Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Külm ilm tekitab suuremat huvi soojade garaažide vastu

16.11.2013 Kristina Sõmerik

Jahenevad ilmad on huvi kasvatanud soojade garaažide ja maja-alustes parklates asuvate autokohtade üürimise vastu. Üüritakse nii pikemaks ajaks kui ka vaid talveperioodiks.

Selline hooajalisus on tegelikult hakanud silma igal hilissügisel. Kui elatakse maja-aluse parklaga uushoones, kuid korteril parkimiskoht puudub, hakatakse just jaheda ilma puhul enam hindama soojast garaažist otse tuppa jõudmist. Samuti peetakse mõnusaks, kui krõbedal talvehommikul on auto soe ning saab ilma aknaid kraapimata ja mõnikord ka tüütu käivitamiseta kohe teele asuda.

Muidugi üüritakse parklakohti ka muudel põhjustel, näiteks kui peres on lisauto või ka seetõttu, et kesklinnas on parkimine lihtsalt ebamugavam. Seda etiti veel talvel, mil tänavatele kuhjub lumi.

Kesklinnas on sooja parkimiskoha üürihind keskmiselt 70-100 eurot kuus ning see sisaldab ka garaaži halduskulusid. Loomulikult võivad hinnad väljatoodust erineda sõltuvalt asukohast. Äärelinnas jäävad sarnaste autokohtade üürihinnad enamasti 50 euro lähedale.

Sügisel küsitakse rohkem ka majast mõnevõrra eemal asuvates garaažiühistutes asuvaid bokse, mida on rohkem saadaval kesklinnast eemal, magalapiirkondades. Nende üürihinnad jäävad enamasti alla 50 euro.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Uus Maa turuülevaade 10-2013

16.11.2013 Tõnu Toompark

Eesti

Oktoober on alati olnud aktiivne kinnisvarakuu. See on sügishooaja keskpunkt, mil tehakse suurem hulk varemplaneeritud ja tulevikku suunatud otsuseid. Nii läks ka seekord ja oktoobrist sai käesoleva aasta rekordkuu.

Maa-ameti andmetel toimus Eestis kokku 4028 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 2,8% enam. Võrreldes mulluse oktoobriga kerkis tehinguaktiivsus aga 14,6%.

Tehingute rahaline kogumaht oli 203,2 miljonit eurot. Aastaga on see number suurenenud 28,3%..

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinnas toimus maa-ameti andmetel 1087 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on käesoleva aasta lõikes teine tulemus. Võrreldes septembriga kasvas tehingute hulk 12,1% ja aastaga 13,3%.

Tehingute rahaline kogumaht oli oktoobris 110,2 miljonit eurot, mis on käesoleva aasta suurim tulemus.

Allikas: Maa-amet

Ka korteriturg oli aktiivne – müüdi 767 objekti (septembris 700). Sarnaselt septembriga oli ka oktoobris müüdud korterite hulgas keskmisest enam varem broneeritud elamispindu uusarendustes.

Müüdud korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind tõusis kuu jooksul 5,6% 1241 eurole. Aastane hinnatõus on aga 27,2%. Suure hinnatõusu põhjuseks on endiselt väikese üldpinnaga renoveeritud järelturukorterid ning uusarendustes müüdud objektid. Samas on suuremate, eelkõige just magalates asuvate järelturukorterite osas selgelt hinnapiir näha ja nende osas toimub enam ka hinnaläbirääkimisi.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1107 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +6,1% ja aastaga +14%.
Kadriorg: 1929 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -11,4% ja aastaga +9,7%.
Kalamaja: 1321 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -7,2% ja aastaga -1,8%.
Kesklinn: 1764 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +9,7% ja aastaga +15,3%.
Kristiine: 1344 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -7,3% ja aastaga +14,9%.
Lasnamäe: 1074 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +3,4% ja aastaga +28,2%*.
Mustamäe: 1241 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +9,1% ja aastaga +32,7%*.
Nõmme: 1209 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -4,5% ja aastaga +17,7%.
Pirita: 1353 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -5,3% ja aastaga +8%.
Põhja-Tallinn: 1156 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +7% ja aastaga +31,8%*.
Vanalinn: 2900 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +5,1% ja aastaga +74**.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

** Madal võrdlusbaas. Oktoobris 2012 toimus suurem hulk keskmisest odavama hinnaga linnavara müüke.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi oktoobris 33 (septembris 39) ning hoonestamata elamukrunte 13 (septembris 23).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oktoobris langes, kuid oli siiski aasta keskmisest aktiivsem. Maa-ameti statistika kohaselt toimus 198 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 9,2% vähem, kuid 2012. aasta oktoobrist 20,7% enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 130 (septembris 149) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1053 eurot. Septembriga võrreldes hinnatasemes muutusi polnud, aastaga kerkis hind aga siiski 14,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 20 (septembris 23) ja elamukrunte 2 (septembris 6). Selle tulemusega oli Tartu eramuturg aasta keskmisel tasemel.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa jätkas sügiseselt aktiivse kinnisvaraturuga. Oktoobris toimus maa-ameti andmetel 355 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 3,2% enam.

Allikas: Maa-amet

Korteriturul paistab enam silma Narva linn, mis on jätkuvalt populaarne venemaalaste seas. Oktoobris müüdi piirilinnas 61 korterit (septembris 52), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 400 eurot. Võrreldes septembriga langes hinnatase küll 3%, kuid aastaga kerkis siiski 19,4%.

Allikas: Maa-amet

Mujal maakonnas on korteriturg tavapärasem ning Narvaga sarnast esilekerkivat trendi nii selgelt näha pole. Jõhvis müüdi 20 korterit (septembris 18), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 200 eurot. Võrreldes nii septembri kui ka möödunud aasta oktoobriga on hinnatase jäänud samaks. Sõltuvalt müüdud korterite hulgast ja nende olemusest võivad hinnataseme keskmised tõusud ja langused olla aga väga suured.

Kohtla-Järvel müüdi 67 korterit (septembris 80), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks oli 79 eurot. Septembriga võrreldes langes hinnatase 8,9%, kuid aastaga kerkis see 27,4%. Sarnaselt Jõhviga ei näita ka siinsed tõusud-langused enamasti pikemat trendi, vaid kajastavad pigem seda, milliseid kortereid konrkeetses kuus enam müüdi.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnus toimus maa-ameti andmetel oktoobrikuu jooksul 105 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on keskmisest tasemest kõrgem tulemus. Septembriga võrreldes kerkis tehingute hulk 6,1% ja möödunud aasta oktoobriga võrreldes 11,7%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi linnas kokku 66 (septembris 59). Ruutmeetri keskmine mediaanhind tõusis 2 protsendi jagu 695-le eurole. Aastane hinnamuutus on aga -7,8%.

Allikas: Maa-amet

Aktiivne oli ka eramuturg. Müüdi 13 elamut-suvilat ning see tulemus oli üle aastate suurim. Samas ei müüdud aga ühtegi elamukrunti.

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli oktoobris väga aktiivne, käesoleva aasta lõikes isegi rekordiline. Selle põhjuseks on traditsiooniliselt kiirem sügishooaeg. Nii oli näiteks ka möödunud aastal.

Maa-ameti andmetel toimus oktoobris 37 kinnisvara ostu-mpüügitehingut, septembris 22 ja 2012. aasta oktoobris 39.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 22 (septembris 12) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 498 eurot. Kui kuuga kerkis keskmine hinnatase 16,8%, siis aastaga 17,2%.

Allikas: Maa-amet

Oktoobris müüdi Viljandi linnas ka 9 eramut.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg jätkas stabiilselt. Maa-ameti andmetel toimus oktoobris 33 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes septembriga kasvas tehingute hulk kolme ning möödunud aasta oktoobriga võrreldes 9 võrra.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 26 (septembris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 419 eurot. Septembriga võrreldes langes antud hind 7,1%, samas kui aastaga tõusis see 12%. Tasub märkida, et Rakvere hinnatase on üsna hüplik, sõltudes pigem sellest, milliseid kortereid ühes kuus enam müüdi.

