Aktiivne korteriturg vajab rohkem pakkumisi

Kui tarbijate kindlustunde indikaator on viimaste kuude jooksul langenud, siis kaubandusettevõtete kindlustunne hoopis kasvab, sest jõulud on neile tippmüügiaeg. Korteriturul näitab kasvu ainult Tallinn, sest tehingute maht ning keskmine hind ronivad uutesse kõrgustesse; Tartu, Pärnu ja Narva korteriturul on põhinäitajad siiski langenud.

Maa-ameti tehinguandmete alusel tehti Tallinnas novembris 682 korteriomandi tehingut, mis on üle nelja aasta kõrgeim tulemus. Sama on ka keskmise hinnaga, mis Maa-ameti andmetel oli rekordiline 1148 €/m². Aastases võrdluses on hinnakasv 7,5%.

Tehinguandmeid täpsemalt vaadates ilmnes, et uute korterite esmamüüke oli meie andmetel 55 (kõikidest korteriomandi tehingutest ca 8%), millede keskmine hind oli 1591 €/m². Kõige rohkem oli arendusprojekti korteritega tehinguid Kesklinnas (nt Tartu mnt 50a), Pirital (Padriku tee elamu) ja Lasnamäel (Meeliku 23).

Järelturu korterite keskmine hind oli novembris 1114 €/m², mis erineb üsna vähe kogu linna keskmisest. Ka järelturu korterite mediaanhind oli üsna kõrge 1003 €/m². Nende andmete alusel võib öelda, et Tallinna keskmise hinna kasvu taga pole ainult uute korterite müügid, vaid ka teise ringi elamispinnad, sest tehinguobjektideks on olnud pigem heas ja väga heas seisukorras korterid. Ka Domus Kinnisvara maaklerite sõnul on nõudlus just selliste varade vastu suur. Pakkumine on siiski puudulik: uusi kortereid on vähe, mistõttu ostja peab tegema valiku järelturu korterite hulgast.

Teistes vaadeldavates linnades on korteriturg siiski tagasihoidlik. Näiteks Tartus on korteriomandi tehingute arv ja keskmine hind kolmandat kuud järjest languses. Novembrikuu 103 tehingut, sisaldades ainult 7 uue korteri müüki, saavutas keskmiseks hinnaks 882 €/m², mis on oktoobrikuuga võrreldes ca 5% väiksem. Aastases võrdluses on keskmine hind 8,7% kõrgem. Kuna piirkonnas ei ole ostuvõime vähenenud, siis on languse põhjused muus. Maaklerite hinnangul on klientide soovidele vastavat pakkumist vähe.

Pärnus vähenes novembrikuu korteritehingute hulk võrreldes oktoobrikuuga üsna tublisti – 16 tehingut vähem, kokku 49 tehingut. Ka tehingute keskmine hind langes, lausa 10%, kuid aastases võrdluses oli tänavu novembrikuu keskmine hind 8% kõrgem.

Turu passiivsust oli tunda ka turu käitumisest, oktoobrikuine aktiivne korterite otsimine ja vaatamine novembrikuus taandus. Märgata oli huvi vähenemist just vanemate ja ahiküttega korterite vastu, väiksem huvi oli ka Ülejõe korterite vastu. Tehinguid tehti kesklinna ja Mai rajoonis just heas seisukorras korteritega. Võib öelda, et jätkuv nõudlus on 2- ja 3-toaliste korterite vastu uuemates kortermajades.

Narvas korteriomandi tehingute arv langes, kokku 55 tehingut, mis on siiski linna keskmine tulemus. Tehingute hind see-eest tõusis (5%), olles novembris 365 €/m².

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Eluasemelaenude võtjad väärivad madalamat intressimäära

Arco VaraEluasemelaenude intressimäär on viimaste aastate jooksul küll kukkunud, kuid märksa vähem, kui intressimäära baasiks olev euribor. Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa leiab, et arvestades kinnisvaraturu positiivset olukorda võiks eluasemelaenude intressimäärad langeda euriboriga samas tempos.

Eluasemelaenude turg on aktiveerunud tänu madalatele intressimääradele. Viimase aasta jooksul on tüüpiliseks eluasemelaenude intressimäära aluseks olev euribor langenud 1,4 protsenti. Tarbijani jõudev eluasemelaenu intressimäär on aastaga aga kukkunud kõigest 0,7 protsenti.

“Aastaga on euribor kukkunud üle nelja korra ehk kuu keskmisena 1,8 pealt 0,4 protsendile. Euriborile liidetav riskimarginaal on aga seevastu kasvanud 1,6 protsendi pealt 2,3 protsendile,” analüüsib olukorda laenuturul Mart Saa. “Nii on laenuvõtjani jõudev eluasemelaenu lõplik intressimäär vaatamata euribori jätkuvale kukkumisele olnud viimased kolm kuud 2,7 protsenti.”

Tänane elamispindade turg on näidanud stabiilset ja mitte liiga kõrget hinnatõusu. Turg on aktiivne ja tehinguid tehakse märkimisväärselt. Eluasemelaenude käibed on stabiilsed ja väikeses tõusus. Need näitajad ütlevad, et eluasemeturule laenu andmine ei ole seotud liigsete riskidega, mida peaks hinnastama võrdväärselt riskantsele kriisiajale.

“Tänane kinnisvara- ja eluasemeturg ei vaevle teadmatuses nagu näiteks 2009.-2010. aastal, mil riskimarginaalid olid tänastega võrreldavad. Eesti eluasemelaenude võtjad väärivad madalamat intressimäära,” leiab Mart Saa.

Üürituru korda saamiseks napib poliitilist tahet

Rahandusministeeriumis on asja arutatud ja olemas mitu ideed, kuid need on kalevi alla lükatud.

Ajal, kui maksuametnikud saadavad kinnisvaraportaalide kuulutuste põhjal korterit välja üürida soovivatele inimestele meeldetuletusi tulumaksu tasumise kohustuse kohta, tegi Eesti kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel eilses Eesti Päevalehes ettepaneku, et üürituru olukorra parandamiseks võiks tulumaksu alandada seniselt 21 protsendilt 10-le.

Ettepanekut toetavad ka Eesti omanike keskliit ja Eesti maksumaksjate liit.

Maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul toetab amet üldiselt ideid, mille eesmärk on parandada inimeste maksekäitumist ja mis põhinevad analüüsil.

Ideesid on arutatud

„Mis puudutab konkreetset ettepanekut, siis siin on tegemist eelkõige maksupoliitilise otsusega, millele peab hinnangu andma rahandusministeerium,” ütles Udde. Rahandusministeeriumist öeldi, et eelnimetatud osapooltega on kohtutud ja ideid arutatud, kuid midagi konkreetset pole otsustatud. Eesti Päevalehele teadaolevalt on ministeeriumis arutatud ja olemas mitu ideed, kuidas üüriturgu korrastada, kuid need on piltlikult öeldes kalevi all, kuna napib poliitilist tahet küsimusega tegeleda.
Üüriturul liigub palju raha. Näiteks annavad eraisikud ja ettevõtted hinnanguliselt Tallinnas

üürile 30 000 eluruumi. Valdav osa sellest pinnast on 2–3-toalised korterid. Kui võtta keskmiseks üürituluks 250 eurot kuus, saab rääkida 90 miljoni eurosest käibest aastas ja maksutulust ligi 19 miljonit eurot. Kevadel streikinud õpetajate palgatõusu rahuldamiseks kuluks 24 miljonit.

Kuigi üüritulu deklareerijate arv on aasta-aastalt suurenenud ja sel aastal küündis see maksuameti kinnitusel üle 23 000 inimese, on see siiski Eesti Päevalehte konsulteerinud kinnisvaraekspertide hinnangul kuni alla poole eraisikutest.

SEADUS: Muutmiskohti mujalgi

Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki hinnangul peaks esimese asjana tasakaalu viima võla­õigusseaduse reguleeritava eluruumi üürileandmise osa.

Näiteks praegu on üürnikul võimalik liiga kõrge üür vaidlustada, kuigi ta on ise hinnas kokku leppinud.

http://www.epl.ee/news/eesti/uurituru-korda-saamiseks-napib-poliitilist-tahet.d?id=65366006

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna

Kinnisvarakool: kinnisvara fotokoolitusOn teada-tuntud tõde, et pilt on kinnisvaramüügil märksa tähtsam, kui müügiobjekti juures olev kirjeldav tekst ruutmeetritest ja vaate suundadest.

