Statistika: eluruumide ehituslubasid tuleb juurde, kuid defitsiit korteriturul kestab

2012 II kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 734 eluruumi kogupindalaga 92 600 m2. Aastatagusest näitajast on mõlemad arvud protsent-paar suuremad.

Ehitusloa väljastamine aga ei tähenda veel ehitustegevuse reaalset käivitumist. Seetõttu valitseb väljastatud ehituslubade ja valminud eluruumide arvu vahel vaid nõrk seos.

Üksjagu ehituslubasid võetakse täna välja, kuid kas kallite ehitushindade või kehvade finantseerimisvõimaluste tõttu jäävad projektid ootele ega aita täita turul valitsevat uute korterite defitsiiti.

Vähenev pakkumine ja ettevaatlikud kinnisvaraarendusplaanid tähendavad uute korterite ostjatele tõenäoliselt mõningast hinnatõusu.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Väikese energiakuluga maja vähemtuntud küljed

Ehituses on täna kõneaineks ligi nullenergiamajad ehk väga vähe energiat tarbivad hooned, mis suudavad toota enamuse energiast hoone läheduses taastuvatest ressurssidest.

Millele tasub uut tüüpi hoone ehitamisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata?

Teatavasti kulub kogu Euroopas toodetavast energiast 40 % hoonetele. See on üks valdkond, kus energia parem kasutamine annab suurima majandusliku tulemuse. Seepärast on antud välja ka Euroopa Liidu Hoonete Energiatõhususe Direktiiv. Kasutusele on tulemas täiesti uus mõiste – ligi nullenergiahoone. Seoses direktiiviga muutuvad Eestiski rangemaks energiatõhususe miinimumnõuded ning üheksa aasta pärast peavad kõik uued eramajad olema ligi nullenergiahooned.

Kõigile on täiesti selge, et kui maja ja selle elanikud tarbivad vähem energiat, siis sellises majas elamine on soodsam. Energiakulu välja arvutamine on lihtne ja sellest tulenevalt on pole keeruline leida ka võimalik saavutatav sääst mitmesuguste energiahindade muutumise stsenaariumide puhul. Kuid lisaks lihtsale aritmeetikale tuleb väga vähe energiat tarbivate hoonete puhul arvestada ka mõnede mitte kuigi laialt teatud momentidega.

Petlikud tasuvusarvutused

Erialases kirjanduses on palju käsitletud kulu- ja energiatõhususe teemat sõltuvalt erinevatest küttesüsteemidest, maja soojustuse paksusest ja energia hinnast. Selgub, et hetkel kehtivate soodsate hinnamoonutuste ja poliitiliselt (enamushääletusega või koalitsioonileppega) kehtestatud arvutusreeglite tagajärjel võiks hea energiatõhususe saavutada ka elumaja, mille soojustuskiht pole paksem kui 50 mm.

Teisest küljest on mõnede aktiivselt populariseeritavate tarkvara vahendite abil võimalik näidata, et olukord on väga hea alles siis kui seina soojustus on 35 cm ja enam. Tõde on ilmselt kusagil vahepeal, kuid julgen pakkuda piisavaks seinasoojustuse paksuseks elumajal 25 cm, mis tagab u-arvu väärtuseks mitte üle 0,15 W/m²K.

Ehitamise eripärad

Vanaaegne palkmaja oli hästi töötav konstruktsioon – isegi kui seintesse tekkis niiskust, kuivas see talvel kütmisega välja. Veeauru liikumise suund seinas on ikka sooja poolt külma poole ja mida suurem temperatuuride vahe seina paksuse ühiku kohta, seda kiirem see liikumine on. Traditsioonilise palkmaja seinte paksus vastab oma isolatsiooni omadustelt umbes 5-10 cm soojustusmaterjalile.

Praegusel ajal kasutame isegi kuni 40 cm paksuseid ülisoojustatud seinu. Mitmesugustest lisatingimustes tulenevalt võib nendes seintes niiskuse liikumine hoopis puududa. See tähendab, et kui juhuslikult mõne äparduse käigus või ka ehitamise ajal satub seinakonstruktsiooni vett, võib selle välja kuivamine sealt võtta aega teadmata kaua. See-eest on seina sees soe ja potentsiaal hallituse tekkimiseks on olemas ja kõrge.

Siit tulenevalt – väga kõrge soojapidavusega hoonet tuleb ehitada erilise hoolega. Piltlikult öeldes tuleks enne ehitada valmis katus ja siis täiesti kuivades tingimustes sinna seinad alla.
Loomulikult on selles kontekstis väga suur tähtsus aurutõkkel, mis pidurdab õhus lahustunud veeauru imbumist seinakonstruktsiooni, kus see hakkab jahedamate välimiste kihtidega kokku puutudes kondenseeruma.

Ventilatsioonist

Pideval, tõhusal ja ilma aukudeta aurutõkkel on ka teine, peaaegu sama oluline ülesanne – hoida maja õhutihe.

Olen näinud hiljutise buumi ajal ehitatud korterelamut, mille siseõhk vastab kõikidele vajalikele nõuetele, aga kus puudub ventilatsiooni soojatagastus. Maja kütteenergiast 70 % kulub ventilatsioonile ja infiltratsioonile. Niisuguse tohutult raiskava olukorra vältimiseks tulebki kasutada kontrollitud soojatagastusega ventilatsiooni. Ja selleks, et see omakorda oleks nii tõhus kui loodetud ja soovitud, peab maja olema väga õhutihe – selle tagab tehniliselt hästi läbi mõeldud ja vastutustundlikult ehitatud aurutõke.

Soojatagastusega ventilatsioon töötab põhimõttel, et maja sees tekkiv soojus võetakse heitõhust tallele ja tagastatakse sisse puhutavasse õhku. See muidugi ei tähenda, et küttest võiks niisama lihtsalt loobuda. Kui kedagi kodus pole ja majas lihtsalt soojust ei teki, peab seda tekitama korralik, piisava võimsusega küttesüsteem.

Tõhusa ventilatsiooni juurde kuulub ka tõhus hooldus. Filtrid tuleb vahetada ja kanalid puhastada vastavalt vajadusele aga soovitavalt vähemasti kaks korda aastas. Hea oleks, kui sellise maja omanik ka ise mõnikord ventilatsioonikanalitesse pilgu heidaks enne puhastamist – siis saab selle tegevuse vajadus kohe selgeks. Nimelt kipub ventilatsioonikanalitesse kogunema tolmu.

Kui tolmule lisandun ka parasjagu niiskust, tekib soodne olukord „elu“ tekkimiseks. Piisab kui tuletada meelde sellist vastikut haigust nagu legionelloos, mille levikut läänemaailmas seostatakse just hooldamata ventilatsioonisüsteemidega.

Niisiis – madal energiakulu!

Traditsiooniliselt ehk “business as usual” viisil ehitatud elumajade energia tarbimise jaotus on siiani olnud umbes selline, et 10% kulub ehitamisele, 10% kulub remondile ja lammutamisele ning ülejäänud ligi 80% on küte, vee soojendamine, hoone eesmärgi päraselt tarbitud elekter ja muu sarnane.

Kui hoone kavandada ja ehitada selliselt, et kütte- ja muud jooksvad nn. kommunaalkulud on minimeeritud, siis muutub nende osade omavaheline suhe silmatorkavalt. Eelnevalt kirjeldatud kolm komponenti on sel juhul omavahel ligikaudu võrdsed. See omakorda tähendab, et edaspidi on energiatarbe vähendamisel sama suur osa nii ehitamisel, ülalpidamiskuludel kui ka otsesel tarbimisel.

Sellist energiat, mis on kulutatud ehitusmaterjalide tootmiseks, transpordiks ja ehitamiseks nimetatakse asjastunud energiaks või halliks energiaks (inglise keeles: embodied energy, grey energy) ja selle tarbimise vähendamise vajadust alles hakatakse teadvustama.

Üks näide selle kohta. Oletame, et keskmise 120 m² puitmaja soojustamiseks kulub 75 m³ soojaisolatsioonimaterjali. Kui selleks kasutada EPS-i, siis selles materjalihulgas sisalduv “halli energia” kogus on ca 60 000 MJ. Kui aga kasutada tselluvilla, siis on selles sisalduva energia kogus vaid 6 000 MJ. Nendes kahes materjalis kehastunud energia vahega saame sedasama maja kütta mitu aastat! Õnneks on Eestil vähemasti seda materjali omast käest võtta.

Ka põhikonstruktsiooni materjalide puhul võib asjastunud energia vahe osutuda päris suureks. Näiteks on ehituspuidus halli energiat 0,3 MJ/kg aga tellises 0,8 kuni 1,2 MJ/kg.

Pisut meist endist

Mitmel pool maailmas on läbi viidud uurimusi tarbimisharjumustest väikese energiakuluga elumajades. Erinevate uurimuste tulemustel erineb täiesti identsetes majades elavate leibkondade energiakasutus 3 kuni 5 korda – korda, mitte protsenti!

Järeldusena sellele on laialt avaldatud arvamust, et lihtsalt vähe tarbivate majade ehitamisest üksi kaugeltki ei piisa – vaja on õppida neid ka sihipäraselt kasutama!

Eriti kehtib see kõiksuguste taastuvenergiat kasutavate süsteemide kohta. Mistahes kõrgtehnoloogilist toodet, mida madalenergia maja kahtlemata on, saab ja tuleb kasutada sihipäraselt.

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

Tark maakler teeb rohkem tehinguid

Kinnisvarakool: kinnisvaramaaklerHea võimalus tarkusi ammutada, mis aitavad maakleril rohkem kinnisvaratehinguid teha, on oktoobrikuine Kinnisvara täiendkoolitus.

Registreeru kohe 18.10.-26.10.2012 toimuvale kinnisvara täiendkoolitusele, mis on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks.

Koolitusel läbime kõik olulise, mis on vajalik aktiivse ja eduka kinnisvaraaalase karjääri aluseks.

Kinnisvara täiendkoolitus sobib väga hästi ka maakleri kutseeksami ettevalmistuseks.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

Milline on hea kinnisvaramaakler?

Hea maakler oskab suhelda, oskab kuulata, väljendab ennast selgelt. Ta peab olema enesekindel ning rääkima kliendile kinnisvarale omastest müüginüanssidest ja loomulikult tundma turgu.

Ta oskab müüki alustades anda nõu, kuidas omanik ise saaks müügiedule kaasa aidata, tehes näiteks värviparandusi, pisiremonti, istutades mõni potilill. Hea maakler teab, et oluline roll koduostu juures on emotsioonidel ning konkreetses korteris või majas tekkival tundel ja meeleolul. Häid emotsioone ja meeleolu aitavad luua laitmatus korras kodu, värske kohvilõhn, meeldiv muusika – need on mõned lihtsad nipid, mis ei too endaga kaasa kulutusi, kuid õigesti rakendades aitavad potentsiaalses ostuhuvilise tekitada kodutunnet.

Maakleril võiks olla põhiteadmised ka sisekujundusest, et vajadusel ostjatele head nõu anda.

Oskuslik kinnisvaramaakler teab, kuidas teha reklaami õigele sihtgrupile ning seeläbi leida inimene, kellele Sinu kodu võiks sobida. Ka oskab maakler anda nõu kinnisvaraalaste investeeringute osas.

Väga oluline on, et maakler teeks oma tööd täiskohaga, mitte lisategevuse või hobina. Vaid sellisel juhul on maakleri fookus õiges kohas ning saavutatakse parim võimali tulemus.

Heal maakleril on kliendiportfell, kellega hoitakse aktiivselt ühendust ning tehakse suunatud pakkumisi kohe, kui mõni uus objekt on müüki tulnud.

Hea maakler teeb Sinu kodust ilusad pildid ja koostab atraktiivse ning põhjaliku müügikuulutuse. Ta reklaamib Sinu kinnisvara hästi ning piisavalt palju, et tekitada ostuhuvilistes võimalikult suur huvi.

Kui tehing on tehtud, ei unusta hea maakler helistada või kirjutada, et veenduda, kas jäite tehtud töö ja tehinguga rahule. Sellisel tasandil hoolimine on suurepärane märk sellest, et  Sinu maakler teeb alati ja kõik selleks, et oleksid rahul tema tööga ja valmis tegema ka tulevikus koostööd.

Omadused mis on heal maakleril:

  • aus ja usaldusväärne
  • ennast kehtestav
  • suurepärane läbirääkija
  • kättesaadav nii e-maili kui ka telefoni teel
  • hea suhtleja
  • sõbralik
  • viisakas
  • analüütiline
  • vaatamata asjaoludele suudab alati säilitada huumorimeele

Kõige sagedasem halb omadus, mis maakleritel esineb, on passiivsus.