Osteti ka kaks eramut ja 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturg oli oktoobris tavapärasest tublisti aktiivsem. Maa-ameti andmetel toimus 35 kinnisvara ostu-müügitehingut. Septembris toimus neid 21 ja mullu oktoobris vaid 12.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 21 (septembris 14) ning nende ruutmeetri mediaankeskmiseks hinnaks oli 626 eurot. Septembriga võrreldes langes keksmine hind 4,2% ja aastaga 4,3%.

Ka eramuturg oli tavapärasest hoogsam. Müüdi 6 elumaja (septembris 2) ja 2 elamumaakrunti (septembris 0).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg jäi septembriga võrreldes samale tasemele. Maa-ameti statistika kohaselt toimus 19 kinnisvara ostu-müügitehingut. Möödunud aasta oktoobris toimus 15 tehingut ning võrreldes kahte aastat, võib öelda, et mõlemad numbrid esindavad omal aastal keskmist tehinguaktiivsust..

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 11 (septembris 12). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 455 eurot, mis on septembrist lausa 30,1% enam. Möödunud aasta oktoobriga võrreldes langes keskmine hinnatase aga 4,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4 (oktoobris 5).

Artikli allikas on
Uus Maa

Pressiteade: Siidisaba 10 korterelamu nurgakivi paigaldamine

15.11.2013 Tõnu Toompark

14. novembril asetasid Tallinnas Siidisaba 10 ehitatavale korterelamule nurgakivi ehitaja juhendamisel juba kodu ostnud kliendid koos müügimeeskonnaga. YIT Ehituse rajatav Siidisaba 10 korterelamu asub kõrgelt hinnatud Kristiine linnaosas, vaid mõne kilomeetri kaugusel Tallinna südamest. Kristiine võimaldab elanikel nautida privaatsust rahulikus ja rohelises hästi arenenud infrastruktuuriga elukeskkonnas.

YIT Ehituse kinnisvara turundus- ja müügijuhi Ingrit Asavi sõnul on 2014. aasta sügiseks valmiv Siidisaba 10 korterelamu sobiv eelkõige privaatsust armastavatele inimestele ja ka noortele peredele. „Korterelamu territoorium piiratakse aiaga ja sissesõidule paigaldatakse puldiga avatav tõkkepuu. Krundi edelapoolsele küljele rajatakse sisehoov koos pinkide, liivakasti ja mänguväljakuga,“ kirjeldab ta.

”Valisin Siidisaba projekti, sest olen juba pikemat aega selle piirkonna elanik ja hetkel üürin kõrvalmajas korterit. Kuna ma ei kasuta autot, siis hindan kesklinna lähedust ja sellega kaasnevaid võimalusi. Mulle meeldib, et kõik eluks vajalik asub vaid mõne minuti jalutuskäigu kaugusel. Siidisaba on väga rahulik ja roheline tänav ja madalakorruseline maja tagab piisavalt privaatsust,” põhjendab Siidisaba 10 korterelamusse uue kodu ostmist tulevane elanik.

Siidisaba 10 korterelamu arhitektiks on Kamp Arhitektid OÜ. Kolmekorruselise hoone 22 korterit jagunevad kaheks väikseks torniks, mida ühendab madal soklikorrus. „Majas ei ole tüüpkorrust ning kõik korterid on erineva planeeringuga. Seega on kodu ostjal võimalik valida just selline kodu, mis vastab just tema ootustele,“ märgib Ingrit Asavi.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Enampakkumistel leidis ostja 11 kinnisvaraobjekti

15.11.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavaraamet leidis avaliku kirjaliku enampakkumise korras ostja 11 kinnisvaraobjektile.

Seekordsetel enampakkumistel ostja leidnud müügiobjektidest hinnalisim oli Helme tn 14 kinnistu, mis ostetakse hinnaga 80 350 eurot.

Põhja-Tallinnas asuv Köie tn 2a kinnistu ostetakse hinnaga 38 240 eurot, alghinnast ligi neljandik kallimalt. Ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 353 m2.

Lasnamäel asuva Paekaare tn 42-6 korteriomand, mille reaalosaks 32,7 m2 suurune eluruum, leidis uue omaniku hinnaga 37 505, alghinnast 16% kallimalt. Alghinnaga 22 100 eurot enampakkumisele pandud Pallasti tn 2-11 korteriomandi, mille reaalosaks 30,8 m2 suurune eluruum, hinnaks kujunes 33 121 eurot – seega kujunes ostuhind alghinnast poole kõrgemaks.

Sõpruse pst 3-28 korteriomandi hind kujunes aga alghinnast ligi kaks korda kallimaks, tõustes 11 000 eurolt 20 350 eurole. Sõpruse pst 3-28 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 16,5 m2.

Nõmme linnaosas asuv Vääna tn 27-8 korteriomand, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 33,2 m2, mis oli enampakkumisel alghinnaga 18 100 eurot, leidis ostja hinnaga 26 100 eurot, seega alghinnast ligi poole kallimalt. Põhja-Tallinnas alghinnaga 9700 eurot enampakkumisel olnud Süsta tn 3-9a korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 17,1 m², leidis ostja hinnaga 9750 eurot.

Ostja leidsid ka kaks enampakkumisele pandud kolmest Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuvast kinnistust. Elamumaa sihtotstarbega kinnistud ostetakse hinnaga 33 101 eurot ja 31 100 eurot, kinnistute pindalad on 1696 m2 ja 1561 m2. Hoonestatud kinnistud paiknevad merest ca 1 km kaugusel ning Tallinna kesklinnast 36 km kaugusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Swedbank: ostjate nõudlus suunab uute korterite energiatarvet üha enam

15.11.2013 Tõnu Toompark

Ostjate teadlikkus ja vanade elamispindade hinnatase suunavad üha enam nii ehitajaid kui materjalitootjaid, et pakkuda uusarenduste puhul energiasäästlikumaid lahendusi, selgus energiasäästunädala raames toimunud kinnisvaraarendajate kohtumiselt Swedbankis.

“Kohtumisel kinnisvaraettevõtjate ja –arendajatega jäi kõlama, et uute elamispindade arendamisel vaadatakse kriitilise pilguga nii asukohta, potentsiaalset sihtrühma kui ka seda, et iga ruutmeeter oleks tõesti hästi planeeritud ja maja oleks energiasäästlikum. Arendajate puhul, kelle ettevõte on loodud eesmärgiga saada maha rohkem kui ühe kortermaja ehitamisega, on selline lähenemine kindlasti jätkusuutlikum,” märgib Ero Viik, Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja. “Välja toodi, et planeeringute kõrval, mis on elamispinna valikul alati olulised olnud, hakkavad uusarenduste puhul üha enam rolli mängima küsimused soojatagastuse lahenduste, soojustuse ja kasutatavad materjalide kohta,” nimetab Viik.

Üheks põhjuseks energiasäästlikemate korterite vaatamisel on Viigi sõnul kindlasti ka hinna-kvaliteedi suhe. “Kui maaklerite sõnul on korterite hinnad kerkinud viimase aasta jooksul järelturul keskmiselt 30% ja näiteks Tallinnas on väga raske osta korterit hinnaga alla 1000 euro ruutmeetri kohta, siis hakatakse elamispinda valides vaatama ka seda, kas sama või pisut enama raha eest ei saaks korterit, mis oleks energiasäästlikum, kõrgema energiamärgisega ja paremate tehniliste näitajatega. Kahtlemata on uue korteri makse esialgu kõrgem, kuid kui arvestada juurde kommunaalkulud, siis ei olegi vahe alati nii märkimisväärne,” sõnab Viik.

Nõudlus suunab ka materjalitootjaid

Mats Toots, Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht selgitab, et inimeste teadlikkuse kasv väljendub kokkuvõttes nõudluses, seda nii korterelamute renoveerimises kui ka uutele hoonetele esitatavates tingimustes. Sellele nõudluse kasvule peab Tootsi sõnul vastukaaluks kasvama energiasäästlikke lahendusi võimaldavate materjalide ja toodete pakkumine. „Ehitusmaterjalide tootjatel on teema selgelt laual. Mõistagi kaasneb tootmise ümberkorraldusega alati risk, kuid tähtis on, et teema olulisust mõistetakse ja trend on tegelikult isegi mitmetahulisem. See tähendab, et käimas on nii tootearendus energiasäästu suurendavate toodete kliendile pakkumiseks kui ka ettevõtjate endi tootmises, et vähendada tootmise kulusid, kasutades läbimõeldumaid ja energiasäästlikumaid lahendusi,“ selgitab Toots.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Aasta tehasemaja 2013 on Akso-Hausi ja Passion House koostöös valminud nutikas väikeelamu

15.11.2013 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliidu eestvedamisel kuulutati koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Puuinfoga välja konkursi „Aasta tehasemaja 2013“ võitja, Akso-Hausi kompaktne väikeelamu. Eesti tehases toodetud puitmaja tunnustav tiitel anti tänavu neljandat korda välja konkursi „Aasta puitehitis 2013“ raames.

„Tänavusel konkursil osales seitse ettevõtet, kelle esitatud tööd olid nii arhitektuuri kui insenertehniliste lahenduste poolest väga eriilmelised. Võidutöö torkas silma oma arhitektuurilise kerguse, kompaktsuse ja tänapäevaste tehniliste lahenduste poolest. Kui varasematel tehasemaja konkurssidel on võitjateks osutunud suured korrusmajad, siis seekordse võitja eelisteks olid modernne disain, detailne läbimõeldus väikse mahu juures ning tehnilise lahenduse ülekantavus erinevatesse oludesse,“ ütles Eesti Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil.

Konkursi võitnud tehasemaja näol on tegemist käesoleval aastal valminud ühekorruselise moodulmajaga, mille pindala on 81 m². Selle disain on osa laiemast kontseptsioonist ning on mõeldud sobituma sama sarja suuremate majadega. Mudeleid on kokku kümnekonnas eri mõõdus ja vormis, alustades 40m² saunast kuni 500m² eramuni. Majad on varustatud kõrgtasemelise ventilatsioonisüsteemi, täisautomaatika- ja juhtimissüsteemidega ning on projekteeritud kasutama päiksekütet kevadel ja sügisel, kuid samas varjama suvepäikest, et mitte kasutada jahutussüsteemi (www.passionhouses.com).

Elamu valmis 2013. aastal koostöös Passion House’ga, maja autoriks on Eero Endjärv arhitektuuribüroost Arhitekt11, sisearhitekt Hannelore Kääramees ja insener Otto Pukk.

Бюро недвижимости ждут роста оборота и притока новых работников

15.11.2013 Tõnu Toompark

Исследование Эстонского союза фирм недвижимости (EKFL) показывает, что бюро недвижимости планируют в следующие полгода увеличить число работников и оборот предприятия.

«За этим стоит активные рынок недвижимости, на котором отсутствие сделок не наблюдается», – сказал член правления EKFL Тыну Тоомпарк.

Исследование рисует радужные перспективы для фирм недвижимости — ожидается, как рост числа сделок, так и цен на недвижимость.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/2598008/bjuro-nedvizhimosti-zhdut-rosta-oborota-i-pritoka-novyh-rabotnikov

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

2013. aasta maakleriks valiti Marge Tõnnis

15.11.2013 Tõnu Toompark

XII rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil kuulutati välja 2013. aasta parim maakler, kelleks sai Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti büroo maakler Marge Tõnnis.

Aasta Maakler 2013 Marge Tõnnis on Domus Kinnisvarabüroo Lõuna-Eesti regiooni juhataja ja tegutsenud kinnisvaramaaklerina juba 1996. aastast.

Tõnnis kuulub Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Lõuna-Eesti juhatusse ning on tegev ka kinnisvaraalase hariduse edendajana.

Kinnisvaramaaklerite Koda valib igal aastal enda liikmete seast välja kinnisvaramaakleri, kes väärib tunnustust ning nimetust Aasta Maakler.

EKFL: Kinnisvaraettevõtted ootavad käibe ja töötajate arvu kasvu

15.11.2013 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) liikmete seas läbiviidud kinnisvarasentimendi uuring näitab, et kinnisvaraettevõtted plaanivad lähema poole aasta jooksul suurendada töötajate arvu ja kasvatada käivet.

„Kinnisvaraettevõtted on pool aastat ettevaatavas prognoosis valdavalt positiivsed. „Eks selle taga ole aktiivne kinnisvaraturg, kus tehingutearvust puudust ei ole,“ kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige, Adaur Grupp juhataja, Tõnu Toompark.

Lisaks näitas uuring, et ootused elamispindade turu arengute osas on vägagi positiivsed. Uuringus osalenud ettevõtted ootavad valdavalt nii tehingute arvu, kui hindade kerkimist. Elamispindade üüriturult oodatakse seoses õppeperioodi algusega koolides ja ärihooaja aktiviseerumisega peatset rahunemist.

Äripindade ostu-müügitehingute ja –hindade osas ootavad EKFLi liikmed pigem tõusu. Äripindade üürituru osas prognoositakse valdavalt stabiilseid hinnatasemeid ja tehingute arv püsib tänasel tasemel.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Lisainfo

Tõnu Toompark
Juhatuse liige
Eesti Kinnisvarafirmade Liit
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Rikkaks üüriäris: Kas otsida väljaüürimiseks sobilik korter ise või paluda otsingul abi maaklerilt?

14.11.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri otsimise suurem töö tuleb investoril paratamatult ise ära teha.

See tähendab, et investeerimiseks sobilik vara tuleb portaale läbi kammides leida ise. Maakleritele või teistele abimeestele liialt lootmajäämine enamasti edu ei taga.

Tavapäraselt ei ole kinnisvaraostjad valmis maaklerile maksma maakleritasu selle eest, et maakler talle sobilikud pakkumised välja otsiks ja seetõttu on maaklerid passiivsed pakkumaks kortereid, mida neil momendil müügiportfellis ei ole.

Siiski ei ole mõtet maakleritele radikaalset “ei-d” öelda. Neile tasub sobilike üürikorterite kriteeriumid kirja panna ja neid näiteks meilitsi maakleritele aeg-ajalt meelde tuletada.

Meili saatmine ei maksa investorile suurt midagi. Kui aga maakleril on juhuslikult sobilik pakkumine, siis seda kõrvale jätma ei peaks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Domus Kinnisvara avab Saaremaa esinduse

14.11.2013 Raul Reino

Domus Kinnisvara avab täna Kuressaares uue esinduse, mis hakkab pakkuma kinnisvara täisteenust kogu Saaremaa piirides. Ettevõtte arvult seitsmendas esinduses Eestis hakkab tööle 3 kinnisvaramaaklerit ja hindajat.

Domuse Lääne regiooni juhi Mirje Kallaste sõnul on avatav esindus järjekordne märk ettevõtte kasvust ja usust kinnisvaraturu taastumisse. „Saare maakond on läbi aastate suurte tõmbekeskuste järel silma paistnud ühe suurema tehinguaktiivsusega ja seega Domus Kinnisvara, kui üle-eestilise kinnisvarafirma, jaoks on kohalolek Saaremaal loomulik“ sõnas Mirje Kallaste.

Domus Kinnisvara on seni oma klientide vajadused Saaremaal ära katnud läbi Pärnu esinduse, kuid kasvavad tehingumahud ja klientide suuremad nõudmised tähendasid vajadust luua uus esindus ja olla nii klientidele lähemal.

„Arvestades samuti Domus Kinnisvara aktiivset tegelemist Soome ja Vene klientide suunal ning omakorda nende huvi atraktiivses asukohas kinnisvarade vastu, siis Saaremaa kinnisvaraturg täidab ära selle tühimiku, mis ettevõttel seni puudu oli“ lisas Domus Kinnisvara Lääne regiooni juht.

Ettevõte on seni välismaalastest kliente teenindanud põhiliselt mandril, kuid Saaremaa kinnisvaraturg oma meretaguse asukoha ja eripalgelise loodusega on kindlasti huvipakkuv piirkond nii uut elamiskohta otsivatele välismaalastele, aga ka investoritele.

„Tahame anda omapoolse panuse selleks, et Saare maakonna elanike arv kasvaks, saar oleks tuntud mõnusa elukeskkonna poolest ning kuulus kui üks parimaid puhketurismi paiku Eestis“ sõnas Mirje Kallaste.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nõudlust uute korterite järele vähendavad kõrged hinnad

14.11.2013 LVM Kinnisvara

Ehkki Kuressaare kinnisvaraturg pakub uusi kortereid omajagu, nende suurt ostutungi kõrge hinna tõttu ei ole. ”Nõudlus küll on, ent kuna vanemate korteritega võrreldes on uute hinnaklass ikka tunduvalt kõrgem, avaldab see oma mõju,” ütles LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja Heidi Puppart Kadi raadio uudistele.

Praegu pakub LVM Kinnisvara uusi kortereid Kuressaares kahes majas, üks asub Vallimaa, teine Merikotka tänaval. Vallimaa tänaval tuleb korteri ruutmeetri hinnaks keskmiselt 1000 eurot. Merikotka tänava uues kortermajas algab ruutmeetri hind 1200 eurost.

Ruutmeetri hind kujuneb Pupparti selgitusel ehitushinnast ja ehituseks kasutatud väga kvaliteetsetest materjalidest. Ka on näiteks osas Merikotka korterites sees köögimööbel ja -tehnika.

“Eeliseks uue korteri kõrge ostuhinna juures on aga kindlasti selle väikesed ülalpidamiskulud. Ka on näiteks Merikotka tänava uus kortermaja Kuressaares ainuke, mille katusel toodavad energiat päikesepaneelid,” rääkis Puppart.

Merikotka tänava vastvalminud majas on 14 korterit, valdavalt kahe- ja kolmetoalised, üks ka neljatoaline. Korteritest neli on müüdud, kaks broneeritud.

Vallimaa tänava majja on ehitatud ühe- ja kolmetoalised möbleerimata korterid, millest saadaval on veel seitse.

Selles, et Kuressaares lähiajal veel uusi kortermaju kerkib, LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja väga kindel ei ole. Ettevalmistusi Pupparti teadmisel uute hoonete ehitamiseks küll tehakse, aga ehitushind seab oma piirid ja nii ei julge ta väita, et mõni arendaja peagi kopa maasse lööks.

Ta lisas, et üks kortermaja on valmis saamas Garnisoni ja Torni tänava nurgal, ent milliseks kujuneb sealsete korterite hinnaklass ja millal need müüki tulevad, pole veel teada.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

III kvartalis töötus stabiliseerus

14.11.2013 Statistikaamet

Töötuse määr oli 2013. aasta III kvartalis 8,0%, teatab Statistikaamet. Oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv.

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr muutus III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes minimaalselt (II kvartalis oli see 8,1%), ent möödunud aasta III kvartaliga võrreldes (9,7%) oli töötuse määr oluliselt madalam. Töötute hinnanguline arv oli tänavu III kvartalis 56 000, mis on 12 000 võrra väiksem kui aasta varem.

Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes vähenes ennekõike pikaajaliste (enam kui aasta tööd otsinud) töötute arv. Neid oli tänavu III kvartalis 24 000, mis on aastatagusega võrreldes12 000 võrra vähem. Pikaajalise töötuse määr oli III kvartalis 3,4% ning see langes esmajoones enam kui kaks aastat tööta olnute arvu vähenemise tõttu. Lühiajaliste töötute (alla aasta tööd otsinute) arv püsis stabiilsena, neid oli nii tänavu III kvartalis kui ka aasta varem 32 000. Naiste ja meeste tööpuudus oluliselt ei erinenud.

Vanuserühmade võrdluses vähenes töötus enam noorte ja keskealiste seas. Vanemaealiste seas väheneb töötus vaevalisemalt ning eelmise kvartaliga võrreldes nende töötuse määr isegi pisut kasvas (7,2%-ni). Noorte (15–24-aastaste) töötuse määr oli III kvartalis 14,5%, see on väiksem nii eelmise kvartaliga kui aasta varasemaga võrreldes (siis oli noorte töötuse määr vastavalt 16,1% ja 19,5%). Arvuliselt oli töötuid noori hinnanguliselt 10 000. Et töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 5,9%.

15–74-aastaste tööhõive määr oli III kvartalis 62,6%. Kuigi aastatagusega võrreldes tööhõive määr kasvas (0,7 protsendipunkti), siis eelmise kvartaliga võrreldes veidi langes (0,4 protsendipunkti). Tööga hõivatute hinnanguline arv oli III kvartalis 641 000. Aastases võrdluses panustasid tööhõive kasvu enim kaubanduse, majutuse ja toitlustuse, haldus- ja abitegevuste ning töötleva tööstuse tegevusalad.

Majanduslikult mitteaktiivsete (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) osatähtsus 15–74-aastaste hulgas veidi kasvas ning oli III kvartalis 32%. Mitteaktiivsete hinnanguline arv oli 328 000. Sagedasemad tööturul mitteaktiivsuse põhjused on pensioniiga, õpingud ning terviseprobleemid. Heitunute arv (need, kes on kaotanud lootuse tööd leida) oli III kvartalis hinnanguliselt 6000.

2012. ja 2013. aasta hinnangute arvutamisel on eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks kasutatud Statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 01.01.2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. Tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmed täpsustatakse pärast kahe loenduse vahele jäävate aastate rahvaarvude korrigeerimist ja avaldatakse 2014. aasta I kvartalis.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on enam kui aasta tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 – III kvartal 2013

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Algavad Päästeameti ja Häirekeskuse Tallinna ühishoone ehitustööd

13.11.2013 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS sõlmis konsortsiumiga AS Teede REV-2, TREV-2 Ehituse OÜ ja AS Parmeron 4,4 miljoni euro suuruse lepingu Päästeameti ja Häirekeskuse Tallinna ühishoone rajamiseks. Ehitustegevusega alustatakse novembri lõpus ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2014. aasta sügisel.

Tallinna Lasnamäe linnaossa Osmussaare tee 2 kinnistule ehitatav Päästeameti ja Häirekeskuse hoonekompleks koosneb kesksest 4-korruselisest hoonest, mis on jagatud funktsionaalselt kolmeks osaks – Päästeameti Lasnamäe päästekomando, Häirekeskuse töösaal koos puhke- ja abiruumidega ning administratsiooni osa.

Samuti rajatakse 4-korruseline tuletõrjespordi ja päästetööde harjutustorn vajalike treening- ja turvaelementide ning jooksurajaga.

Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Päästeameti ja Häirekeskuse funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad. Projekti kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärk on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 3512 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 300 inimesele. Hoone on projekteerinud AS Amhold.

Uus hoone ja nüüdisaegne ühine töökeskkond on hädavajalik ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuks, mis on kavandatud 2014. aasta lõpuks.

Üleminek ühele hädaabinumbrile 112 on oluline ja pikemaajaline ümberkorraldus Eesti siseturvalisuse valdkonnas, mille eesmärk on kiirendada abi saamist. Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku järel tuleb nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks helistada numbrile 112.

Voldemar Kolga & Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused 19-11-2013

13.11.2013 Tõnu Toompark

19/11/2013 toimub psühholoog Voldemar Kolga läbiviimisel koolitus “Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused“.

Koolitus keskendub kinnisvara müügiprotsessi peenetele nüanssidele, mis aitavad paremini ja kiiremini tehinguni jõuda nii, et kõik pooled tulemusega rahul on.

Käsitlusele tuleb nii tarbimispsühholoogia, ostuvajaduse teke, kinnisvaramaakleri psühholoogia, maakleri “erootiline kapital“, käitumise teadvustatud ja teadvustamata protsessid, alateadliku otsused ja palju muud.

Koolitus “Kinnisvaramüügipsühholoogilised saladused” on suunatud kõikidele, kes puutuvad kokku kinnisvara müügiprotsessiga.

Koolitus “Kinnisvaramüügi psühholoogilised saladused” toimub 19.11.2013 kell 10:00-17:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!