Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Ehitusmahud kasvasid III kvartalis

29.11.2013 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem, teatab Statistikaamet.

III kvartalis ehitati omal jõul 697 miljoni euro eest, sellest hooneid 380 miljoni ja rajatisi 317 miljoni euro eest. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 4% ja rajatiste ehitamine 5%.

Ehitusmahtude kasv kohalikul ehitusturul tulenes põhiliselt hoonete uusehituse elavnemisest, mida toetas ka taristuobjektide ehitus. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid eelmise aasta tasemele.

Aasta esimesel poolel langustrendil liikunud välisriikides ehitamine pöördus III kvartalis väikesele tõusule. Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2012. aasta III kvartaliga võrreldes 2%. Kasv tulenes põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2013. aasta III kvartalis 8%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aasta III kvartalis kasutusse 436 uut eluruumi, s.o 50 eluruumi rohkem kui mullu III kvartalis. Ligi pool valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus. Enim valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades. Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsetele elamispindadele püsib. 2013. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 784 eluruumi ehitamiseks, mida on ligi neljandiku võrra rohkem kui mullu III kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 223 mitteelamut kasuliku pinnaga 176 500 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao- ja põllumajandushoonete pinda. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2000 – III kvartal 2013 (2010. aasta kvartalite keskmine = 100)

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

2. detsembril toimub Supilinna planeeringu avalik arutelu

29.11.2013 Tartu.ee

Tartu linnavolikogu võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule teemaplaneeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine”.

Planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku rõhutas: “Linnaosa teemaplaneeringut ei koostata iga aasta. Tuletame meelde, et praegu kehtiv eelmine Supilinna käsitlev planeering kehtestati üle 10 aasta tagasi ja vahepealsel ajal on see olnud ehitamise aluseks sõltumata sellest, et nii mõnelegi elanikule või arendajale ei ole sealsed reeglid olnud meeltmööda. Sellest tulenevalt kutsume kõiki veel kord arutama linnaosa tuleviku üle nii ühe krundi kui ka kogu linnaosa tasandil.”

Planeeringuala pindalaga ligi 50 hektarit paikneb Emajõe, Kartuli, Oa, Marja, Herne, Meloni, Kauna, Tähtvere ja Kroonuaia tänava vahelisel alal.

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusliku hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide ja miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

Avalik väljapanek toimub 04.11.─16.12.2013 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees aadressil Raekoja plats 3.

Avalikud arutelud toimuvad 02.12.2013 ja 27.01.2014 kell 15.00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis aadressil Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bauhof avas kaupluse Mustika keskuses.

29.11.2013 Tõnu Toompark

Täna hommikul kell 10.00 avas uksed Bauhofi kolmeteistkümnes kauplus Eestis – Mustika keskuses. Avatud kauplus on ühtlasi neljas Bauhofi kauplus Harjumaal.

Juba kella üheksa paiku kogunesid kliendid välisukse juurde ootele, sest avamise puhul pakkus Bauhof esimesele 300-le kliendile veekeetjat või soojapuhurit kõigest 5.- euro eest. Pool tundi pärast kaupluse avamist olid soojapuhurid juba müüdud ning infoboksis käis vilgas tegevus Meistriklubi kaartide vormistamisel.

„Kuna piirkond on meile uus, siis oleme otsustanud jagada tasuta Meistriklubi kaarte aasta lõpuni,“ selgitas Bauhofi turundusdirektor Britte Maidra. Meistriklubi kaart annab sisuliselt kõigist ostudest allahindluse ning kogub boonusraha.

Maidra sõnul on Mustika keskuses avatud Bauhof uue linnakaupluse kontseptsiooniga, kus on arvesse võetud Mustamäe ja ümberkaudsete piirkondade klientuuri, st eriti lai sortiment on just siseviimistlus-, santehnika- ja aiakaupade osas. Jõulude eel on lai valik nii jõuluehteid, -valgustust, kui ka palju erinevaid jõulutaimi nii koju kui kontorisse.

Bauhof Mustika kaupluse külastajaid teenindab kokku ligi 20-ne liikmeline meeskond.

Bauhof on Eesti suurim jaekaubandusettevõte ehitusmaterjalide sektoris. Bauhofil on tänaseks juba 13 kauplust Eestis. Bauhof Grupi 2012. aasta käive oli 97 mln eurot, olles 2012 aasta tulemuste põhjal jätkuvalt Eesti suurima turuosaga ehitusmaterjalide ja aiakaupade müüja. Bauhof Group AS-i 2012. a. käive Eestis kasvas 10% ning aasta lõpetati 74,6 miljonilise müügitulu ning 3,5 miljonilise ärikasumiga. Ettevõttes töötab ligi 500 inimest.

Lähiaastatel on ettevõte lubanud avada Eestis veel vähemalt viis kauplust.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Rikkaks üüriäris: Leppetrahv üürnikule lepingu rikkumise eest – kas saab ja tohib?

28.11.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude lepinguliste tingimuste rikkumiste eest.

Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Seega on leppetrahvi nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingus trahvi olemasolu allkirjaga lepingul aktsepteerinud. Kui üürileandja nõuab üürnikult leppetrahvi, siis ei pea üürnik seda tasuma.

Leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski väiksema juriidilise teadmisega üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma.

Kohust või üürivaidluskomisjoni ei ole üürileandjal mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank: Eesti ärikeskkond sel aastal paranes

28.11.2013 Tõnu Toompark

Eesti ärikeskkond 2013. aastal veidi paranes ja püsis kümne Läänemere regiooni riigi keskmisel tasemel. Eestit edestasid Soome (kõrgeim hinnang), Norra, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Eestist said madalama hinnangu Leedu, Läti, Poola ja Venemaa, selgub Swedbanki koostatud Läänemere piirkonna konkurentsivõime indeksist.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul paranes hinnang Eesti ärikeskkonnale eelmise aastaga veidi tänu maksude alanemisele ja ettevõtete rahastamise kättesaadavuse paranemisele. „Viie aasta jooksul on Eesti teinud kõige suuremaid edusamme innovatsiooni ja tööturu valdkondades. Naabritest on mahajäämus suurenenud logistika ja transpordi infrastruktuuri vallas,“ märkis ta.

Mertsina sõnul näitab majanduskasvu oluline aeglustumine sel aastal tagasihoidliku ekspordi ja investeeringute tõttu Eesti majanduse haavatavust. „Lühikeses perspektiivis ohustab Eesti majanduse tasakaalulist arengut Swedbanki hinnangul kõige rohkem palkade ja tootlikkuse kasvu erinevus, mis seab löögi alla ettevõtete kasumid ja investeeringud. Pikas perspektiivis on Eesti suurimaks probleemiks vähenev ja vananev rahvastik, mis hakkab avaldama järjest suuremat mõju tööjõuturule ja riigirahandusele,“ selgitas Mertsina.

„Konkurentsivõime ja elatustaseme suurendamiseks tuleb reformidega jätkata ning palga ja elatustaseme tõusu aluseks on tootlikkuse kasv. Viimasel kolmel aastal ei ole aga Eestis tööjõu tootlikkuse vallas konvergentsi Euroopa Liiduga toimunud ja Eesti on selle näitaja poolest Euroopa Liidus viimaste seas,“ lisas Mertsina.

Swedbank koostab 2010. aastast alates Läänemere regiooni konkurentsivõime indeksit. Indeks koosneb kümnest valdkonnast, mis Swedbanki arvates iseloomustavad vastava riigi ärikeskkonda ja konkurentsivõimet. Indeks võimaldab võrrelda Läänemere äärsete riikide arengut omavahel ja eelmiste aastatega võrreldes.

RKAS soovib leida maaklerteenust 96 kinnisvaraobjekti müümiseks

28.11.2013 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja maaklerteenuse riigihanke ettevõtte kinnisvaraportfellis oleva 96 kinnisvaraobjekti müümiseks. Müügiportfelli kuulub 84 korterit ja 12 hoonestatud kinnistut, sealhulgas 3 mõisakompleksi.

Korteriomandeid asuvad üle Eesti kõigis maakondades ja nende miinimumhind kokku on 1 029 720 eurot.

Elamispinnad ei ole üürilepingutega koormatud. Hoonestatud kinnistute miinimumhind kokku on 1 840 000 eurot.

Hange on jaotatud kaheksaks osaks:

Harjumaa – 19 korteriomandit
Rapla- ja Järvamaa – 10 korteriomandit
Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa – 14 korteriomandit
Põlva-, Võru- ja Valgamaa – 17 korteriomandit
Pärnu- ja Läänemaa – 6 korteriomandit
Hiiumaa – 1 korteriomand
Ida- ja Lääne-Virumaa – 17 korteriomandit
Mitteelukondlikud kinnistud – 12 hoonestatud kinnistut

Pakkumust on lubatud esitada ühele või mitmele osale. Edukaks tunnistatakse pakkumus, millega küsitav teenuse protsendimäär on madalaim.

Riigihanke „Maaklerteenus I“ kutse on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 147926. Pakkumiste esitamise aeg on 16. detsember 2013 kell 14:00.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tallinna uue kohtuhoone rajamise koostöökokkulepe sai allkirjad

27.11.2013 Tõnu Toompark

Justiitsminister Hanno Pevkur ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juht Jaak Saarniit allkirjastasid täna koostöökokkuleppe Lubja tänavale uue kohtuhoone rajamiseks. Lubja tänavale rajatavasse kohtumajja kolib seni kokku kolmes hoones asunud Harju maakohus, millele lisanduvad Põhja ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja infosüsteemide keskus.

“Kuna Harju maakohus ja Põhja ringkonnaprokuratuur asuvad täna kokku neljas erinevas hoones, on kodanikule uue maja peamiseks eeliseks lisaks kaasaegsetele ruumidele väga hea asukoht. Lubja tn 4 asukoht on nii autot, rongi, bussi või trammi kasutava inimese jaoks väga hästi ligipääsetav ja lihtsalt leitav,“ märkis minister Pevkur koostööleppe allkirjastamisel.

„Samuti on minu jaoks oluline, et Eesti suurima koormusega kohtumaja oleks kohtupidamiseks väärikates tingimustes ning maja valmiks hiljemalt Eesti riigi 100. sünnipäevaks. Rääkimata uue hoonega kaasnevatest normaalsetest töötingimustest nii kohtunikele, kohtu personalile kui näiteks advokatuurile, kellele peaks uues majas olema kõikide advokaatide käsutusse antav kohtuistungiks ettevalmistusruum,“ täiendas Pevkur oma ootusi seoses uue majaga.

Kohtuhoone rajamiseks on Riigi Kinnisvara AS-il plaanis kuulutada tuleval aastal välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, misjärel alustatakse projekteerimistöödega. Valmivasse hoonesse on planeeritud umbes 14 200 ruutmeetrit üüritavat pinda, mis on ligi 2500 ruutmeetrit vähem kui praegu erinevate asutuste kasutuses olev pind.

2010. aastal kehtestati Lubja 4 detailplaneering, mis võimaldab sinna rajada kuni kaheksakorruselise hoone.

Venemaalased üürivad Tallinnas usinalt pühadekortereid

27.11.2013 Uuve Mast

Lähenevad pühad ja aastavahetus meelitavad Tallinnasse hulgaliselt külalisi Venemaalt. See hoogustab ka kesklinna üüriturgu, sest hotellides peatumise kõrval on idanaabrid aina enam hakanud eelistama ka mugavaid südalinnakortereid.

Põhjuseid selliseks valikuks on kaks. Esiteks hotellikohtade nappus ja nende kallinemine aasta lõpus ning teiseks ka soov omada privaatsust, suuremat pinda ja kööki.

Eelistatuimad on kahetoalised korterid uutes, peamiselt vanalinna ümbruskonnas asuvates majades. Kui saabub suurem seltskond, üüritakse ka avaramaid kortereid. Pakutavad pinnad peavad olema täielikult möbleeritud, varustatud voodipesu, kööginõude ja olmetehnikaga. Kirss tordil on jõulukaunistused, lillebuketid, puuviljavaagen ning šampanja. Ilusad ja sõbralikud pisidetailid panevad idanaabritel silmad särama.

Üüritakse mõneks päevaks, aga ka nädalaks. Kui ollakse kauem, käiakse vahepeal ka mujal Eestis või Riias, samas üüri makstakse ka ära oldud aja eest.

Sarnaselt hotellidele makstakse ka siin päevahinda, mis on enamasti vahemikus 200-300 eurot. Kuid südalinnast mõnevõrra eemal võib sarnase korteri üürida ka 50 euro eest.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uus ehitusmäärus on detailplaneeringute algatamist kiirendanud märkimisväärselt

27.11.2013 Tallinn.ee

Mullu novembris jõustus Tallinna uus ehitusmäärus. Uus määrus ei nõua enam detailplaneeringu algatamise – eelse eskiisi koostamist. Võrreldes eelmise kehtinud korraga võimaldab praegune määrus algatada detailplaneeringuid pea üheksa korda kiiremini.

„Uue ehitumääruse suuremaid eesmärke oli muuta planeeringute koostamine lühemaks ning läbipaistvamaks. See oli ka põhjus, miks loobusime detailplaneeringute algatamise-eelse eskiisi koostamise nõudest,“ selgitab Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein ja lisab, et kui varasemalt kulus Tallinnas algatamisele keskmiselt 3 aastat ja 7 kuud, siis nüüd kestab algatamine keskmiselt 4 kuud ja 24 päeva.

Eelmise aasta 1. novembrist käesoleva aasta 30. novembrini ehk siis aasta jooksul algatati Tallinnas 118 detailplaneeringut. Samal perioodil kehtestati 84 detailplaneeringut.

„Taotlusest kehtestamiseni kulus kehtestatud planeeringute puhul keskmiselt 5 aastat ja 6 kuud. Kõige kiiremini kehtestati detailplaneering 8 kuu ja 3 päevaga, sellel juhul oli tegemist juba uue korra alusel algatatud planeeringuga,“ sõnab Hallik – Jürgenstein ja loodab, et algatamise kiirenemine mõjutab positiivselt planeeringule kuluvat aega tervikuna. „Planeeringute kohta esitati vastuväiteid viiendikul juhtudest. Vastuväidete lahendamine pikendas planeeringumenetlust keskmiselt 2 aastat ja 4 kuud.“

Järgmine suurem eesmärk on tuleva aasta maikuus rakendada uus planeeringute register, mis võimaldab kogu planeerimisprotsessi viia läbi elektrooniliselt. „See saab olema kättesaadav kõigile huvilistele, on olulisel määral kasutajasõbralikum ja lihtsamini hoomatav kui täna kasutusel olev,“ lisab Hallik-Jürgenstein lõpetuseks.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et EKFL kuulutas Tallinna uue ehitusmääruse eest Tallinna Linnaplaneerimisameti tänavu kevadel „Kinnisvara tegu 2012“ laureaadiks.

EKFL-i tunnustusega märgiti Linnaplaneerimisametit ära just seetõttu, et uue ehitusmääruse rakendamine tagab ennekõike planeeringute menetlemise aja tuntava lühenemise, menetluse parema jälgitavuse ning halduskoormuse vähenemise.

Kinnisvaraarendajad on rahul, et uus ehitusmäärus ei nõua enam detailplaneeringu eskiisi koostamist. Kuna eskiisi koostamine ja menetlemine võttis kolmandiku kuni poole planeeringu koostamisele kuluvast ajast, peaks detailplaneeringu menetlemisele eelnevast dubleerivast eskiisimenetlusest loobumine menetlusaega oluliselt lühendama.

Teiseks oluliseks muudatuseks on detailplaneeringu esitamine, menetlemine ja kooskõlastamine elektroonselt. Ka see lühendab kuluvat aega, märkis Tõnis Rüütel.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool: Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused 02/12/2013 – viimane võimalus registreerumiseks!

27.11.2013 Tõnu Toompark

Veel on viimane võimalus registreeruda esmaspäeval 02/12/2013 toimuvale koolitusele “Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused“.

Koolitust viib läbi tunnustatud psühholoog Voldemar Kolga.

Kinnisvaramüügi ja maakleritegevuse saladustele pühenduv koolitus annab teadmised tarbimispsühholoogiast, et aidata mõista ja tekitada kliendi ostuvajadusi. Käsitlemealateadvuse mõju müügiprotsessile ja mõistet “erootiline kapital“.

Registreeru kohe, sest nüüd on nüüd saab KOLM INIMEST osaleda koolitusel KAHE HINNAGA!

LISABOONUS: Koolitusel “Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused” osaleja saab osaleda 12/12/2013 kinnisvaraturu ülevaateseminaril “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” POOLE HINNAGA!

Koolitus “Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused” toimub 02.12.2013 kell 10:00-17:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Nordeconil valmisid Kärdla külalissadama ehitustööd

26.11.2013 Tõnu Toompark

Nordecon AS lõpetas kuu aega enne kokkulepitud tähtaega Kärdla külalissadama ehitustööd. Hiiumaa suurima jahisadama ehitusmaksumuseks kujunes ligi 4,2 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tellijaks oli sihtasutus Kärdla Sadam.

Sadama kogumaksumuseks olnud 4,74 miljonist eurost ligikaudu 3,2 miljonit eurot katab Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede, mille elluviijateks on Siseministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Projekti omafinantseeringu tagab Kärdla linn.

„Tegemist on vaieldamatult viimase kümnendi suurima ehitustööga Hiiumaal,“ lausus Nordecon AS-i esindaja Kärdla sadama ehitustöödel Kaspar Kaldjärv. „Kärdlas, kus polnud ajalooliste sündmuste tõttu ligi 70 aastat sadamat, on nüüdsest avatud hiidlaste jaoks äärmiselt oluline merevärav. See peaks andma tõuke Kärdla ja kogu Hiiumaa kui turismisihtkoha arengule ning kaudselt puudutab sadama valmimine positiivselt kõiki saare elanikke.“

Kaspar Kaldjärve sõnul kulgesid sadama ehitustööd plaanipäraselt ja edukalt, kuna Nordeconil on pikaajalised kogemused vesiehitustööde teostamisel. Lisaks andis olulise panuse sadama valmimisse Nordecon ASi tütarettevõte Hiiu Teed OÜ.

Kärdla sadama ehitustööde käigus tehti süvendustöid ca 35 000 m³ mahus, muule rajati ca 500 m ulatuses ning sadama mitmesuguste funktsioonide täitmiseks ja veesõidukite hooldamiseks mõeldud ala laiendati ca 9000 m² ulatuses merre. Lisaks rajati sadama juurdepääsuteed ja autoparkla.

3,5 ja 3,0 meetri sügavuse sadamabasseiniga Kärdla sadamas on 58 sildumiskohta väikelaevadele. Perspektiivis on kohtade arvu võimalik suurendada 115-ni.

Sadama ehitustöid alustati mullu augustis ning need pidid lepingujärgselt kestma detsembrini 2013.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kadrioru ajalooline supelasutus ehitatakse ümber korterelamuks

26.11.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks detailplaneeringu, mis annab võimaluse Kadriorus asuvad arhitektuurimälestiseks tunnistatud kunagised supelasutuse hooned korterelamuks rekonstrueerida.

Narva mnt 80 kinnistu detailplaneering hõlmab 0,31 ha suuruse maa-ala. „Tegemist on Kadriorus asuva kinnistuga, millel kunagi tegutses populaarne Georg Witte supelsalong,“ ütles abilinnapea Taavi Aas. „Ala heakorrastamine ning hoonete rekonstrueerimine ja kasutuselevõtt suurendab piirkonna elanike turvatunnet.“

Tegemist on linnaehituslikult tervikliku piirkonnaga, kus haljastatud kruntide keskele ehitatud hooned on kuni 4-korruselised. Lähim rekreatsiooniala on Kadrioru park ning Narva maantee ja Pirita tee merepoolsel küljel kulgevad kergliiklusteed.

Narva mnt 80 kinnistu detailplaneeringu lahendus näeb ette säilitada ja rekonstrueerida arhitektuurimälestiseks tunnistatud Georg Witte supelsalongi vannimaja ja selle juurde kuuluv majandushoone vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.

Säilitatavatele hoonetele on planeeritud juurde ehitada kuni 4 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hooneosa, millega liidetakse kõik hooned üheks tervikuks. Sisehoovis ühendatakse olemasolev hoone ja juurdeehitus klaaskatusega. Uus hooneosa loob ajaloolistele hoonetele selgesti eristuva väärika tausta. Hoonesse on kavandatud kokku kuni 15 korterit.

Ala heakorrastamine ning hoonete rekonstrueerimine ja kasutuselevõtt suurendab piirkonna elanike turvatunnet. Narva maantee 80 kinnistu kuulub OÜ-le Kadrioru Kinnisvara. Detailplaneeringu koostas arhitekt Martin Aunin.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 3. veebruari 2010 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai Tallinna Kesklinna Valitsuses tutvuda 1.-2. märtsini 2010 ning 3. märtsil toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu.

Kinnistul asub kaks arhitektuurimälestisteks tunnistatud hoonet – 1870. aastal ehitatud Georg Witte supelsalongi vannimaja, ühekorruseline puithoone ning majandushoone, neoklassitsistlikus stiilis fassaadidega kivihoone, mis asub supelsalongi vannimaja kahe tiiva vahel.

Tegemist on miljööväärtusliku ja linnaehituslikult tervikliku piirkonnaga. Hoonestus on valdavalt säilinud rajamisaegsel kujul. Kontaktvööndisse jäävad mitmed ehitismälestised. Planeeritud alale lähim lasteaed on L. Koidula tänaval asuv Kadrioru Lasteaed, üks lähimatest üldhariduskoolidest on Raua tänaval asuv Tallinna 21. Kool.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritud ala maakasutuse juhtotstarve korruselamute ala, seega on detailplaneering Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas. Juurdeehituse projekteerimisel lähtutakse ajalooliste hoonete väärtusest ning vajadusest neid eksponeerida. Uus hooneosa loob ajaloolistele hoonetele selgesti eristuva väärika tausta.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 3. veebruari 2010 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 1.–2. märtsini 2010 Tallinna Kesklinna Valitsuses, 3. märtsil 2010 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 15. juuni 2011 korraldusega ning oli 17. –31. augustini 2011 avalikul väljapanekul, 12. oktoobril 2011 toimus Tallinna Kesklinna Valitsuses detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu.

MTA andmetel oli 2013. aasta III kvartali mediaanväljamakse 638 eurot kuus

26.11.2013 Tõnu Toompark

Selle aasta kolmandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,3 miljardi (1 332 804 871) euro ja see maksti välja 553 804 inimesele. III kvartali mediaanväljamakse oli 1915 eurot ehk 638 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

Aasta varem ehk 2012. aasta III kvartalis tehti väljamakseid kokku 550 601 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 232 249 185 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta III kvartalis 591 eurot kuus. 2012. a oli keskmine brutoväljamakse 680 eurot ja mediaanväljamakse ligi 535 eurot kuus (kokku 6419 eurot aastas).

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

26.11.2013 Tõnu Toompark

Tõrva linn ostab pankrotipesast tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone, plaanides sinna rajada multifunktsionaalse vabaajakeskuse.

Esmaspäeval, 25. novembril toimunud osaühingu Skarholm pankrotivara enampakkumusel osales ka Tõrva Linnavalitsus, kes soetas 22 500.00 € alghinnaga Tõrva kinohoone.

Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnul oli Tõrva kinohoone lagunenud ja risustas juba aastaid Tõrva kesklinna väljanägemist. „Kuna hoone hind enampakkumisel oli niivõrd madal, nägime linnavalitsuses ohtu, et keegi võib kinnistu omandada lihtsalt raha paigutamise eesmärgil, ilma, et alustaks reaalselt hoone korrastamist,“ lisas Ruusmann.

Tõrva Linnavalitsus näeb hetkel võimalust rajada kinohoonesse multifunktsionaalne meelelahutus-, vabaaja- ja koolituskeskus. Kinohoonele „uue hingamise“ andmiseks on linnavalitsusel 2014. aasta alguses korraldada avalikud mõttetalgud, et pakkuda väärikale hoonele väärikat tulevikku. Esmaseks eesmärgiks on aga viia ajalooline kinohoone seisukorda, et vältida hoone edasist lagunemist.

Tõrva kesklinnas paiknev, muinsuskaitse all olev ja stalinistlikku arhitektuurijoont jälgiv kinohoone avati 1. septembril 1953. aastal. Hoones näidati kino kuni 2004. aastani, mil linnalt hoone soetanud erafirma otsustas filmide näitamise lõpetada. Vahepealsetel aastatel soovis MTÜ Tõrva Kinomuuseum rajada hoonesse kinomuuseumi, kuid edutult. Hoone omanikuks olnud osaühing Skarholm pankrotistus 2011. aastal ning alates sellest ajast on pankrotihaldur edutult proovinud kinohoonet müüa.

Astangule kavandatakse ärihooneid

26.11.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus teeb linnavolikogule ettepaneku kehtestada Astangu asumisse neli ärihoonet rajada võimaldav detailplaneering.

Astangu tn 35, 35a, 66a ja 72b kinnistute ning lähiala detailplaneering hõlmab 2,03 ha suuruse planeeringuala. Moodustatavatele ärimaa kruntidele määratakse ehitusõigus kuni nelja ärihoone ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Planeeringuala asub Haabersti linnaosas Astangu asumis Harkumetsa tee ning Astangu tänava äärsete korterelamute vahelisel alal, Astangu asumi kuni 5-korruseliste korterelamute ja Mustamäe linnaosa Kadaka asumi Kadaka tee ning Harkumetsa tee vahelise tootmishoonete piirkonna vahel. Piirkonnas asuvad hooned on valdavas osas rekonstrueeritud.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala idaosa juhtotstarve metsade, parkide ja looduslike haljasalade ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ning alale on lubatud ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Planeeritava ala lääneosa juhtotstarbeks on korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jm.

Kehtestatav detailplaneering muudab Tallinna üldplaneeringut planeeringuala maakasutuse juhtotstarbe osas metsade, parkide ja looduslike haljasalade alast ja korterelamute alast ettevõtluse segahoonestusalaks.

Üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmine teeb piirkonna polüfunktsionaalsemaks ning tagab töökohtade paiknemise elurajoonide läheduses; Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on ala määratud ettevõtlus- ja tootmisalaks, seega vastab planeeringuga kavandatav Haabersti linnaosa üldplaneeringu eesmärkidele ning ala heakorrastamine väärtustab ümbritsevat keskkonda.

„Planeeringulahendus võimaldab seni kasutamata ala korrastada ja uuesti kasutusele võtta; ütles abilinnapea Taavi Aas. „Detailplaneeringuga kavandatav heakorrastab piirkonda ja suurendab töökohtade arvu. Planeeritavad krundid sobivad suurpäraselt ärihoonete ehitamiseks, kuna planeeringuala asub magistraaltänava ääres ning kesklinnaga on hea transpordiühendus.“

Detailplaneeringus planeeritud hoonestuse kavandamisel on järgitud piirkonnale omast hoonestusviisi ja olemasolevate hoonete mahtusid, on tagatud piisav kaugus olemasolevatest naaberhoonetest ning kavandatavad hooned on mahult ja arhitektuurselt lahenduselt piirkonda sobivad.

Detailplaneeringu koostas Privaat Arhitektuur OÜ. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 6. veebruari 2013 korraldusega ning oli 11. märtsist kuni 8. aprillini 2013 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi pöördumist ning Harju maavanem andis detailplaneeringule planeerimisseadusest tuleneva heakskiidu.

Kuna käesolev detailplaneering sisaldab Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu kehtestamine Tallinna Linnavolikogu pädevusse.