Kinnisvaramaakler on vastutav selle eest, et iga potentsiaalne koduostja saaks esimesel võimalusel Sinu koduga tutvuda. Kui ta mingil põhjusel ei saa seda lähemate päevade jooksul korraldada, siis tuleb tal leida asendaja, kes huvilisele tulevast kodu tutvustab.

Objekti tutvustades on maakleri kohus vastata ostja küsimustele ja juhtida läbirääkimiste protsessi, mitte olla passiivne pealtkuulaja. Müüdava objektiga peab maakler väga hästi kursis olema. Vahel tuleb ette küsimusi, millele vastust ei tea. Hea maakler hangib vajadusel lisainfot omanikult, ühistult, majahaldurilt ning vastab ka esmakohtumisel vastuseta jäänud küsimustele.

Hea maakler annab kliendile pidevalt tagasisidet, isegi siis, kui ei ole olnud reaalseid ostuhuvilisi. See näitab seda, et ta tegeleb Sinu kinnisvaraga aktiivselt ja on alati Sinu jaoks olemas. Kui Sinu kinnisvaramaakler on nõus iga Sinu seisukohaga, siis see võib olla märk sellest, et maakleri eesmärk on Sulle iga hinna eest meeldida, kuid seetõttu ei pruugi ta anda objektiivset infot. Mõistlik on palgata keegi, kes teeb oma tööd pühendunult, annab Sulle objektiivset turuinfot ja esindab Sinu huve kinnisvaraturul.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Pro Kapital kavandab trammiühendust uue kaubanduskeskuseni

Kinnisvaraarendaja Pro Kapital Grupp alustas trammiliini nr 4 rekonstrueerimisprojekti lisa koostamist, mis võimaldab luua trammiühenduse Majaka tänavalt Peterburi teele rajatava kaubanduskeskuseni.

Trammiühenduse tehnilise projekti koostamiseks lõi Pro Kapital käed projekteerimisbürooga K-Projekt.

Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor ütles, et trammiühenduse loomine on osa plaanist rajada kaubanduskeskusega samale kinnistule tulevikus ühistranspordikeskus koos kavandatava Rail Baltica reisiterminaliga. Remmelkoor lisas, et trammiühendus on esimene samm selles suunas, et luua tulevikus otseühendus ka Tallinna Lennujaamaga.

Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles, et linn näeb uue keskuse suunalise trammiühenduse kavandamist perspektiivikana, kuna see võimaldaks tunduvalt paindlikumalt korraldada trammiliiklust – seda nii reisijate voogudest lähtuvalt kui ka tulevikuvisioone arvestavalt. „Meil on hea meel, et Pro Kapital on alustanud trammitee esimese osa tehnilise projekti koostamisega. Hästi läbimõeldud ja toimiv transpordikorraldus on meie kõigi huvides ning töö selles suunas käib,“ sõnas Harjo.

Pro Kapitalile kuuluv aktsiaselts Tallinna Moekombinaat rajab Peterburi, Tartu, Järvevana ja Suur-Sõjamäe teede ristumiskohta 131 000 m 2 üldpinnaga kaubanduskeskuse. Rajatava kaubanduskeskuse ankurrentnik on Selver, kelle hüpermarket hakkab paiknema ligi 6000 m 2. Kokku tuleb rajatavasse keskusse 55 000 m 2 üüritavat pinda.

Üüriäri KKK: Kas üüriraha küsida üürnikult sularahas või ülekandega?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele kahjustusi tekitamata.

Ülekandega raha tasumine on aga rohkem tänase päeva norm. See on ka märksa lihtsam ning odavam.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei soovita üüritulu deklareerimata jätta.

Maksude mittetasumine võib väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvaraseminar “Mis saab edasi?”

EKFL ja BIG PankEesti Kinnisvarafirmade Liit ja BIGBANK kutsuvad kõiki 16. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“.

Seminari „Mis saab edasi?“ avab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel, päeva modereerivad EKFL’i juhatuse esimees Peep Sooman ja tegevdirektor Tõnis Rüütel ning esinevad Mart Saa, Ingo Põder, Endrik Mänd, Argo Karuse ja Tuuli Põldma.

