Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Rikkaks üüriäris: Kas osta korter üürileandmiseks oma raha eest või finantseerida ostu laenuga?

12.12.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kinnisvaraostu finantseerimisallikate valiku otsus sõltub paljus investori taotlusest.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine esmaselt vajalik olla.

Kui eesmärk on üüriärist saadavat maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, siis tuleb finantsvõimenduse kasutamiseks paratamatult laenukapitali kaasata.

Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omaniku mängupandavale rahale täiendavat tulu.

Oluline on siin hoida silm peal rusikareeglil, et laenu intressimäär ei läheks kõrgemale vara tootlusest (ROA).

Vastasel korral muutub finantsvõimendus negatiivseks. See tähendab, et laenukapital ei aita tekitada tulu, vaid hoopis kulu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

LVM Kinnisvara: uus virtuaalne esindus muudab meie kinnisvaramüügi põhimõtteid

12.12.2013 Tõnu Toompark

Alates täna keskpäevast avatud uus virtuaalne teeninduskeskkond võimaldab kinnisvaramüüki kavandavatel klientidel saada kiire ülevaade müügiprotsessist algusest lõpuni, leida vastused selle käigus tekkivatele kõikvõimalikele küsimustele ning saada tasuta hindamine müügihinna kujundamiseks.

“Klientide tänased valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti,” märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt.

„Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga. Klient ootab ilmselgelt kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust. Järjest enam on aga kliente, kes eelistavad internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades,“ lisas ta.

Uue virtuaalse teeninduskeskkonna keskmes on detailne otsingumootor, mida täiendab Eesti kiireim kaardiotsing. Neile lisandub omakorda suurim visuaalset väljapanekut võimaldav süsteem, mis tagab müüdavatele varadele nädalas tuhandete ostjate tähelepanu.

Lisaks võimaldab tehnoloogia uut esindust külastaval kliendil saada kümnekonna minuti jooksul ülevaade kinnisvaraturust ja teha eelvalik teda huvitava piirkonna pakkumistest, hoides nii kokku nädalates mõõdetavat aega, mis kuluks kinnisvaraobjektide kohapealsele ülevaatusele.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

DTZ: kaubanduskeskuste turuülevaade

11.12.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus inglisekeelne DTZ Euroopa kaubanduskeskuste ülevaade 2013. aasta III kvartali kohta (inglise keeles).

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu ühishoone sai nurgakivi

11.12.2013 Tõnu Toompark

Tartus asetati täna pidulikult nurgakivi 4,4 miljonit eurot maksma minev Häirekeskuse ja Päästeameti ühishoonele, mis valmib tuleva aasta sügisel.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhtimisel Tartu Annelinna linnaossa Kaunase pst. 73A kinnistule ehitatav ühishoone on 1-3 korruseline ja paikneb paralleelselt Jaama tänavaga.

„See on väga oodatud maja, mille ehitamist Annelinna hakati kavandama juba 1970. aastate lõpus,“ ütles Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos. Taas hakati uue hoone ehitamisega tõsiselt tegelema 2006.-2007. aastal.

Kesklinn ehk Kalevi tänav, kus päästekomando praegu asub, pole päästjatele hea koht. „Kesklinnast väljasõit äärelinna või linnast välja võtab palju aega, teele jääb mitu pudelikaela,“ selgitas Margo Klaos. „Annelinnas on meil hea töötada, sest ühelt poolt elab seal kõige rohkem tartlasi, kellele jõuab abi varsti kiiremini kohale. Teisalt on valmimas Idaringtee, mis kiirendab meie liikumist.“

Ta lisas, et ilmselt jäävad päästjad pärast ühishoone valmimist esialgu tööle ka Kalevi tänavasse, kuid eesmärk on siiski leida Tartus neile sobivam asukoht. Räägitud on Ringteest.

Ehitatav kompleks koosneb valmides kesksest 3-korruselisest hoonest, kus paiknevad Häirekeskuse Lõuna Keskus, Lõuna Päästekeskus, Päästekomando ja Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti Pommigrupp, 1-korruselisest päästetehnika garaažikompleksist ning 1-korruselisest varutehnika varjualusest koos jäätmemajaga. Peasissepääs hoonesse on Jaama tänava poolsest küljest. Kinnistu lõunapoolne osa piiritletakse teraspaneelpiirdega, hoovialale jäävad päästetehnika juurdepääsud, platsid ja demineerijate betoonpunkrid.

