Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Balti riigid ja Soome 2012. aastal Euroopa ehitusturul

07.01.2014 Statistikaamet

Aastatel 2005–2012 jäid Euroopa Liidu (EL 28) ehitusturu aastased muutused vahemikku kolmest kuni miinus seitsme protsendini ning Baltimaad olid vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad.

Statistikaameti andmetel aeglustus Eestis 2013. aasta esimese poolaastal ehitusmahtude kasv, jäädes 2012. aastaga samale tasemele, peamiseks põhjuseks avaliku sektori tellimuste vähenemine. Samas viitab ehituslubade statistika elamuarenduste elavnemisele, kuid selle kasvu pärsib ehitustegevuse jätkuv kallinemine. Järgmiste aastate ehituse kasvu ootused on seotud eelkõige sellega, et eratellijate aktiivsus suureneb. Riigi tellimuste taastumist võib oodata alles paari aasta pärast, kui saab hakata kasutama EL-i uue rahastamisperioodi vahendeid. Ehitusturu arengut ei soodusta ka naabrite juures toimuv. Nii Euroopas tervikuna kui ka lähinaabrite juures tunnevad tarbijad ja ehitusettevõtjad end üldises majandusolukorras üsna ebakindlalt.

Eesti ehitus on suunatud põhiliselt siseturule. Välisriikidesse ehitamine on aastatel 2005–2012 pidevalt kasvanud, moodustades 6–18% ehitusettevõtete kogu töödemahust. Järsk muutus toimus aastail 2009–2011, mil vähene nõudlus kodusel ehitusturul sundis ettevõtteid tööd otsima piiri tagant. Välisriikidesse ehitamise osatähtsus tõusis siis tavapärase 6–8% asemel 17–18%-ni. Lihtsam on välisturul konkureerida eritöid tegevatel ettevõtetel. Välisriikidesse tehtud ehitusmahust annavad enamuse (olenevalt aastast 86–93%) hooneehitustööd.

Balti riigid ja Soome

Eestit, Lätit, Leedut ja Soomet EL ehitusturul aastatel 2005–2012 vaadates võib tõdeda, et Baltimaad on olnud vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad. Kui Eesti ja Läti ehitusturu jaoks oli parim aasta 2007, siis Leedu parim oli 2008. aasta. Seda suurem oli aga Leedu ehitusmahtude vähenemine 2009. aastal (kadus ligi pool eelnenud aasta ehitusmahust). Lähinaabritest on neil aastatel kõige stabiilsemalt arenenud Soome ehitusturg, mis on teinud selle atraktiivseks ka Eesti ehitajatele. Kui Baltimaades vähenesid ehitusmahud 2–3 aastat, siis Soome suutis peale üheaastat mõõnaperioodi 2009. aastal tänu riigi meetmetele neid taas kasvatama hakata. Probleemid tekkisid neil uuesti 2012. aasta teisest kvartalist, mil riigi majanduse nõrgenemine hakkas mõju avaldama ka ehitustegevusele.

Ka sajandi algusest tõusutrendil liikunud EL-i ehitusturule oli 2007. aasta rekordiline. Ehitusmahud kasvasid stabiilselt 1–3% aastas, põhiliselt hooneehitusmahtude suurenemise tõttu. Ehitusmahtude suurim aastane kasv (3,4%) jääb EL-is 2006. aastasse. Kuigi suurimad ehitusmahu kasvatajad olid siis Eesti (27%), Bulgaaria (24%) ja Leedu (22%), tulenes kasv eelkõige ehitustegevuse hoogustumisest euroalasse kuuluvates riikides.

Alates 2008. aastast on EL-i ehitusturg languses. 2012. aastal vähenesid ehitusmahud võrreldes varasema aastaga 5%. Langus jätkus ka 2013. aasta esimesel poolel – võrreldes 2012. aasta sama ajaga 4%.

Euroopa Liidu 28 riigist 15 on ehitusturu põhja läbinud. Viimaste hulgast kümnes õnnestus ehitusmahtusid 1–2 aastat kasvatada, kuid 2012. aastal hakkasid ehitusmahud jälle vähenema. Viis ülejäänut (Eesti, Läti, Austria, Rumeenia ja Rootsi) liiguvad aga praeguseni tasapisi tõusuteel. Majanduskriisi eelsele tasemele tagasi ei ole 2013. aastal jõudnud veel ükski EL-i riik.

Ehitushindade muutust vaadates paistab silma Balti riikide heitlikkus ja Soome oskus ajada asju tasa ja targu. Kui Baltimaades dikteerivad ehitushindu põhiliselt tööjõukulud, siis Soomes kasvavad hinnad pigem ehitusmaterjalide hinnatõusu tagajärjel. Suurim hinnatõus ehitusturul jääb kõigis neis riikides 2007. ja hinnalangus 2009. aastasse. Praeguseks on ehitushinnad Eestis taas majanduskriisi eelsel tasemel, Lätil ja Leedul on veel kasvuruumi. Soomes jääb aastane hinnatõus alates 2010. aastast keskmiselt vahemikku 1,1–3,3%.

EL-is tervikuna on ehitushinnad stabiilselt tõusnud. Suurim aastane kasv (4,4–4,7%) jääb perioodi 2006–2008. Aastatel 2009–2012 kasvasid hinnad keskmiselt 0,7–2,9%. Hinnatõus jätkus ka 2013. aasta alguses, tingituna põhiliselt tööjõukulude kasvust, ning ulatus 0,7%-ni võrreldes 2012. aasta esimese poolega. Samas on hinnatõus liikmesriigiti ühtlustunud.

Euroopa ehitusturul tegutsevad peamiselt väikeettevõtted

Nii nagu Eesti ehitusturgu, iseloomustab ka EL-i ehitusturgu tervikuna mikro- ja väikeettevõtete (alla 50 hõivatu) suur hulk ja tegutsemine koduturul. 2011. aastal tegutses EL-i riikides 2,7 miljonit ehitusettevõtet 11,2 miljoni hõivatuga. Ettevõttes oli keskmiselt neli hõivatut ja ettevõtted jäid kõikides maades järjest väiksemaks. Keskmisest suuremad ehitusettevõtted tegutsevad Luksemburgis (14 hõivatut ettevõtte kohta), Lätis, Austrias, Bulgaarias ja Rumeenias (8–10 hõivatut), väikseimad aga Iirimaal ja Slovakkias – 2011. aastal keskmiselt kaks hõivatut ettevõtte kohta.

Balti riikide osatähtsus EL-i ehitusturul on marginaalne. Balti riigid annavad EL-i ehitusturust igaüks 0,1–0,2%, Soome 1,8%. Suurimad ehitajad Euroopas on Prantsusmaa (18% EL-i ehitusmahust), Itaalia ja Suurbritannia (mõlemad 14%), ning Saksamaa (12%).

Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks liigub Euroopas endiselt allpool ajaloolist keskmist, olles oma madalaimast punktist – 2012. aastal 87,0 – tõusnud 2013. aasta augustiks 98,2-ni (ajalooline keskmine = 100).

Eesti majandususaldusindeksit, mis liigub alates 2010. aasta maist ülalpool ajaloolist keskmist, hoiavad seal teeninduse ja jaekaubanduse hea käekäik. Kui viimane suurem tarbijate rahulolu näit jääb aastatesse 2005–2007, siis ehitajad tundsid end kindlalt ka alates 2011. aasta keskpaigast kuni 2013. aasta alguseni. Ehitusettevõtjate kindlustunde vähenemise taga 2013. aastal on peale tagasihoidlike esimese poolaasta tulemuste ka varasemast pessimistlikumad kasvuväljavaated.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 4/2013 artiklis „Ehitus buumist kriisini“ (ilmus 23.12.2013).

Merike Sinisaar, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Endise Kasekese restorani krundile planeeritakse äripindadega korterelamuid

07.01.2014 Tartu.ee

Tartus Tähe tänaval pikka aega tühjalt seisnud kunagise Kasekese restorani hoone on kavas lammutada ja selle asemele ehitada äri- ja eluhooned.

Tartu linnavalitsus kiitis heaks ja suunas avalikule arutelule Tähe 19 ja Tähe 19a kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse. Eskiislahendus näeb ette olemasolevate hoonete lammutamise ja kuni kolme äripindadega korterelamu ehitamise. Suurim lubatud maapealne ehitusalune pindala on kuni 867 ruutmeetrit. 3500 m² suurune planeeritav ala asub Karlova linnaosas miljööväärtusega hoonestusalal ehitismälestiste Tähe tn 20 ja Tähe tn 26 kaitsevööndis.

Eskiislahenduse kohaselt peab krundi kompaktne haljastatav ala olema suurem kui kõvakattega ala. Krundile nähakse ette ka mänguväljak. Parkimine on lahendatud vastavalt normidele krundil, suuremas osas hoonete all 0-korrusel.

Tähe 19 ja Tähe 19a detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 28. jaanuaril kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis, Raekoja plats 3.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Baeri tänavale kavandatakse uut äri- ja kortermaja

07.01.2014 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus kiitis heaks ja suunas avalikule arutelule K. E. von Baeri tn 4 krundi detailplaneeringu eskiislahenduse, mille kohaselt kavandatakse sinna uut äri- ja korterelamut.

Planeeringuala suurusega 3068 m² asub Kesklinna linnaosas vanalinna muinsuskaitsealal. Artes Terrae OÜ on koostanud K. E. von Baeri tn 4 krundi detailplaneeringu ja ehitusprojekti muinsuskaitse eritingimused, mis muu hulgas näeb ette olemasolevast hoonekompleksist tänavaäärse telliskivihoone säilitamise ja restaureerimise.

Planeeringu eskiislahendusega on määratud ehitusõigus 150 m² ehitusaluse pindalaga ja 60 m absoluutkõrgusega korterelamu rajamiseks ja olemasoleva hoone laiendamiseks kuni 1341 m² ehitusaluse pindalaga ja 62.3 m absoluutkõrgusega äri- ja kortermajaks. Kortereid kavandatakse kõigi kolme hoone peale kokku kuni 44. Krundile planeeritakse ka alajaam ja prügimaja.

Avalik arutelu detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks toimub 22. jaanuaril kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis, Raekoja plats 3.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

200 euro lubamine tõi külastajate rekordi

07.01.2014 Tõnu Toompark

200 euro lubamine tõi KV.EE külastajate rekordi, ligi 60 000 päevas.

200 eurose tasu lubamine maja müüa aitavatele Facebooki sõpradele tõi kinnisvaraportaali KV.EE ligi 60 000 unikaalset külastajat 5. jaanuaril.

Kinnisvaraportaalis KV.EE vanema kahekorruselise maja 20 000 euroga müüja pakub Facebookis ostja leidmise eest 200 eurot. Valgas Võru tänaval asuvast puumajast tehtud fotodel on näha kuuekümnendate aastate interjööri ja mööbliesemeid. Müüja lubab, et keldris ei ole hiiri ega rotte ning ostja saab kohe ka sisse kolida.

Tarvo Teslon, KV.EE juht: “Tänu kuulutuse jagamisele ja tasu lubamisele Faceboookis oli meie kinnisvaraportaalis pühapäeval, 5. jaanuaril totaalne rekord, 59 554 unikaalset külastajat. Fenomenaalse külastatavuse tagasid minu hinnangul mitmete asjaolude kokku langemine: müüja leidlikkus, huvitavad fotod maja interjöörist ja loomulikult inimeste kinnisvarahuvi kasv peale jõuluaegset vaikelu. Soovin Valga maja müüjale müügiedu ja usun, et tehing toimub peatselt!”

Vaata Valga maja siit:

KV.EE on kinnisvaraportaal, mille külastajate arv kuus on üle 480 000. Portaalis on igakuiselt üleval umbes 35 000 kinnisvarakuulutust. Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.EE kuulub koos ostu-müügikeskkonnaga Osta.ee ettevõttele Allegro Baltics.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Korterite müügipakkumiste arvu vähenemine viib korterite pakkumishinna üles

07.01.2014 Tõnu Toompark

2013 IV kvartalis pakuti portaalis KV.EE müügiks 13 706 korterit, mis on 5% aastatagusest vähem. Tallinnas kui korterituru suurimas piirkonnas on korterite müügipakkumiste arv vähenenud koguni 15%.

Vähenev pakkumine ja kasvanud eluasemelaenude käive on kinnisvaramüüjatele andnud võimaluse hindu tõsta. Korterite müügipakkumiste hinnad on aastaga kerkinud Eestis 10% ja jõudnud 1127 €/m² tasemele.

Tallinna korterite müügipakkumiste hinnad on aastaga kasvanud isegi 18%. Tallinna korterite keskmine müügipakkumise hind oli 2013 IV kvartalis portaali KV.EE andmetel 1670 €/m².

Korterite pakkumishinnad kasvavad kiiresti, kuid see jääb siiski alla tehinguhindade tõusule. Eesti korteritehingute keskmine hind oli 2013 IV kvartalis 910 €/m² ehk aastatagusest 17% kõrgemal. Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 2013 IV kvartalis 1357 €/m² ehk aastatagusest 20 % kõrgemal.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Alanud on registreerimine selle aasta kinnisvarakoolitustele

07.01.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool on avanud registreerumise selle aasta koolitustele. Hooaja avame traditsiooniliselt koolitusega Kinnisvara ABC, millele järgnevad Üürikoolitus ja Hindamise ABC.

03-06/02/2014 Kinnisvara ABC

Kinnisvara ABC on koolitus, mis on hea sissejuhatus kinnisvaramaailma. Kinnisvarakoolitus sobib hästi nii inimesele, kes teeb kinnisvaravaldkonnas esimesi samme, kui ka sellele, kes on juba sel erialal pikalt töötanud.

Võtame sujuvalt kokku kinnisvaraturu, finantseerimise, hindamise, maakleritegevuse, planeerimise ja ehituse valdkonna. Oluline osa Kinnisvara ABC koolitusest moodustab juriidika.

Koolituse lektorid on Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Loe lähemalt siit…

10/02/2014 Üürikoolitus

Üürikoolitus annab hea ja praktilise ülevaate eluruumide üürileandmisega seonduvast. Koolitus on suunatud eluruumide üürileandjatele, kinnisvaramaakleritele, investoritele ja ka üürnikele.

Lektor Tõnu Toompark käsitleb eluruumide üürileandmise majanduslikku aspekti. Uurime, millised on üürnike soovid ja kuidas üürileandja neile vastata saab.

Jurist Evi Hindpere käsitleb põhjalikult eluruumi üürilepingu alustamise, muutmise ja lõpetamise parimat praktikat. Oluline osa on käitumisjuhistel probleemolukordade lahendamiseks.

Loe lähemalt siit…

11/02/2014 Hindamise ABC

Hindamise ABC koolitus annab hea ülevaate kinnisvara hindamise alustest. Vaatame nii valdkonnaga seonduvaid mõisteid ja hindamise standardeid. Uurime hindamismetoodikaid ja räägime hindamise infoallikatest.

Koolitust viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Loe lähemalt siit…

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot ToomparkKinnisvarakool OÜKoolituste müük ja korraldus+372 525 6655

kool@kinnisvarakool.ee

www.kinnisvarakool.ee

Tõnu ToomparkKinnisvarakool OÜ+372 525 9703tonu@adaur.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Priit Värk: Kas riik peaks rajama uusi kodusid?

06.01.2014 Priit Värk

Eesti on omanike keskne riik, kuid vargsi on hakatud avalikult arutama selle üle, kas meie elamufondis peaks olema suurem osakaal üüripindadel. Tegemist ei ole olnud pelgalt intellektuaalse mõtteharjutusega vaid üürikorterite rajamiseks on kerkinud vajadus peamiselt kolmel põhjusel.

Esiteks, kooli lõpetanud noorte spetsialiste jaoks, kes soovivad tööjõuturule siseneda, on tänaste sissetulekute ja üldise elukalliduse juures eluaseme soetamine ülejõu kulukas ning ilma kohustusteta on välismaa kasuks lahkumisotsuse tegemine veel lihtsam. Teiseks, jätkuv kvaliteetse elamufondi vananemine ja väljalangemine. Kolmandaks on noorte perede kasvav vajadus oma kodu järele, kuid puuduvad ressursid korteri või maja soetamiseks.

Omanike riik ja tänane üürielamufondi seis

Soodsa hinnaga eluasemepindade nappus on aktuaalne suuremates linnades, ennekõike Tallinnas ja Tartus. Enne kui süüvida sellesse, kuidas ja kas üldse peaks riik üüriturgu arendama, on vajalik tunda tänast üürielamufondi olukorda, sest tihtipeale kiputakse aruteludes lähtuma liialt nn kõhutundest ja üksikutest kogemustest, mida meelevaldselt laiendatakse laiadele massidele.

Me oleme omanike riik. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel on Eestis 657 791 eluruumi, millest 98,8% on tavaeluruumid. Eluruumidest kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele ca 2% (11 797) ja koguni 97% on eraomandis. Omakorda 79,1% leibkondadest (1 039 040) elab enda omanduses olevas eluruumis ning lisaks elavad paljud enda lähedastele kuuluval kinnisvaral. Eluruumi kasutamist üürnikuna kinnitas loenduse andmetel kõigest 9,2 % (102 953) leibkondadest.

Näiteks Saksamaal moodustab üürielamufond ca 40% eluasemeturust. Suur üürielamufondi osakaal on tulemuseks, et 60- ja 70ndatel rajasid mitmed riigid st avalik sektor üürimaju, kus olid fikseeritud üüri piirhinnad. Kodu lähemalt – Helsingi elamufondis moodustavad täna 25% erasektorile kuuluvad üürikorterid ja 21% eluasemetest on avaliku sektori toetatud korterid. Osade avaliku sektori korterite omanik on linn, aga omanike ringis on ka erafirmasid, kes on saanud nende korterite ehitamiseks avaliku sektori tagatud laenu ja kelle jaoks nüüd kehtivad üüri piirhinnad. Erasektori üüripindadele piirhindu Helsingis ei ole.

Koduomamine on majanduslikult mõistlikum valik

Palju on vaieldud selle üle, kas kasulikum on kodu üürida või omada. Mitmetes Lääne-Euroopa riikides on korterite pikaajaline üürimine alternatiivne elukorralduse valik kodu ostmisele, kuid nii kaaluka otsuse tegemisel kui seda on avaliku sektori kortermajade rajamine, ei saa lähtuda teesist, „et kui läänes tehakse nii, siis teeme meie järele“. Vaja on sisukamaid argumente.

Kodu omamise üks eeliseid on kindlasti, et erinevalt üürist ei lähe raha n-ö kaotsi ja pika laenuperioodi lõpuks ostetakse kodu välja. Alahinnata ei saa ka siin emotsionaalset väärtust ning kindlustunnet, mida omamine pakub. Vastukaaluks on lisaks laenu põhiosa maksele vaja maksta tagasi ka intressid. Ajalooliselt madalad pangaintressid on muutnud kodu omamise majanduslikult mõistlikumaiks valikuks. Seda tunnistavad tänaseks ka mitmed eksperdid, muidugi lisavad nad klausli, et koduomamine on mõistlikum, kui üüritootluse ja intressimäärade suhe püsib praegusel tasemel.

Kui 2001. aastal oli eluasemelaenude kuu keskmine intressimäär Eesti Panga andmetel 9%, siis aastaks 2005 langes see 3%-ni. Kinnisvarabuumi ajal, 2006. aastal, tõusis eluasemelaenude kuu keskmine intressimäär 4%-ni. Aastatel 2007 ja 2008 oli intressimäär 6%, langedes järgmistel aastatel taas 4%-ni. 2011. ja 2012. aastal oli eluasemelaenude kuu keskmine intressimäär 3%. Seega mõistlikum on tasuda pigem iga kuiselt pangale oma kodu eest, kui maksta sama raha üürikorteri eest.

Üürimaja või võimalus saada koduomanikuks?

Äsja kooli lõpetanud ja tööjõuturule sisenevate noorte spetsialistide, olgu nad kutse- või kõrgkoolist, jaoks puuduvad sobivad elamispinnad. Ehitushindade ning sellest tulenevalt ka korteriüüride vahed on näiteks Eestis ja Soomes kordades väiksemad, kui vahed sissetulekutes. 2013. aasta septembri seisuga on üürihinnad tõusnud aastataguse ajaga võrreldes 10-15% – eluasemete kättesaadavus on muutunud veelgi problemaatilisemaks.

Samas koduomamine, mis tundub esialgu kasulikum käib paljudele üle jõu, sest noorel inimesel pole panga poolt nõutavat omafinantseeringut kusagilt võtta. Lisaks on teiseks kaalukaks teguriks asjaolu, et noored ei taha ennast siduda kohustustega, paljud soovivad ennast välismaal täiendada või lihtsalt maailma näha. 20-ndates ja 30-ndates aastates inimesed ei näe üldjuhul ette, kus nad on 5 või 10 aasta pärast – elu on muutunud tunduvalt dünaamilisemaks.

Seega vaja on paindliku lahendust, mis ei paneks ühtepidi noori inimesi laenuorjusesse, kuid annaks enda elupaiga osas teatud kindluse ja motiveeriks neid oma tööelu alustama just Eestis, mitte parema palga järele minema välismaale, kus pahatihit tehakse enda kvalifkatsioonile mitte vastavat tööd. Noorte väljavool ja maksumaksjate hulga vähenemine on nii kultuurilises, kui ka majanduslikus mõttes Eesti selle kümnendi, kui mitte sajandi suurim väljakutse.

Noortele peredele ja spetsialistidele rajatavates üürimajades peaks olema näiteks 3 või 5 aastase üüriperioodi lõpus võimalik üürikorter välja osta ning saada lõpuks koduomanikuks. Ka riigi seisukohast on see pragmaatiline käik, sest just koduomanikud panustavad Eesti eelarvesse lõviosa maksudest.

Üürimajade rajamise toetajate teiseks pooltargumendiks on kvaliteetse elamufondi vananemise peatamine Eestis. Arvestades suurt arendustegevuse mahajäämust ja praegust ehitustempot, siis tekib paratamatult probleem, et uusehitiste maht ei kata tinglikult eluea lõppemisel väljalangevate elamute kadu. Eestis on prognoositavalt elamufondi üldmahust vaid ca 1% uusehitisi ja ca 2% rekonstrueerimistegevust. Aastatel 1980 -1989 ehitati keskmiselt 13 500 eluruumi aastas (võrdluseks 2000. aastal 720, 2007. aastal 7073 ja 2012. aastal 1990 eluruumi väljastatud kasutuslubade alusel), seda peamiselt korterelamutes paiknevate eluruumidena.

Kuid olgem enda vastu ausad – mõte, et riik või omavalitsused suudaksid rajada elamuid sellises tempos, et taastoota elamufondi, on nappide rahaliste ressurside tõttu ebarealistlik ning ka ebasoovitav, sest oluline on vältida liigset mõju kinnisvarasektorile ning vabale turumajandusele. Samuti tuleks arvestada, et Tallinnas ei ole üürikorterite defitsiiti. Kiire otsing kinnisvaraportaalides näitab, et pakkuda on üle 750 erinevas hinnaklassis üürikorteri. Kodust välja kolinud noor, kes on oma tööelu algusjärgus ja peab esmakordselt täielikult iseennast üleval pidama, ei saa eeldada, et elamistingimused on kohe sama head kui vanemate kodus. Sel eluperioodil on loomulik, nii Eestis kui ka mujal euroopalikus kultuuriruumis, et elataksegi tagasihoidlikus korteris, odavamas linnapiirkonnas ning mitmekesi pead-jalad koos. Lisaks – üürimajade rajamise kahjuks räägib ka negatiivne mõju väiksemate linnade ja valdade rahvastikule, sest luues pealinnas aina soodsamaid tingimusi, meelitatakse tööealist elanikkonda maalt ära.

Kolmandaks ja kõige kaalukamaks pooltargumendiks riikliku üürielamufondi rajamiseks on just noorte perede eluaseme soetamise probleem. Toetajad näevad siinkohal, et pikaajalised lepingud ja soodsad üürihinnad loovad kindlustunde pere loomiseks ja laste kasvatamiseks.

Seni on selle parandamiseks juba aastast 2000 SA KredEx läbi pankade väljastanud eluasemelaenude tagatisi eesmärgiga parandada eluasemeturule sisenevate noorte perede laenusaamisvõimalusi. Ajavahemikus 2000 – 2013 on noortele peredele, noortele spetsialistidele ja omandireformi käigus õigusjärgsetele omanikule tagastatud elamute üürnikele riiklike elamumajanduslaenude tagatiste pakkumine kulgenud sujuvalt. Aastatel 2000 – 2013 aidati omale kodu soetada või renoveerida 12 785 noorel perel. Keskmiseks laenusummaks on olnud 47 558 eurot ning keskmiseks laenu pikkuseks 21,5 aastat. Samuti on aidatud elamistingimusi parandada 8 139 noorel spetsialistil.

Sihtgrupp	Periood	Lepingute arv	Keskmine laen (eur)	Keskmine tagatis (eur)	Keskmine laenu pikkus (a)	Suurima osaga laenu piirkond	Laenu otstarve
Noor Pere	01.03.00-31.07.13	12 785	47 558	8 726	22	Tallinn, Tartu	Korteri ost
Noor Spetsialist	01.03.01-31.07.13	8 139	38 039	6 515	20	Tallinn, Tartu	Korteri ost

Mitmed uuringud on kinnitanud elamispinna ruutmeetrite ja laste arvu vahelist korrelatsiooni, mis on iseenesest loogiline, sest euroopalikus kultuuriruumis on traditsiooniks soetada oma kodu (st kinnisvara) pere loomiseks ja kasvatamiseks. Lähtuvalt sellest on riigi jaoks oluline toetada omanikuks olemist ning korterite rajamise korral on oluline, et esialgse 3 või 5 aastase üüriperioodi lõpus järgneks võimalus üürikorter välja osta. Oluline on riigi poolt toetada mõistlikus suurusjärgus elamufondi juurdekasvu ja pakkumise suurendamisega ka

Kust leida katteallikad noortele peredele kodude loomiseks?

Selleks, et üürikorterite rajamisel oleks mõju, kuid samas ei moonutaks need liigselt kinnisvaraturgu on mõistlik alustada 1000 uue korteri rajamisest 4-5 aasta jooksul. Hinnanguline kogumaksumus on sealjuures 1300-1500 eurot/m2 eest, nii et kui keskmiselt oleksid 50 m2 korterid, siis läheks see maksma 65-75 miljonit eurot.

Meedias on korduvalt kajastatud riikliku elamufondi loomise mõtet, alati on need arutelud sumbunud kuna rahalisi resursse pole suudetud leida.

Tallinna Linnavalitsus on rajanud kortereid ka PPP-na (era- ja avaliku sektori koostöös) – paljude hinnangul on see läinud liigselt kulukaks kuna tegelikud võitjaks on garanteeritud tulukusega lepingud saanudkinnisvaraettevõtjad ning lõpuks makstakse see kinni kõigi teiste linnaelanike rahakotist.

Kinnisvara sektoris algab omakapitali tootlusootus 15-20%-ist, see on ka põhjus, miks Eestis erasektor pole investeerinud üürimajade rajamisse, kuna turg ei suudaks sellist tootlust välja kannatada. Võrdluseks nagu enne mainitud hetkel on keskmine laenuintress 3%.

Otsida tuleks investorit, kes tegutseks kinnisvarasektoris ning kelle ainuke eesmärk poleks kasumi teenimine ning kus oleks domineeriv avalik huvi. Eestis on riigile kuuluva kinnisvara haldamiseks loodud Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS), kes oleks ideaalne täitma seda ülesannet. Kuid kas ettevõttel on selleks vabu vahendeid ning kas RKAS suudab pakkuda madalamat üürihinda – teisisõnu, milline võiks olla ettevõtte tootlusootus?

RKAS varade tootlusmääraks oli 2011. aastal 2,2%, 2012. aastal tõusis see erakorraliste tulude arvelt 2,7%-ni ning omakapitali tootlikus jäi alla 5%-i. Seega on tegu ideaalse partneriga, kelle soovitav tootlus võiks tagada taskukohase üüri.

Kuid kõige olulisem küsimus, kas RKAS-il on selleks vahendeid? Tegemist on Eesti ühe paremini kapitaliseeritud ettevõttega, kui 2011. aasta lõpus seisis ettevõtte kontol juba üle mijlardi(!) krooni e. 64 miljonit eurot, siis 2012. aasta lõpuks oli see kasvanud 69 miljoni euroni. Lisaks oli ettevõtte omakapitalimäär kinnisvara sektori jaoks ebatavaliselt kõrge 56%, üldiselt pole ka konservatiivsematel juhtudel üle 40%.

Seega RKAS poolt ca 60 miljoni euro investeerimine vastab esiteks erinevalt erainvestoritest nende tootlusootusele ning teiseks ettevõttel on olemas nii likviidset vahendid, kui ka tugev kapitalistruktuur, mis seda võimaldaks.

Tuletagem meelde, et ükski vabale turumajandusele põhinev Lääne riik pole läbi saanud ilma riikliku elamuehitus programmita. Ka Eestis peaks tõiselt kaaluma, kas tahame olla elujõuline koduomanike riik ja kas noorte elukvaliteedi tõstmine vääriks riigi tuge?

Vahendid on olemas, nüüd on vaja vaid tahet probleem ära lahendada.

Artikli allikas: http://www.omanikud.ee/

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Uus Maa vahendas Tallinna vanalinnas pea 2 miljoni eurose maja

06.01.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo vahendas detsembris 1,9 miljonit eurot maksnud elu- ja ärihoone Tallinna vanalinnas Harju tänav 7. Kinnistu muudab veelgi ihaldusväärsemaks võimalus rajada hoovi viiekorruseline hoone.

„Hoone vastu oli suur huvi, mille tõttu toimus ka enampakkumine,“ selgitas Uus Maa Kinnisvarabüroo Pirita osakonna kutseline maakler Maksim Morgunov. „Nõudlust süda- ja vanalinna investeerimisobjektide vastu kinnitab ka suhteliselt lühike, alla poole aasta väldanud müügiprotsess.“

1890-ndatel aastatel oma praeguse välimuse saanud hoones tegutsevad restoran ja väike hotell ning ülemistel korrustel on ka 11 üürikorterit.

Uuel omanikul on võimalik taastada ka Teises maailmasõjas hävinud õuehoone, mille jaoks on väljastatud muinsuskaitse eritingimused ning tehtud vajalikud kooskõlastused. Viiekorruselise õuehoone kasulikuks pinnaks oleks 416 ruutmeetrit.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinna korteri ruutmeeter kallines aastaga 20%

06.01.2014 Tõnu Toompark

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis detsembris 1359 eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 20 protsenti kõrgem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Mustamäel ja Kristiines maksis keskmine ruutmeeter 2013. aasta detsembris 30 ning Lasnamäel 29 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tõusis enim kinnisvara hind Tallinna mägedes ja sealse vara väärtus kõigubki majandustsüklite vaheldumisel rohkem. “Kinnisvara hinnatõus peaks tänavu pidama jääma, sest jätkuvaks kasvuks pole põhjust ega ruumi – inimesed pole nõus ega saa rohkem maksta. Pigem valmivad tänavu mitmed uued arendused, mis maandab nõudlust ja rahustab hinda,” ütles Vahter.

Kokku tehti detsembris kinnisvaraga 908 ostu-müügitehingut, mis on 10,8 protsenti vähem kui novembris, kuid 24,7 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Detsembris tehti Tallinnas 615 korteritehingut, mis on mullu sama ajaga võrreldes 22 protsenti rohkem. Detsembris müüdi kalleim korter müüdi 528 000 ja odavaim 3500 euro eest.

Tallinnas müüdi detsembris 21 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 15 võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim maja müüdi 330 000 ja odavaim 2500 euro eest.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi detsembris Tallinnas kümme, mis on kolme võrra enam kui novembris. Kalleim krunt müüdi 288 000 ja odavaim 4000 euro eest.

2013. aasta statistika

2013. aastal tehti Tallinnas kokku kinnisvaraga 11 237 ostu-müügitehingut 1, 064 miljardi euro eest. 2013. aasta Tallinna kalleim krunt müüdi 12,9 miljoni eest. Kalleim korter maksis 1,35 ja maja miljon eurot.

Korteri keskmine ruutmeetri hind Tallinna linnaosades

Linnaosa	Keskmine ruutmeetri hind 12.2012	Keskmine ruutmeetri hind 12.2013	Hinnamuutus
Mustamäe	926	1203	+30%
Kristiine	1163	1508	+30%
Lasnamäe	834	1080	+29%
Põhja-Tallinn	1057	1297	+23%
Kesklinn	1573	1793	+14%
Haabersti	1075	1229	+14%
Nõmme	1015	1140	+12%
Pirita	1365	1452	+6%

Tehinguarvud Tallinna linnaosades

Linnaosa	Tehinguarv 2012 –12 kuud	Tehinguarv 2013 –12 kuud	Tehinguarvu muutus
Nõmme	276	373	+35%
Pirita	158	201	+27%
Kristiine	521	645	+24%
Haabersti	614	730	+19%
Mustamäe	987	1176	+19%
Lasnamäe	1532	1717	+12%
Põhja-Tallinn	1363	1217	-11%
Kesklinn	1591	1716	+8%

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinna korterite väärtuse 10-aastane reaalkasv on 29%

06.01.2014 Tõnu Toompark

Suure korteritehingute aktiivsuse valguses pakub palju kõneainet elamispindade hinnamuutus. Ostjaid huvitab korterihind, mida ta peab taskust välja käima ja ehk pangalaenuga finantseerima. Kinnisvaraomanik on huvitatud talle kuuluva vara väärtusest.

Kinnisvarabürood, maaklerid ja konsultandid on meedias turunduslike sõnumite levitamisega üksjagu aktiivsed. Neist võib pealiskaudselt järeldada, et elamispinna omamine on kui rahapuu, mille väärtus järjest kasvab ja kasvab.

Pahatihti unustatakse kinnisvara väärtuse kasvust rääkides ära, et elame inflatsioonilises majanduskeskkonnas, kus enamasti kõik hinnad tõusevad. Hindadega paralleelselt kerkivad ka sissetulekud. Kui korterite hind kerkib 5% ja sama suur on inflatsioon, siis on ju tegelik kinnisvara väärtuse tõus null.

Nii peab kinnisvara reaalse väärtuse kasvu mõõtmiseks arvestama nominaalsest kasvust maha inflatsiooni ehk tarbijahinnaindeksi kasvu.

Eesti suurlinnade korterihindade muutused kõiguvad seinast-seina

Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna korteri reaalne väärtus kasvanud 29%. Kui arvestame, et viimase 10 aasta sisse jääb nii kiire kinnisvara hinnatõus, kui kiire hinnalangus, siis lõpptulemus ei ole midagi sedavõrd röögatut, et me liiga kiirest rahateenimisest või ülitempokalt kasvavast kinnisvara väärtusest rääkida saaksime.

Kui aga vaatame kinnisvara hinnalanguse järgsest ajast reaalhinna kasvu viimase 5 aasta jooksul, siis see on Tallinna korterite baasil 15%.

Tartu kinnisvarasse raha paigutanud inimeste vara reaalne väärtus on 10 aastaga nominaalsena kasvanud 130%, reaalne väärtus aga 54%. Viimane on Tallinnaga võrreldes märgatavalt kõrgem näitaja.

Pisut nukram on Pärnu kinnisvaraturu seis. Tänane elamispindade nominaalne väärtus on 10 aastaga kerkinud 55%, kuid reaalne väärtus kõigest 3%. Sisuliselt võime väita, et Pärnu korterite väärtus on meil täna samal tasemel, kus see oli 10 aastat tagasi.

Alates 2009 I kvartalist on Pärnu puhul miinuses nii korteritehingute nominaalne, kui järelikult ka reaalne hinnatase.

Eesti suurlinnadest on kümne aastaga kõige suurem korterihindade nominaalne ja reaalne kasv Narvas. Narvas on 10 aastaga nominaalsed korterite hinnad kerkinud 175%, st ligi kolmekordseks. Reaalne korterite väärtus on seejuures kerkinud 83%.

Kinnisvara kättesaadavuse juures mängib rolli palgatõus

Eelnevate numbrite valguses väärib märkimist, et Eesti keskmine palk on inflatsiooniga tasandatuna kasvanud 10 aastaga 53%. Nominaalne 10-aastane palgatõus oli Eestis 129%.

See tähendab, et Tallinnas ja Pärnus on selle ajaga kinnisvara soetamine sissetuleku suhtes muutunud oluliselt soodsamaks. Tartus on kinnisvara kättesaadavus 10 aasta tagusel tasemel ja Narvas pisut halvenenud.

Eeloleval aastal muutub oluliseks madal inflatsioon

Lähitulevikult oodatakse valdavalt madalat tarbijahindade tõusu. 2013. aasta tarbijahinnaindeksi aastane tõus oli oktoobris ja novembris võrdselt 1,5%.

Kui eluasemelaenude käive jätkab kasvu senises või isegi aeglustuvas tempos ja sissetulekute kasv ei jää samuti seisma, siis võime eelolevalt aastalt oodata elamispindade tugevat reaalset kasvu. Kinnisvara väärtuse kasv tähendab omakorda mõningast, kuid mitte olulist kinnisvara kättesaadavuse halvenemist.

Nii nominaalne kui reaalne kinnisvara väärtuse kasv võiks siiski pidurduda ja alla jääda 2013. aasta näitajatele. Vastasel korral muutub elamispinna soetamine kiiresti järjest kallimaks ja seeläbi kättesaadavaks järjest vähematele.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Ajaloorubriik: Pelgulinna Õle tänava lugu

06.01.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Õle tänav algab Telliskivi tänavalt, ristub Härjapea, Nabra, Pebre ja Timuti tänavaga ning lõpeb Kolde puiesteel. Õle tänav on ligikaudu 540 meetri pikkune.

Tänav koosneb kahest osast: algsest Õle tänavast (saksa keeles Strohstrasse, vene keeles Соломенная улица), mille rajas 1878. aastal maaomanik Johann Grabby, ning endisest Grigori tänavast (saksa keeles Gregory-Strasse, vene keeles Григорьевская улица), mille rajajateks oli Albert Koba ja Hans Prants 1900. aastal ja millele anti endise maaomaniku Oskar Gregory nimi. Grigori tänav oli see lõik praegusest Õle tänavast, mis ulatub Härjapea tänavalt Kolde puiesteeni. 17. jaanuaril 1923 liideti see tänav Õle tänavaga.

Õle tänav on Pelgulinna vanima hoonestusala südameks.

1939. aastani kulges Õle tänava kaudu Pelgulinna bussiühendus südalinnaga.

Linnaliinibuss Õle tänava lõpus 1920. aastate teises pooles.

Õle tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu.

Õle 1 – 1933. aastal. Renoveeritud 2010. aastal. Majas on asunud kingssepatöökoda. Täna tegutseb keldriruumides Pelgulinna Selts.
Õle 3a – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 5 – 1918. aastal.
Õle 5a – 1918. aastal.
Õle 7 – 1949. aastal.
Õle 9 – 1934. aastal.
Õle 9a – vana elumaja asemele ehitati 1990. aastatel uus.
Õle 11 – 1937. aastal.
Õle 11a – kuur.
Õle 13 – 20. sajandi teiseil kümnendil.
Õle 13a – 20. sajandi alguses. Hoovis kasvab Eesti üks kõrgemaid püramiidtammesid.
Õle 15 – 1912. aastal. Ehitas voorimeeste seltsi esimees Johannes Ots.
Õle 17 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 17/2 – tööstushoone. Endine Rotermanni leivatehas. Renoveeritud 1990. aastatel.
Õle 19 – 1913. aastal.
Õle 19/2 – pesuköök.
Õle 21 – 1903. aastal.
Õle 23 – 2005. aastal ehitatud büroohoone-kortermaja.
Õle 25 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 27 – nõukogudeaegne kontorihoone.
Õle 27a – vana tehasehoone.
Õle 29 – 1930. aastate alguses.
Õle 31 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 33 – endine nn Põhu kõrtsi ehk Kaja kohviku hoone. 1998. aastal renoveeritud.
Õle 35 – 20. sajandi teisel kümnendil. Juurdeehitus 21. sajandi alguses.
Õle 37 – 1930. aastate esimeses pooles.
Õle 39 – 1912. aastal.
Õle 41 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 43 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 43c – elektri alajaam.
Õle 47 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 49 – 1924. aastal.

Õle tänava paaris aadressnumbriga majade ehituslugu:

Õle 2 – 1920. aastatel. Majas on asunud rohupood.
Õle 4 – 20. sajandi alguses.
Õle 4a – 20. sajandi alguses.
Õle 4b – 20. sajandi alguses.
Õle 6 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 6a – 20. sajandi alguses.
Õle 6b – garaaź kuus boksi.
Õle 8 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 8a – vana elumaja renoveeriti 2005. aastal.
Õle 10 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 12 – 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud keldripood. Kõrvalhoone ehitatud 1924. aastal.
Õle 14 – 20. sajandi teisel kümnendil. Majas on asunud kübaraäri.
Õle 16 – 1901. aastal.
Õle 16a – 1935. aastal.
Õle 18 – kuur.
Õle 18/1 – 1913. aastal. Majas on asunud meeste juuksur ja õmblustöökoda.
Õle 20 – elamu, kauplus-töökoda ehitatud 2003. aastal.
Õle 22 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 24 – 1930. aastate esimeses pooles. Vanasti oli seal keldripood.
Õle 24a – 1930. aastal.
Õle 26 – 1908. aastal.
Õle 28 – 1917. aastal.
Õle 30 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 32 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Õle 32a – 1940. aastal.
Õle 34 – 1908. aastal.
Õle 36 – 1910. aastal.
Õle 38 – 1909. aastal.
Õle 40 – 20. sajandi esimese kümnendi lõpus.
Õle 40a – 20. sajandi alguses.
Õle 42 – 1907. aastal.
Õle 44 – 20.sajandi esimese kümnendi lõpus.
Õle 46 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde kortermaja. Abihoone ehitatud 1988. aastal.

Talvine Õle tänav.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Keskmise palga eest saab 1-toalise Lasnamäel

05.01.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul saab 950-eurose keskmise brutopalga eest osta pangalaenuga 1-toalise korteri Lasnamäel.

“Keskmise palga eest saab ligi 40 000 eurot laenu, mille igakuine tagasimakse on 250 eurot. Samas peab ise koguma ka veerandi jagu omafinantseeringut. Sama raha eest saab ka näiteks 2-toalise kõpitsemist vajava korteri Mustamäel,” ütles Vahter ja lisas, et näiteks mujal Eestis saab 40-50 000 eest osta suurema pinna, kasvõi talu.”

“Ühesõnaga on keskmise palga eest võimalik Tallinnas korter osta ja ära elada küll, aga siis peab arvestama, et ilma palgatõusuta näiteks autoliisingu jaoks pank rohkem raha juurde ei anna,” sõnas Vahter.

“1-2 toaliste magalakorteritega tehaksegi Tallinnas kõige rohkem tehinguid. Kui vajadused või võimalused muutuvad, siis magalakorter kätte ei jää ja selle saab küllalt lihtsalt rahaks teha,” ütles Vahter.

Martin Vahteri kinnitusel saab kaks keskmist palka teenivat laenuvõtjat koos juba päris uhke elamise soetada. “Saja tuhande eest on valik lai ja sinna sisse jäävad ka uued korterid,” ütles Vahter.

“Üldiselt polegi keskmise palga väljavaade halb ja elatustase on parem kui kunagi varem. Praegu pigem enam mitu põlvkonda väikeses korteris koos ei ela. maksevõime piirini ma ei soovita siiski laenu võtta – see võib hakata muud elu või vajalikke väljaminekuid segama,” ütles Vahter.

“Suuri maju või kallimat kinnisvara tavaliselt kuupalga eest ei osteta, vaid tegemist on ettevõtluskasumiga.”

Selgunud on 4. trammiliini rekonstrueerimise riigihanke võitja

04.01.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnatranspordi AS-i riigihanke komisjon tunnistas 2. jaanuaril riigihanke nr 146293 „Trammiliini nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine“ edukaks pakkujaks ühispakkujate AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ning Ratatek OY pakkumuse maksumusega 26 040 071,72 eurot.

23. detsembril avas riigihanke komisjon 4.trammiliini taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise riigihankele tähtaegselt laekunud pakkumused. Seejärel kontrollis komisjon pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele, nende poolt esitatud pakkumiste vastavust hanketeates ja hankedokumentides toodud nõuetele ning võrdles ja hindas laekunud pakkumusi.

„Konkurents oli tihe, pakkumustes osalesid pea kõik suuremad Eesti ehitusettevõtted, pakkumiste koostamisel on spetsialiste kaasatud ka Saksamaalt, Leedust, Lätist, Soomest, Tšehhist ja Poolast,“ ütles Tallinna Linnatranspordi AS-i juhatuse esimees Enno Tamm.

Avalikule hankele esitati kokku neli pakkumust:

firmalt AS Nordecon;
ühispakkujatelt Leonhard Weiss RTE AS, Leonhard Weiss GmbH & Co. KG ja Lemminkäinen Eesti AS;
ühispakkujatelt AS Teede REV-2 ja AB Kauno Tiltai;
ühispakkujatelt AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ning Ratatek OY.

Kõik neli pakkujat kvalifitseerusid hankele ja esitatud pakkumuste maksumus jäi vahemikku 26-29 miljonit eurot. Pakkumuste hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. Riigihanke komisjon tunnistas edukaks pakkujaks ühispakkujate AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ning Ratatek OY pakkumuse maksumusega 26 040 071,72 eurot.

Riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu raames teostatakse tähtsamate töödena trammiliini nr 4 trammiteede ning Pärnu mnt depooteede rekonstrueerimine koos teede betoonalusele viimisega, vahetatakse välja kontaktvõrk Tondilt Ülemistele ja Kadriorgu ning uuendatakse kuus veoalajaama. Peale selle rajatakse trammitee pikendus Peterburi tee 2 kinnistule, kuhu ehitatakse ka trammide tagasipöördering. Enne ehitustööde algust koostatakse sama lepingu raames tööprojekt. Rekonstrueerimistööd on eelduseks 16 uue, Hispaania firmas CAF toodetava trammi kasutuselevõtuks liinidel 3 ja 4. Kõik tööd teostatakse 2014. ja 2015. aasta jooksul.

Hankeleping sõlmitakse vastavalt riigihangete seadusele mitte enne 14 päeva möödumist alates edukaks tunnistamise otsuse teatavakstegemisest pakkujatele.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Ober-Haus: Magalakorterite 30% hinnatõus ei ole jätkusuutlik

04.01.2014 Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis detsembris võrreldes novembriga 1,9%. Võrreldes 2012. aasta detsembriga on indeks 19,8% kõrgem.

Tallinnas tehti detsembris korteriomanditega 615 tehingut, mida on 12,4% vähem kui käesoleva aasta novembris, kuid 22% rohkem kui eelmise aasta detsembris.

Tallinnas tõusis korteri keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 3,9% ja võrreldes eelmise aasta detsemberiga 20,0%.

Võrreldes eelmise kuuga oli linnaositi suurim pinnaühiku hinnatõus Kesklinnas 7,1%, Kristiines 11,3% ja Põhja–Tallinnas 8,1%. Põhjuseks eelkõige tehingud uute ja kallimate korteritega. Hinnalangus oli suurim Mustamäel –6,3%, Pirital –12,8% ja Haaberstis –3,1%. Tallinna suurimas elamupiirkonnas Lasnamäel hinnad oluliselt ei muutunud.

Võrreldes 2012 a detsembriga on suurim hinnatõus toimunud Mustamäel 29,8%, Lasnamäel 29,6% ja Kristiines 29,7%, põhjuseks nõudluse järsk kasv. Kristiine linnaosa hinnatõusu mõjutasid veel oluliselt tehingud uute korteritega. Kõige vähem tõusid hinnad Pirital 6,4%, Nõmmel 12,3% ja Kesklinnas 13,9%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. a oli detsembris Tallinna keskmine pinnaühiku hind 20,4% madalam ehk 1 359 eurot ruutmeetri kohta.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind detsembris võrreldes eelmise kuuga -1,9% 1 070-le eurole, kuid Pärnus tõusis 6,4% 805-le eurole.

Jõhvis ja Narvas keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli vastavalt 301 eurot ja 455 eurot ruutmeeter.

Korteriturgu mõjutavad positiivselt eelkõige Tallinnas soodsad laenutingimused, tarbijate kindlustunde ja sissetulekute kasv. Kuna pangahoiuste intressid on madalad, siis on viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud soov investeerida korteritesse väljaüürimise eesmärgil.

Rain Rätt
Analüütik
Rain.ratt@ober-haus.ee

Jaemüügi stabiilne kasv jätkus ka novembris

03.01.2014 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta novembris 2012. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet.

2013. aasta novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 379,6 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 295 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2012. aasta novembriga võrreldes 14%.

Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) jäi müük varasema aastaga võrreldes samale tasemele. Novembris suurenes jaemüük enim kasutatud kaupade kauplustes ning väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus jaemüük kasvas aastaga 65%. Selle tegevusala kaupluste müügi kasv kaupade jaemüüki oluliselt ei mõjuta, sest antud tegevusala osatähtsus on väga väike – 2013. aasta novembris oli see 1,9%.

Keskmisest enam suurenes jaemüük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 26%) ning posti või interneti teel (kasv 24%). Novembris kiirenes märkimisväärselt jaemüügi kasvutempo tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes. Kui oktoobris pöördus nende kaupluste jaemüük pärast neli kuud kestnud langust taas tõusule ning kasvas aastases võrdluses 4%, siis novembris oli kasv 11%.

Jaemüük suurenes ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmetega, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega (kasv 9%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 3%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes oli novembris ja oktoobris küllaltki stabiilne. Novembris suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük 2012. aasta sama kuuga võrreldes 4%.

Mootorikütuse jaemüük jäi 2012. aasta novembriga võrreldes püsivhindades samale tasemele.

Võrreldes 2013. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 2%. 2013. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2012. aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli novembris 449 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis ligi 85%. 2012. aasta novembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend^a, jaanuar 2003 – november 2013 (2010 = 100)