Ain Kivisaare juhtimisel toimub diskussioonpaneel teemadel „Mis saab edasi ehk Eesti kinnisvaraturg aastal 2020?“ ja „Kuidas kinnisvarainvesteering kaitseb euro kokkukukkumise eest?“, milles avaldavad mõtteid asjatundjad Viljar Arakas, Hannes Kuhlbach, Kalev Roosiväli, Ero Viik ja Tõnu Toompark.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 12. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 641 1516.

Seminari kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja BIGBANK

Vanalinna korteritehingute analüüs

Käesoleval aastal on jälle kuulda, kuidas Tallinnas korterite tehingute arv ja hinnad kasvavad ning teevad viimaste aastate rekordeid. Vaadates Maa-ameti statistikat, siis Tallinnas tervikuna ongi nii, kuid vaadata tuleks ka tehingute struktuuri, linnaosasid ja asumeid eraldi.

Võiks arvata, et praeguses ebakindlas majandussituatsioonis püütakse investeerida eelkõige Vanalinna korteritesse, kuid statistika seda hetkel ei kinnita.

Vanalinna korterite turul oli III kvartal üks kehvemaid. Toimus ainult 14 tehingut, lisaks 8 korteriga plokktehing Kinga tänaval. Eelmise aasta III kvartalis toimus samal ajal 35 tehingut ja käesoleva aasta II kvartalis 23 tehingut. Huvitav on märkida, et eelmise aasta septembris oli Vanalinnas 16 tehingut, siis tänavu ainult 3.

Kesklinnas tervikuna on käeoleval aastal kvartalite lõikes tehingute arv tõusnud, kuid pinnaühiku hind oli Maa-ameti andmetel III kvartalis 4% madalam kui II kvartalis ja 2% madalam kui eelmise aasta III kvartalis.

Samas on müügipakkumiste arv tõusutrendis. Kui kinnisvarabuumi ajal oli vanalinnas 30-50 korterite müügipakkumist, siis tänaseks on neid ca 200. Lisaks on turule toonud mitmeid ühtse tervikuna arendatavaid kinnisvaraprojekte, tähtsamad neist nn Pärli ja Raudtee maja Pikal tn ning endine nn KGB maja Pagari tn tänaval.

Üks pakkumiste kasvu põhjus on ka euro kasutusevõtt kuna paljud potentsiaalsed müüjad ootasid üle Eesti kinnisvara hinnatõusu ja rikaste klientide saabumist välismaalt, kuid reaalsus on midagi muud. Välismaalaste osakaal Vanalinna korteriturul on püsinud suhtelisel stabiilne.

Enamik müügipakkumisi on täna hinnavahemikus 2 700-3 800 €/m², kuid enamik tehinguid toimub hinnavahemikus 2 400-3 000 €/m² (100 000-350 000 €). Kõige kallima teadaoleva müügipakkumise hind ulatub 1 690 000 €.

Hinnaga üle 500 000 € on üle 20 müügipakkumise, kuid tehingud hinnavahemikus 500 000-1 000 000 € on pigem erandlikud. Kapitaalremonti vajavate korterite hinnavahemik on tavaliselt 1 500-2 000 €/m² sõltuvalt täpsemast.

Vanalinna keskmisest suuremate (üle 100 m²) ja eksklusiivse viimistlusega korterite müügiperiood võib praeguse turusituatsioonis ulatuda kuni 2 aastani. Samas on turul objekte, mille omanikud ei ole nõus hinda langetama ja nende müügiperioodid on prognoosimatud.

Ostjate poolt vaadates on enim hinnatud põhjalikult renoveeritud hea juurdepääsuga elamute avarate vaadetega asjatundlikult renoveeritud korterid, kus on maksimaalselt säilitatud ajaloolisi detaile ja mille juurde kuulub kindel parkimiskoht.

Nn euroremondiga korteritele võib huvi täiesti puududa vaatamata näiliselt soodsale hinnale. Järjest enam on hinda läinud korterite erilisus, avarad vaated ja säilinud ajaloolised detailid. Järjest enam tähtsustatakse elamu üldist seisukorda ja korteriühistu tegevust.

Eraldi klassi moodustavad väga piiratud pakkumiste hulgaga Toompeal asuvad avarate vaadetega korterid.

