Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Raid & Ko: Aktiivne korteriturg tõstab hindu ja lühendab müügiperioode

04.10.2013 Tõnu Toompark

Tallinna korteritehingute arv oli kolmandas kvartalis ~2000. See on 2007. aastaga võrreldaval kõrgel tasemel, kuid tehingute juurdekasv näitab nüüd juba siiski mõningaid vaibumise märke. Korterite hinnatõus Tallinnas oli imekspandavalt kõrge 16%, mis annab osalt isegi buumiajale silmad ette.

Mägedes löövad laineid väiksed ühiselamukorterid

Tallinna korterituru suurimates piirkondades ehk „mägedel“ suuri muutusi ei ole. Ostjaid ja müüjaid on palju, tehinguid tehakse väga usinalt. Kevadel tuli kinnisvaraturule uusi ostjaid, kes nõudlust kasvatades ajasid hinnad üles. Suve lõpus-sügisel on uusi lisanduvaid ostjaid vähem ja hinnad veidike stabiilsemad, kuid siiski kerkivad.

Haabersti ja Lasnamäe hinnad on maa-ameti andmetel täna sisuliselt samal tasemel, kus kvartal varem. Mustamäe hinnad on kvartaliga kerkinud 5%.

„Mägede“ omapärana võib siiski välja tuua, et kerkinud on huvi ühiselamutubade vastu. Nö tavapärased ühikatubadest suuremate 1-toaliste korterite huvi kasv on olnud märksa tagasihoidlikum. Väikeste korterite tehingute arvu tõusu kinnitab ka maa-ameti statistika.

Hinnad kerkivad buumiaja tasemel

Uusi kliente on tekkinud palju, kes tunnevad huvi Kristiine linnaosa ja Kakumäe piirkonna korterite, sh paarismaja- või ridaelamukorterite vastu. Siin on selgelt olnud näha nõudluse ehk ostupäringute kasvu. Kinnisvaramüüjad on ostjate huvid ära tabanud ja see on pannud neid vaikselt hindu kergitama.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel on Kristiine linnaosa korteritehingute keskmine hind aastatagusest isegi 28% kõrgemal. See on hinnatõus, mis teeb silmad ette ka kuumimatele buumiaastatele.

Väiksem on surve hindadele olnud Kalamajas. Sealsed korterite tehinguhinnad on kerkinud ainult „tagasihoidliku“ 10% võrra. Kalamaja korterite keskmine tehinguhind on ligi 1500 €/m², uusarenduste hinnad ületavad juba 2000 €/m² piiri.

Kalamaja asub küll Põhja-Tallinnas, kuid Kalamaja korterid konkureerivad selgelt kesklinna piirkonnaga. Kalamaja korterite hinnad on juba ette kerkinud kesklinna tasemele ning edasist liikumisruumi on neil vähem. Positiivne kuvand, järjest kerkivad uued õdusad arendusprojektid ja inimsõbralik elukeskkond on Kalamajast loonud vägagi soositud piirkonna, millele lisandub järjest enam Kadriorule omast elitaarsuse hõngu.

Müügiperioodid on lühikesed

Suur tehingute arv on pakkumiste seast kiiresti ära noppinud parimad palad. Korterite müügipakkumiste arv on kokku tõmbunud ja nii on ka müügiperioodid muutunud järjest lühemaks.

1-2-3-toalisele õigesti hinnastatud korterile on tänase aktiivse turu puhul võimalik ostja leida 1 kuu jooksul. Kui korteri müügihind on tavapärasest turutasemest kõrgemale pandud, siis peab ostja leidmiseks olema korteril mingi oluline lisaväärtus – näiteks suur terrass, hea vaade vms, mille eest mõni ostja on nõus üle turuväärtuse maksma.

Tulevikuprognoose tehes võib öelda kindlalt, et senine kiire korterite hinnatõus ei ole jätkusuutlik. Hinnatõus peab kiiresti aeglustuma, et ei korduks alles paari aasta tagused sündmused, mis kinnisvaravankri kraavi vedasid.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kasutusloa puudumine võib kaasa tuua tõsiseid probleeme

03.10.2013 Marina Hodus

Kuigi kinnisvara puudutav dokumentatsioon peab olema alati korras, on juhuseid, et inimesed ei pööra sellele tähelepanu või hakkavad teemaga tegelema alles siis, kui maja või korterit on vaja müüa. Iseenesest väga inimlik lähenemine, sest ega mõne paberi puudumine takista majas või korteris elamist. Tegelikult on selline suhtumine väär, sest vajalike dokumentide puudumine võib tekitada suurt kahju.

Elamispindade puhul on põhitähelepanu eelkõige kasutus-, mõnel juhul ka ehitusloal. Kinnisvarabuumi ajal juhtus päris tihti seda, et hooneid ehitati ilma korrektset ehitusprojekti koostamata ning ehitus- ja kasutuslubasid taotlemata. Ajad on muutunud, inimesed viimasest kriisist palju õppinud ja suhtumine korrektsesse asjaajamisse aina paranemas. Selle taga on ka konkreetsed sammud.

Esiteks, kohalikud omavalitsused on aina järjekindlamalt teostamas kontrolli, mis sunnib ehitus- ja/või kasutusloata hoonete omanikel dokumendid tagantjärele korda ajama.

Teiseks, pangad on muutunud aina nõudlikumaks ja enamik neist väljastab laenu tingimusel, et hoonel on korrektne dokumentatsioon.

Kolmandaks, ostjad on muutunud teadlikumaks ja oskavad küsida kasutusloa olemasolu kohta, et vältida hiljem aega ja raha nõudvaid toiminguid.

Ja neljandaks – ka paljud kindlustusfirmad nõuavad samuti kasutusloa olemasolu, vastasel juhul võivad õnnetuse järel olla hüvitussummad väiksemad kui kindlustusvõtja lootis.

Kust alustada?

Nagu tänapäeval ikka, on lihtsaim viis otsida abi internetist. Soovitan alustada koduomanikele mõeldud portaalist www.omanikud.ee, kus on väga põhjalikult lahti kirjutatud kõik vajalikud sammud.

Samuti saab abi kohalikest omavalitsustest, mis omanikupoolse inistsiatiivi korral ei kiirusta kohe trahvima, vaid pakuvad välja võimalikke lahendusi.

Mõned nõuded ka lõdvenevad

Ettevalmistamisel oleva ning sügisel erinevate huvigruppide- ja ametkondadevahelises töögrupis arutlusele tuleva uue ehitusseadustiku eelnõu kohaselt ei ole tulevikus enam vaja kasutusluba kuni 60-ruutmeetrise üldpinna ja mitte enam kui viie meetri kõrguse ehitise püstitamisel, rekonstrueerimisel ja kuni 33-protsendi ulatuses laiendamisel.

Suurema kui 60-ruutmeetrise pindala ja avaliku funktsioonita hoonete puhul piisaks eelnõu kohaselt teatisest kohalikule omavalitsusele, milles öeldakse, et hoone püstitamise või rekonstrueerimise tööd on lõppenud. Ka avaliku funktsiooniga ehitised, mille pindala jääb alla 60 ruutmeetri ja kõrgus alla 5 meetri, ei vajaks kavandatud eelnõu järgi kasutusluba.

Korras dokumendid väldivad tagasilööke

Kui teie kinnisvaral on senini veel mõni luba puudu, tasub selle taotlemisega kohe täna pihta hakata. Nii väldite hilisemaid ebameeldivaid üllatusi, mis võivad ilmneda, kui tekib vajadus oma kinnisvara müüa või sellele hüpoteeki seada.

Samuti võivad puuduvad load kaasa tuua suure trahvi, seda eriti juhul, kui paberite kordaajamiseks pole omanik huvi üles näidanud.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Peetri sadam muudab nime Noblessneri sadamaks

03.10.2013 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus otsustas Peetri sadama Noblessneri sadamaks ümber nimetada, lähtudes asjaolust, et tegelikus kasutuses eelistatakse seda nime.

Eelnõuga esitatakse ettepanek muuta Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis paikneva Peetri sadama nimi Noblessneri sadamaks.

Peetri sadama nimi kinnitati 1998. aastal varasema 7. tehase nimeks. Sealse laevatehase asutas 1913. aastal Peterburi aktsiaseltsi Nobel ja Lessner tütarettevõte ja kuni 1916. aastani tegutseti nime all Noblessneri Aktsia Seltsi Laevatehas. 1918. aasta lõpust kandis see Peetri tehase nime.

Praegu on BLRT Grupp tegelenud aktiivselt territooriumi arendamisega ja ümberkujundamisega kaasaegseks vabaaja- ja ärikeskuseks. Piirkonna määratlemiseks on taas kasutusele võetud Noblessneri nimi ja piirkond on saanud tuntuks Noblessneri kvartalina. Seoses sellega esitas BLRT Grupp taotluse Peetri sadam Noblessneri sadamaks ümber nimetada.

Nimemuutuse peamise ajendina toodi välja soov vähendada segadust, mis tekib ühel alal erinevate nimede kasutamisest. Lisaks peeti oluliseks, et nii merelt kui maalt tulijad saaksid selles kvartalis orienteeruda ühe nime järgi.

Sealsed muinsuskaitsealused hooned on pärit Noblessneri tehase aegadest, neid on kokku kaheksa ja nad kõik kavatsetakse taastada – seega on olemas väga tugev side esialgse nimega.

Noblessneri nimi oli kasutusel enne Peetri sadama nime, sellel on põnev ajalugu, seos Nobeli preemiale aluse pannud Alfed Nobeli sugulasega ja nimi hakkab juba oma lugu rääkima.

Kuigi tegemist on ettevõtte nimega, on sellelt pinnalt alguse saanud kohanimesid Tallinnas teisigi – näiteks samas piirkonnas Volta tänav. Mõnevõrra sarnane on ka Pelguranna / Stroomi ranna nimelugu – ametlik nimi oli üks, kuid rahva seas käibel teine.

Peetri sadama nime muutmiseks ja selle asemel võõrkeelse nime Noblessneri sadam määramiseks on 1. märtsil 2013 saadud nõusolek ka kohanimenõukogult ja regionaalministrilt.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Ülemiste City kolmiktorn võitis arendusprojekt 2013 tiitli

03.10.2013 Tõnu Toompark

Ülemiste City Ragnar Nurkse nimeline kolmiktorn, mille ankurrentnikuks saab Eesti maksu- ja tolliamet, võitis Tallinna Ettevõtlusauhind 2013 “Arendusprojekt 2013” tiitli. Eesti kaasaegseima büroohoone maksumus on üle 30 miljoni euro ning selles on 22 000 ruutmeetrit kontoripinda. Hoone valmib täielikult selle aasta lõpus.

“Auhind on meie jaoks oluline tunnustus, mis näitab moodsate büroohoonete tähtust Tallinna ärikeskkonna arendamisel,” ütles Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees Gert Jostov. “Tallinn vajab mitte ainult uusi kontoripindu, vaid terviklike ärilinnakuid, mis võimaldavad koondada ja vahetada parimaid ideid ning konkureerida mitte üksnes omavahel, vaid ka teiste Euroopa, aga ka kaugemate ärilinnade ja linnakutega. Ragnar Nurkse kolmiktorn on Ülemiste City jaoks hüppeline samm selle eemärgi täitmise suunas.”

“Kolmiktorni valmimine suurendab Tallinna suurima ärilinnaku, Ülemiste City, äriruumide pindala kokku 55%,” selgitas Gert Jostov. “Uues hoones asub tööle kuni 3000 inimest, millega Ülemiste City linnakus töötavate inimeste arv kasvab 6000-ni. Erinevalt enamikest büroohoonetest, kus planeeringu muutmine on suure aja- ja rahakuluga, on kolmiktornis ruumilahenduse muutmine mugav tänu moodulseintele – vaheseinu on võimalik hõlpsasti liigutada ning korrustel ruumide ja töökohtade arvu vastavalt vajadusele muuta. Samuti on kolmiktorn energiatõhus – hoonel on kaalutud energiakasutuse klass ”C”. Arvestades lennujaama lähedust on rohkelt rõhku pööratud ka hoone mürapidavusele.”

“Kaasaegse ärilinnaku arendamine Tallinna lennujaama vahetus lähetuses loob välisettevõtetele sobiva ja kergesti ligipääsetava keskkonna regionaalse kontori, tütarettevõtte, allüksuse või tugiteenuskeskuse loomiseks Tallinnasse, suurendades seeläbi välisinvesteeringuid ja aidates kaasa tööhõive kasvule linnas,” lisas Gert Jostov.

Uue büroohoone ankurrentnik Eesti maksu- ja tolliamet saab Ragnar Nurkse nimelises kolmiktornis esmakordselt võimaluse koondada kogu ametkonna ühe katuse alla, mis hõlbustab tunduvalt Eesti ühe olulisema riigiameti igapäevatööd. Hoone esimesele korrusele rajatakse maksu- ja tolliameti ja Eesti riigi tarbeks üks riigi suurimaid ja võimsamaid serverikeskusi, kus hakatakse töötlema maksuandmeid ja hoidma riigi rahandusalaste andmete varukoopiaid.

Kolmiktorni projekti arendamisel on suurt tähelepanu pööratud ehitusprotsessile. Tallinna linnavalitsuse komisjon tunnistas Technopolis Ülemiste Ragnar Nurkse nimelise büroohoone ehituse ka Tallinna 2012. aasta kõige korralikumaks ehitusplatsiks.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kuuülevaade: Tallinna kinnisvaratehingute arv kasvas 7 protsenti

03.10.2013 Tõnu Toompark

Septembris tehti Tallinnas kinnisvaraga 7,1 protsenti rohkem tehinguid 24,6 protsenti suurema kogumaksumuse eest kui kuu tagasi, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on kinnisvaraturu aktiivsus viimaste aastate kõrgtasemel ja ostjaid on kõigist rahvustest. “Ka vahepeal levinud kuuldustest välismaalaste kadumistest ei vasta tõele,” ütles Vahter ja lisas, et valmimas on mitmed suured uusarendused, mis peaks turunõudluselt õhku välja laskma.

Tallinna korteritehingute arv kasvas kuuga 9,7 ning aastatagusega võrreldes kaheksa protsenti. Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis septembris 1253 eurot, mis on augustiga samal tasemel. Võrreldes 2012. aasta septembriga maksab korteri ruutmeeter tänavu 12,1 protsenti enam. Kalleim Tallinna korter müüdi septembris 350 000 ja odavaim 800 euro eest.

Tallinnas müüdi septembris 39 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kaheksa võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 1,1 miljoni ja odavaim 300 euro eest.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi Tallinnas septembris 22, mis on 18 võrra enam kui augustis. Kalleim hoonestamata krunt müüdi 200 000 ja odavaim 3000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakonverents 2013: Kinnisvaraturu tulevik – millised on ootused, mis on reaalsus?

03.10.2013 Tõnu Toompark

XII RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS

KINNISVARA 2013

08. november 2013 Kumu auditoorium, Tallinn

Üldteema: „Kinnisvaraturu tulevik – millised on ootused, mis on reaalsus?“

Moderaatorid:

Tambet Tiits (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad: Marika Priske, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler

10.15-10.45 Teema kooskõlastamisel; Esineja kooskõlastamisel

10.45-11.30 Teema kooskõlastamisel

Hadley Dean, Colliers International Ida–Euroopa piirkonna juht

11.30-12.00 „Kaasaegsetest suundumustest linnaruumi kujundamises ning mis osa selles mängib kinnisvaraturg?”

Andres Sevtsuk, urbanist, Assistant Professor of Architecture & Planning Principal Investigator, Singapore University of Technology & Design established in collaboration with MIT

12.00-13.00 Lõuna

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Missugused on maailmamajanduse väljavaated ja Eesti võimalused?“

Paneeli juht: Aavo Kokk, Catella Corporate Finance juhtivpartner

Osalejad: Allan Parik, SEB Eesti juhatuse liige, Balti ettevõtete panganduse juht; Rauno Klettenberg, NASDAQ OMX Tallinn juhatuse esimees; Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident; Marje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor

13.45-14.30 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: “Plahvatuslik areng kaubanduspindade turul – as on tekkimas ülepakkumine?”

Paneeli juht: Hindrek Leppsalu, OÜ Tähesaju City juhatuse liige

Osalejad: Harri Holmström, Citycon Oyj tegevjuht; Meelis Milder, Baltika Grupi juhatuse esimees;Frode Gronvold, Linstow Center Management juhatuse esimees

14.30-15.15 Ärikinnisvarateemaline diskussioonipaneel: „Ärikinnisvara tulevik – teenindus, kvaliteet ja võimalused – missugused on väikese turu eripärad?“

Paneeli juht: Ain Kivisaar, Metro Capital juhatuse liige

Osalejad: Gert Jostov, Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees;Urmas Laur, Seven Real Estate Advisors partner; Tarmo Kalviste, Colliers International ärikinnisvara osakonna juht; Tanel Tarum, 1Partner Kommertskinnisvara tegevjuht ja juhatuse liige

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2014 – kuidas raskustele vastu astuda ja ehitusturule uut hoogu anda?“

Paneeli juht: Elari Udam, Riigi Kinnisvara juhatuse liige

Osalejad: Andres Trink, AS Merko Ehitus juhatuse esimees (kookõlastamisel); Margus Põim, YIT Ehitus juhatuse esimees (kookõlastamisel); Raivo Rand Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige; Jaanus Otsa, Astlanda Ehitus juhatuse esimees

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel:

„Pensionifondide strateegia – miks fondid investeerivad või ei investeeri Eesti kinnisvarasektorisse?“

Paneeli juhid: Viljar Arakas, EfTEN Capital tegevjuht; Indrek Hääl, BPT Asset Management Eesti juhatuse esimees

Osalejad: Sille Pettai, Swedbank Investeerimisfondid AS, fondijuht; Andres Viisemann, LHV Panga Pensionifondide juht; Martin Hendre, Danske Capital AS juhatuse liige, Danske pensionifondide fondijuht;Heiti Riisberg, Trigon Funds AS juhatuse esimees

17.00-17.30 Kokkuvõte ja Kinnisvara Guru 2013 ja liitude aasta aunimetuste välja kuulutamine

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Info

Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ.

Infotelefon 666 0605

Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Colliers: Investeeringute kogumaht kasvas aastaga 70%

03.10.2013 Tõnu Toompark

Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on jätkuvalt aktiivseimaks sektoriks investeerimisturg, 2013. aasta esimeses poolaastas tehtud investeeringute kogumaht oli ca. 70% suurem kui 2012. aasta samal perioodil. Aktiivne on ka kaubanduspindade turg, kuhu pidevalt lisandub juurde uusi rentnike.

Büroopindade turul on jätkuvalt olulisemad teemad efektiivsus ja parkimine. Üürnikud kolivad suurtelt pindadelt väiksematele ja pindade rentimisel on oluliseks faktoriks parkimiskohtade olemasolu, eriti kui üürile võetud pind on suur ja töötajate parkimiskulud on eelarvesse arvestatud. Seetõttu eelistatakse väljaspool tasulist parkimisala asuvaid büroohooneid. On märgata, et senised tugevad pinna pakkujad, kes ka piisavalt parkimisvõimalusi pakuvad, võivad selle eelise kaotada kui nad ei rakenda meetmeid pidavavalt suureneva parkimiskohtade nõudluse rahuldamiseks.

„Vanemaid büroohooneid ähvardab pidevalt kasvav vakantsusrisk, kuna nende omanikel on tavaks vältida hoonetesse investeerimist ja loota vaid olemaoleva rendipotentsiaali realiseerimisele. Ma leian, et selline strateegia on lühinägelik, kuna mingil hetkel vajab hoone kindlasti remonti või parendamist konkurentsis püsimiseks. Vastasel juhul langeb hoone lihtsalt turult välja,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno.

Tegevus kaubanduspindade turul on väga aktiivne ja erinevad kaubanduskeskused annavad jätkuvalt teada uute kaubamärkide turule saabumisest. Oluliselt toetasid jaemüüjate tegevust ka turistid – 2013. aasta esimeses pooles Eestis tehtud kulutused kasvasid eelmise aastaga võrreldes 8,7% ning tegemist on kõigi aegade rekordiga. Siinkohal tuleb ära märkida, et kuna peamised turistiatraktsioonid ja hotellid asuvad kesklinnas, siis suurima kasu saajad asuvad just selles piirkonnas.

Pärast äärmiselt head esimest kvartalit jäi Eesti investeerimisturg aktiivseks ka teises kvartalis ja suveperioodil. Eestis 2013. aasta esimeses poolaastas tehtud investeeringute kogumaht oli ca. 70% suurem kui 2012. aasta samal perioodil. „Suur investeerimisaktiivsus ja jätkuv huvi traditsiooniliste kinnisvarainvesteeringute vastu näitavad, et turul on suures koguses väljundit otsivat spekulatiivset kapitali. Investoritel on vaba raha ja nad ostivad pidevalt kvaliteetse rahavooga kinnistuid ja mõned investorid on ka valmis suuremaid riske võtma,“ lisas Tinno.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvaraäri ei ole enam lokaalne, turule voolab kapitali ja hinnatõus on loomulik

03.10.2013 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koostöös BIGBANKIGA korraldab 3. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses kinnisvarateemalise seminari, kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust ja arutlevad sektori tulevikuvisiooni üle.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul peaks seminari üheks märksõnaks olema tõdemus, et kinnisvaraäri ei ole enam ammu lokaalne, vaid seda mõjutavad teised turud nii Euroopas kui maailmas laiemalt.

Teiseks, Eesti kinnisvara on atraktiivne ning sellele turule voolab praegu kapitali juurde. Kuna pakkumine on suhteliselt konstantne, siis on hinnatõus loomulik ja usutavasti jätkusuutlik veel mitme aasta jooksul.

Samas hoiatab Rüütel, et kohaliku turu suurimad riskid peituvad väliskeskkonnas. Meie jaoks on võtmetähtsusega Soome ja Rootsi kinnisvaraturu käekäik, mis näitavad selgeid ülekuumenemise märke.

Seminaril teeb n.ö. makro-pildi ettekande Metro Capital Management AS juhatuse liige Ain Kivisaar, kes annab ülevaate majanduse perspektiividest ja nende mõjust kinnisvaraturule. Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid advokaat Jako Laanemägi räägib uuematest riigikohtulahenditest kinnisvarasektoris. Näiteks huvitavatest arengutest notari tasude osas. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba tutvustab uue ehitus –ja planeerimisseaduse kõige olulisemaid uuendusi. Näiteks: miks jätsid uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud kooskõlastamata Kultuuriministeerium ja Siseministeerium, rääkimata linnade ja maaomavalitsuste liitudest. Kas ehitusseadustik võimaldab ehitus- ja kasutuslubade osas paindlikku lähenemist. Visionäär Hardo Aasmäe mõtiskleb probleemi üle – kinnisvara vajab kvalitatiivseid muutusi.

Hannes Kuhlbachi juhtimisel toimub diskussioonpaneel „Mis saab ehitushindadest?“ ja Ardi Roosimaa juhtumisel paneel „Trendid eluruumide ja ärikinnisvara sektorites“. Arutlustes osalevad arvamusliidrid Tõnu Kull, Madis Mägi, Vallot Mangus, Indrek Hääl, Priit Uustulnd, Mart Saa ja Timo Aarmaa.

Seminaril kuulutatakse välja EKFLi poolt iga-aastaselt korraldatava konkursi „Säravaim kinnisvaratäht 2013“ laureaat, kelleks on kinnisvarasektori parimaks valitud magistritöö autor.

Seminari moderaatorid on EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ja EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Eesti kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks osta viis 1-toalist või üks 5-toaline üürikorter?

03.10.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste korterite likviidsus on üüriturul kõrgem. Neid on enamasti võimalik kiiremini üürile anda. Seega on vakantsus madalam.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on märksa lihtsam müüa.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda üürileandja jaoks automaatselt kõrgemat tootlust, sest väikese korteri ostuhind on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Väikese ühiselamukorteri üürnikud on enamasti ebastabiilsema eluviisiga inimesed. See võib üürileandja jaoks tähendada täiendavaid riske.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Vastus Arco Vara AS börsiteatele (30.09.2013) seoses nõude esitamisega Nordecon AS vastu

02.10.2013 Tõnu Toompark

Tallinn, Eesti, 2013-10-02 08:15 CEST (GLOBE NEWSWIRE) — 30. septembril 2013. a teavitas Arco Vara AS börsiteates, et tema kontserni kuuluv Tivoli Arendus OÜ on esitanud Nordecon AS-i vastu nõude summas ligikaudu 1,9 miljonit eurot tulenevalt poolte vahel 21. mail 2012. a sõlmitud ja hilisemalt ka poolte poolt ennetähtaegselt lõpetatud projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingust.

Nimetatud nõudekirjas teavitas Tivoli Arendus OÜ Nordecon AS-i, et nõudesumma mittetasumise korral hiljemalt 20. septembriks 2013. a kavatseb ta realiseerida Nordecon AS-i poolt ehituslepingu tagatiseks antud pangagarantii summas ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Arvestades eelkõige, et Tivoli Arendus OÜ ei esitanud lepingu kehtivuse ajal ehitusluba, on tänaseks lepingu aluseks olevad kinnistud võõrandanud ning sisuliselt Tivoli projekti arendamisega enam ei tegele, esitas Nordecon AS 13. septembril 2013. a Harju Maakohtusse hagi, et peatada pangagarantii pahatahtlik realiseerimine. Harju Maakohus rahuldas Nordecon AS-i taotluse 16. septembril 2013. a ning keelas garantii väljastanud pangal garantiikirja alusel väljamaksete tegemise Tivoli Arendus OÜ-le.

Nordecon AS ei tunnista Tivoli Arendus OÜ poolt esitatud nõuet. Nordecon AS-i nõue Tivoli Arendus OÜ vastu summas ligikaudu 0,2 miljonit eurot on seotud peamiselt lepingu täitmise käigus teostatud tööde eest tasumata arvetega.

Varem avalikustatud seonduvad börsiteated:

22.05.2012 – Ehituslepingu sõlmimine (Tivoli elamuarendus)
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=507185&messageId=622520
02.05.2013 – Vastus Arco Vara AS börsiteatele (04.02.2013) seoses Tivoli elamuarenduse lepingu lõpetamisega
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=540034&messageId=665157
13.06.2013 – Ehituslepingust taganemine (Tivoli elamuarendus)
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=561511&messageId=693118

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2012. aasta konsolideeritud müügitulu oli 159,4 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kesklinn saab Luku ja Võtme tänava

02.10.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas määrata kahe Veerenni asumisse rajatava tänava nimedeks Luku tänav ja Võtme tänav.

Veereni asumisse uute tänavate rajamise näeb ette Magasini tn 35 kinnistu detailplaneering.

Tallinna Linnavalitsuse tegi ettepaneku nimetada tekkiv lühike tänav Luku tänavaks ning Luku tänavalt algav, läbi planeeritava kvartali kulgev ja Luku tänaval lõppev uus tänav Võtme tänavaks.

Tegemist on endise Tallinna Vangla territooriumiga ja mõlemal nimel on semantiline seos ala endise kasutusega.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Äripindade üüripakkumiste arv kasvas Tallinnas aastaga 13%

02.10.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakutu septembri kuus Tallinnas üürile 3927 äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas üüripakkumiste arv 13%.

Suurim arv üüripakkumisi asub kesklinna linnaosas. Kesklinnas pakutu portaali KV.EE andmetel septembri kuus üürile 1482 kinnisvaraobjekti. Suurem on üüripakkumiste arv ka Mustamäel ja Lasnamäel, kus äripindade üüripakkumisi oli vastavalt 665 ja 506.

Üüripakkumiste arv on ainsana vähenenud Tallinna vanalinnas, kus sel sügisel on pakkumisi isegi veerandi võrra vähem, kui aasta tagasi. Vanalinnas pakuti septembris üürile 122 äripinda.

Suurim äripindade üüripakkumiste lisandumine oli Kristiine linnaosas. Seal suurenes aastatagusese 310 üüripakkumisete arv 58% ja jõudis 490 pakkumiseni.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	09/2012	09/2013	Muutus, %
Haabersti	81	96	19%
Kesklinn	1 319	1 482	12%
Kristiine	310	490	58%
Lasnamäe	430	506	18%
Mustamäe	622	665	7%
Nõmme	114	152	33%
Pirita	32		NA
P-Tallinn	251	250	0%
Vanalinn	165	122	-26%

Tallinn	3 463	3 927	13%

Pärnu	257	213	-17%
Tartu	576	506	-12%
Eesti	4 753	5 200	9%

Ober-Haus: Tallinnas keskmine korteri ruutmeetri hind septembris võrreldes augustiga ei muutunud

02.10.2013 Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes septembris võrreldes augustiga –0,3%. Võrreldes 2012. aasta septembriga on indeks 11,9% kõrgem.

Tallinnas tehti septembris korteriomanditega 697 tehingut, mida on 9,6% rohkem kui käesoleva aasta augustis ja 7,9% rohkem kui eelmise aasta septembris.

Tallinnas keskmine korteri pinnaühiku hind septembris võrreldes eelmise kuuga ei muutunud.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus Kristiines +19,8% ja Nõmmel +12,8, põhjuseks keskmiselt enim tehinguid uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes augustiga oli suurim hinnalangus Pirital –6,8%, Haaberstis –14,2% ja Kesklinnas –4,5%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal oli septembris Tallinna keskmine pinnaühiku hind 26,6% madalam ehk 1 254 eurot ruutmeeteri kohta, kuid võrreldes eelmise aasta septembriga 12,1% kõrgem.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind septembris võrreldes eelmise kuuga 7,1% 1 111-le eurole ja Pärnus langes -12,0% 754-le eurole.

Jõhvis ja Narvas liikusid keskmise pinnaühiku hinnad tõusutrendis ja olid vastavalt 257 ja 442 eurot ruutmeeter.

Rain Rätt
Analüütik

Lae ülevaade alla siit.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 09/2013

02.10.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara 09/2013 turuinfo.

Ülevaade on võimalik alla laadida siit.

Korteriühistu viivisenõue

02.10.2013 Kaupo Kask

Alates 27. märtsist 1999. a kehtib korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lõige 4, mis sätestab majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivise arvestamise õiguse ja kehtestab korteriühistu juhatuse õiguse nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Seega on seadusega sätestatud viivise ülemmäär ja seda ületav korteriühistu juhatuse otsustus on tühine.

Autor asub seisukohale, et viidatud sättega on soovitud piirata juhatuse õigust määrata ülemäära kõrgeid viiviseid. Juhul, kui korteriühistu juhatus soovib kehtestada seadusjärgsest viivisest kõrgemat viivise määra, on tal õigus seda teha korteriühistu üldkoosoleku nõusolekul.

Selline võimalus tuleneb korteriühistuseaduse § 13 lõikest 4, mis sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Järelikult on võimalik korteriühistu üldkoosoleku nõusolekul kokku leppida seadusjärgsest viivisest ka kõrgem viivis. Selleks, et vältida hilisemaid vaidlusi, tuleks muudatus kindlasti sisse viia ka korteriühistu põhikirja, kus see oleks kõigile nähtav. Juhul, kui otsus tundub ebaõiglane, on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Samuti tasub viivisemäära kokku leppimisel jälgida, et viivisemäär ei oleks ebamõistlikult suur, sest vastasel juhul võib kohus seda maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Kohus arvestab siinkohal eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Käesolevas artiklis esitatud lahendust toetab ka asjaolu, et hetkel riigikogus menetluses oleva uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu kohaselt ei ole selle jõustumisel enam ette nähtud KÜS § 7 lõikes 4 sätestatud piirangut ja viivise arvestamine toimuks sellisel juhul võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Autori arvates on vastav lähenemine tänuväärne, sest võimaldab vältida erinevaid vaidlusi, mis on hetkel tõstatunud seoses KÜS § 7 lõike 4 tõlgendamisega.

Kaupo Kask
Jurist
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: