Virumaa korteriühistud kogunesid jaanuari lõpus foorumile “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?”, et vaadata mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle.

Foorumil andis korteriomandi- ja ühistuseaduse menetlemise hetkeseisust paramendis ülevaate eelnõu juhtivkomisjoni, õiguskomisjoni esimees, Riigikogu liige Marko Pomerants. “Arutelu õiguskomisjonis on staadiumis, kus hakatakse fraktsioonide ja asjassepuutuvate organisatsioonide muudatusettepanekuid hääletama,” rääkis Pomerants. Elavat arutelu tekitanud seaduseelnõust kõneldes toonitas Pomerants, et eeldatavasti peaks uus seadus plaanipäraselt ehk jaanuaris 2018 jõustuma. Ta tõi taaskord esile ka uue seaduse tegemise põhjendused: uus seadus hakkab asendama seni kehtinud kaht küllaltki vastuolulist seadust, kaovad ära korteriühisused ja nende asemele tekivad ühistud – kui seaduse jõustumise ajaks pole korterelamus ühistut loodud, loob selle riik.

Samuti hakkab uue seaduse kohaselt kaasomanike solidaarse vastutuse asemel kehtima korteiühistu vastutus ning korteriomanikel on õigus saada juhatuselt infot KÜ tegevuse kohta. Viimase punkti osas esitasid sotsiaaldemokraadid soovi sätet muuta, kuna tihtipeale võib infot korteriühistu kohta kasutada ära pahatahtlikult – KÜ rahalise seisu kohta käiva info võimalikku pahatahtlikku kasutamist on rõhutanud ka korteriühistud oma muudatusettepanekutes. Pomerantsi sõnul ei leidnud see aga toetust, kuna tegemist on liiga subjektiivse küsimusega. “Pahatahtlikkust on raske hinnata,” möönis ta. Toetust ei saanud ka Keskerakonna ettepanek vahelülina üleriigilise vaidekomisjoni loomisest, vähendamaks kohtute senist ülekoormust korteriühistute vaiete lahendamisel.

Virumaa ühistujuhid rõhutasid foorumil jätkuvalt ka põhikirja olulisust – uus seadus põhikirja kohustust enam ei sätesta ning õiguskomisjon põhikirja vajalikkust ka ei toetanud. “Uus seadus on paindlikum ning las selle otsustab iga ühistu ise. Lähtutakse siiski sellest, et enamikel ühistutel on põhikiri nagunii olemas,” rääkis Pomerants. Uues seaduses on sätestatud ka korteriühistu pandiõigus, mis võimaldab korteriühistul võlgnikelt korteri müümise korral võla katteks raha saada.

Pomerantsi sõnul arutas õiguskomisjon ka ettepanekut, mille kohaselt võiks KÜ juhatus vabastada korteriomaniku põhjendatud taotluse korral osaliselt või täielikult majanduskulude kandmisest – taoline võimalus võiks komisjoni hinnangul olemas olla. Pikenema peaks ka KÜ juhatuse kehtetuks tunnistamise tähtaeg. Hea uudisena märkis Pomerants plaanitavat muudatust raamatupidamisseaduses, mille kohaselt pole tulevikus väikestel, kassapõhise raamatupidamisega ühistutel enam vajadust esitada raamatupidamisaruannet. “Korteriühistute küsimused on ka poliitikutele väga olulised,” rõhutas Pomerants.

Muude teemadena olid foorumil vaatluse all koostöö korteriühistute ja kohaliku omavalitsuse vahel: Rakvere korteriühistutega rääkis abilinnapea Rainer Miltop. Energiaekspert Aare Vabamägi selgitas, kuidas kujuneb tulevikus Rakvere soojuse hind ning ülevaate sellest, kuidas kasutasid korteriühistud KredExi toetusmeetmeid viimastel aastatel ning esmast informatsiooni, millal võivad avaneda ühistutele uued renoveerimistoetused andis KredExi spetsialist Lauri Suu. Spetsialisti sõnul peaks eeldatavalt kuni aastani 2020 kehtima varasem toetusskeem, hetkel on aga üleminekuaeg ja tulevik on segane.

Kõneks olid ka raamatupidamisküsimused: muudatusi, mida toob ühistutele tänavu 1.veebruarist 2014 jõustuv rahvusvaheline SEPA arveldussüsteem, selgitasid foorumil Swedbanki korteriühistute valdkonna tippspetsialist Janis Pugri ning raamatupidaja Karen Kangur.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul võib foorumit pidada igati kordaläinuks. Eriti oluliseks pidas ta ühistute esimeeste ja õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi vahetut arutelu. Usun ,et see annab seadusandjate tunnetuse probleemidest millega ühistujuhid jgapäevaselt kokku puutuvad , sõnas Jaadla.