Lisaks müügipakkumiste arvu kasvule on käesoleval aastal ka Vanalinna korterite üüripakkumiste arv tõusutrendis.

Tehingute arvu vähenemise põhjusteks on kindlasti Euroopa võlakriisist tulenev ebakindlus ja välismaalaste puhul üldise elukalliduse tõusu tõttu atraktiivsus kadumine.

Kuigi Vanalinna korteriturg näitab praeguse info kohaselt jahtumise märke, ei ole teada, millal jõutakse mitmete uutes arendustes broneeritud korteritega asjaõiguslepingute sõlmimiseni ning tehingute statistika võib juba järgmine kvartal oluliselt muutuda.

Rain Rätt
Analüütik
Ober-Hausi Kinnisvara

Eestisse kolivad ettevõtted tõstavad büroode üürihindu

1PartnerBüroode üürihinnad on lähema aasta perspektiivis tõusmas 10-15%. Selle hinnatõusu toovad siia pigem Soomest ja Skandinaaviast Eestisse kolivad välisettevõtted, analüüsib kontoripindade turgu 1Partner Kinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

„Tänane büroode üürihindade ja ehitushindade suhe ei ole päris proportsioonis. Pigem võib öelda, et üürihind on ehitushinnaga võrreldes madal. Seetõttu uusi büroohooneid praktiliselt ei kerki, mida vabal turul väljaüürida tahetaks. Vähene uute pindade pakkumine viib vakantsuse alla ja seeläbi tõstab üürihinda,“ analüüsib Hallist loogilist põhjuste-tagajärgede rada.

Aastaga tõusevad büroode üürihinnad 10-15%, kuid üksikute hoonete puhul pole imekspandav ka hinnatõus 20%, on Hallisti arvamus.

Eesti kohalike ettevõtete käibe- ja kasuminumbrid ei ole viimaste aastate jooksul kasvanund ja siinsed ettevõtjad ei ole valmis kõrgemat üüri maksma. Nii tekitavad hinnatõusu ettevõtete kontorid, mis kolivad üle mere Eestisse Soomest ja Skandinaaviamaadest.

„Soodsate asjaolude kokkulangemisel pole sugugi välistatud, et mõne idapoolse finantsasutuse laienemisplaanid hõlmavad Eestit ja seegi laiendab kontorite turu nõudlust,“ lisas Hallist.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Eestis pakutakse müügiks 1416 äripinda

Portaali KV.EE andmetele tuginedes oli Eestis 2012. a. septembris pakkumisel 1416 äripindaehk aastatagusest septembrist 10% võrra vähem.

Äripindade pakkumine on suurenenud ainult Lääne-Virumaal (10%) ja Tartumaal (30%). Kõikides teistes maakondades on äripindade müügipakkumisi vähemaks jäänud.

Kõige enam on äripindademüügipakkumiste arv kahanenud Ida-Virumaal (29%) ja Raplamaal (27%).

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind on portaalis KV.EE aastataguselt 605 €/m² tasemelt tõusnud tänavuse sügise alguseks 665 €/m² peale. Aastaseks hinnatõusuks teeb see 10%.

Pisut enam ehk 12% on kasvanud äripindade müügipakkumiste hind Harjumaal, kus see on jõudnud tasemeni 766 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 09/2011 09/2012 Muutus, % 09/2011 09/2012 Muutus, %
Eesti 1 567 1 416 -10% 605,1 665,1 10%
Harjumaa 1 093 1 000 -9% 684,3 766,1 12%
Ida-Virumaa 94 67 -29% 279,6 223,8 -20%
Jõgevamaa NA 241,0 NA
Järvamaa 13 NA 226,0 NA
Läänemaa 14 14 0% 532,0 561,0 5%
Lääne-Virumaa 31 34 10% 479,0 434,0 -9%
Pärnumaa 103 92 -11% 631,0 668,0 6%
Raplamaa 22 16 -27% 214,0 214,0 0%
Saaremaa 17 NA 387,0 342,0 -12%
Tartumaa 67 87 30% 655,1 504,9 -23%
Valgamaa 26 24 -8% 180,0 141,0 -22%
Viljandimaa 67 65 -3% 275,0 341,0 24%
Võrumaa 20 17 -15% 273,0 225,0 -18%

Äripindade müügipakkumiste arvu muutus Eestis portaalis KV.EE

Riigi Kinnisvara AS ütles Tallinna Transpordikooli peahoone ehitajale lepingu üles

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lõpetas täna, 2. oktoobril Haridus- ja Teadusministeeriumi volitusel Tallinna Transpordikooli peahoone rekonstrueerimistööde töövõtulepingu konsortsiumiga OÜ Elinord Ehitus ja Facio Ehituse OÜ seoses lepingu tingimuste olulise rikkumisega.

Ehituslepingu täitmise käigus selgus, et töövõtja ei suuda järgida ei ajagraafikus ega ehituslepingus sätestatud tähtaegu ning tänase päeva seisuga on ehitaja mahajäämus ajagraafikust erinevate tööde lõikes üle kahe kuu ning mahajäämus süveneb.

„Oleme korduvalt pöördunud töövõtja poole ja juhtinud nende tähelepanu olulisele mahajäämusele ehituslepingus sätestatud tähtaegadest, mis seab ohtu koolihoone tähtaegse valmimise, „ ütles RKAS-i ehitusjuhtimisosakonna juhataja Igor Gerasenkov. „Andsime ehitajale mitmeid võimalusi tööde teostamisel tekkinud mahajäämuse likvideerimiseks, kuid paraku ei rakendanud ehitaja mahajäämuse kõrvaldamiseks asjakohaseid meetmeid, mistõttu olime sunnitud lepingu lõpetama,“ lisas Gerasenkov.

OÜ Elinord Ehitus ja Facio Ehituse OÜ ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmisid 23. aprillil 2012 ehitustööde töövõtulepingu Tallinna Transpordikooli peahoone ehitustöödeks summas 961 963,20 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitustööd pidid esialgse ajakava kohaselt lõppema käesoleva aasta 24. septembriks.

Haridus- ja Teadusministeerium on volitanud RKASi esindama ministeeriumi kõigis lepingulistes toimingutes Tallinna Transpordikooli peahoone rekonstrueerimistööde korraldamisel. Ehitustööde lõpuni viimiseks kuulutatakse välja uus riigihange.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 09/2012

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara koostatud kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaate saab alla laadida klikkides siin samas tekstil.

Statistika: valmivate eluruumide arv hakkab vähenema

2012 II kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 379 eluruumi. Aastatagusega võrreldes vähenes kasutusloa saanud eluruumide arv 3%.

Kasutusloa saanud eluruumide pindala siiski kasvas 16% võrra. 2012 II kvartalis kasutusloa saanud eluruumide pidala oli 58 900 m2.

Seekordsed kasutusloa saanud eluruumid olid tavapärasest märksa suuremad. 2012 II kvartalis kasutusloa saanud eluruumi keskmine suurus oli 155 m2. Kvartal varem oli see vaid 94 m2.

Lähima paari kvartali jooksul võib prognoosida valmivate eluruumide arvu kokkutõmbumist. Seda põhjusel, et alustatavaid elamispindade arendusprojekte on eelkõige kalli ehitushinna tõttu käesoleval aastal olnud eelmisest märksa vähem.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tallinna Tehnikaülikool ja Riigi Kinnisvara AS ehitavad koos null-energia maja

TTÜ ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) allkirjastasid kaks lepingut, mis tähendab koostöö jätkamist energiatõhusate hoonete alal.

Esimese lepingu raames analüüsitakse, millised on maailmas enimkasutatud hoonete kvaliteedi hindamise standardid ning antakse soovitusi Eestis kõige paremini sobivate standardite kasutamiseks.

Teine leping hõlmab ülevaateid taastuvenergia ressurssidest, uudsetest ja olemasolevatest elektrit- ja soojusenergiat tootvatest taastuvenergia lahendustest ning energiasalvestuslahendustest linnatingimustes paiknevatel büroohoonetel.

TTÜ Tea Varrak: „TTÜ-l on hea meel osaleda nii huvitavas koostöös nagu käesolev energiaalane uuring RKASi ja meie ülikooli vahel. Läbi selliste projektide saame oma teadmistega ja RKASi toetusega luua midagi kasulikku kogu Eestile.“

„Üha kallineva energiaressursi valguses on sellele tulevikust tehtavate kulutuste jätkusuutlikul tasemel hoidmiseks uute tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt ehituses möödapääsmatu,“ selgitas RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit ettevõtte strateegilist huvi energiasäästule suunatud teadus- ja arendustöö vastu. “Alates 2020. aastast peavad kõik Euroopa Liidus kerkivad hooned olema nn liginullenergia majad,“ lisas Saarniit, viidates teema akuutsusele.

TAUST
Käesoleva aasta 13. jaanuaril allkirjastasid TTÜ ja RKAS lepingud, millega alustati koostööd taastuvenergia kasutusvõimaluste analüüsimiseks ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriumite väljatöötamiseks.

Üürisektor on jõudsalt laienemas

Hiljutine kinnisvarakriis, tänane ootusärev majandusolukord ja noorte inimeste mõttemaailma muutused tähendavad, et üürisektor on tulevikus kindlasti laienemas. Nii võime oodata, et tänane elamufondist 15% suuruseks hinnatud üürisektor on aastate jooksul kasvamas 20-25 protsendini.

Veel 7-10 aastat tagasi hinnati kinnisvara ja eluaset lollikindlaks investeeringuks, mille väärtus saab ajas ainult kasvada. Igikestev kasvu- ja hinnatõusuootus põhines lähimineviku praktikal. Kollaste kaartide eest erastati korterid justkui tasuta. Selliselt hinnatasemelt tõusis kinnisvara väärtus tõepoolest jõudsalt näidates ainult hetkeks mõningast seisakut 1990-ndate lõpus.

2007. aastal alanud elamispindad hinnalangus tõi uue tõdemuse – ka kinnisvara väärtus võib kahaneda ja seda mitte paari tühise protsendi võrra, vaid lausa kordades. Elamispindade hinnad kukkusidki 2009. aasta keskpaigaks tipphindadega võrrelduna kaks korda.

Täna on inimestel veel lähiminevik meeles ja kinnisvara kui investeeringu turvalisus on küsimärgi alla seatud. See on põhjus, miks kinnisvara ostuvalmidus on vähenenud, kuigi ehk ratsionaalsed argumendid räägiksid kinnisvara ostmise poolt.

Teine põhjendus üürisektori laienemiseks on uue generatsiooni hoiakute muutus. Noortel on vabadus minna õppima või tööle kuhuiganes maailmas. Seetõttu ei soovi noored end kodumaaga liiga siduda, mida kinnisvara ostmine vägisi teeks.

Omaette põhjus, miks noored kinnisvara osta ei taha seisneb selles, et täna on neil puuduva omafinantseeringu ja kõrge tööpuuduse tõttu kinnisvaraturule märksa raksem siseneda kui näiteks 2004. aastal vahetult enne kinnisvarabuumi suuri hinnahüppeid.

Tööpuuduse kõrge näitaja ja kriisiaastate jooksul ärasöödud säästud on ka vanema põlvkonna puhul takistus, mis ei luba neil kinnisvaraturule ostjana siseneda. Kui aga eluaset on vaja, siis jääb parimaks alternatiiviks eluruumi üürimine.

Kolmas tegur üürisektori laienemiseks on üürileandjate kvaliteedi paranemine. Elamispindade turul on mitmeid ja mitmeid väikeinvestoreid, kes tahavad ja suudavad anda eluruume üürile pakkudes kvaliteetset ja usaldusväärset pikaajalist teenust.

Taoline üürisuhte turvalisuse kasv muudab üürisuhte ka üürnikule kindlamaks ja see lükkab omakorda edasi vajaduse endale oma isiklikku eluaset soetada.

Eeltoodud teguritele tuginedes võib julgelt eeldada, et elamispindade üürisektor on lähiaastatel jõudsalt laienemas.

Kinnisvarakriis on näidanud, et kinnisvara ei pruugi olla igavene rahamasin. Inimeste mõttemaailm elamispinna omamise vajaduse osas on kas majandusoludest või väärtuste muutusest tingituna teisenemas. Samuti on üürileandjate pool arenemas ja pakkumas järjest kvaliteetsemat ja usaldusväärsemat üüriteenust.

Nii võib prognoosida, et kui täna on Tallinna elamufondist üüripindasid 15%, siis kümnekonna aasta pärast oleme liikunud märksa lähemale 25 protsendile ehk näitajale, mis võiks meil täna eesmärgiks olla.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige