Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Korteriomandi ostjal ei ole soovitav sõlmida lepingut, mis ei vasta tema tegelikule tahtele

07.10.2013 Kaido Pihlakas

Meie büroo kodulehel 23.09.2013 avaldasin mõtteid ja küsisin: Mida peab arvestama korteriomandi ostmisel ja asusin seisukohale, et uue kinnisvara ostulepingu sõlmimist on ostjal mõistlik enne tehingu sõlmimist konsulteerida ja müügilepingu projekti üksikasjad advokaadiga läbi arutada, vältimaks sellise lepingu sõlmimist, mis ei ole kooskõlas tema tahtega ja nõrgendab tema õiguslikku seisundit tehingu poolena ning võib tulevikus kaasa tuua kohtuvaidlusi oma õiguste kaitseks, millega võib kaasneda oluliselt suuremad kulud õigusabile, kui seda oleks olnud õigeaegne konsultatsioon advokaadiga enne tehingu sõlmimist.

Paar päeva peale ülalviidatud kirjatüki avaldamist tuli meie büroosse vastuvõtule inimene, kes oli lugenud minuartiklit, kuid ei olnud kunagi olnud meie kliendiks, kuid nüüd vajas õigusabi seoses korteriomandi ostuga.

Klient esitas meile korteriomandi lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe ning samuti notariaalse lepingu projekti tema poolt ostetava korteriomandi omandamisega seotud tehingute tegemiseks.

Klient olles iseseisvalt süvenenud ja analüüsinud esitatud notariaalselt sõlmitavat lepingu projekti, leidis selles olevat olulise erinevuse sellest, milles ta oli läbirääkimiste käigus korteriomandi müüjaga kokku leppinud ning mis oli ka fikseeritud lepingueelsete läbirääkimiste kirjalikus kokkuleppes. Ostja soovis omandada konkreetset korteriomandit, milline oli kantud kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse, kuid sõlmitava lepingu alusel oli lepinguesemeks aga mõtteline osa korteriomandist, millega kaasnesid ostja poolt võlaõigusliku lepinguga müüja ja tema volitatud isiku kohustuste üle võtmine.

Nendest asjaoludest lähtuvalt teatas ostja, et ta on kaotanud usalduse müüja suhtes, ta ei soovi läbirääkimisi jätkata ja sõlmida lepingut korteriomandi ostmiseks, kuigi ostetav korter oli temale sobiv. Klient oli seisukohal, et ta ei soovi jätkata läbirääkimisi ka siis, kui lepinguprojekti muudetaks, arvestaks üksnes tema tahet osta konkreetne korteriomand, mitte aga selle mõtteline osa ning soovib saada tagasi deponeeritud korteriomandi müügihinda ja täies ulatuses makstud tagatisraha läbirääkimiste heas usus pidamise ja ostjale ainuõiguse andmise eest.

Järgides lepingueelsete läbirääkimiste tingimusi, advokaadibüroo esitas ostja volitusel motiveeritud avalduse müüjale ja notarile ning klient teatas, et notari kontole hoiustatud müügihind ning ka nn. tagatisraha on täies ulatuses tema pangaarvele laekunud.

Järeldus on selline, et korteriomandi ostja vältis õigusnõustamist kasutades sellise korteriomandi ostmist s.o. selle mõttelise osa, mida ta tegelikult ei soovinud, võlaõigusliku lepinguga täiendavate kohustuste võtmist ja sellega seotud riske ning võimalikke kulusid õigusabile tulevikus, mis võivad kaasneda korteriomandi mõttelise osa kasutamise ja võlaõiguslike kohustuste täitmisega.

Kaido Pihlakas
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/korteriomandi-ostja-ei-voi-solmida-lepingut-mis-ei-vasta-tema-tegelikule-tahtele/

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Septembris oli inflatsioonimäär kolme viimase aasta madalaim

07.10.2013 Tõnu Toompark

Statistikaameti teatel jätkus septembris inflatsiooni pidurdumine ja hinnataseme aastakasv aeglustus Eestis 2,9%lt 2,1%ni. Viimati oli inflatsioonimäär Eestis nii madal kolme aasta eest. Ka euroalal oli inflatsioon energiahindade odavnemise tõttu viimase kolme ja poole aasta aeglaseim – esialgse hinnangu kohaselt 1,1%.

Energia oli Eesti majapidamistele septembris 4,2% kallim kui aasta varem. Energiahindade kasvu hoidis tagasi mootorikütuse 6,5% odavnemine. Elektrienergia oli majapidamistele aga 31,2% kallim kui aasta varem. Ilma elektrita kallines tarbijakorv 0,9%.

Toiduained kallinesid septembris aastavõrdluses 3,2%. Toidukaupade inflatsiooni piiras toidutoormete madal maailmaturu hinnatase võrreldes eelmise aastaga. Septembris teravilja odavnemine rahvusvahelisel turul jätkus, kuid piima, liha, õli ja suhkru hinnad tõusid, mis võib järgnevatel kuudel ka siinsete toidukaupade hinnale mõju avaldada.

Teenuste 0,2% odavnemine hoidis septembris alusinflatsiooni madalana ja see aeglustus 0,6%ni. Teenuste madalam hind tulenes peamiselt sideteenuste 10,6% odavnemisest aasta varasemaga võrreldes. Sel sügisel oli suur mõju ka kõrgharidusreformiga kaasnenud tasuta õppe rakendumisel, mis alandas inflatsioonimäära 0,3 protsendipunkti võrra. Ülejäänud teenused kallinesid septembris 3,8%, mis tõendab, et sellel aastal kiirelt kasvanud palgad on lõpptarbija jaoks teenuste hinnataset juba kergitanud.

Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt kujuneb Eesti tarbijahindade inflatsiooniks 2013. aastal 3,0%.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uus Maa alustas hubaste katusekorterite müüki Tallinna kesklinnas

07.10.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Hst Ehitusega hubaste katusekorterite müüki Tallinnas Torupilli asumis renoveeritavas Laulupeo 18 elamus. Rajatavad korterid on avarad ja ökonoomsed.

“Tore on tõdeda, et taas on üks kena ajalooline maja korda saamas. Müügil on kolm korterit (2-toaline ja kaks 3-toalist). Tänases ehitusstaadiumis saab arvestada ka ostjate soove nii planeeringu kui ka siseviimistluse osas,” märkis korterite müüki korraldav Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultant Margit Sild ning lisas, et elamu eeliseks on ka hea asukoht kesklinna ja Kadrioru piiril.

1914. aastal valminud, arhitekt Aleksander Bürgeri poolt projektteeritud Laulupeo 18 on nii nimetatud lenderi-tüüpi kortermaja, mille lasi ehitada talupoeg Johan Mardi poeg Riesenberg. Tegemist on selle hoonetüübi puhul väga erandliku majaga, sest on tavalisest puidust üürimajast hoopis pikem.

Hoone renoveerimise käigus ehitatakse välja maja kolmas korrus, kuhu rajatakse korterid üldpinnaga 51,1-77,1 m2, mis müüakse koos kvaliteetse siseviimistlusega. Igal korteril on oma gaasiküttekatel ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis hoiab talvised küttearved madalal. Kõigisse korteritesse on võimalik rajada ka kamin.

Korterid valmivad 2014. aasta maikuus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Ajaloorubriik: Pelgulinna Roo tänava lugu

07.10.2013 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Roo tänav algab Mulla tänavalt, ristub Härjapea ja Timuti tänavaga ning lõpeb Kolde puiesteel. Roo tänav on ligikaudu 660 meetri pikkune.

Tänava varasem nimetus oli alates 1910. aastast Alberti tänav (saksa keeles Albert-Strasse, vene keeles Альбертская улица). Selle nime sai tänav maa-ala tükeldaja ja tänava rajaja Albert Kooba eesnimest. Praeguse nime sai Roo tänav 25. mail 1939.

Roo tänav on hoonestatud suures osas 1930. aastatel. Samas asub tänava ääres ka Pelgulinna vanimasse hoonestuskihti kuuluvaid puumaju.

Roo tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Roo 1 – 1920. aastatel.
Roo 3 – 1930. aastate algus.
Roo 5 – 1932. aastal.
Roo 7 – 1920. aastatel.
Roo 9 – 1920. aastatel.
Roo 9/1 – 1920. aastatel.
Roo 9/2 – 1930. aastate alguses.
Roo 11 – 1931. aastal.
Roo 13 – 1930. aastate alguses.
Roo 15 – 1938. aastal.
Roo 17 – 1938. aasta paiku.
Roo 19 – arvatavasti 1970. aastatel ehitatud elumaja.
Roo 21 – 1930. aastate alguses.
Roo 21a – 1934. aastal. Elumajas asub ka kauplus.
Roo 23 – 1930. aastate keskel.
Roo 25 – 1936. aastal.
Roo 27 – 1930. aastate keskel
Roo 29 – 1937. aastal.
Roo 31 – 1930. aastate keskel.
Roo 33 – 20. sajandi teisel kümnendil ehitatud elumaja on läbinud suurem remondi 1963. aastal.
Roo 35 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 37 – 1910. aastal.
Roo 39 – 2000. aastal.
Roo 41 – arvatavasti ümberehitatud 20. sajandi teise kümnendi elumaja.
Roo 43 – 1930. aastate alguses.
Roo 43a – arvatavasti ümberehitatud vana elumaja.
Roo 45 – 1930. aastate alguses.
Roo 47 – 1930. aastate algus.
Roo 47a – 1930. aastate keskpaigas.
Roo 49 – 1937. aastal.
Roo 49a – 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 51 – 1928. aastal.

Roo tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Roo 2 – 1961. aastal.
Roo 4 – 1925. aastal rajatud ja nõukogude ajal ümberehitatud tööstushoone, kus täna autoremonditöökoda.
Roo 6 – 1930. aastate alguses.
Roo 8 – 1934. aastal.
Roo 10 – 1951. aastal.
Roo 12 – 1938 ja 1948. aastal ehitatud majad.
Roo 12a – 1938. aastal.
Roo 14 – 1937. aastal.
Roo 16 – 1930. aastate alguses.
Roo 18 – 1930. aastate alguses.
Roo 18a/1 – 1936. aastal.
Roo 18a/2 – 1936. aastal.
Roo 20 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 22 – 20. sajandi teisel kümendil.
Roo 24 – 1970. aastal.
Roo 26 – 1910. aastal.
Roo 26 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 30 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 32 – kuur.
Roo 32/1 – 1909. aastal.
Roo 32/2 – 1912. aastal.
Roo 34 – 1914. aastal.
Roo 36 – 20. sajandi teisel kümnendil.
Roo 36a – ümberehitatud 20. sajandi teisel kümnendil rajatud elumaja.
Roo 40 – 1930. aastate keskel.
Roo 42 – 1930. aastate teises pooles.
Roo 44 – 1930. aastate keskel.

Tänava lõpus asuvad majad enne Kolde puiestee risti hävisid 1944. aasta märtsipommitamises.

Roo tänav
Roo 29 maja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Ilmunud on käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC”

07.10.2013 Tõnu Toompark

Äsja ilmus ja jõudis müügile käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC“. Käsiraamat annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamat/kinnisvaraoiguse-abc/
Kinnisvarakool OÜ pakub ligi 20 erinevat kinnisvarakoolitust. Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturu osaliste professionaalsust.

Telli

TELLI KÄSIRAAMAT SIIT.

Kontaktid

Autor

Evi Hindpere
+372 565 5823
kool@kinnisvarakool.ee

Kirjastaja

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

EfTEN Kinnisvarafond AS-i erakorralise üldkoosoleku kutse

06.10.2013 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond AS-i (registrikood 11505393) juhatus kutsub kooskõlas põhikirja punktiga 5.3. kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 14. oktoobril 2013. a algusega kell 14.00.  Üldkoosoleku toimumise koht: Tallinn, Liivalaia 33 (Radisson Blu Hotel Olümpia, Beta konverentsiruum).

Vastavalt EfTEN Kinnisvarafond AS-i nõukogu 01.10.2013 otsusele on erakorralise üldkoosoleku päevakord järgmine:
1. Juhatuse tegevusülevaade
2. Aktsiakapitali suurendamine

Lisainformatsioon  EfTEN Kinnisvarafond AS-i nõukogu ja juhatus teevad aktsionäridele päevakorrapunktide osas järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1: Kui aktsiakapitali suurendamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosoleku kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käesoleva aasta majandustegevusest. Juhatus esitab ülevaate fondi tegevusest 2013. aastal. Majandusaasta aruanne on aktsionäridele kättesaadav EfTEN Kinnisvarafond ASi asukohas vastavalt allpool märgitud ajal ja korras. Lisaks on aruanne kättesaadav fondivalitseja veebilehel: www.eften.ee

Nimetatud päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2:  Fondi edasise kasvu finantseerimiseks on ettepanek suurendada aktsiakapitali uute aktsiate emiteerimise teel. Juhatuse ja nõukogu ettepanek on emiteerida 8 849 734 uut aktsiat ja kaasata seeläbi 16 549 002,58 eurot uut kapitali. Otsuse eelnõu on aktsionäridele kättesaadav EfTEN Kinnisvarafond ASi asukohas vastavalt allpool märgitud ajal ja korras.

Üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt põhikirja punktile 5.9. üldkoosolekule eelneva viienda tööpäeva lõpu (kell 23.59) seisuga. 2012. majandusaasta aruande, otsuste eelnõude, aktsionäride põhjendustega päevakorrapunktide osas ja muude dokumentidega saab tutvuda üldkoosoleku teate avaldamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani EfTEN Kinnisvarafond AS-i asukohas (aadressil Tallinn, A.Lauteri 5, III korrusel) tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet EfTEN Kinnisvarafond AS-i tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Koosolekule registreerimine algab 14.10.2013 kell 13.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 4 võib koosolekul osaleda aktsionär ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul.

Kooskõlas põhikirja punktiga 5.6 avaldatakse käeolev teade fondivalitseja veebilehel ning vastavalt põhikirja punktile 5.7 ja äriseadustiku § 294 lg 11 edastatakse aktsionäridele elektrooniliselt, misjärel on aktsionäridel kohustus viivitamatult edastada teatis dokumendi kättesaamise kohta e-posti aadressil viljar.arakas@eften.ee, faksi teel numbril 618 1818 või kirjalikult aadressil Tallinn 10114, Lauteri 5.

Vabriku 35b majas toimub sarikapidu

05.10.2013 Tõnu Toompark

Täna toimub Kalamajas Vabriku tänavale rajatavas uues kortermajas sarikapidu. Maja vastu on huvi olnud väga suur, sest perekorterid on Kalamajas väga nõutud.

„Huvilisi on nii Kalamajast kui ka linnapiiri tagant,“ kommenteerib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo Põhja-Tallinna maakler Kristel Janno. „Neid kõiki seob soov osta just perekorter. Praegused Kalamaja elanikud soovivad suuremat korterit, sest neil on sündinud lapsed. Linnapiiri taga olevad huvilised aga mõtlevad senise eramu müügile ning uue kodu rajamisele Vabriku tänavale. Neile meeldib siinne hea infrastruktuur, kesklinnalähedus ja koolide-lasteaedade-huviringide olemasolu. Korterite vastu tunnevad huvi ka investorid.“

Valmiv Vabriku 35b korterelamu asub vaikses sisehoovis. Hoonesse on planeeritud 10 läbi kahe korruse paiknevat korterit. Kõikidel korteritel on prantsuse rõdu ja soklikorrusel panipaik. Kinnises hoovis on autokohad. Hoone on energiasäästlik, reguleeritav gaasiküte tagab tulevikus optimaalsed küttearved.

Arendaja on hoonet planeerides pööranud tähelepanu keskkonnale ja selle lisaväärtustele – tegemist on uue kiviehitisega, mis on kaetud asukoha arhitektuurset miljööd silmas pidades puitlaudisega.

Kortermaja ehitamist alustati käesoleva aasta mais ja hoone valmib 2014. aasta kevad-suvel. Maja arendaja on Virtual Property, seda ehitab Hausers Ehitus ning korterite müügiga tegeleb Uus Maa Kinnisvarabüroo.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Laupäeval toimub Tartu korteriühistute sügiskonverents

05.10.2013 Tõnu Toompark

Laupäeval, 5. oktoobril kell 10 avab Tartu linnapea Urmas Kruuse Dorpati konverentsikeskuses Tartu korteriühistute sügiskonverentsi, kus osaleb 125 ühistu esindajat.

“Konverentsil leiavad käsitlemist kaks väga olulist teemaderingi, mis lõpptulemusena võimaldavad tõhusamalt kavandada elamu energiasäästlikuks renoveerimist ja seeläbi korteriomanike kulude vähendamist ning aitavad korteriühistute juhtidel paremini mõista seadusandluses kavandatavaid pöördelisi muudatusi. Kuna korteriühistutes langetatavad otsused mõjutavad otseselt kümneid tuhandeid tartlaseid, siis on väga positiivne, et ühistute esindajad on aktiivselt konverentsile registreerunud,” rääkis Tartu abilinnapea Raimond Tamm, kes esineb konverentsil ka ettekandega.

Peale tartlaste osalevad esmakordselt toimuval korteriühistute sügiskonverentsil ka Pihkva linna esindajad. “Tartu sõpruslinna Pihkvaga on meil juba neli aastat olnud väga tihe koostöö. Nemad on oma korteriühistute loomisega alles algusjärgus ja on väga huvitatud meie kogemustest. Konverentsil kuulevad ka tartlased Pihkva ühistute olukorrast,” ütles Tartu Korteriühistute Liidu juhataja Anne Valk.

Sügiskonverentsi päevakava:
kl 10 – tervitussõnad Tartu linnapealt Urmas Kruuselt
kl 10.05 – Pihkva linnavalitsuse esindaja tervitus ja ettekanne korteriühistute olukorrast Pihkva linnas
kl 10.25 – “Linnavalitsuse ning korteriühistute koostöös peitub jõud”, Raimond Tamm, Tartu abilinnapea

I osa: “Korteriühistud ja seadusandlus – muutuste tuules”
kl 10.45 – “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu – mida toob see olemasolevatele korteriühistutele?”, Vaike Murumets, Justiitsministeerium
kl 11.15 – “Mida arvab uuest korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõust seaduseandja?”, Margus Hanson, Riigikogu korteriühistute toetusrühma esimees
kl 11.45 – “Menetlus kohtus – mis seal juhtub?”, Eveli Vavrenjuk, kohtunik
kl 12.15 – diskussioon
kl 12.30 – kohvipaus

II osa: “Energiasääst – ulme või tegelikkus?”
kl 13 – Tallinna Tehnikaülikooli lõpparuanne: “Kütteenergia tarbimise vähendamise kohta”, Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikool
kl 13.30 – “Tartu linnas renoveeritud korteriühistute energiasäästu analüüsi tulemused”, Kalle Virkus, Tartu Regiooni Energiaagentuur
kl 14 – “Renoveerimise rõõmud ja mured”, Kairo Kraaner, KÜ Kaunase pst 19 juhatuse esimees
kl 14.30 – “Asjakohased kinnisvara korrashoiu alused”, Jüri Kröönström, Eesti Kinnisvara Hooldajate ja Haldajate Liit
kl 15 – “Tartu Eluasemefond kui laenuvõimalus kuni 16 korteriga korteriühistutele ja ühisustele”, Andres Püss, Tartu Eluasemefondi juhataja
kl 15.30 – diskussioon

Konverentsil osalemine on tasuta.

Konverentsi korraldab Tartu Linnavalitsus koostöös Tartu Korteriühistute Liiduga, toetab Tartu Regiooni Energiaagentuur.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Koduloomaga pere Tallinnas naljalt üürikorterit ei leia

04.10.2013 Kristel Trell

Tallinncity poole pöördunud lugejad kurdavad, et üürileandjad praagivad koduloomadega üürnikud kohe välja.

Marguse ja tema elukaaslase täieõiguslikuks pereliikmeks on ka hästikasvatatud tõukass. Ent nende kena ja harmoonilist kooslust tabas šokk, kui pealinnas tuli äkitselt otsida üürikorter – kohe, kui kodulooma olemasolu kõne alla tuli, lõi üürielandja potentsiaalse üürniku ees ukse kinni.

Seda kinnitab ka kinnisvarafirma 1Partner üüripindade maakler Helen Siller. «Ma ei saaks öelda, et on koduloomaga on üürikorterit leida lootusetusetu, aga raske on see küll,» nentis ta. «Kuna üürikorterite puhul on nõudmine suurem kui pakkumine, eelistatakse üürnikku, kel kodulooma ole.» Silleri soovitusel aitaks üürileandjat üürniku lemmiklooma olemasoluga lepitada tagatisraha suurendamine.

Kaht väikest last üksi kasvataval ja keskastmejuhi kohal töötav Inge rääkis aga, et ka temal läksid üürikorteri otsingud raskelt: tulutult kulutas naine erinevate üürileandjate uksi, sest lapsi üksinda kasvatav naine ei tundunud mitmele korteriomanikule sobiva üürnikuna. «Alguses hõõrus üürileandja käsi, et: oh, sõidab üsna hea autoga ja käib hästi riides, ilmselt teenib korralikult, aga kohe kui mu lastest kuuldi, muutus jutt ja suhtumine,» meenutas naine.

Helen Siller ütleb, et tema üürileandjate poolt tõrjuvat suhtumist lastega peredesse kohanud pole. «Kolmetoalistesse just soovitakse perekonda,» rääkis ta.

«Eks on selge, millepärast üürileandja muretseb – see on amortisatsioon. Üürileandja tahaks korteri tagasi saada samas seisus kui üürile annab,» kommenteeris kinnisvaraekspert Tõnu Toompark. «Kolme lapse isana ma ütleks et lapsed on hullemad kui koduloomad,» muigas ta. «Üürnik peab aru saama, et kui ta tekitab lisaamortisatsiooni, peab selle kinni maksma. Selle kokkuleppe problemaatilisus hoiabki teemat üleval,» nentis Toompark.

http://www.tallinncity.ee/2097232/koduloomaga-pere-tallinnas-naljalt-uurikorterit-ei-leia

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kinnisvara täiendkoolitus – viimane võimalus registreeruda!

04.10.2013 Tõnu Toompark

Viimane võimalus on registreeruda esmaspäeval 07/10/2013 algavale koolitusele “Kinnisvara täiendkoolitus“.

Koolitus on suunatud kõikidele nö edasijõudnud maakleritele. Muuhulgas on koolitus mõeldud kinnisvaramaakleritele, kes soovivad minna kutseeksamile.

Kinnisvara täiendkoolitusel läbime kõik olulised kinnisvaravaldkonna teemad: kinnisvaraturg, turuanalüüs, finantseerimine, investeeringud, hindamine, kindlustamine, juriidika. Eraldi vaatleme kinnisvaramaakleri tegevust ja seda reguleerivaid standardeid.

Kaasa saad abimaterjalid oma teadmiste täiendamiseks.

Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega spetsialistid ja koolitajad: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov.

“Kinnisvara täiendkoolitus” toimub

E 07/10/2013 kl 09.00-16.15 kinnisvaraturg, hindamine, finantseerimine, kindlustus;
T 08/10/2013 kl 09.00-14.00 juriidika;
E 14/10/2013 kl 09.00-16.15 maakleritegevus, planeerimine, ehitus ja projekteerimine;
T 15/10/2013 kl 09.00-14.00 juriidika.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Семье с домашним животным нелегко снять квартиру в Таллинне

04.10.2013 Tõnu Toompark

Обратившиеся в редакцию портала Tallinncity читатели жалуются на то, что люди, сдающие квартиры в аренду, сразу отбраковывают потенциальных квартиросъемщиков с домашними животными.

В семье Маргуса и его спутницы жизни есть еще один полноправный член – хорошо воспитанная породистая кошка. Внезапно возникшая необходимость искать съемное жилье в Таллинне повергла пару в шок – как только речь заходит о домашнем животном, потенциальные арендодатели отказываются иметь с ними дело.

Существование такой проблемы признает и маклер фирмы 1Partner Хелен Силлер. «Я не могу сказать, что найти съемную квартиру с домашним животным – дело безнадежное, но это на самом деле сложно», – говорит она.

«Поскольку в случае со съемными квартирами спрос больше предложения, предпочтение отдается квартиросъемщику, у которого нет домашних животных», – добавила она. По ее мнению, примириться с наличием у квартиросъемщика питомца арендодателю поможет увеличение задатка.

Мать двоих маленьких детей, специалист среднего звена по имени Инге говорит, что и ей нелегко дались поиски съемной квартиры: многим владельцам квартир мать-одиночка не кажется подходящей кандидатурой на роль квартиросъемщика. «Сначала арендодатель потирал руки: «Ой, у нее неплохой автомобиль, она хорошо одета, видимо, прилично зарабатывает», но как только слышал о моих детях, менялись разговор и отношение», – вспоминает женщина.

Хелен Силлер говорит, что не встречала случаев неприятия семей с детьми со стороны арендодателя: «Трехкомнатные квартиры как раз хотят сдать семьям».

«Но понятно, о чем беспокоится арендодатель – амортизация. Арендодатель все же хотел бы получить квартиру обратно в том же состоянии, в котором сдает ее», – прокомментировал ситуацию эксперт по недвижимости Тыну Тоомпарк. «Как отец троих детей я могу сказать, что дети хуже домашних животных», – пошутил он. «Квартиросъемщик должен понимать, что если он создает дополнительную амортизацию, это нужно оплачивать. Проблематичность такого соглашения и делает эту проблему такой острой», – добавил он.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/2200270/seme-s-domashnim-zhivotnym-nelegko-snjat-kvartiru-v-tallinne

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Raid & Ko: Aktiivne korteriturg tõstab hindu ja lühendab müügiperioode

04.10.2013 Tõnu Toompark

Tallinna korteritehingute arv oli kolmandas kvartalis ~2000. See on 2007. aastaga võrreldaval kõrgel tasemel, kuid tehingute juurdekasv näitab nüüd juba siiski mõningaid vaibumise märke. Korterite hinnatõus Tallinnas oli imekspandavalt kõrge 16%, mis annab osalt isegi buumiajale silmad ette.

Mägedes löövad laineid väiksed ühiselamukorterid

Tallinna korterituru suurimates piirkondades ehk „mägedel“ suuri muutusi ei ole. Ostjaid ja müüjaid on palju, tehinguid tehakse väga usinalt. Kevadel tuli kinnisvaraturule uusi ostjaid, kes nõudlust kasvatades ajasid hinnad üles. Suve lõpus-sügisel on uusi lisanduvaid ostjaid vähem ja hinnad veidike stabiilsemad, kuid siiski kerkivad.

Haabersti ja Lasnamäe hinnad on maa-ameti andmetel täna sisuliselt samal tasemel, kus kvartal varem. Mustamäe hinnad on kvartaliga kerkinud 5%.

„Mägede“ omapärana võib siiski välja tuua, et kerkinud on huvi ühiselamutubade vastu. Nö tavapärased ühikatubadest suuremate 1-toaliste korterite huvi kasv on olnud märksa tagasihoidlikum. Väikeste korterite tehingute arvu tõusu kinnitab ka maa-ameti statistika.

Hinnad kerkivad buumiaja tasemel

Uusi kliente on tekkinud palju, kes tunnevad huvi Kristiine linnaosa ja Kakumäe piirkonna korterite, sh paarismaja- või ridaelamukorterite vastu. Siin on selgelt olnud näha nõudluse ehk ostupäringute kasvu. Kinnisvaramüüjad on ostjate huvid ära tabanud ja see on pannud neid vaikselt hindu kergitama.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel on Kristiine linnaosa korteritehingute keskmine hind aastatagusest isegi 28% kõrgemal. See on hinnatõus, mis teeb silmad ette ka kuumimatele buumiaastatele.

Väiksem on surve hindadele olnud Kalamajas. Sealsed korterite tehinguhinnad on kerkinud ainult „tagasihoidliku“ 10% võrra. Kalamaja korterite keskmine tehinguhind on ligi 1500 €/m², uusarenduste hinnad ületavad juba 2000 €/m² piiri.

Kalamaja asub küll Põhja-Tallinnas, kuid Kalamaja korterid konkureerivad selgelt kesklinna piirkonnaga. Kalamaja korterite hinnad on juba ette kerkinud kesklinna tasemele ning edasist liikumisruumi on neil vähem. Positiivne kuvand, järjest kerkivad uued õdusad arendusprojektid ja inimsõbralik elukeskkond on Kalamajast loonud vägagi soositud piirkonna, millele lisandub järjest enam Kadriorule omast elitaarsuse hõngu.

Müügiperioodid on lühikesed

Suur tehingute arv on pakkumiste seast kiiresti ära noppinud parimad palad. Korterite müügipakkumiste arv on kokku tõmbunud ja nii on ka müügiperioodid muutunud järjest lühemaks.

1-2-3-toalisele õigesti hinnastatud korterile on tänase aktiivse turu puhul võimalik ostja leida 1 kuu jooksul. Kui korteri müügihind on tavapärasest turutasemest kõrgemale pandud, siis peab ostja leidmiseks olema korteril mingi oluline lisaväärtus – näiteks suur terrass, hea vaade vms, mille eest mõni ostja on nõus üle turuväärtuse maksma.

Tulevikuprognoose tehes võib öelda kindlalt, et senine kiire korterite hinnatõus ei ole jätkusuutlik. Hinnatõus peab kiiresti aeglustuma, et ei korduks alles paari aasta tagused sündmused, mis kinnisvaravankri kraavi vedasid.

Kasutusloa puudumine võib kaasa tuua tõsiseid probleeme

03.10.2013 Marina Hodus

Kuigi kinnisvara puudutav dokumentatsioon peab olema alati korras, on juhuseid, et inimesed ei pööra sellele tähelepanu või hakkavad teemaga tegelema alles siis, kui maja või korterit on vaja müüa. Iseenesest väga inimlik lähenemine, sest ega mõne paberi puudumine takista majas või korteris elamist. Tegelikult on selline suhtumine väär, sest vajalike dokumentide puudumine võib tekitada suurt kahju.

Elamispindade puhul on põhitähelepanu eelkõige kasutus-, mõnel juhul ka ehitusloal. Kinnisvarabuumi ajal juhtus päris tihti seda, et hooneid ehitati ilma korrektset ehitusprojekti koostamata ning ehitus- ja kasutuslubasid taotlemata. Ajad on muutunud, inimesed viimasest kriisist palju õppinud ja suhtumine korrektsesse asjaajamisse aina paranemas. Selle taga on ka konkreetsed sammud.

Esiteks, kohalikud omavalitsused on aina järjekindlamalt teostamas kontrolli, mis sunnib ehitus- ja/või kasutusloata hoonete omanikel dokumendid tagantjärele korda ajama.

Teiseks, pangad on muutunud aina nõudlikumaks ja enamik neist väljastab laenu tingimusel, et hoonel on korrektne dokumentatsioon.

Kolmandaks, ostjad on muutunud teadlikumaks ja oskavad küsida kasutusloa olemasolu kohta, et vältida hiljem aega ja raha nõudvaid toiminguid.

Ja neljandaks – ka paljud kindlustusfirmad nõuavad samuti kasutusloa olemasolu, vastasel juhul võivad õnnetuse järel olla hüvitussummad väiksemad kui kindlustusvõtja lootis.

Kust alustada?

Nagu tänapäeval ikka, on lihtsaim viis otsida abi internetist. Soovitan alustada koduomanikele mõeldud portaalist www.omanikud.ee, kus on väga põhjalikult lahti kirjutatud kõik vajalikud sammud.

Samuti saab abi kohalikest omavalitsustest, mis omanikupoolse inistsiatiivi korral ei kiirusta kohe trahvima, vaid pakuvad välja võimalikke lahendusi.

Mõned nõuded ka lõdvenevad

Ettevalmistamisel oleva ning sügisel erinevate huvigruppide- ja ametkondadevahelises töögrupis arutlusele tuleva uue ehitusseadustiku eelnõu kohaselt ei ole tulevikus enam vaja kasutusluba kuni 60-ruutmeetrise üldpinna ja mitte enam kui viie meetri kõrguse ehitise püstitamisel, rekonstrueerimisel ja kuni 33-protsendi ulatuses laiendamisel.

Suurema kui 60-ruutmeetrise pindala ja avaliku funktsioonita hoonete puhul piisaks eelnõu kohaselt teatisest kohalikule omavalitsusele, milles öeldakse, et hoone püstitamise või rekonstrueerimise tööd on lõppenud. Ka avaliku funktsiooniga ehitised, mille pindala jääb alla 60 ruutmeetri ja kõrgus alla 5 meetri, ei vajaks kavandatud eelnõu järgi kasutusluba.

Korras dokumendid väldivad tagasilööke

Kui teie kinnisvaral on senini veel mõni luba puudu, tasub selle taotlemisega kohe täna pihta hakata. Nii väldite hilisemaid ebameeldivaid üllatusi, mis võivad ilmneda, kui tekib vajadus oma kinnisvara müüa või sellele hüpoteeki seada.

Samuti võivad puuduvad load kaasa tuua suure trahvi, seda eriti juhul, kui paberite kordaajamiseks pole omanik huvi üles näidanud.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Peetri sadam muudab nime Noblessneri sadamaks

03.10.2013 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus otsustas Peetri sadama Noblessneri sadamaks ümber nimetada, lähtudes asjaolust, et tegelikus kasutuses eelistatakse seda nime.

Eelnõuga esitatakse ettepanek muuta Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis paikneva Peetri sadama nimi Noblessneri sadamaks.

Peetri sadama nimi kinnitati 1998. aastal varasema 7. tehase nimeks. Sealse laevatehase asutas 1913. aastal Peterburi aktsiaseltsi Nobel ja Lessner tütarettevõte ja kuni 1916. aastani tegutseti nime all Noblessneri Aktsia Seltsi Laevatehas. 1918. aasta lõpust kandis see Peetri tehase nime.

Praegu on BLRT Grupp tegelenud aktiivselt territooriumi arendamisega ja ümberkujundamisega kaasaegseks vabaaja- ja ärikeskuseks. Piirkonna määratlemiseks on taas kasutusele võetud Noblessneri nimi ja piirkond on saanud tuntuks Noblessneri kvartalina. Seoses sellega esitas BLRT Grupp taotluse Peetri sadam Noblessneri sadamaks ümber nimetada.

Nimemuutuse peamise ajendina toodi välja soov vähendada segadust, mis tekib ühel alal erinevate nimede kasutamisest. Lisaks peeti oluliseks, et nii merelt kui maalt tulijad saaksid selles kvartalis orienteeruda ühe nime järgi.

Sealsed muinsuskaitsealused hooned on pärit Noblessneri tehase aegadest, neid on kokku kaheksa ja nad kõik kavatsetakse taastada – seega on olemas väga tugev side esialgse nimega.

Noblessneri nimi oli kasutusel enne Peetri sadama nime, sellel on põnev ajalugu, seos Nobeli preemiale aluse pannud Alfed Nobeli sugulasega ja nimi hakkab juba oma lugu rääkima.

Kuigi tegemist on ettevõtte nimega, on sellelt pinnalt alguse saanud kohanimesid Tallinnas teisigi – näiteks samas piirkonnas Volta tänav. Mõnevõrra sarnane on ka Pelguranna / Stroomi ranna nimelugu – ametlik nimi oli üks, kuid rahva seas käibel teine.

Peetri sadama nime muutmiseks ja selle asemel võõrkeelse nime Noblessneri sadam määramiseks on 1. märtsil 2013 saadud nõusolek ka kohanimenõukogult ja regionaalministrilt.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ülemiste City kolmiktorn võitis arendusprojekt 2013 tiitli

03.10.2013 Tõnu Toompark

Ülemiste City Ragnar Nurkse nimeline kolmiktorn, mille ankurrentnikuks saab Eesti maksu- ja tolliamet, võitis Tallinna Ettevõtlusauhind 2013 “Arendusprojekt 2013” tiitli. Eesti kaasaegseima büroohoone maksumus on üle 30 miljoni euro ning selles on 22 000 ruutmeetrit kontoripinda. Hoone valmib täielikult selle aasta lõpus.

“Auhind on meie jaoks oluline tunnustus, mis näitab moodsate büroohoonete tähtust Tallinna ärikeskkonna arendamisel,” ütles Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees Gert Jostov. “Tallinn vajab mitte ainult uusi kontoripindu, vaid terviklike ärilinnakuid, mis võimaldavad koondada ja vahetada parimaid ideid ning konkureerida mitte üksnes omavahel, vaid ka teiste Euroopa, aga ka kaugemate ärilinnade ja linnakutega. Ragnar Nurkse kolmiktorn on Ülemiste City jaoks hüppeline samm selle eemärgi täitmise suunas.”

“Kolmiktorni valmimine suurendab Tallinna suurima ärilinnaku, Ülemiste City, äriruumide pindala kokku 55%,” selgitas Gert Jostov. “Uues hoones asub tööle kuni 3000 inimest, millega Ülemiste City linnakus töötavate inimeste arv kasvab 6000-ni. Erinevalt enamikest büroohoonetest, kus planeeringu muutmine on suure aja- ja rahakuluga, on kolmiktornis ruumilahenduse muutmine mugav tänu moodulseintele – vaheseinu on võimalik hõlpsasti liigutada ning korrustel ruumide ja töökohtade arvu vastavalt vajadusele muuta. Samuti on kolmiktorn energiatõhus – hoonel on kaalutud energiakasutuse klass ”C”. Arvestades lennujaama lähedust on rohkelt rõhku pööratud ka hoone mürapidavusele.”

“Kaasaegse ärilinnaku arendamine Tallinna lennujaama vahetus lähetuses loob välisettevõtetele sobiva ja kergesti ligipääsetava keskkonna regionaalse kontori, tütarettevõtte, allüksuse või tugiteenuskeskuse loomiseks Tallinnasse, suurendades seeläbi välisinvesteeringuid ja aidates kaasa tööhõive kasvule linnas,” lisas Gert Jostov.

Uue büroohoone ankurrentnik Eesti maksu- ja tolliamet saab Ragnar Nurkse nimelises kolmiktornis esmakordselt võimaluse koondada kogu ametkonna ühe katuse alla, mis hõlbustab tunduvalt Eesti ühe olulisema riigiameti igapäevatööd. Hoone esimesele korrusele rajatakse maksu- ja tolliameti ja Eesti riigi tarbeks üks riigi suurimaid ja võimsamaid serverikeskusi, kus hakatakse töötlema maksuandmeid ja hoidma riigi rahandusalaste andmete varukoopiaid.

Kolmiktorni projekti arendamisel on suurt tähelepanu pööratud ehitusprotsessile. Tallinna linnavalitsuse komisjon tunnistas Technopolis Ülemiste Ragnar Nurkse nimelise büroohoone ehituse ka Tallinna 2012. aasta kõige korralikumaks ehitusplatsiks.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.