Ilma pildita kinnisvarakuulutus ei saa klikke. Kinnisvaraportaalide otsimootorid lausa võimaldavad piltideta kuulutused välistada.

Esmaspäevasel 10/12/2012 kinnisvara fotokoolitusel räägimegi sellest, kuidas teha pilt, mis müüb.

Vaatleme teemaseid fotoaparaadi seadete määramisest kuni kaadri koostamise ja pildi järeltöötluseni.

Koolituse tulemusena on Sul kinnisvarafotod märksa paremad ja ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Registreeru kohe, sest ilus pilt toob kliendid kohale.

Info ja registreerimine

Margot Toompark

Kinnisvarakool OÜ

Koolituste müük ja korraldus

+372 525 6655

kool@kinnisvarakool.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool

Vastuoluline üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut.

Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas toimunud paradigma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümne aastase pangalaenuga. Samuti saadi kogemus, et kinnisvara hinnad ei saa ainult tõusta.

Kinnisvarabuumi ajal soetatud korterite omanikud või ka varasemast ajast mitme korteri omanikud on dilemma ees, kas müüa või anda vara üürile? Eriti kui saadav üüritulu ületab igakuiselt pangale tasutavat laenumakset. Siin ongi põletav vastuolu – kui tasuda seaduskuulekalt üüritulult tulumaksu üldkehtivas määras ehk 21%, siis kipub müük olema selgelt tasuvam ja olemegi probleemi ees – miks normaalne üüriturg kuidagi välja ei kujune?

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on seisukohal, et elamispindade üürituru läbipaistvuse suurendamiseks ja reaalse konkurentsi tekitamiseks tasub riigil kaaluda eraisikust eluruumi üürileandjatele tulumaksuvabastust.

Tänane eluruumide üürileandmine toimib paljuski läbipaistmatu eraisikult-eraisikule suunatud ärina. Läbipaistmatus tähendab nõrku või puuduvaid üürilepinguid, ebakindlust nii üürileandja kui üürniku poolt ja mis siin salata – ebaausat manööverdamist maksudega.

Maksustamise mõttes hallis tsoonis asuv üürisektor annab olulise konkurentsieelise makse mittemaksvatele üürileandjatele. EKFL teeb ettepaneku see eelis kõrvaldada.

Tulumaksuvabastus pöörab ebaausa äri konkurentsieelise tagurpidi. Tulumaksuvabastuse puhul saab eduseisu üürileandja, kes on valmis sõlmima korrektseid üürilepinguid ja liigutama üüriraha ausalt läbi pangakontode.

Maksusoodustused võimaldab üüripakkumisse tuua uusi kortereid ja seeläbi üürisektoril laieneda. Täna kasutab üüripinda hinnanguliselt 15% inimestest, see number võiks kasvada arenenud riikide suunas ja jõuda suurusjärku 25-35%.

Laiem üürituru osakaal võimaldab kõikidele inimestele paremat eluruumi valikuvõimalust ja suurendaks tööjõu mobiilsust. Laiem üüriturg hoiaks hinnad stabiilsed ja ära jääksid igasügisesed üürituru mini-buumid.

Ettepanek eraisikute üüritulu tulumaksuvabastuseks on ajendatud olukorrast, kus tänavu sügisel on üüriturul pakkumisi ligi 30-40% eelmisest aastast vähem. Tõsi, novembris on pakkumiste arv näidanud taas tõusutendentsi.

Käesoleval ajal on Tallinnas üürikorterite pakkumisi ca 1100-1200 keskmise hinnaga 300 eurot kuus. Oluliselt on hakanud üürihindu mõjutama sundkulude (kommunaalteenuste) märkimisväärne tõus. Potentsiaalne üürnik analüüsib ju kulusid kogumist, üür pluss sundkulud.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 16 lg 1 järgi on eraisikust kinnisvara üürile andjatest kohustatud deklareerima saadud tulud, kuid praktikas  jätab suurem osa neist saadavad tulud deklareerimata, mille tõttu jäävad riigikassasse laekumata miljonid eurod. Üüritulu deklareerimata jätmist soodustab peamiselt kaks asjaolu:

  • Esiteks – TuMS järgi pole võimalik deklareerida kinnisvara omamisega kaasnevaid kulusid. Näiteks maamaks, varakindlustus, remondi- ja renoveerimiskulud. Kui kinnisvaraomanik soovib üürimisega kaasnevaid kulusid deklareerida, siis peaks ta hakkama füüsilisest isikust ettevõtjaks, kuid sellega kaasneb omakorda sotsiaalmaksukohustus. Samuti ei oleks see kooskõlas sotisaalmaksu loogikaga kuna kinnisvara üürimisest saadud tulu pole klassikalises mõttes aktiivne st töötegemisest saadud tulu. Tegemist ei ole mõistliku lahendusega kinnisvara väljaüüriva eraisiku jaoks.
  • Teiseks – kontrollorganil, Maksu- ja Tolliametil, on läbi olemasolevate andmebaaside keeruline teostada kontrolli kinnisvara väljaüürijate üle.

Selleks, et kinnisvara üürimisest saadud tulusid hakataks deklareerima nagu seadus kohustab, tuleb muuta TuMS-i üürileandja jaoks sõbralikumaks. Idee teostamise üheks võimaluseks oleks, et TuMS §16 viiakse sisse muudatused, mille tulemusel eraisikud saavad kinnisvara üürimisest saadud tulude deklareerimisel arvestada sisse ka kinnisvara üürimisega kaasnevaid kulusid kuludokumentide põhjal – maamaks, kindlustus, korteriühistu remondifond, kinnisvara renoveerimiskulud.

Üürikulude deklareerimise võimalusega loodaks eeldused, et kinnisvara väljaüürijad hakkavad Maksu ja Tolliametile tasuma tulumaksu, kui üüritulud ületavad üürikulusid. Samuti looks nimetatud seadusemuudatus eeldused, et eraisikutest kinnisvaraomanikud on motiveeritud investeerima kinnisvara renoveerimisse, mis omakorda parandab üürniku eluaseme tingimusi. Kinnisvara renoveerimise tulemuseks on amortiseerunud elamufondi kvaliteedi paranemine, mis väljenduks eelkõige kortermajade soojustamises ja energiasäästus.

Lisaks eelnevalt nimetatule pakume välja ka alternatiivi: kinnisvara üürimisest saadud tulude maksustamine oleks madalama maksumääraga – näiteks 10%. Analoogset lahendust (10%) kasutatakse praegu mitteresidendi teatud liiki tulude maksustamisel ning see säte teeniks sama eesmärki st eelduslikud kulud võetakse arvesse ja ära jääb keeruline kontrollimenetlus.

Kirjeldatud ettepanekutega on Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga ühinenud ka Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Maksumaksjate Liit pöördumistes Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole. Seni oleme jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes.

Tõnis Rüütel
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

Üüriäri KKK: Kas osta üürikorter oma raha eest või võtta laenu?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus investori taotlusest.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine vajalik olla.

Kui eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, siis tuleb finantsvõimenduse kasutamiseks paratamatult laenukapitali kaasata.

Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu.

Oluline on siin hoida silm peal rusikareeglil, et laenu intressimäär ei läheks kõrgemale vara tootlusest (ROA).

Vastasel korral muutub finantsvõimendus negatiivseks. See tähendab, et laenukapital ei aita tekitada tulu, vaid hoopis kulu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Tallinnas pakuti üürile 1781 korterit

Portaali KV.EE andmetel pakuti novembri kuus Tallinnas üürile 1781 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes, mil üüripakkumisi oli 1741, on pakkumisi lisandunud 2% võrra.

Enamus linnaosades on üüripakkumiste arv siiski aastataguse ajaga võrreldes vähenenud. Tallinna linnaosadest on üüripakkumisi juurde tulnud vaid Mustamäel, Põhja-Tallinnas ja vanalinnas.

Eriti paistab silma vanalinn, kus mullune 77 üüripakkumist on tänaseks kasvanud 114 üüripakkumiseni. See teeb pakkumiste arvu kasvuks koguni 48%.

Aasta tagasi suvel-sügisel oli tegemist üliaktiivse üürituruga, mil pakkumised rabati lennult. Käesoleval aastal on aga turuarengud rahulikumad isegi väiksema pakkumiste arvu juures. See näitab, et mullune üürihüsteeria ei olnud päris põhjendatud.

Üürihinnad vaikselt tõusevad. Aastaga on keskmine üüripakkumiste hind kasvanud 6,90 €/m² pealt 7,30 €/m² peale, mis aastaseks kasvuks teeb 5,8%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
11/2011 11/2012 Muutus, %
Haabersti 112 105 -6%
Kesklinn 676 649 -4%
Kristiine 121 107 -12%
Lasnamäe 268 256 -4%
Mustamäe 150 182 21%
Nõmme 70 56 -20%
Pirita 65 48 -26%
P-Tallinn 172 202 17%
Vanalinn 77 114 48%
Tallinn 1 741 1 781 2%
Narva 32 78 144%
Pärnu 245 268 9%
Tartu 590 421 -29%
Eesti 2 793 2 784 0%

Korterite üüripakkumiste arvu muutus Tallinnas portaalis KV.EE

Homme on kinnisvaraturunduse koolitus

Kinnisvarakool: kinnisvaraturunduse koolitusHomme ehk neljapäeval 06/12/2012 toimub kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduv koolitus “Kinnisvaraturundus“.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud:

  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
  • eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada aimdust kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust.

Koolitus annab Sulle:

  • arusaama turunduse peamisest olemusest;
  • ülevaate turunduskommunikatsioonikanalitest;
  • nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Registreeru kohe, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

Pindi Kinnisvara: turuinfo 11/2012

Pindi KinnisvaraPindi Indeksi linnades oli augusti kuu tehinguaktiivsus viimase nelja aasta aktiivseim, 1103 korteriomandi tehingut, märkimist tasub ka asjaolu, et tehinguaktiivuse tõusu taga olid pea kõik Indeksi linnad, mitte ei ole tegemist Tallinna või mõne muu suure linna tehinguaktiivsuse tõusuga.

Meenutuseks masu ajast 2009.a jaanuaris oli nimetatud linnades 398 korteriomandi tehingut ehk tehinguaktiivsuse on kasvanud enam kui kaks korda.

Pindi Indeks tõusis augustis 4,5% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 880 eurot. Juulis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 842 eur/m².

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 37 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m²) on Pindi Indeks 41 % protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna.

Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi üheksa aastase ajaloo.

Vaata ülevaadet lähemalt siit.

Selle nädala kinnisvarakoolitus: üürikoolitus ja kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: selle nädala koolitused-seminaridSel nädalal Kinnisvarakoolis kaks head kinnisvarakoolitust!

  • K 05/12 Üürikoolitus – eluruumide üürileandmisega seonduvad juriidilised ja majanduslikud teemad. Üürikoolituse lektorid on jurist Evi Hindpere ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
  • N 06/12 Kinnisvaraturundus – kinnisvaraturunduse kommunikatsioonikanalid. Käsitleme, millise kinnisvaraobjekti jaoks milliseid müügikanaleid eelistada. Kinnisvaraturunduse koolituse lektorid on kinnisvaramaakler Urmas Tehver ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Ka järgmine nädal ei tule igav.

  • E 10/12 Kinnisvara fotokoolitus – kuidas teha pilt, mis müüb? Fotokoolituse lektor on fotograaf Hasso Hirvesoo.
  • N 13/12 Hindamise ABC – kuidas kinnisvara päriselt hinnatakse? Millised on metoodikad, millised on vahendid? Hindamise ABC koolituse lektorid on kutselised hindajad Kristjan Gross ja Martin Kõiv.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

Statistika: arendusprojektide edasilükkamine vähendab finantseerimisvajadust

Kinnisvaraärisse ja ehitusse antud laenude jääk on muude laenujääkide eeskujul langemise lõpetanud. Siiski ei ole siit näha, et ettevõtetele antud kinnisvarasektori laenud oleksid kasvama hakanud.

2012 III kvartalis oli kinnisvaraalase tegevuse finantseerimiseks antud laenude jääk 2,4 miljardit eurot ehk 4% aastatagusest enam. Ehituslaenude jääk oli aga kukkunud 235 miljoni euroni ehk langus aastafa 22%.

Kinnisvaralaenude käibe trend on siiski pisut tõususuunas. Hüplike kvartaalsete numbrite tõttu ei ole siiski asjakohane kasvunumbrit eraldi välja tuua.

Elamispindade arendustegevuse finantseerimise käive on äärmiselt madal. 2012 III kvartalis oli elamispindade arenduse laenude käive 8,3 miljonit eurot.

Nokk-lahti-saba-kinni seisu on siin tekitanud kõrged ehitushinnad, mis on üksjagu arendusprojektide alustamise edasi lükanud teadmata aegadesse.

See vähendab ettevõtete vajadust finantseerimise järele. Ja ega pangad igaühele laenu anda ei tahagi. Kinnisvaraäris on laenu taotlemise eelduseks positiivne tegevusajalugu ja tugev omakapitali baas.

Huvitav on fakt, et suhteliselt aktiivse elamispindade, sh uusarenduste turgu tingimustes on eluasemete arendusprojektide finantseerimine märksa madalamal tasemel, kui näiteks 2009. aastal, mil kinnisvaraturul valitses suur jääaeg.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Homme koostame äriplaani

Kinnisvarakool: äriplaani koostamineHomme ehk teisipäeval 04/12/2012 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Äriplaani koostamine“.

Koolitusel vaatame, kuidas koostada üks vettpidav äriplaan, mis aitaks ettevõtjal äriideed ellu viia.

Lisaks on äriplaanile esitatavaks tingimuseks, et sellega oleks võimalik taotleda võõrfinantseerimist ehk toetusi või laenu.

Koolituse viib läbi Töötukassa äriplaanide ülevaatamise ja hindamise kogemusega Raido Raudnagel.

Registreeru koolitusele kohe, sest see võib olla Sinu uue elu algus.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

Ober-Haus: hinnaindeks 11/2012

Ober-HausOber – Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks oli teist kuud järjest languses. Võrreldes oktoobriga langes indeks novembris – 0,2%, kuid on võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8% kõrgem.

Kui oktoobris oli Tallinna korterite keskmise pinnaühiku hinnalangus võrreldes eelmise kuuga – 1,4%, siis novembris tõusus pinnaühiku hind võrreldes oktoobriga 3,9%.

Pinnaühiku hinnad tõusid Lasnamäe, Haabersti, Kristiine, Pirita ja Põhja – Tallinna linnaosas. Märkimisväärne oli tehingute struktuurist tulenev langus Nõmme linnaosas – 12,9%.

Võrreldes hindade tipuga 5 aastat tagasi on Tallinna keskmine pinnaühiku hind – 32,9% väiksem ehk 1 145 €/m².

Tartus, Pärnus ja Jõhvis oli tehingute ning pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga langustrendis. Ainult Narvas tõusis pinnaühiku hind + 10%.

Loe pikemalt siit.

Ehituseelarve annab tellijale kindluse

Oma maja sooviva inimese üheks esimeseks küsimuseks on „kui palju see minule maksma läheb?“ Arusaadavalt huvitab see kõiki esimeses järjekorras, sest maksumuse järgi tehakse juba järgmised otsused.

Kuigi enamasti soovitan ma lähtuda umbkaudse m2 hinnast, ei ole see alati kõigile sobilik lahendus. Inimene tahaks ikka võimalikult täpselt teada saada palju tema maja maksma läheb. Seda soovitakse teada saada enamasti kahel põhjusel:

  • oma investeeringu üldsumma teadsaamiseks eesmärgiga hinnata, kas selline summa on taskukohane või mitte;
  • ehitusmaksumuse analüüsiks ja odavama / parema lahenduse leidmiseks. Näiteks saades teada, et algselt soovitud konstruktsioon teeb hinna väga kalliks siis asendatakse see soodsama lahenduse vastu, kuni vastuvõetava summani jõutakse.

Selleks, et osata lahenduste muudatuste mõju hinnas näha, on vajalik korraliku ehituseelarve koostamine. Maja ehitustööde eelarve kajastab juba piisavalt detailselt konkreetsete materjalide ja tööde hindasid.

Võtame näiteks olukorra, kus inimene leiab sobiliku tüüpprojekti ning tahab hinnata selle sobivust oma rahakotile. Võimalik on küsida hinnapakkumisi ehitusfirmadelt ning loota, et ehitusfirmadel on ressursse ning soovi teha detailne konstruktsioonide kaupa lahti löödud pakkumine või tellida ehituseelarve teenuse korras, kus koostatakse omahindades eelarve.

Ehituseelarve annab üldjuhul väga hea pildi iga konstruktsiooniga seotud kuludest, kus on näha materjalide, tööjõu (töövõtu) ja soovi korral ka mehhanismide hinnad. Põhjalik eelarve annab kindluse, et kõik ehitustöödeks vajalik on hinda arvestatud.

Ehituseelarve tellimine tundub esmapilgul lisakuluna, kuid see annab tegelikult võimaluse sageli soodsama hinnaga maja ehitamiseks. Ehituseelarve eelis tuleb mängu nii ehitajaga hinnaläbirääkimistel, sest tellijal on teada omahinna suurusjärgud ning kindlasti annab mugava võimaluse varajases staadiumis läbi mängida erinevate lahenduste hinnad.

Kui muidu hinnapakkumiste küsimisel jääb sageli ehitushind konkreetsete konstruktsioonide lõikes tellijale nähtamatuks, kuna ehitaja ei ole huvitatud tellijale kaartide avamisest siis eraldi ehituseelarve tellimisel on eelarvestaja tellijaga ühes paadis ning annab vajadusel kaasa oma soovitused ja kogemuse.

Võib-olla ainuke miinus, mis ehituseelarve tellimisel tekib, on see, et ehituseelarve on ennekõike turu keskmine hinnatase. Eelarvele lisatakse hinnanguline ehitusfirma kasum ja üldkulud. Nüüd kui eelarve koos muude kuludega ( lõpphind tellijale) olemas ja asutakse ehitusfirmadelt tegelikke hinnapakkumisi võtma, võib selguda, et reaalsuses ei pruugi sarnaseid numbreid alati saada.

Tegelikud pakkumishinnad sõltuvad alati hetke turuolukorrast ja konkurentsist ehitusfirmadele vahel.

Hea eelarvestaja suudab turuolukorda piisavalt täpselt hinnata, kuid teatud risk jääb alati. Eelarvestamine sõltub suuresti kogutud ühikhindade kvaliteedist ja eelarvestaja kogemusest.

Eelarvestamise eelised on eraisikust majaehitajale jäänud seni paljuski tähelepanuta. Eelarve annab kindluse, et kõik vajalikud ehitustööd on hinnas arvestatud ning annab enamasti kokkuhoidu nii ehitusprotsessi põhjalikumas läbitöötamises kui ka soodsama ehitushinna kauplemises.

Korralik ehituseelarve on kui lisakindlustus, mis aitab riske maandada ja tagada, et soovitud tööd normaalse hinnaga valmis saaksid!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakooli järgmise nädala koolitused

Kinnisvarakool: koolistused ja seminaridJärgmisel nädalal on Kinnisvarakoolis tihe päev – toimuvad kinnisvara müügikoolitus, äriplaani koostamise koolitus, üürikoolitus ja kinnisvaraturunduse koolitus.

  • Müügikoolitus aitab kinnisvaramaakleritel ja müüjatel sihte seada, et müügitöös tõhusam olla. Müügikoolitust viivad läbi Joonas Saks ja Maria Kopso. Kooltituse juurde käib kinnisvaraturu ülevaade, mille esitluse teeb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
  • Äriplaani koostamise koolituse eesmärk on aidata formuleerida äriettevõtte eesmärgid ning koostada äriplaan, millega on võimalik taotleda võõrfinantseerimist. Koolituse viib läbi Raido Raudnagel.
  • Üürikoolitus keskendub elamispindade üüritemaatikale. Üürileandjad saavad koolituse käigus olulisi nõuandeid, kuidas selles valdkonnas efektiivselt toimetada. Koolituse lektorid on jurist Evi Hindpere ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
  • Kinnisvaraturunduse koolitus käsitleb erinevaid kinnisvaravaldkonnas kasutatavaid kommunikatsioonikanaleid ning annab hinnangu nende efektiivsusele. Koolituse viivad läbi Urmas Tehver ja Tõnu Toompark.

Registreeru koolitusele kohe, sest uued teadmised on parim jõulukink.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool