Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud uue ehitusseadustiku eelnõu. Uus kogu ehitusvaldkonda reguleeriv seadus muudab järelevalve ehitustegevuse üle senisest tugevamaks, ent samas vähendatakse näiteks ehitusprojekti esitamise ja kooskõlastamisega seotud bürokraatiat.
Ehituse valdkond on viimasel kümmekonnal aastal kiiresti muutunud, kuid seda reguleerivad õigusaktid on ajale jalgu jäänud. Nii peab näiteks praegu olemasolevasse eramurajooni uue elamu ehitamiseks koostama ka täiesti uue detailplaneeringu, mis võib võtta aasta või isegi rohkem aega ja kindlasti suure hulga raha. Sellele järgneb ehitus- ja kasutusloa menetlus, mis omakorda toob kaasa suure aja- ning ressursikulu. Samal ajal vajab tugevdamist just järelevalve pool, kuna praegu lasub järelevalve valminud ehitiste üle peamiselt kohalikel omavalitsustel, mis aga teatud juhtudel ei ole piisav.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul muutub järelevalve tõhustamiseks ühe olulisema muudatusena tugevamaks kontroll juba valminud ehitiste üle. „Konkreetsemalt öeldes saab tehnilise järelevalve amet juurde pädevused ja selgemad volitused hoonete ohutuse kontrollimiseks,“ märkis Pevkur.
Eelnõu järgi menetletakse ehitamisega seotud dokumente edaspidi elektroonilise registri kaudu ja kui vaidlusi pole, siis ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 tööpäeva. „Praegu käib arhitekt või inimene ise omavalitsuses ehitusprojektile kooskõlastusi küsimas, et asjaga ühele poole saada. Nüüd aga pannakse kogu protsess selgesse raami ning iga inimene peab saama jälgida, mis järgus tema menetlus on,“ kirjeldas Pevkur. „Avalik asjaajamine on parim vahend hämarate tehingute vastu.“
Tulevikus eristatakse vaba ehitustegevust ning teavitamis- ja loakohustuslikku ehitustegevust. Kõige lihtsama ehk vaba ehitustegevuse puhul tuleb lihtsalt järgida ehitusseadustiku põhimõtteid – et tegevus ei kujutaks ohtu inimesele, varale ega keskkonnale – ja muid nõudmisi ei esitata. Teavitamiskohustuslike ehitiste puhul tuleb omavalitsust ehitisregistri kaudu teavitada, et inimesel on soov ehitama asuda. Nii võib väiksemaid hooneid – kuure, abihooneid, koerakuute jms – ehitada teatise alusel. Seevastu keerukate ja suurte ehitiste puhul, st loakohustusega ehitustegevuse korral, pädevusnõudeid karmistatakse.
Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti kuuekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt. Justiitsminister moodustas ehitus- ja planeerimisõiguse korrastamiseks kodifitseerimiskomisjoni, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad. Vahendid nii mahuka kodifitseerimisprojekti elluviimiseks eraldas suures mahus Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
„Kes maksab maakleritasu?” ei ole küsimus, mida üürnik või ostuhuviline maaklerilt just igapäevaselt küsiks. Me oleme ju kõik harjunud lugema kuulutusi, kus üüri- või müügikuulutuse juurde on lisatud, et maakleritasu maksab üürnik või ostja. On selge, et tegemist on levinud praktikaga, kuid autori arvates mitte kõige õiglasema lahendusega antud küsimusele.
12/12/2013 toimub Kinnisvarakoolis Eesti kõige põhjalikum elamispindade turuülevaate esitlus ehk seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”. Seminari viib läbi ja turuülevaadet esitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
