Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elamumaa omanik peab maksuvabastuse saamiseks end elanikuks registreerima

09.12.2013 Tallinn.ee

Maamaksuvabastuse saamise eelduseks on rahvastikuregistri järgne elukoht sellel aadressil.

Seetõttu soovitab Tallinna abilinnapea Eha Võrk kõigil elamumaaomanikel oma elukohaandmed rahvastikuregistrist aegsasti üle kontrollida.

Maamaksuvabastus määratakse 1. jaanuari 2014 seisuga, seega peab maaomanik hiljemalt aasta lõpuks sellele aadressile elama registreeritud olema. Maamaksuvabastuse määramiseks kontrollitakse isikuandmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel, maamaksuvabastuse saamiseks ei ole vaja eraldi avaldust esitada.

Ka 2014. aastal vabastatakse linnas maamaksust elamumaa omanik või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik kuni 1500 m² ulatuses, kui tema elukoht on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele sellel maal asuvas hoones.

Rahvastikuregistri andmeid saab kontrollida kodanikuportaalis www.eesti.ee veebiteenuse kaudu esitades päringu enda andmete kohta. Samuti saab seda teha elukohajärgses linnaosa valitsuses.

Tallinna linna elanikuks saab registreeruda linnaosa valitsustes või riigiportaalis www.eesti.ee. Kui esitate elukoha andmeid e-teenuse kaudu, kontrollige kindlasti, et esitamise toimingud on lõpuni tehtud ehk digitaalselt allkirjastatud.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinna elanike rahalised võimalused magalapiirkondades korteri ostmiseks vähenevad

09.12.2013 Tõnu Toompark

Nii Riias kui Vilniuses on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis eluaseme ostujõu indeks enim Vilniuses – 3,1 ruutmeetri võrra 40,0 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.

Kuigi veel 2012. aasta viimases kvartalis sai keskmise palgaga Tallinna elanik endale osta suurema korteri kui lõunanaabrid – 53,4 ruutmeetrit, on tänaseks olukord muutunud. Riia elanik saab endale soetada 50,3 ruutmeetri suuruse korteri, tallinlane vaid 44 ruutmeetrise elamispinna.

SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis: „Eluasemete kättesaadavus Riias ja Vilniuses paranes eelkõige kinnisvara hinnakasvu mõju ületava sissetuleku kasvu tõttu, Tallinnas aga kasvasid kinnisvarahinnad reaalpalgast suhteliselt enam, mis eluasemete kättesaadavust märgatavalt vähendas. “

„Uusarenduste korterite kättesaadavuselt Tallinn siiski edestab teisi Balti pealinnu. Arvestades uute korterite hindu, eluasemelaenude keskmist intressimäära ja teisi tingimusi, on keskmise sissetuleku saajal võimalik osta Riias 22,6 ruutmeetrit uut elamispinda, Vilniuses 26,9 ruutmeetrit ja Tallinnas 32,2 ruutmeetrit. Põhjus on selles, et Eesti elanike keskmine sissetulek on Balti naabritest suurem, kuid kinnisvara hind uusarendustes märgatavalt ei erine,” lisas SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

*SEB eluaseme ostujõu indeks on ruutmeetri arv, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

III kvartalis jätkus majanduskasvu aeglustumine

09.12.2013 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,6%.

III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot.

Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse tegevusala jae- ja hulgikaubanduse kiire kasvu toel. Suurema mõjuga SKP tõusule olid täpsustatud andmete kohaselt veel info ja side ning töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv. Töötleva tööstuse tõusu panustas kõige rohkem metalltoodete tootmise kasv. 2013. aasta III kvartalis panustasid SKP suurenemisse enam kui pooled tegevusalad.

Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu vedajaid, näitas sarnaselt 2013. aasta kahe esimese kvartaliga langustrendi. Ehituse tegevusala oli III kvartalis üks suurimaid majanduskasvu pidurdajaid hoonete ehituse vähenemise tõttu, samas kasvas rajatiste ehitus. Lisaks kahandas SKP kasvu veel veonduse ja laonduse (täpsemalt laondust ja veondust abistava tegevusala) ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse vähenemine.

Netotootemaksude panus Eesti majandusse oli negatiivne. Netotootemaksude 1,4%-line langus oli põhjustatud peamiselt käibemaksu laekumise vähenemisest, samas suurenes aktsiiside laekumine. Võrreldes 2012. aasta III kvartaliga kasvasid ka subsiidiumide väljamaksed.

Hinnamõjusid arvesse võttes kahanes kaupade ja teenuste eksport III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1% (sh kaupade väljavedu -2%), kaupade ja teenuste import kasvas 1%. Viimati kahanes kaupade ja teenuste eksport aasta varasemate numbritega võrreldes 2009. aasta IV kvartalis. Kaupade ja teenuste eksport Eestist on jätkuvalt impordist suurem. Netoekspordi osatähtsus SKP-st oli teist kvartalit järjest positiivne, moodustades III kvartalis 1,3%.

Kuigi SKP kasv on aasta algusest alates aeglustunud, on sisenõudluse kasv hinnamõjusid arvesse võttes kiirenenud. III kvartalis kiirenes sisemajanduse nõudluse kasv 5%-ni peamiselt kapitali kogumahutus põhivarasse toel, mis kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 11%. Tõusu panustasid peamiselt ettevõtete sektori investeeringud transpordivahenditesse, hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse.

Lisaks toetas sisenõudluse suurenemist kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste 4%-line kasv, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest vabale ajale ja kultuurile, toidukaupadele ning eluasemekulutustele. III kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st suurem.

SKP täpsustatud näitajad on arvestatud kvartaalsete andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil ning võib seetõttu erineda kiirhinnangust, mis koostatakse kuu andmete ning prognooside põhjal ainult tootmise meetodil.

Tegevusalade lisandväärtuste kasv, III kvartal 2013

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg: 4. osa: Millal algatame järgmise ehitusbuumi?

09.12.2013 Ingvar Allekand

Eestis on statistiliselt ca 645 000 eluruumi. Neist ainult ca 4% on ehitatud viimase 20 aasta jooksul. Arvestades kinnisvara teoreetilist amortisatsiooni, oleks see number pidanud olema ca 10 korda suurem. Seega oleme küll 20 aastaga üles ehitanud oma riigi, kuid jätnud justkui väga palju muud ehitustööd tegemata.

Päris nii see siiski ei ole, kuna sotsialistliku ülesehitustöö raames sai küllaltki palju ette ära tehtud. Kuid selliste järskude arenguetappidega on muudetud meie kinnisvaraturg hüplikuks ning buumide-kriiside tekkimisele altiks. Spekuleerimise jaoks on see tore, kuid pikaajalise pereplaneerimise seisukohalt suur õnnetus.

Ka Skandinaavias on buumid ja kriisid, kuid mitte 15%-liste aastaste kõikumistena ning tõenäoliselt on see ka üheks põhjuseks, miks sealne elujärg parem tundub.

Näib, et tänane uusarenduse maht rahuldab nõudluse, kuid minu hinnangul on see petlik. Esiteks on kogu uusarendus koondunud Tallinna ning selle tulemusena loodavast hüvest saavad osa vaid vähesed edukad.

Loomulikult ei peagi saama tasuta korterit nagu ENSV ajal, kuid nagu eelmises osas kirjutasin, muutub üha vananeva elamufondi kasutamine peagi lihtsalt raiskamiseks. Ning senised omanikud/kasutajad ilma avaliku sektori toeta vajalikku uuendust ette võtta ei suuda.

Tallinna kesksus aga tähendab, et näiteks Risti asula Läänemaal valgub inimestest osalt tühjaks juba seepärast, et seal pole mõistlikele tingimustele vastavaid eluruume. Olemasolevate sovhoosiaegsete kortermajade renoveerimine on kordi kulukam, kui nende turuhind. Ja selliseid asulaid on palju.

Kurvastav on see piirkonna ettevõtjaile, kelle tööjõud lihtsalt laiali jookseb. Peagi liituvad kurvastajatega kõik need, kellele meeldib näiteks käia kaunis hooldatud Eestimaa looduses ja turismitaludes, sest ka need vajavad inimesi ja toetavat infrastruktuuri.

Pärast seda, kui olukord on muutunud lootusetuks, kurvastavad ka kõik tähtsad ametnikud, kelle ülesandeks on jälgida palju tuleb meie riiki sisse abi- ja laenuraha ning kuipalju me suudame siin ise reaalset väärtust luua ja eksportida.

Me ei saa muuta ehitushinda palju odavamaks. Materjali ja tööjõukulu kasvab inflatsiooni tempos, arendajad/ehitajad peavad saama mõistliku kasumi, et „rattad liikuma“ hakkaks ning lõpuks tuleb ka riik oma osa nõudma maksude näol.

Aga uue elamispinna kättesaadavamaks muutmiseks on ka muid võimalusi. Näiteks Helsingi linn on sisuliselt linnamaa omanik ning reguleerib uusarendust nii mahtude kui hindade osas. Eesti linnad ei ole nii heal positsioonil, kuid võimalusi on siiski kõikjal ning nii mõnedki projektid on peaaegu selliselt ka tehtud. Samuti on võimalik muuta turg paindlikumaks st alati ei pea ostma selleks, et kolida uude korterisse.

Pigem vastupidi ja nii jõuame taas selleni, et üürisuhete regulatsioon on vaja kaasajastada. Eelneva kahe koosmõjul on võimalik jõuda uusarenduseni, mille tulemusena valmivad nn säästumajad. Need ei paku küll huvi tänastele tüüpilistele kinnisvaraostjatele – ilusatele ja edukatele – kuid lahendavad kokkuvõttes märksa suuremaid probleeme.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ajaloorubriik: Telliskivi tänava lugu

09.12.2013 Jaak Juske

Pelgulinna läbib Kalamaja suunas kulgev Telliskivi tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt, ristub Mulla, Ristiku, Rohu ja Heina tänavaga, ületab Kalamaja piiril raudteeharu ning lõpeb Kopli tänavas.

1878. aasta linnaosade plaanil oli esmakordselt kasutusel Telliskivi (Ziegelstrasse) tänava nimetus, mis ametlikult kinnitati alles 1882. aastal. Oma nime sai ta tänase Sõle tänava ääres asunud Johann Grabby tellisetehase järgi.

Tänav oli algselt munakivisillutisega. 2013. aastal läbis Telliskivi tänav kapitaalremondi.

Telliskivi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Telliskivi 1 – 1934. aastal.
Telliskivi 3 – tööstushoone.
Telliskivi 9 – 1968. aastal.
Telliskivi 11 – 1939. aastal.
Telliskivi 13 – 1980. aastal valminud Tallinna mööblimaja suur hoone. Mööblimaja tagant kulges vanasti Telliskivi ja Mulla tänavat ühendanud Kruusa tänav.
Telliskivi 15b – parkla koos nõukogudeaegne kauplus-paviljon, mis on ainuke säilinud hoone seal 1970. aastate keskpaigani asunud Kalinini rajooni kolhoositurust. Enne märtsipommitamist olid seal aga suured viljapuude- ja iluaiad koos ilusate elumajadega, mis hävisid 1944. aasta märtsipommitamises.
Telliskivi 15b – tänane haljasala, kus asunud ühekorruselises Johan Grabbyle kuulunud majas alustas 1912. aastal tööd Pelgulinna algkool. Nõukogude ajal asus seal lasteaed. Vana maja lammutati 1965. aastal.
Telliskivi 23 – 19. sajandi lõpus.
Telliskivi 23a – 19. sajandi lõpus.
Telliskivi 25 – 1894. aastal.
Telliskivi 27 – 1930. aastate keskel.
Telliskivi 29 – 1920. aastatel.
Telliskivi 31 – 1898. aastal.
Telliskivi 33 – 1930. aastatel.
Telliskivi 35 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 37 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 39 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 41 – endine turuplats, kus 1990. aastatel peeti Pelgulinna päevi.
Telliskivi 43 – 1868. aastal. Pelgulinna vanim elumaja.
Telliskivi 45 – üks piirkonna vanimaid laste mänguväljakuid.
Telliskivi 47 – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 49 – tootmishoone ja ladu.
Telliskivi 51 ja 51a-h – nõukogude ajal ehitatud Kommunaari jalatsitehase puutöötsehhi kauplus, tootmishooned ja laod.
Telliskivi 57 – 19. sajandil ehitatud ja 1953. aastal laiendatud veduridepoo, osa Kopli kaubajaamast. Täna on hoone poodide ja söögikohtade päralt.
Telliskivi 57a – Kopli kaubajaama depootee.
Telliskivi 57d – 1971. aastal ehitatud autoremonditöökoda.
Telliskivi 59 – kontori- ja tootmishoone.
Telliskivi 59a – 1942. aastal ehitatud ja hetkel kasutuseta veetorn. 1945. aastal rajatud puidutöökoda ja laod.
Telliskivi 61 – 2001. aastal ehitatud kaubanduskeskus.

Telliskivi tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Telliskivi 2 – 1902. aastal.
Telliskivi 4 – lammutatud.
Telliskivi 6 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 8 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 10 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 10a – 1969. aastal.
Telliskivi 12 – 1912. aastal.
Telliskivi 14 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Telliskivi 16 – uus kortermaja valmib 2014. aastal.
Telliskivi 18 – uus kortermaja valmib 2014. aastal.
Telliskivi 20 – 1920. aastatel.
Telliskivi 22 – 1930. aastatel.
Telliskivi 24 – 1993. aastal ehitatud kauplusehoone.
Telliskivi 26/1 – 1930. aastatel.
Telliskivi 26/2 – teadmata.
Telliskivi 28 – 1930. aastal.
Telliskivi 30 – 1930. aastate alguses.
Telliskivi 32 – 1930. aastate alguses.
Telliskivi 34 – 1930. aastal.
Telliskivi 36 – 1936. aastal.
Telliskivi 38 – 1928. aastal.
Telliskivi 40 – 1929. aastal.
Telliskivi 42 – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 44 – 1929. aastal, majandushoone 1969. aastal.
Telliskivi 46/1 – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 46/2 – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 48 – 1920. aastate lõpus. Keldripood.
Telliskivi 50 – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 50a – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 50b – 1920. aastate lõpus.
Telliskivi 52 – 1931. aastal.
Telliskivi 52a – 1920. aastate lõpus.
Tellsikivi 54 – 1931. aastal.
Telliskivi 56 – 1930. aastatel ehitatud advenistide kirik, tänane Pelgulinna rahvamaja.
Telliskivi 58 – 1930. aastatel.
Telliskivi 58a – autopesula.
Telliskivi 60 – katlamaja, ladu, tootmishoone.
Telliskivi 60a – endise Kalinini-nimelise tehase peahoone ja tootmishooned, tänane Telliskivi loomelinnaku ala. Vanimad hooned 19. sajandi lõpust (näiteks F-hoone), kui seal asusid Balti Raudtee Peatehased. Enamus hooneid ehitatud 1960.-1980. aastatel.
Telliskivi 62 – reisirongivagunite remonditsehh.
Telliskivi 64 – raudtee haldushoone, veepumbajaam, katlamaja ja garaaž.

Telliskivi tänava vana sillutis, mis tuli välja tänava kapitaalremondi käigus 2013. aasta hilissuvel (Delfi foto).

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Tarbijahinnad langesid viiendat kuud järjest

08.12.2013 Rasmus Kattai

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris eelmise kuuga võrreldes 0,4%. Aastavõrdluses püsis hinnakasv 1,5% juures, nii nagu oktoobriski. Aeglase inflatsiooni taga on mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Peamine põhjus on vähene inflatsioon väliskeskkonnas, eelkõige imporditava energia odavnemine. Selle tulemusel odavnesid mootorikütused aastavõrdluses 4,5% ning soojusenergia 3%. Euroala inflatsioon kiirenes novembris 0,9%ni, kuid sealset hinnakasvu pidurdas lisaks energiale kõrge tööpuuduse määr ning sellest tulenev vähene palgakulude surve tarbijahindadele.

Novembris jätkus Eestis toiduainete inflatsiooni aeglustumine, mis oli tingitud soodsast ilmast ja suuremast saagikusest paljudes põllumajanduse piirkondades üle maailma. Eelmise aasta novembriga võrreldes tõusis toiduainete hinnatase 1,3%. Inflatsiooni aeglustumine puudutab eelkõige töötlemata toiduaineid, näiteks puu- ja köögivilju, mille hinnad tõusid veel aasta esimesel poolel väga kiirelt. Töödeldud toiduainete inflatsioon läbib aga oma madalseisu ning suurem nõudlus hakkab järgmisel aastal nii maailmaturul kui ka Eestis töödeldud toiduainete hinnakasvu kiirendama. Toiduained koos alkoholi ja tubakaga kallinesid novembris aastaga 2,2%, sisaldades aktsiisitõusu mõjusid.

Alusinflatsioon, mis hõlmab tööstuskaupu ja teenuseid (51% tarbijakorvist), püsis novembris mõõdukas, 0,3%. Kuigi paljudes euroala riikides tööstuskaubad odavnevad, jätkus Eestis mõõdukas hinnakasv, mis ulatus novembris 0,7%ni. Impordihindade langus tasakaalustas suure osa kohaliku palgakasvu mõjust. Ettevaates peaks hinnakasvu piirama ka uute kaubanduspindade lisandumine, mis tihendab konkurentsi siseturul. Arvestades palga kasvu kiirenemist kolmandas kvartalis 8,8%ni, oli teenuste nullilähedane inflatsioon novembris ebaharilikult väike. Teenuste inflatsiooni summutasid tasuta teenused ning side hinnalangus. Ilma side odavnemiseta oleks inflatsioon olnud 0,6 protsendipunkti suurem Nende tegurite mõju lähikuudel väheneb, mistõttu teenuste hinnakasv kiireneb tõenäoliselt juba uue aasta algul.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

Allikas: http://www.eestipank.ee/press/tarbijahinnad-langesid-viiendat-kuud-jarjest-06122013?source=newsletter

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hoiustaja jaoks intressid nullist madalamale ei lange

08.12.2013 Tõnu Toompark

Eesti meedias on kajastamist leidnud Euroopa riikide keskpankurite sõnavõtud selle kohta, et hoiuseintressid võivad muutuda negatiivseks . Kahetsusväärselt on „tõlkes kaduma läinud“ oluline nüanss – tegu ei ole tavaliste pangaklientide hoiuste intresside negatiivseks muutmise ohuga, vaid kommertspankade jaoks keskpangas raha hoiustamise negatiivse intressi võimalusega. Kui tavalistele pangaklientidele kehtestada negatiivne hoiuseintress, siis võtaksid inimesed ja ettevõtted raha pankadest välja ja seda pangad kindlasti ei soovi.

Tavaolukorras kommertspangad keskpangas raha hoiustama ei kipugi. Pankadele on kasulikum toimetada pankadevahelisel rahaturul, mis võimaldab ühel pangal liiase raha laenata teisele pangale, kel on lühiajaline rahapuudus. Keskpangas hoiustavad raha need kommertspangad, kes endale rahaturult tehingupartnerit ei leia. Üleilmses finantskriisis vähenes pankadevaheline usaldus märgatavalt ja seetõttu on keskpankades raha hoiustamine muutunud ahvatlevaks.

Kuigi eelmise aasta juulist maksavad euroala keskpangad kommertspankadele hoiuste eest 0% intressi, siis ikkagi eelistavad paljud pangad pigem “parkida” raha keskpankades kui laenata välja teistele kommertspankadele. Kui keskpank alandab hoiuseintressi kommertspankade jaoks, siis suureneb pankadel huvi see käibesse lasta, mis lõpuks hoogustab laenuandmist ettevõtetele või majapidamistele.

Terve mõistus ning majandusloogika ütlevad, et juhul, kui mõni kommertspank kehtestaks oma klientidele negatiivse hoiuseintressi, siis kaotaks ta oma hoiustajad. Inimesed ning ettevõtted lihtsalt võtaksid raha hoiustelt välja. See ongi peamine ning igati piisav põhjus, miks hoiuseintressid kommertspankades nullist madalamale ei lange.

Peeter Luikmel
Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja

Allikas: http://www.eestipank.ee/press/artiklid-ja-intervjuud/hoiustaja-jaoks-intressid-nullist-madalamale-ei-lange?source=newsletter

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tagastatud korterelamute renoveerimistoetuste tähtaeg läheneb

08.12.2013 Tõnu Toompark

Kuna lähiajal lõpeb Kredexi toetusmeede omandireformi käigus tagastatud korterelamute renoveerimiseks, kutsume tagastatud elamute omanikke ja ühistuid üles taotluse esitamisega kiirustama.

Toetust saavad taotleda omandireformi käigus õigusjärgsele subjektile tagastatud korterelamute füüsilistest isikutest omanikud, nimetatud elamutes moodustatud korteriühistud või neis asuvad korteriomanike ühisused.

Renoveerimistoetust eraldatakse 20% alates 01.01.2007 aastast teostatud piirde- ja kandekonstruktsioonide, elektri-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ning gaasipaigaldiste rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde ning taastuvenergia tootmise seadmete soetamise ja paigaldamisega seotud tööde maksumusest.

Tagastamist tõendava dokumendina tuleb esitada koopia korterelamu tagastamise otsusest ja üleandmis-vastuvõtmisaktist.

Täpsem info taotlemise osas SA KREDEX veebilehelt:

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Analüütik: uued kaubanduskeskused peavad leidma oma niši

06.12.2013 Rivo Veski

Eile kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, mis annab rohelise tule Lasnamäele Eesti suurima kaubandus- ja meelelahutuskeskuse rajamiseks. Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi hinnangul sõltub uute kaubanduskeskuste edu nende võimest eristuda ülejäänud turul.

«Kaubanduspindade konkurents on väga tugev. Samas ostujõudu nii palju ei ole. Kui keskmine palk suurenes 8,8 protsenti, siis see on küll korraga palju, kuid mitte piisav selgitamaks, miks kaubanduspinda nii palju on ja juurdegi planeeritakse,» märkis Toompark.

Pikka edu ei ennusta Toompark neile kaubanduskeskustele, kes pole suutelised leidma oma niši eristumaks ülejäänud turust. «Kui olemasolevatest kaubanduskeskustest tehakse koopiaid, siis sel pole mingit mõtet. Kuskilt peaks tulema uus kvaliteet. Tore oleks, kui see seostuks meelelahutusega, et kaubakeskuse külastajal oleks seal midagi peale poodlemise lisaks teha.»

Põhjuseks, miks Eestis on kaubandus üha enam koondumas suurtesse keskustesse, peab Toompark siinse mujal traditsioonilise tänavakaubanduse (kaubanduspinnad elumajade esimestel korrustel, avatud tänavale – toim.) puudumist. «Statistikas näib tõesti, et Eestis on kaubanduspindu ühe elaniku kohta meeletult palju, kuid kui meid võrrelda lähinaabrite Soome ja Rootsiga, siis seal on tänavakaubandusel üsna tähtis roll ning n-ö suurde kompotti neid pindu ei arvestata.»

Samas leiab Toompark, et kaubanduskeskustes tühju pindu ei tähelda, mis viitab sellele, et soov keskuse katuse all kaubelda on kaupmeestel täiesti olemas. «Sattusin mõni päev tagasi Mustika keskusesse kell 1 päeval, kus oli parkimiskoha leidmine väga keeruline. Võiks arvata, et jõuluhullus pole veel hoogu sisse saanud, aga juhtunu tõestas vastupidist,» illustreeris Toompark näitega kaubanduskeskuste populaarsust.

Spekuleerides selle üle, milline kaubanduskeskus peaks uute kaubanduspindade lisandumisel oma uksed sulgema, ütles Toompark, et näpuga näitama ta ei hakka. «Raskem on neil keskustel, kel on puudu oma imago või mingi selline eriline nišš. Kui vaatame Rocca al Mare ja Ülemiste keskusi, siis need on niivõrd suured, et sarnaselt pankadele võiks nende kohta kasutada fraasi too big to fail. Viru keskus on kesklinnas tõenäoliselt kõige parema asukohaga ja neid toetavad turistid ka rasketel aegadel, kes sealt poolkohustuslikus korras läbi jalutama peavad. Kui aastaid tagasi oli üks keskus teise koopia, siis täna on üha rohkem näha eristumist ja eks see olegi edu võti püsima jäämisel.»

Oma selge niši leidnud keskustest, mille kohta on siin-seal kuulda olnud selgeid skepsisenoote, kas need keskused sellisel kujul üldse püsima jäävad, toob Toompark välja Solarise ja Järve keskuse.

Peterburi tee veerde planeeritav Pro Kapitali arendus tundub Toompargile arendajaid silmas pidades korraliku know how’ga. «Planeeritav keskus tahetakse siduda tekkiva transpordisõlmega. Teatud mõttes võib see uus keskus aga n-ö suppi lahjendada, teisest küljest – kui suudetakse kvaliteeti juurde tuua, siis on see igati tervitatav. Kui tulevikus võtta suund Ülemistele, siis samas piirkonnas on igaühele midagi – Sikupilli, Ülemiste ja Pro Kapitali kaubakeskus.»

Üks omaette teema on aga kaubanduskeskuste laienemine. Toompargi sõnul lähtutakse siin põhimõttest «Ma laiendan praegu, siis on teistel raskem turule tulla».

Kas kesklinna võiks olemasolevatele kaubanduspindadele lisa oodata või kas neile üldse ruumi on, siingi peab Toompark oluliseks eristumisvõimet. «Kui on hea asukoht, turistidevoo sees, mis paneb turistid sunnitult sealt läbi astuma ja kui sel kõigel on veel mingi eriline lisaväärtus, siis kahtlemata võib selline keskus veel südalinna ära mahtuda.»

Rivo Veski, reporter

Аналитик: чтобы быть успешными, новые торговые центры должны занять свою нишу

06.12.2013 Tõnu Toompark

Вчера мэрия Таллинна утвердила детальную планировку, которая дала зеленый свет строительству в Ласнамяэ самого крупного в Эстонии торгово-развлекательного центра. По словам аналитика рынка недвижимости Тыну Тоомпарка, залог успеха новых торговых центров кроется в их способности отличаться от остальных, пишет Tallinncity.

«Конкуренция очень серьезная. В то же время покупательская способность не такая и высокая. Несмотря на то что средняя зарплата поднялась на 8,8 процента, этого недостаточно, чтобы объяснить постоянно растущее число торговых площадей», – отметил Тоомпарк.

По словам Тоомпарка, было бы здорово, если бы в торговых центрах была возможность для проведения досуга, а строительство одинаковых торговые центров — бессмысленная затея.

«Согласно статистике, на одного жителя Эстонии действительно приходится довольно много торговых площадей, но если сравнивать с нашими соседями, например, Финляндией и Швецией, то у них довольно важную роль играет уличная торговля, но при расчетах этот показатель не учитывается», – сказал Тоомпарк.

«Пару дней назад я заезжал в торговый центр Mustikas в час дня, но найти на парковке свободное место было не так-то и просто. Хотя до Рождества еще есть время», – привел Тоомпарк пример.

По мнению Тоомпарка, чтобы торговый центр был успешным, он должен занять свою нишу. «Возьмем, например, торговые центры Rocca al Mare и Ülemiste, то по отношению к ним можно применить фразу, используемую при характеристике банка — слишком большие, чтобы рухнуть. Тот же торговый центр Viru находится в отличном месте. В тяжелые времена его, скорее всего, спасают туристы. Если раньше торговые центры ничем не отличались друг от друга, то теперь картина меняется», – отметил Тоомпарк.

По мнению Тоомпарка, к нишевым торговым центрам можно отнести вызвавшие много нареканий центры Solaris и Järve.

Отдельной темой, по мнению эксперта, является расширение торговых центров. По словам Тоомпарка, в данном случае руководствуются принципом: «Вот я сейчас расширюсь, тогда остальным будет сложнее выйти на рынок в будущем».

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/2622380/analitik-chtoby-byt-uspeshnymi-novye-torgovye-centry-dolzhny-zanjat-svoju-nishu

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid novembris enim eluasemekulutused

06.12.2013 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,4% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 1,5%, teatab Statistikaamet. Nii kuu- kui ka aastamuutust mõjutasid enim eluasemekulutused.

Kaubad olid 2012. aasta novembriga võrreldes 0,9% ja teenused 2,5% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes langenud 0,9% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 2,3%.

2012. aasta novembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused, millest omakorda üle 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 26,8% kallimana kodudesse jõudnud elekter. Üle poole elektri põhjustatud indeksitõusust tasandas transpordi odavnemine tingituna aasta jooksul pealinnas sisse viidud tasuta linnatranspordist ja mootorikütuse odavnemisest. Mootorikütus oli 2013. aasta novembris 4,7% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 15% kallinenud kala ning 15% odavnenud munad ja kohv.

Oktoobriga võrreldes olid novembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks eluasemekulutused, mis andsid kogulangusest kaks viiendikku ning millest kodudesse jõudnud elektri 2,4%-line odavnemine andis omakorda 80%. Novembriks ostetud lennukipiletid olid 17,4% odavamad kui kuu varem ning andisid indeksi kogulangusest ligi kolmandiku.

Suurem mõju indeksile oli veel puuvilja 8,4%-lisel odavnemisel. Võrreldes eelmise kuuga on toidukaupadest enim odavnenud mandariinid (26%) ja kallinenud värske kurk (18%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2013
Kaubagrupp	November 2012 – november 2013, %	Oktoober 2013 – november 2013, %
KOKKU	1,5	-0,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	1,3	-0,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,9	0,5
Riietus ja jalatsid	2,4	0,6
Eluase	7,3	-0,8
Majapidamine	0,5	0,0
Tervishoid	7,1	0,3
Transport	-4,5	-1,0
Side	-11,5	-1,7
Vaba aeg	3,0	0,3
Haridus ja lasteasutused	-14,9	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,8	-0,8
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,3	-0,1

III kvartalis vabade ametikohtade arv suurenes

06.12.2013 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2013. aasta III kvartalis 8600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga nende arv suurenes 12,3% ning eelmise kvartaliga võrreldes 12,7%.

Vabade ametikohtade määr oli III kvartalis 1,6%. Vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabade ametikohtade summa).

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli info ja side tegevusalal (2,4%) ja kõige madalam mäetööstuses (0,2%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli hulgi- ja jaekaubanduses, kus vabu ametikohti oli 2012. aasta III kvartaliga võrreldes 1,4 korda rohkem.

Vabadest ja hõivatud ametikohtadest 55% asuvad Harju maakonnas (sealhulgas Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli kõige kõrgem Pärnu maakonnas (2,4%). Pärnu maakonnas asub 5% kõigist ametikohtadest (vabad ja hõivatud ametikohad kokku).

Vabadest ametikohtadest 31% oli avalikus sektoris ja 69% erasektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,8% ja erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Vabade ametikohtade määr, I kvartal 2005 – III kvartal 2013

2013. aasta II kvartalis võeti tööle ja lahkus töölt kokku (tööjõu käive) 74 400 töötajat. Tööjõu käive kahanes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,3%.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Andmed põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine”, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2013. aastal on valimis 11 740 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Rikkaks üüriäris: Kas osta üürileandmiseks korter, kus juba üürnik sees?

05.12.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.

Investor peab üürnikuga kontakteeruma ja uurima tema plaane. Äkki maksab üürnik head üüri ja ei plaani lähiajal omal algatusel kuhugi liikuda. See peaks üürileandjale ju sobima.

Võib aga ilmneda, et üürnik on võetud ajutiselt ja madala üürihinnaga, et müügiperioodil keegi omaniku kõrvalkulud (kommunaalkulud) kinni maksaks. Sellisel puhul tuleb investoril välja selgitada, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega.

Üürileandja ei tohiks üürniku ähvardada üürilepingu lõpetamisega juhul, kui üürnik ei nõustu üürihinna tõstmisega.

Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.

Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.

Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Paraku sõlmitakse enamus neist aktidest suhteliselt kehval tasemel, jättes üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kuku Raadio: Linnatund

05.12.2013 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Uus Maa alustas arhitekt Burmani projekteeritud villas korterite müüki

05.12.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinnas Kadrioru piiril asuva legendaarsete arhitektide Artur Perna ja Karl Burmani poolt projekteeritud viie korteriga juugendvilla müüki.

„Aastaid nukralt tühjana seisnud majas käivad rekonstrueerimistööd. Hoones on vaatamata ajatuultele säilinud palju ajaloolist ja algupärast (uksi, ahjusid jne) ning majas säilitatakse kõik väärtuslikud detailid, mis lisavad müüdavatele korteritele ainulaadset võlu. Tegu on kindlasti kinnisvaraturu pärliga, mida Uus Maa Kinnisvarabürool on au müüa,“ kommenteeris Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Margit Sild.

“Tina 26 on meie meeskonnale väljakutse. Koostöös arhitektide, inseneride ja disaineritega soovime taastada maja võimalikult autentsena. Usume, et tulemus on piirkonnale vääriline,“ lisas Perton Ehituse juhatuse liige Marko Bäärs.

Tina tänav 26 asuv villalik kortermaja projekteeriti arhitektide Artur Perna ja Karl Burmani poolt ning valmis 1913. aastal. Hoone tellijaks oli ettevõtja ning ühiskonnategelane, neljanda ja viienda Riigikogu liige Johannes Sihver. Algselt planeeriti majja kaks korterit. Esimesel korrusel asusid salong ja eluruumid, teisel korrusel magamistoad. Elamu sisemine ruumijaotus on Eesti kontekstis väga harukordne.

Tihedaruudulise raamijaotusega aknad, kumerad ja polügonaalsed ärklid, kõrge mansardina lahendatud ülakorrus ning võimas trepp peaukse ees annavad hoonele ajatult idüllilise ilme. Hoone pisiasjadeni stiilipuhtad interjöörid on paljuski tänaseni säilinud.

Tegemist on arhitektuurimälestisega ja korterites restaureeritakse palju erinevaid ajaloolisi detaile (aknad, uksed, ahjud, põrandakatted jne). Ehitus- ja restaureerimistööde tegemisel lähtutakse muinsuskaitse eritingimustes toodust.

Hoone üldosa (fassaad, katus, kommunikatsioonid, avatäited) valmivad 2014. aasta alguses, ehitustööde lõpp on planeeritud sama aasta suvesse.