Samuti rajatakse 4-korruseline tuletõrjespordi ja päästetööde harjutustorn vajalike treening- ning turvaelementide ja jooksurajaga.

Eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks häire- ja päästekeskusele igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad. Projekti kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Rajatava ühishoone suuruseks on kavandatud 4 326 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud Arhitektibüroo Siim & Põllumaa OÜ. Ehitustöid teostab konsortsium AS Ehitustrust ja AS Maru Ehitus.

Uus hoone ja nüüdisaegne ühine töökeskkond on hädavajalik ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuks, mis on kavandatud 2014. aasta lõpuks.

Üleminek ühele hädaabinumbrile 112 on oluline ja pikemaajaline ümberkorraldus Eesti siseturvalisuse valdkonnas, mille eesmärk on kiirendada abi saamist. Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku järel tuleb nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks helistada numbrile 112.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Menetlusse võeti ehitusseadustiku eelnõu

11.12.2013 Tõnu Toompark

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.

Valitsuse 9. detsembril algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE). Karistusseadustiku revisjoni käigus vaadati läbi karistusõiguse kaks valdkonda, nimelt kuriteo- ja väärteoõigus ning väärteoõiguse piiritlemine haldusõigusest, täpsemalt haldussunnist. Muudatused on tehtud karistusseadustikus ning haruseadustes, mis näevad ette väärteovastutuse. Et tegemist on revisjoni, mitte reformiga, siis ei ole võetud vaatluse alla teo karistatavuse aluseid ega piire karistusõiguse üldosas, samuti ei tehta põhimõttelisi muudatusi sanktsioonisüsteemis tervikuna. Sellest tulenevalt on eelnõus esitatud sätete muutmise ettepanekud, mitte ei anta uut seaduse tervikteksti. Revisjoni põhieesmärk oli kuriteo- ja väärteokoosseisude võimaliku kattuvuse ja piiritlemise käsitlemine, väärteovastutuse ja haldussunni mõistliku vahekorra kontrollimine ning ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 9. detsembril algatatud ehitusseadustiku eelnõu (555 SE) loob uuendatud ja erivaldkondadega kooskõlas oleva ehitusseadustiku. Termini „seadus“ asemel kasutatakse nüüdsest „seadustikku“, mis tähendab, et peale ehitusõiguse üldnormide on hõlmatud ka erisätted ja -ehitised. Planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise eesmärk oli süstematiseerida ja korrastada mõlemat õigusharu puudutavat normistikku ning teha ettepanekud olukorra korrastamiseks või uute normide sõnastamiseks. Analüüsi tulemusel leiti, et planeerimis- ja ehitusõigus vajavad ajakohastamist ning senisest paremat sobitumist õigussüsteemi, sealhulgas selgete põhimõtete väljatoomist, menetluse korrastamist, ühtlustamist teiste sellesarnaste menetluste ning valdkondadega. Eelnõu karmistab tegevusõiguse saamise tingimusi ja võrdsustab ettevõtjate konkurentsitingimusi, suurendades seejuures halduskoormust. Kõik ehitusalal tegutsevad ettevõtjad peavad olema tehtavateks töödeks pädevad. Karmistatakse ka pädevuse nõudeid: kui seni võis ehitusalal pädevaks pidada ka vastava hariduse ja töökogemusega isikut, siis edaspidi saab pädevaks pidada üksnes tõendatud pädevusega isikut. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. detsembril algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (556 SE) võetakse täies mahus üle EL-i vastav direktiiv. Eelnõu sätestab alused veeldatud gaasi terminali halduri ja hoidla halduri tegutsemiseks ning gaasi hulgimüügituru reguleerimiseks. Aluste hulka kuulub tingimuste väljatöötamine ja hindade koostamise põhimõtete kooskõlastamine Konkurentsiametiga. Samuti täiendatakse seadust jaotusvõrguettevõtja ja hoidlatevõrgu halduri juhtimise põhimõtetega ning Konkurentsiameti ülesannetega turu järelevalve ja tarbijakaitse osas. Sätestatakse, et tootmise ja müügiga tegelev gaasiettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju teises liikmesriigis tegutseva ülekandevõrgu ettevõtja üle, kui selles teises riigis kohaldatakse ülekandevõrgu ettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast gaasiettevõtjast. Sellega tagatakse tootmise ja müügiga tegeleva gaasiettevõtja kindel eraldatus ülekandevõrgu ettevõtjast ning välditakse huvide konflikti ülekandetegevuse ning tootmise ja müügi vahel. Luuakse ka energia hulgimüügituru andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on EL-i vastava määruse kohaselt riiklik reguleeriv asutus, milleks Eestis on Konkurentsiamet. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. detsembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE) harmoneerib täpsemalt EL-i elektri siseturu direktiivi. Põhivõrguettevõtjale antakse võimalus moodustada ühisettevõtja teises liikmesriigis sertifitseeritud põhivõrguettevõtjaga, mis laiendab põhivõrguettevõtja tegevusvabadust ning võimaldab ühisettevõtja luua ka sertifitseeritud sõltumatu süsteemihalduri või sertifitseeritud sõltumatu põhivõrguettevõtjaga, kes kuuluvad ühte kontserni tootmise või müügiga tegeleva ettevõtjaga. Sätestatakse, et tootmise ja müügiga tegelev ettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju teises liikmesriigis tegutseva põhivõrguettevõtja üle, kui selles teises riigis kohaldatakse põhivõrguettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast ettevõtjast. Sellega tagatakse tootmise ja müügiga tegeleva ettevõtja kindel eraldatus põhivõrguettevõtjast ning välditakse huvide konflikti ülekandetegevuse ning tootmise ja müügi vahel. Luuakse ka energia hulgimüügituru andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on EL-i vastava määruse kohaselt riiklik reguleeriv asutus, milleks Eestis on Konkurentsiamet. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. detsembril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (558 SE) sätestatakse jätkuvalt riigi omandis olevate ehk maareformi läbimata maade eest tasumisele kuuluva maamaksu arvutamise kord ning täpsustatakse, millised maad on avalikult kasutatava maana maksuvabad. Samuti pannakse kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus esitada alates 2015. aastast Maksu- ja Tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 9. detsembril algatatud krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE) kehtestab uued nõuded pankadele, investeerimisühingutele ja alternatiivfondide valitsejatele. Pankadele ja investeerimisühingutele kehtestatakse uued kapitalinõuded. Alternatiivfondide valitsejatele kehtestatakse nõuded nende tegevuse suuremaks kontrolliks. Eelnõuga soovitakse suurendada finantsstabiilust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Ülikooli ühiselamu asemele rajatakse muusikakoolide kompleks

11.12.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võttis vastu Pärnu mnt 59 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalused ehitada 2,7 ha suurusele maa-alale muusikakoolide kompleks.

Pärnu mnt 59 krundile on plaanis ehitada amortiseerunud ühiselamu asemele kuni neljast hoonest koosnev, kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega õppekompleks muusika- ja balletikooli tarvis. Ühtlasi annab detailplaneering võimaluse Tallinna Polütehnikumi hoonele juurdeehituse rajamiseks. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Ala hoonestamiseks parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldati 2011. aastal rahvusvaheline ideekonkurss. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud võimalusega kahe parimaks hinnatud töö elluviimiseks.

Haridus- ja teadusministeerium soovib rajada planeeritavale maa-alale muusikaõppeasutuste hoonetekompleksi, kuhu koonduksid Tallinna Muusikakeskkool, G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Tallinna Balletikool. Koolide praegused hooned on viletsas seisus ja ei vasta ka muusika- ja tantsuõpetamise vajadustele.

“Uus õppehoone loob ühiste kontserdi- ja harjutussaalide ning raamatukogu kaudu koolide vahele tugeva sünergia ning võimaldab nii inim- kui materiaalseid ressursse otstarbekamalt kasutada,” ütles abilinnapea Taavi Aas. “Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et need kolm kooli ühendav hoone hakkab asuma Muusika- ja Teatriakadeemia läheduses ning ka rahvusooper “Estonia”, kus toimub balletikooli õppepraktika, ei asu kaugel.”

Tallinna Polütehnikumi õppehoone Pärnu maantee ja Liivalaia tänava poolsed hooneosad säilitatakse praegusel kujul. Tehnikumi Vana-Veerenni tänava ääres paiknevale kahekorruselisele hooneosale on lubatud kuni viis korrust peale ehitada või asendada see hooneosa kuni 7-korruselise uue ehitisega.

