Lasnamäe kinnisvaraturg tõmbab hoogu maha

Magalapiirkonnad on olnud möödunud aastase kinnisvara hinnatõusu sünonüümiks. Nii ka Lasnamäe. Kui veel eelmisel aastal oli sealne kinnisvaraturg aktiivne, siis nüüd on tõusuperiood selleks korraks vaikselt läbi saamas ning oodata on isegi kohatist hinnalangust.

Rahunemist on juba näha ja selle põhjuseid on kolm. Eelkõige on selleks kõrgele tõusnud hinnad, millele lisandub ka olukord majanduses ja kaudselt ka poliitilised sündmused meie lähipiirkonnas. Just ebakindlus on see, mis on hakanud inimeste ostukäitumises välja kooruma. Oodatakse ja vaadatakse, mida teevad hinnad ja kuidas läheb majandusel.

Reaalsed tehinguhinnad on keskmises seisukorras Lasnamäe paneelmajade korterite puhul järgnevad:

  • 1-toalised: 1201 €/m2
  • 2 toalised: 1021 €/m2
  • 3 toalised: 948 €/m2
  • 4-toalised: 850 €/m2

Hinnaootused on aga veel kasvamas. Vaadates portaalides pakutavaid järelturukortereid, on paljude puhul näha 10-20 protsendilist ülehindamist. Selliste korterite pakkumisprotsess võib kujuneda pikaajaliseks ja lõplik müügihind olla soovitust oluliselt madalam. Kuna pakkumisi on palju, tasub kiirelt müüa soovijail olla hinnaootustes järeleandlikum ning lähtuda reaalsetest tehinguhindadest.

Samuti tuleks arvestada, et korterisse jäetav mööbel ei tohiks oluliselt hinda tõsta, sest inimene ostab siiski nii öelda karpi ja soovib korterit oma maitse järgi kujundada. Ka remondi (sanitaarremondi) tegemine korteri hinna tõstmise eesmärgil ei ole soovitatav.

Eelistatakse oma linnaosa

Lasnamäe elanik on väga kohatruu, vahetades oma kodu enamasti samasse piirkonda. Ja seda ka hoolimata sellest, et Mustamäe ja Õismäe võivad olla parema elukeskkonnaga.

Müügi põhjused on tavapärased. Näiteks pere suurenemine, mis tekitab vajaduse avarama eluaseme järele. Üksikud vanemad inimesed müüvad aga oma kodu enamasti tervislikel põhjustel juhul, kui elatakse 4. või 5. korrusel liftita majas, kus treppidest liikumine on neile juba raske. Uueks koduks soovitakse sel juhul tihti just esimese korruse korterit.

Mida otsitakse

Kõige rohkem tuntakse huvi 1-toaliste korterite ostmise kui ka üürimise vastu, mille hind vastab turutasemele.

Kõige vähem ongi nõudlust viiekorruseliste majade kõrgemate korruste korterite vastu, mida on müügis aga kõige rohkem. Vähempopulaarsed on ka 9-korruseliste hoonete viimaseid korrused ja maja nurgapealseid kortereid. Ka kitsa planeeringuga korterid, kus on väike köök, pisike aken, olematu esik ja läbikäidavad toad, seisavad.

Olulisteks kriteeriumiteks on rõdu olemasolu, suurem köök, toimiv korteriühistu, madalad kommunaalkulud ja hea parkimisvõimalus. Lastega peredele on oluline koolide ja lasteaedade ning kaupluste lähedus ja hea ühendus linnaga. Vanematele inimestele on oluline madal korrus ja kaupluse naabruses paiknemine.

Erisoovideks on enamasti vaade merele või rohelusse, uutel korteritel terrassi olemasolu, aga mõnede hoonete puhul ka kõrged laed. Nõutud on ka panipaiga olemasolu, mis on oluline eriti neile, kes vahetavad suurema elamise väiksema vastu.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine