava äärde ulatus omal ajal uhke juudi kalmistu, mille aga nõukogude võim 1960. aastatel hävitas ja autoparklaks muutis. Täna meenutab kadunud surnuaeda vaid säilinud paemüürile pandud mälestustahvel.

Magasini tänava lõpust leiame aga imakauni 1920. ja 1930. aastatel rajatud kaunite elumajade ja viljapuuaedadega linnaosa. Mitmed hooned on projekteerinud toonased Eesti hinnatumad arhitektid Eugen Haabermann ja Herbert Johanson. Vaikne park ja selle ümbrus on üks Tallinna ilusamaid piirkondi, mida aga üpris vähe teatakse.

Magasini tänava lõpus on Siselinna kalmistu ääres alles 1920. aastatel ehitatud vana tuberkuloosihaigla, mis mõne aasta eest elumajaks ümber ehitati.

Magasini tänava lõpetab Tallinna vangla suur territoorium, mis on aga juba lähiaastatel kavas ehitada ümber elurajooniks.

Fotol Magasini tänava algus enne Herne tänava risti.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Больше всего квартир выставлено на продажу в Кохтла-Ярве

01.02.2014 Tõnu Toompark

В январе на портале недвижимости kv.ee было около 1300 объявлений по недвижимости в Ида-Вирумаа. По оценке специалистов, сделки здесь осуществляются медленно и разница в ценах на жилую площадь большая, пишет «Северное побережье».

«Если в целом на нашем портале количество объявлений о продаже квартир в крупных городах снижается, то количество объявлений о продаже квартир в Ида-Вирумаа за год выросло примерно на 30 процентов, – отмечает руководитель портала недвижимости kv.ee Тарво Теслон. – Это свидетельствует о том, что сделки не осуществляются достаточно быстро».

В конце января в Ида-Вирумаа на портале kv.ee было 45 выставленных собственниками объявлений о продаже и 1296 объявлений, которые были опубликованы маклерами. Больше всего квартир на продажу выставлено в Кохтла-Ярве (551), далее идут Нарва (249), Йыхвиская волость (162) и город Силламяэ (142).

Наибольший рост числа продаваемых квартир зафиксирован в Нарве, – за год более чем на 60 процентов.

Аналитик ТОО Kinnisvarakool Тыну Тоомпарк говорит, что разница цен на рынке жилых площадей в Ида-Вирумаа очень большая. Крайность – Кохтла-Ярве, где средняя суммарная стоимость сделки по квартире составляет 5000 евро. Но показатель средней стоимости может быть обманчивым, так как качество выставленной на продажу недвижимости очень разное – от развалин до квартир с хорошей отделкой и свежим ремонтом.

Количество сделок с недвижимостью в Ида-Вирумаа в IV квартале 2013 года составило 673, рост по сравнению с тем же периодом 2012 года – 21 процент. Оборот сделок с недвижимостью в IV квартале составил 7,81 миллиона евро. Из него большую часть, 3,79 миллиона, обеспечили сделки в Нарве.

Средняя цена сделки в Кохтла-Ярве была 4980 евро, в Йыхвиской волости – 13611 евро, в Нарве – 20378 евро.

По словам Тыну Тоомпарка, средняя стоимость сделок с квартирами в Нарве несравнима с Таллинном и Тарту. Если учесть, что Нарва – третий по величине город Эстонии, то цены на недвижимость здесь кажутся очень низкими.

http://rus.postimees.ee/2682586/bolshe-vsego-kvartir-vystavleno-na-prodazhu-v-kohtla-jarve

2013. aasta oli Eesti tööstusele edukas

31.01.2014 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2013. aastal 3% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Suurenes nii eksport kui ka müük kodumaisele turule.

Kogu 2013. aasta jooksul näitas töötleva tööstuse toodang eelmise aasta sama kuuga võrreldes mõõdukat kasvu. Erandiks olid august, kus toodang jäi varasema aasta tasemele ning september ja detsember, kus toodang kahanes.

2013. aastal ületas toodang eelmise aasta taseme üle pooltes tööstusharudes. Positiivselt mõjutasid toodangu kasvu kolm suurema osatähtsusega tööstusharu — elektroonikaseadmete tootmine ja puidutöötlemine, kus toodang suurenes mõlemal tegevusalal võrreldes 2012. aastaga 6% ning toiduainete tootmine, kus toodang suurenes 3%. Negatiivselt mõjutas toodangu kasvu langus metalltoodete, elektriseadmete ja masinate tootmises.

2013. aasta toodangu kasv põhines peamiselt ekspordi suurenemisel. Välisturule müüdi üle 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Eksport kasvas 2012. aastaga võrreldes 5%. Nõudlus kodumaisel turul oli veidi nõrgem — siseturule müüdi 2013. aastal 4% rohkem toodangut kui aasta varem.

2013. aasta detsembris vähenes tööstustoodang 2012. aasta detsembriga võrreldes 6%, töötleva tööstuse toodang vähenes 4%. Detsembris toodeti 23% vähem elektrit ja 28% soojust kui 2012. aasta detsembris. Elektri tootmise vähenemist põhjustas peamiselt omatoodangu osaline asendamine impordiga.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2013. aasta detsembris 6% vähem toodangut kui novembris, töötlevas tööstuses 2% vähem.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksi trendida Euroopa Liidu riikides, jaanuar 2005 – november 2013 (2005 = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2013 ja detsember 2013
(protsenti)
Tegevusala	2013. aasta võrreldes 2012. aastaga	Detsember 2013
		muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
			korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	3.3	-5.7	-4.0	-6.4
Energeetika	6.2	-14.4	-25.1	-26.2
Mäetööstus	13.1	-3.8	11.9	9.8
Töötlev tööstus	2.4	-2.3	-1.0	-3.7
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	5.9	-16.0	-10.4	-13.0
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	6.4	-4.2	18.6	16.1
toiduainete tootmine	3.1	-2.1	2.6	1.0
metalltoodete tootmine	-2.6	-13.5	-27.1	-29.5
elektriseadmete tootmine	-5.7	-11.5	-4.9	-8.2
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	6.6	-3.0	-15.8	-18.1
mööblitootmine	-2.5	4.2	1.1	-2.5
mootorsõidukite tootmine	2.9	-3.2	10.4	7.4
ehitusmaterjali tootmine	8.4	0.5	-1.8	-4.2
masinate ja seadmete tootmine	-5.0	-8.3	2.0	-1.5

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2013

31.01.2014 Tõnu Toompark

Ilmunud on Maa-ameti 2013. aasta kinnisvaraturu ülevaade.

Ülevaate saab alla laadida siit.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kuni 80 000 eurot maksev kesklinnakorter on investori lemmik

31.01.2014 Tõnu Toompark

Tallinna kesklinnas ja selle lähedal asuvatel miljööaladel on investorite huviorbiidis 60 000-80 000 eurot maksvad väga heas seisukorras väiksema üldpinnaga ühe- ja kahetoalised korterid.

Nõudlus on isegi niivõrd suur, et kohe pärast pakkumise ilmumist tekib ostuhuviliste järjekord. Selle põhjuseks on nii likviidsete investeeringukorterite vähesus kui ka kasvav hinnatase. Sarnaselt kõigi ostjategruppidega on ka investoritel oma kindel, aastase tootlusega seotud hinnapiir, millest üle minna ei soovita.

Investori valik langeb eelkõige 25-40 ruutmeetrisele korterile, mis asub kesklinna või selle lähiümbruse ajaloolises keskkonnas paiknevas vanemas puitmajas. Hoone peaks olema heas seisukorras, veel parem, renoveeritud ning seda haldav ühistu tegus. Korter olgu heas korras ja varustatud elementaarse sisustusega. Kesklinnale omaselt on väga tähtsal kohal mugav parkimine, mis, arvestades parkimistasusid, peaks olema võimalik hoovis.

Väga eelistaud on ka korterid, kus juba elab üürnik sees ning leping temaga on sõlmitud vastavalt turutasemele vastava üürihinnaga.

Loomulikult liigub turul ka investoreid, kes otsivad remontivajavaid kortereid hinnavahemikus 1400-1500 €/m2.

Artikli allikas on
Uus Maa

Glikman Alvin & Partnerid: Ehitusloa saab kehtetuks tunnistada, kui ehitusprojekt on olulises osas puudulik

31.01.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasja nr 3-3-1-46-13 asjaolude kohaselt andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet ettevõttele ehitusloa garaažikompleksile elukorruste pealeehitamiseks. Ehitustöid tehti ebakorrektselt ning põhjustati mitmeid läbijookse, mis tekitas ehitisele kahjustusi, samuti oli ehitusprojekt kooskõlastamata kõigi kaasomanikega.

Selletõttu esitas garaažikompleksi hooneühistu kaebuse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kohtus tuvastati, et projekti kirjeldavas osas ja projekti muus osas esinesid vasturääkivused ning ehitusprojektil puudusid vajalikud kaasomanike kooskõlastused.

Samuti sisaldas ehitusprojekti seletuskiri viidet asjaolule, et ehitustööde käigus tulnuks hoone kandekonstruktsioonide olemasolevad tarindid kindlasti üle vaadata ning nende seisundit hinnata. Nimetatut aga ehituse käigus ei teostatud. Kolleegium rõhutas, et kui ehitusprojektiga ei ole tagatud seaduses sätestatud ohutus ehitisele, ei ole ka võimalik jätta jõusse eelnevalt puudulikult väljaantud ehitusluba. Puuduliku ehitusloa all pidas kohus silmas luba, mis ei sisalda projekteeritava ehitise tarindite kandevõime konstruktsioone, millest nähtuks hoone ohutus. Kirjeldatud puudus on aga oluline asjaolu ehitusloa kehtetuks tunnistamise kaalumisel.

Riigikohus selgitas lahendis, et ehituslikud võtted, millest sõltub konstruktsioonide kandevõime, tuleb enne nende rakendamist kajastada ehitusprojektis. Järelevalveasutus peab omakorda sellised konstruktsioonid ehitusloaga heaks kiitma. Samuti märkis kohus, et kui kogu ehitusprojekti ei ole koheselt võimalik piisava põhjalikkusega projekteerida, ei tohi anda ehitusluba blanketselt kõigile ehitusetappidele. Sellisel juhul tuleb ehitusluba anda osade kaupa, projekti valmimise etappide kaupa või alternatiivsena tagada ehituse käigus valmivate oluliste projektiosade eelnev kontrollimine järelevalveasutuse poolt.

Kohus märkis ka, et ehitise ja ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimise kohustus on kohalikul omavalitsus¬üksusel sõltumata sellest, kas ehitise kaasomanik on andnud nõusoleku ehitamiseks. Isegi, kui kooskõlastus on antud, tuleb eeldada, et see on antud tingimusega, et töid ei alustata enne ümber¬ehituse ohutuse piisavalt põhjalikku väljaselgitamist ehitusloa menetluse käigus.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Raid & Ko: Maade ja majade turul läheb ralliks

31.01.2014 Andree Raid

Tallinna korteritehingute arv on väga kõrgel. Jutud käivad uuest buumist, mullist või tagasihoidlikumalt ülekuumenemisest. Turu loomulik areng annab kerkinud hinnaga vana korteri omanikule võimaluse korter müüa ja asemele soetada kas uuem korter, ühepereelamu või koduehituseks sobilik maatükk. Selliseid tehinguahelaid näeme käesoleval aastal järjest enam.

Tallinna korteritehingute arv on juba 2-3 aastat kiirustades tõusnud. 2013. aastal tehti Tallinnas 7771 korteritehingut. Korteriostjate täitmatuid soove ei ole olnud võimalik kiiresti rahuldada. Nii on nappima hakanud korteripakkumine andnud kinnisvaramüüjatele võimaluse elamispindade hindu järjest tõsta.

Tallinna korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmetel 2013 IV kvartalis 1334 €/m². Aastaga tõusis keskmine tehinguhind 18%.

Arengud majade turul on olnud märksa rahulikumad

See on märgatav hinnatõus, mis on juba nii mõnegi korteriomaniku pannud mõtteid mõlgutama, et vahetada korter ühepereelamu vastu. Või siis soetada maatükk, kuhu ise iga eestlase unistuseks olev ühepereelamu peale ehitada.

Ka statistika kinnitab taolisi arenguid. 2013 IV kvartali hoonestatud elamumaa tehingute arv Harjumaal oli 350 ehk 19% eelmise aasta sarnasest näitajast kõrgem. Hoonestamata elamumaaga aga tehti Tallinnas-Harjumaal samal ajal tehinguid 257. Siin on juurdekasv olnud isegi 56%.

Igakevadine maade-majade turu elavnemine on juba käes

Tüüpiliselt on ridamajade, paarismajade, ühepereelamute ja maatükkide turu elavnemise iga-aastane aeg kevadel märtsis-aprillis. Siis hakkab lumi sulama ja koduotsijate mõtted hakkavad ostusuunas liikuma. Tänavu aga näeme juba detsembris-jaanuaris, kuidas maade-majade turu tärkamine on kätte jõudnud ja ostjate huvi on juba varakult oluliselt suurenenud.

Erinevalt korteriostjatest ei ole majaostjad tormakad. Ostuotsuseid kaalutakse päris pikalt, seni veel kiirustamiseks olulist põhjust ei ole. Väga oluline valikukriteerium maja puhul on hinna ja asukoha kõrval küttesüsteemi efektiivsus.

Arvestades, et korterituru aktiivsuse kandumine maade-majade turule on asjade loomulik ja etteennustatav käik, siis prognoosime, et tehinguid saab maade-majade sektoris käesoleval aastal olema vähemalt 15-20% aastatagusest rohkem.

Surve hindadele on selle protsessi järgmine samm. Esmalt suureneb tehingute arv, suurem mõju hindadele saab tekkima suve alguses, kus nõudlus tavapäraselt veelgi enam pead tõstab. Majade hindade osas prognoosime käesoleval aastal tõusu 10-15%, elamumaale Harjumaal sõltuvalt asukohast 5-15%.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ tegevjuht