Uushoonestus on kavandatud Pärnu maanteest kaugemale kui krundil praegu asuv ühiselamu. Pärnu maantee tänavasein muutub ühtlasemaks ja korrastatumaks ning avanevad vaated nii Tallinna Polütehnikumi hoonele kui ka Pärnu mnt 67 asuvale Tallinna Perekonnaseisuameti hoonele, mis on arhitektuurimälestis. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tallinna Muusikakeskkool. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 19. märtsi 2008 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 2. – 4. aprillini 2008 ning 7. aprillil 2008 toimus Tallinna Kesklinna Valitsuses detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Tallinna Kesklinna Valitsus korraldavad peale vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinn jätkab spordirajatiste rajamist

11.12.2013 Tallinn.ee

2014. aasta linnaeelarve eelnõu kohaselt on spordivaldkonna investeerimisprojektide ellu viimiseks ette nähtud ühtekokku 17 229 400 eurot, sealhulgas Tondiraba jäähalli ehituse lõpetamiseks, Sõle spordikompleksi ja Tondiraba golfiväljaku projekteerimistöödeks ning Kalevi Spordihalli rekonstrueerimisprojekti koostamiseks.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tondiraba jäähalli ehituseks tänavu kulunud 12 miljonit eurot. „Lasnamäele rajatava mastaapse Tondiraba spordikeskuse ehitustööde esimese etapina valmib kolme väljakuga kaasaegne jäähall, mis peaks valmima tuleva aasta augustis,“ märkis Kõlvart. „Rajatava jäähalli kolmest väljakust üks tuleb multifunktsionaalne, lisaks tuleb kolm rahvusvahelistele nõuetele vastavat rada curling´u harrastamiseks ning peaareen, mis peaks mahutama 5000 pealtvaatajat.“

Ent jäähall on vaid osa plaanitavast suurest Tondiraba spordikompleksist. Teise etapina rajatakse spordikompleks koos kahe basseiniga ujulaga, samuti suur võimlemishall. Ühtlasi rajatakse spordikompleksi kõrvale üheksa rajaga golfiväljak.

Sõle Spordikompleksi (Sõle 40) on ette nähtud kolm pallimänguväljakut, vehklemise, võimlemise ja maadluse saalid ning kaheksa rajaga ujulakompleks, lisaks on kavas rajada kunstmuruga jalgpallistaadion, mis kaetakse talvisel hooajal teisaldatava halliga ning väliskorvpalliväljak. Spordikeskuses hakkavad toimuma ka koolide kehalise kasvatuse tunnid, õhtuti aga on kompleks avatud kõigile ning seal hakatakse läbi viima ka linnarahvale mõeldud treeninguid.

Tondiraba golfikeskus kavatsetakse rajada Tondiraba piirkonda aadressil Alvari tn 39 // Mustakivi tee 21 asuvale kinnistule. Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele plaanitakse rajada 9-rajaline golfiväljak ja harjutusväljak. Lisaks golfiradadele rajatakse harjutusväljakud, talveks teisaldatav pneumohall ja klubihoone. Projekt hõlmab ligikaudu 25 ha suuruse maa-ala. Rahvusvahelisele standardile vastav golfikeskus rajatakse Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Golfi Liidu koostöös. Golfikeskuse ehitamisega seotud kulud kannab Eesti Golfi Liit. Pärast golfikeskusele kasutusloa saamist annab Eesti Golfi Liit golfikeskuse tasuta üle Tallinna linnale, jäädes ise teenuse pakkujaks.

Golfikeskus võimaldab linnaelanikel tulevikus harrastada golfimängu linna territooriumil, samuti elavdab golfiturismi ning aitab kaasa Tallinna linna tuntusele laiemalt.

Ühtlasi jätkub tuleval aastal spordivaldkonnas laste ja noorte sporditegevuse toetamine. Nii toetatakse jätkuvalt ka eraspordibaasides tegutsevaid jäähalle, erinevaid spordiprojekte ja -ühendusi.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kasvav Tallinna elanikkond suurendab nõudlust pisikeste üürikorterite ja –tubade järele

11.12.2013 Kaija Kullat

Kiirelt kasvav Tallinna elanikkond, mille peamiseks põhjuseks on sisseränne teistest Eesti piirkondadest, kasvatab aina enam nõudlust üüritavate elamispindade järele. Mida aeg edasi, seda enam tekib vajadus just väiksemate ja odavamate üürikorterite ja -tubade järele.

Enamasti on Tallinnasse saabuva inimese esmaseks elukohaks mõni odavam, rahuldavas seisukorras väike üürikorter või siis -tuba, sest määravaim on hind. Tavaliselt asuvad sellised korterid äärelinnas või kesklinna piiril ning hinnatase jääb vahemikku 100-200 eurot kuus.

Selle hinnaklassi korterid on enamasti rahuldavas seisukorras, varustatud elementaarse sanitaar- ja köögitehnikaga. Tihti on korteris vanem mööbel. Sarnase hinnaga üürituba ühiskorteris on tihti aga täelikult renoveeritud, olemas on kogu vajalik mööbel ning ühisruumis korralik köögitehnika ja sanitaarruumides kõik eluks vajalik.

Enamasti hakatakse aasta pärast pealinna saabumist vaatama veidi ruumikama kodu järele, kuid see ei pruugi alati õnnestuda. Üürihinnad kasvavad pidevalt, samas paljude palgatase on jäänud toppama. Seega püütakse ka edaspidi leida võimalikult soodne elukoht. Kui see ei õnnestu, siis jäädakse ka pikemalt olemasolevasse elukohta edasi.

Sisseränne Tallinnasse meenutab oma olemuselt möödunud sajandi alguse Tallinnat, mil töö pärast saabus pealinna samuti maalt ja väikelinnadest palju inimesi ning enim rajati just soodsaid, väikseid üürikortereid ja -tube.

Vaadates algavasse aastasse, võib eeldada rände ja seeläbi nõudluse kasvu just soodsamate üüripindade järele. Selle valguses võiksid korteriomanikud kaaluda võimalust jätta korter renoveerimise asemel rahuldavasse seisukorda, hoides seda uue elaniku jaoks puhtana ja korras ning üürihinna taskukohasena.

Artikli allikas on
Uus Maa

Tartu valmistub uue gümnaasiumihoone ehituseks

11.12.2013 Tõnu Toompark

Tartu linn alustab Nooruse tn 9 kinnistul asuva endise õppehoone laiendamist ja rekonstrueerimist kaasaegse õppekeskkonnaga koolihooneks, kus 2015. aastal alustavad kaks kooli – Tamme riigigümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium.

Linnavalitsus määras Nooruse tn 9 õppehoone laiendamiseks projekteerimistingimused.

„Oleme esialgset eskiisi koostöös koolide ja projekteerijaga edasi arendanud ning ümberehitus on täpsustunud lähtuvalt koolide vajadustest. Paremaks on muutunud ruumipaigutus ja logistika, õpilastele on hoonesse loodud avar puhkeala,“ selgitas linnavara osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.

Hoone rekonstrueerimisel on kavas maja keskmist osa laiendada umbes 18 meetrit ja idapoolset tiiba esimese korruse ulatuses 8 meetrit ning ehitada katusele ventilatsioonikambrid.
Projekteerimise käigus vaadatakse üle ka tulevase koolihoone ümbruse liikluskorraldus, et tagada majale hea ja ohutu ligipääs nii jalgsi kui rattaga.

Nooruse 9 õppehoone projekteerija AS Amhold lõpetab töö 2014. a märtsis, ehitus algab sama aasta suvel. Koolid alustavad uues hoones õppetööd 2015. aasta 1. septembril.

Nooruse 9 õppehoone projekteerimine ning rekonstrueerimine on osa projektist “Tartu Tamme Gümnaasiumi rajamine Nooruse tn 9 kinnistule”, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Technopolis Ülemiste ASi müügidirektoriks sai Tanel Olek

11.12.2013 Tõnu Toompark

Detsembrist asus Technopolis Ülemiste ASi müügidirektori ametikohale Tanel Olek, kes varem tegutses Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade tegevjuhina.

„Põhjuseks Technopolis Ülemiste valikul oli asjaolu, et tegemist on parima võimalusega Eestis säärase haardega ettevõtte arengus kaasa lüüa ja olla mõjutajaks ühe terve linnaku käekäigus,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi uus müügidirektor Tanel Olek. „Vähem tähtis ei ole ka kontserni rahvusvaheline mõõde, kus mul on võimalik õppida ja vahetada mõtteid Skandinaavia parimate müügitiimidega, kellele loodan ka Eesti kogemusest midagi väärtuslikku vastu anda.“

„Müük on meie jaoks märkimisväärse tähtsusega valdkond, millest oleneb paljuski Ülemiste City edasine areng ja uute projektide käima lükkamine. Tanel Olekil oli selles vallas ette näidata just õige taust ja kompetents – pea 10-aastane kogemustepagas ärikinnisvara nõustamisel ja vahendamisel erinevates mainekates ettevõtetes,“ selgitas valikut Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Usun, et Tanelist saab väät liige meie meeskonda, kes toob endaga palju värskeid mõtteid.“

Uue müügidirektori peamisteks tööülesanneteks on Ülemise City kiire arendamine koostöös Mainor Ülemiste ASiga ning linnaku tuntuse kasvatamine mujal maailmas, eesmärgiga tuua Ülemiste Citysse rahvusvaheliste firmade tugistruktuure.

Tanel Olek on lõpetanud 2003. aastal Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse eriala. Ta oli Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade tegevjuht ning enne seda töötas Seven Real Estate Advisors tegevjuhina. Tanel on alates 2005. aastast Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige ning oli 2010-2012 selle juhatuse esimees.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51protsendilise osalusega Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc. Technopolise Tallinna kontorile anti tänavu veebruaris õigus kasutada keskkonnahoidliku kontori märgist „WWF Green Office”.

В Таллинне финансовые возможности семей в части приобретения стандартных квартир ухудшаются

10.12.2013 Tõnu Toompark

Согласно результатам исследования банков SEB в странах Балтии, как в Риге, так и в Вильнюсе при нынешнем уровне доходов и ценах на недвижимость можно приобрести стандартную квартиру большего метража, чем год назад, причем в течение последних 12-ти месяцев индекс доступности жилья вырос наиболее заметно – на 3,1 квадратных метра – в Вильнюсе, составив 40,0 квадратных метров.

Если в последнем квартале 2012 года в Таллинне человек со средним доходом мог приобрести квартиру большего метража по сравнению с южными соседями – 53,4 квадратных метра, то сегодня ситуация изменилась. Житель Риги в состоянии приобрести квартиру площадью 50,3 квадратных метра, в то время как таллинец – жилье площадью лишь 44 квадратных метра.

Эксперт социальной экономики SEB в Латвии Эдмундс Рудзитис поясняет: «Уровень доступности жилья в Риге и Вильнюсе вырос в первую очередь благодаря тому, что темп роста доходов превысил темп роста цен на недвижимость, в Таллинне же уровень цен на недвижимость вырос быстрее уровня реальной заработной платы, что значительно снизило уровень доступности жилья.»

«Уровень доступности квартир в новостройках в Таллинне все же выше по сравнению с другими столицами стран Балтии. Принимая во внимание уровень цен на новые квартиры, среднюю ставку процента по жилищным кредитам и прочие условия, человек со средним доходом в состоянии приобрести в Риге 22,6 квадратных метра нового жилья, в Вильнюсе 26,9 квадратных метров, в Таллинне же – 32,2 квадратных метра. Причина кроется в том, что хотя средний доход жителя Эстонии выше по сравнению с балтийскими соседями, существенного различия в ценах на новое жилье не наблюдается,» – пояснила руководитель SEB Pank по развитию направления частных лицТрийн Мессимас.

* Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает количество квадратных метров, которое житель со средним доходом в состоянии приобрести в кредит, не принимая на себя слишком высокого риска. Индекс учитывает четыре фактора, влияющие на рынок жилья: цена на жилье (типовая квартира в спальном районе или новостройке), уровень дохода, инфляция и процентная ставка.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinn aitab korteriühistute parkimisprobleeme lahendada

10.12.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kavatseb linna omandis olevale Mustamäe tee 147a kinnisasjale korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse seada.

Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt seatakse Tallinna linna omandis olevale Mustamäe tee 147a kinnisasjale isiklik kasutusõigus Korteriühistu Mustamäe tee 147 kasuks. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal asuv parkimisala. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 425 m². Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat ning kasutusõigus seatakse tasuta.

Korteriühistu Mustamäe tee 147 esitas 19. novembril 2013 Tallinna Linnavaraametile avalduse korterelamu esisele parkimisalale isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Korteriühistu ehitas 2011. aastal vastavalt projektile elamuesisel alal välja parkimisala ja haljastuse. Parkimisalal on 34 parkimiskohta.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida isikliku kasutusõiguse ese omal kulul alaliselt heas seisukorras ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt Tallinna linna heakorra eeskirjale vastav heakord. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid.

„Tallinna linnavalitsus lahendab linnamaale korteriühistute kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega parkimise probleemi elamukvartalites,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Praeguseks on seatud linnamaale parkimiskohtade rajamise eesmärgil isiklik kasutusõigus enam kui 30 korteriühistu kasuks.“

Tallinna linn pakub korteriühistutele võimalust seada linna omandis olevale maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on korteriühistute parkimisprobleemide leevendamine. Oluline on seejuures ka linna territooriumi parendamine ja heakorrastamine viisil, mis toob kasu nii ühistule kui ka linnale üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja esteetilisemaks.

Tallinna Linnavalitsus kiitis 4. aprillil 2012 heaks „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava“, mille eesmärk on korterelamutega aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ühistuline ehitus annaks elanikele võimaluse sobiv kodumaja ise valmis ehitada

10.12.2013 Tõnu Toompark

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hiljutises analüüsis märgitakse, et tänases Eestis on kasutamata potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel.

“Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteriühistu, leida finantsvahendid ning juhtida ise kogu ehitusprotsessi,” selgitas analüüsi autor, EKÜL nõukogu esimees Marit Otsing, liidu värskes ajakirjas “Elamu.” Ühistuline ehitus oli laialt levinud esimese Eesti Vabariigi ajal, nõukogude perioodil kooperatiivide näol ning tänapäevani kasutatakse seda teistes Euroopa riikides.

Protsessi põhimõtteline mudel on alljärgnev: grupp kodanikke, kel on soov omandada eluase ning kes jagavad sarnaseid ootuseid eluasemele (nt noored pered), asutavad juriidilise organisatsiooni (korteriühistu või mittetulundusühingu). Ühiselt valitakse välja soovitav elupiirkond. “Vaadeldes tänast demograafilist olukorda Eestis võib tõenäoliselt esialgu olla valitud piirkonnaks mõni Tallinna või Tartu lähivald.

Organisatsiooni esindajad pöörduvad valla poole sooviga omadada maad ning alustada ehitusprotsessiga. Omavalitsuse ning riigi koostöös pakutakse soovijatele välja sobiv krunt ning toetatakse infrastruktuuride rajamisel. Ühistu võtab krundi tagatisel pangalaenu, leiab projektijuhi ning korraldab ehituse,” selgitas Otsing.

Riigi ülesandeks on tema sõnul luua üldriiklik toetusprogramm, mis tutvustab avalikkusele ühistulise ehituse põhimõtet ning pakub välja toetusmehhanisme, näiteks tasuta maa andmine või infrastruktuuride rajamine. Omavalitsus saaks tema sõnul olla toetajaks maa ning infrastruktuuride rajamise küsimustes.

“Uute korteriühistute ehituse toetamine võimaldab efektiivseimal moel lõimida erasektori ning avaliku sektori finantsvõimekuse. Korteriühistute ehitus on alati hoogustunud majanduslikult nõrkadel perioodidel (nt pärast sõda) või väiksema finantsvõimekusega elanikegruppide puhul (näiteks noored), kuna ühistuehitus koondab inimesed, kellel on selge visioon ja ootused eluasemele, kuid kes soovivad maksta võimalikult vähe ning on selle asemel valmis panustama oma isiklikku aega ning tööjõudu,” selgitas Otsing.

“Ühistuline ehitus, kus loodava maja korteriomanikud korraldavad ise majaehituse, valides ise projekti ning olles ehitustööde tellijaks, kaasab ehitusprotsessi tuhandetes tundides vabatahtlikku tööd, mille arvel odavneb korteri hind ostjale. Samuti on ühistulise ehituse puhul välistatud korteri kasumimarginaali kinnimaksmine tulevase omaniku poolt, kuna arendaja on ühtlasi ka omanik,” rääkis ta.

Eestis tuleks tema hinnangul täna riigi, omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös töötada välja ühistulise ehituse põhimõtted ja toetusskeemid ning tutvustada neid avalikkusele.

“Elanikkonna gruppide toetus ühistuehituse elluviimiseks võimaldab otseselt vältida linnastumisest tulenevaid probleeme nagu getostumine või teatud piirkondade „tühjaksjooksmine“, leidis Otsing. “Internetiajastul on võimalik elupiirkondade rajamine ka kaugematesse maapiirkondadesse, kuhu saavad koonduda inimesed, kes väärtustavad rohelist elulaadi ning kelle töö ei eelda igapäevast kontoris viibimist. Selliste inimeste hulk on kasvav. Samuti võimaldab taskukohase eluaseme pakkumine väljaspool linnasid tuua tagasi elu maale, kuna kasvav elanikkond vajab lasteaedu ja koole ning terviklikult planeeritud elukeskkond võimaldab neid luua ühistute juurde.”

Ühistulise ehituse soodustamine aitab Otsingu hinnangul vähendada mitte ainult linnastumisest tekkivaid probleeme vaid ka toetab eluasmepiirkondade ühtse planeeringu põhimõtet. “See looks ka võimalusi väiksema maksejõuga elanikkonna gruppidele eluaseme soetamiseks,” leidis ta.

Lemminkäinen Eesti AS mõisteti Kukruse-Jõhvi kriminaalasjas õigeks ning riigilt välja menetluskulud 141 179,68 eurot

10.12.2013 Tõnu Toompark

09. 12. 2013. a. Harju Maakohtu otsusega mõisteti Lemminkäinen Eesti AS ja projektijuht Veikko Vapper Kukruse-Jõhvi teeobjekti puudutavas kriminaalasjas neile esitatud süüdistuses õigeks.

Õigeksmõistev otsus tähendab, et vastupidiselt esitatud süüdistusele ei ole Lemminkäinen Eesti AS ja Veikko Vapper riiki petnud ega tekitanud riigile mistahes kahju ning et Kukruse-Jõhvi teeobjektil on kasutatud hanketingimustele vastavat materjali. Tulenevalt seadusest ei ole prokuratuuril võimalust õigeksmõistmist vaidlustada.

Seoses Lemminkäinen Eesti AS-i ja Veikko Vapperi õigeksmõistmisega mõistis kohus riigilt Lemminkäinen Eesti AS kasuks välja kriminaalasja menetluskulud summas 141 179,68 eurot.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Novembrikuu korteriturul üllatusi ei olnud

10.12.2013 Kristjan Gross

Tallinnas tehti novembris maa-ameti andmetel 696 korteriomandi tehingut. See on 70 tehingut vähem kui oktoobris (766 tehingut), kuid sisuliselt sama palju kui septembris (700 tehingut).

Oktoobrikuu statistika hulgas oli mitme arendusprojekti korterite müügi vormistamine. Ka novembris oli selliseid tehinguid, kuid peamiselt oli tegu ühe projekti müügiga (27 korterit). Seetõttu võib laias laastus öelda, et viimaste kuude elamispindade aktiivsus on olnud stabiilne. Suure tõenäosusega liigub maht siiski allapoole, sest jõulud ja aastavahetus on aeg, mil turg on passiivne. Näiteks eelmisel aastal oli detsembrikuine ostu-müügitehingute arv 26% väiksem kui novembris. Ka uue aasta esimese kvartali suhtes on ootused pigem madalad.

Novembrikuu keskmine hind pealinna korteritel oli 1307 €/m², mis on 2,1% väiksem eelmise kuuga võrreldes. Aastases võrdluses on tänavune keskmine hind ca 14% kõrgem.

Tartus tehti novembris 119 korteriomandi tehingut, mis on 10 võrra väiksem kui oktoobris. Tehingute arv on nüüdseks langenud 3 kuud järjest. Keskmine hind on samal ajal langenud 2 kuud, jõudes novembris tasemele 1088 €/m². Aastases võrdluses olid tänavused näitajad tublisti kõrgemad: kui elamispindade tehinguid on sel aastal üle 15% rohkem, siis keskmine hind on tänavu lausa 23% kõrgem.

Pärnus teostati novembris 52 korteriomandi tehingut, mis on 13 võrra väiksem kui oktoobris. Ka keskmine hind langes, jäädes tasemele 764 €/m². Kuine langus on 2,4%, kuid aastases võrdluses on hinnatase siiski 8% kõrgem.

Narva korteriturg eristub Tartu ja Pärnu turust üsna stabiilse tehingute arvuga – kui teistes linnades on viimastel kuudel tehinguid jäänud vähemaks, siis Narvas on kolm kuud järjest ostu-müügitehingute arv vähesel määral hoopis tõusnud. Selle tulemusel teostati novembris 61 korteriomandi võõrandamistehingut, mis on oktoobrikuuga võrreldes küll ainult ühe võrra rohkem.

Ka tehingute keskmine hind on Narvas püsinud väga stabiilne: viimasel kolmel kuul on keskmine hind sisuliselt sama, sest 1 m² keskmise hinna kõikumine on sel perioodil olnud ainult 1-2 eurot. Käesoleva aasta novembrikuu keskmine hind 439 €/m² on 20% kõrgem eelmise aasta sama ajaga võrreldes.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.