Uus Maa Kinnisvarabürool 20 aastat aktiivset tegevust Eesti kinnisvaraturul

22. mai 2012 täitus Uus Maa Kinnisvarabürool 20 aastat aktiivset tegevust Eesti kinnisvaraturul ning seoses juubeliaastaga avalikustas Uus Maa Kinnisvarabüroo 17. Septembril uue kodulehekülje. Uue kodulehekülje suurim fookus on kasutajasõbralikkus. Eesmärgiks oli luua keskkond, kus otsitav on loogiliselt ja hõlpsasti leitav ning kogu info on mugavalt kahe kliki kaugusel.

Olulisemaks uuenduseks saab pidada seda, et  nüüd on  kodulehe külastajal võimalus valida kohe avalehel viibides huvi pakkuv piirkond ning sinna siseneda. Sama valik on olemas ka pakkumiste leheküljelt. Et olla klientidele lähemal ja kättesaadavam on avalehel maakleri kontaktid, kes vastab huviliste kinnisvaraalastele küsimustele ka peale büroo sulgemisaega ning nädalavahetustel märgitud kellaaegadel.

Uus Koduleht tuli avalikkuse ette käesoleval nädalal ning see on jätkuks aasta alguses valminud uuele korporatiivsele identiteedile, mille aitas luua Ministry of Media.

“Soovisime luua kinnisvarakeskkonna, kus klient ei pea mõistatama, millise menüü alt mida otsima peaks. Kui klient ei leia otsitut lihtsalt üles, lahkub ta lehelt ja kaotame väärtusliku kontakti. Nüüd on kõik lihtne ja loogiline. Sisu osas me kärpeid teinud ei ole – kõik oluline on alles; see on nüüd lihtsalt paremini leitav,” ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo turundusjuht Kaie Kass Agcay. “Paari päevaga oleme saanud juba palju positiivset tagasisidet, mis näitab, et oleme õigel teel. Soovime igati olla oma slogani – Meid kliendid soovitavad – tasemel.”

Uus Maa Kinnisvarabüroo kodulehte külastab päevas kuni 2000 kinnisvarahuvilist. 19. augustist 18. septembrini on www.uusmaa.ee leheküljel üle 23 000 unikaalset külastust.

Uus Maa Kinnisvarabüroo on üks Eesti juhtivaid kinnisvaraettevõtteid, kus töötab tänaseks enam kui 120 kinnisvaraspetsialisti. Uus Maa on kahel korral (2009, 2010) valitud parimaks kinnisvara konsultatsiooni ja nõustamisfirmaks Eestis tunnustatud ajakirja EUROMONEY poolt. Uus Maa Kinnisvarabüroo kuulub ainukese Eesti kinnisvaraettevõttena ülemaailmse kinnisvaravaldkonna nimesid ja ühinguid ühendava organisatsiooni FIABCI liikmete hulka.

Uus Maa Kinnisvarabüroo sidusteenuste hulka kuuluvad peale nii elukondliku kui ka ärikinnisvara vahendusteenuse ka kinnisvara hindamine, kolimisteenus, ehitus ja remont, energiamärgise väljastamine, ehituse konsultatsioonid ning Uus Maa Invest ostab klientidelt soodsa hinnaga kinnisvara.

Uus Maa kinnisvarabüroos töötab suurim arv Eesti Aasta Maakleriks valitud kinnisvaraspetsialiste ning ettevõtte meeskond on pühendunud professionaalset teenust hindavate klientide ootuste ületamisele.

Pressiteade: Milline on 2012. aasta parim betoonehitis? Algab konkurss „Aasta betoonehitis 2012“

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad täna välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012”.

„Kuigi ehituses on veel keerulised ajad, valmib ka käesoleval aastal hulgaliselt ehitisi, mis võivad edukalt meie võistlusel konkureerida,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Betooni kasutusvaldkonnad
on tänapäeva ehituses väga laialdased. Loodame, et algav konkurss toob välja uued ja huvitavad lähenemised betoonile kui hästi vormitavale kodumaisele ehitusmaterjalile,” lisas Leosk.

Konkursiga soovitakse kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet.

„Betoonehitise konkursi eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid laiemalt,“ sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk. „Konkursile võib esitada ehitisi – hooneid ja
rajatisi – mis antakse tellijale üle 2012. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud. Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi,“ täiendas Kokk.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2012. a. Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel Betoonipäeval 2013. aasta märtsis.

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kaksteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

2011. a. Betoonehitiseks tunnistati heliskulptuur Cromatico. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne. Konstruktori auhind – Andrei Kervališvili, Nordecon Betoon OÜ, ehitaja auhind – Nordecon Betoon OÜ, betooni tarnija auhind – HC Betoon AS.

2010. a. Betoonehitiseks tunnistati eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.
2009. a. Betoonehitiseks tunnistati Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.
2008. a. Betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.
2007. a. Betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.
2006. a. Betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.
2005. a. Betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.
2004. a. Betoonehitis – Ülemiste Hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.
2003. a. Betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel.
2002. a. Betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.
2001. a. Betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.
2000. a. Betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 48 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 62 ettevõtet.

Avati Niine 11 loomehoone

Tallinna Kalamaja asumis avati aadressil Niine 11 loomehoone. Loomemajanduse valdkonna ettevõtetele suunatud hoone arendaja on Itaalia päritolu Colonna Capital. Investeeringu suurus on 6,5 miljonit eurot.

1923 aastal valminud suursuguse arhitektuuriga Niine 11 on olnud rahatrükikoda ja nõukogude ajal Suva suka- ja sokivabriku kontorihoone. Colonna võttis hoone renoveerimise üle 2011 aasta kevadel ja tänaseks on 7600 m2 rendipinda valmis, pool sellest rentinud ka juba leidnud.

Niine 11 renoveerimise arhitektid on büroost Allianss arhitektid OÜ,Tarmo Teedumäe, Toomas Tammis, Inga Rukas, Paco Ulman. Sisekujunduse lõi Paco Ulman.

Loomehoone eripäraks on ebatraditsioonilise kujuga väga kõrgete lagedega ruumid: lagede kõrgus on 3,6 m, viimastel korrustel kuni 4,5 m. Rendipindade suurused on 80, 150, 180, 300, 500 700 ruutmeetrised kuni 1500 ruutmeetrise ühendatud pinnani. Ruutmeetri rendihind on 6,5 eurost kuni 9 euroni. Parkimine suletud hoovis kuni 130 autole.

„Meile meeldib, et tegemist on ajalooga hoonega ja majal on rentnike kommuuni näol tegemist omanäolise keskkonnaga. Arenduslikust küljest meeldivad hoone kõrged laed ja suured aknad, mis võimaldavad igal pool hoones valgustada tube loomuliku valgusega,“ kommenteeris välisomanike esindaja Roberto de Silvestri Niine 11 projekti.

„Colonna Capital otsib aktiivselt uusi investeerimisvõimalusi. Eelistame juba olemasolevate rentnikega büroomaju Tallinnas, kuid kui turg peaks paranema siis hakkame kindlasti rohkem huvi tundma ka arendusprojektide vastu,“ lisas Colonna Capitali üks investoreid Cesare Gagliardoni, kes osales hoone avamisel.

Niine 11 hoones on loomelinnakut arendatud mitu aastat. Nüüd on see valmis ning ootab uusi rentnikke. Juba tegutsevad massiivsete kiviseinte, kõrgete lagede ja suurte akendega hoones
eri loomevaldkondade esindajad: fotograafid, arhitektid, disainerid, klaasikunstnikud, filmitegijad ja sulesepad. Niine 11 üks tuntumaid asunikke on Nukufilm.

Statistika: mitteeluruumide kasutuslubade arv suureneb

Ehitusloa saanud mitteeluruumide arv ja pind on kasvamas. Veelgi enam on kasvanud kasutusloa saanud mitteeluruumide arv ja pinda.

2012 II kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 718 mitteeluruumi pinnaga 210 000 ruutmeetrit. Aastaga kasvas ehitusloa saanud mitteeluruumide arv 5 ja pind 22%.

Kasutusloa saanud mitteeluruume oli 2012 II kvartalis 205, mil pinda kokku 110 000 ruutmeetrit. Kasutusloa saanud mitteeluruumide arv kasvas aastaga 19 ja pind 32%.

Kasutuslubade statistika numbritest ei tasu liialt eufooriasse sattuda. Tegemist on alles teise kasvukvartaliga kahe-aastase langusperioodi järel.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

“Säravaim kinnisvaratäht” on Tallinna Tehnikaülikooli magister Tuuli Põldma

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas 1. juunil 2012. a. esmakordselt välja Eesti kõrgkoolides kinnisvarateemasid käsitlevate lõputööde konkursi.

EKFLi poolt välja antava preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvaramajandussektorile. Uute ideede ja rakenduste toetamine erialaliidu poolt.

Konkursile saab esitada kinnisvarateemalise (kinnisvaraarenduse, -vahenduse, -turunduse, -juriidika jms) magistritöö, bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö. Hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima magistritöö autorile ja preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö autorile.

2012. aastal esitasid preemia nominente kategoorias „Säravaim kinnisvaratäht“ Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool. Bakalaureuse –ja rakenduskõrgharidusõppe kategoorias preemiale „Tõusev kinnisvaratäht“ lõputöid sel aastal ei laekunud.

Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ võitja on Tuuli Põldma magistritööga „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel.“

EKFL-i juhatuse liikmetest koosnev hindamiskomisjon oli meeldivalt üllatunud, et konkursile laekus rida tugevaid töid, mille seast parima valimine ei olnud sugugi lihtne. Võidutöö sai komisjoni poolehoiu ajastutundliku lähenemise eest elukeskkonna kvaliteedi parandamisse.

Linnakeskkonna taaselustamine on kasvava mahuga protsess ja äärmiselt tervitatav just linnalise identiteedi säilitamise seisukohalt. Töö sisaldas meeldivalt vahetuid kajastusi nii elanike, eriala spetsialistide kui avaliku sektori esindajate hinnangutest.

„EKFL tervitab kultuuriliste, esteetiliste ja eetiliste väärtuste tugevnemist kinnisvara sektoris ja taaselustamise protsessis väljendub see kõige selgemalt.” ütles Ardi Roosimaa, EKFL juhatuse liige ning traditsiooniliseks kujunenud Liidu ümarlaua eestvedaja.

Preemia suuruseks 2012.aastal on parima magistritöö autorile 500 eurot, mis antakse üle EKFLi sügisseminaril „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 16.oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses, kus värske magister esineb oma lõputööd tutvustava ettekandega.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (asutatud 1994. a.) on kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.

Euromoney nimetas Merko Ehituse Eesti parimaks kinnisvaraarendajaks

Rahvusvaheline finantsajakiri Euromoney tunnistas 2012. aasta kinnisvaraturu ülevaates Eesti parimaks arendajaks Merko Ehituse.

Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink lausus, et tunnustus on väärt seda enam, et Eesti ehitus- ja kinnisvarasektoris on viimastel aastatel valitsenud keerulised ajad. „Ka meie pole sellest puutumata jäänud. Merko ettevõtete töötajad ja juhid on sellest hoolimata suutnud teha pühendunult ja sihikindlalt tööd ning vaatavad tulevikku. Rõõm tõdeda, et meie inimeste pingutused paistavad silma ka rahvusvahelise võrdlusmetoodika alusel,“ rääkis Trink.

Euromoney koostas kinnisvaravaldkonna parimate uuringu Real Estate Survey 2012 kaheksandat korda turuandmete põhjal, lisaks võetakse arvesse arendajate, nõustajate, äriklientide, investorite ja pankade hinnanguid.

Riigi Kinnisvara AS sõlmis raamlepingud elektrienergia ostmiseks

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis raamlepingud elektrienergia ostmiseks ettevõttele kuuluvatele ja hallatavatele või ettevõtte poolt esindatavatele asutustele kuuluvatele Eestis asuvatele objektidele.

Rahvusvahelise riigihanke tulemusena valiti välja neli elektrienergia müüjat: Eesti Energia AS, Nordic Power Management OÜ, Baltic Energy Partners OÜ/Baltic Energy Services OÜ ja Elektrum Eesti OÜ, kellega sõlmiti raamlepingud 48 kuuks.

Kokku ostetakse raamlepinguga elektrienergiat ligikaudu 160 GWh aastas. Ühtsetel alustel hangivad edaspidi oma elektrienergia koos RKAS-iga veel Haridus-ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, AS Hoolekandeteenused, Riigikogu kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Rahvusringhääling.

RKAS-il on õigus lükata tagasi kõik hankelepingu hinnapäringu käigus esitatud pakkumused, kui nende maksumused ületavad ostja eelarves ettenähtud võimalusi või kui pakkumus on keskmise turuhinna hinnatasemega võrreldes ebamõistlikult kõrge.

Riigi Kinnisvara AS pälvis kolmandat aastat järjest Eesti konkurentsivõimelisima äriteenindus- ja kinnisvaraettevõtte tiitli

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pälvis tänavusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu korraldataval Eesti parimate ettevõtete valimise konkursil tunnustuse kui konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte Eestis. Sama tiitli on ettevõte pälvinud ka kahel eelneval aastal.

Konkursi võitjad kuulutati pidulikult välja 20. septembril Estonia kontserdisaalis.

Kõigi kategooriate parimate ettevõtetega saab tutvuda leheküljel

Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärk on välja selgitada konkurentsivõimelisimad ettevõtted ja pakkuda ettevõtetele võimalust võrrelda end teiste omasugustega ning hinnata ettevõtte edukust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust.

Käesoleva aasta Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabelis osalemiseks saatis oma 2011. aasta majandusnäitajad 556 ettevõtet. Vastavalt metoodikale kvalifitseerus lõpptabeli koostamiseks 546. Osalevate ettevõtete arv on möödunud aasta konkursiga võrreldes kasvanud 170 võrra.

Üüriäri KKK: Kas soetada üürikorter kesklinna või äärelinna?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Valides üürikorteri ostmiseks kesklinna ja äärelinna vahel tuleks kaaluda järgmisi tegureid. Kesklinna korterite üürihinnad on kallimad, seetõttu on nende nõudlus väiksem.

Äärelinna odavamate korterite puhul on nõudlus suurem ja neid on võimalik lihtsamini ja kiiremini välja üürida. See tähendab üürileandja jaoks väiksemat vakantsust ja kõrvalkulu, mille omanik peab ise oma taskust kinni maksma.

Äärelinna uus korter konkureerib hinna poolest paljuski kesklinna pisut vanema korteriga. Seetõttu ei pruugi äärelinna uues majas asuv üürikorter väga head tootlust pakkuda, sest inimesed eelistavad sama hinna puhul pigem kesklinna suunas liikuda.

Üldjuhul on kesklinna korterite üüritootlused madalamad, kui äärelinna korteritel. Samas on kesklinna korterite likviidus kõrgem, st üüriprojektist väljumisel on korterit hõlpsam müüa.

Välismaised kliendid eelistavad enamasti elada kesklinna, mitte äärelinna üürikorterites. Samas on välismaalastest turuosaliste osakaal siiski suhteliselt tagasihoidlik.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Ülehinnatud kinnisvarapakkumised jäävad pikaks ajaks ostjaid ootama

Eesti elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE indeks on kuu aja taguse ajaga võrreldes tõusnud napi 0,1 punkti. Aastataguse ajaga võrreldes on indeks siiski 1,3% miinuses. Hinnaindeksist enam on aastaga langenud pakkumiste arvu indeks. See on aastaga kukkunud 5,4%.

Portaali KV.EE pakkumiste arv on kahanenud aastaga 20 856 pakkumiselt 19 725 pakkumiseni. Pakkumiste vähenemine ei ole olnud kiire, kuid on kindlasuunaline. Siiski on täna pakkumisi oluliselt rohkem, kui näiteks 2010. a. alguses. Siis oli portaalis KV.EE pakkumisi kõigest 17 300.

Üks pakkumiste arvu vähenemise põhjus on kindlasti passiivsemaks muutunud uusarenduste turg. Paljus kõrgest ehitushinnast tulenevalt ei julge arendajad uusi projekte turule tuua. Arendajad pelgavad, et kõrge hinnaga uued korterid ei leiaks ostjaid.

Teine põhjus, miks pakkumisi vähemaks jääb on aktiivne ostu-müügiturg. Head pakkumised, st kaup, mille hind vastab kvaliteedile rabatakse lennult, sest ostjaid on turul piisavalt.

Seevastu suur osa ehk isegi kolmandik pakkumistest on hinnastatud turutasemest märksa kõrgemalt. Sageli on müüjate oodatav hinnatase reaalsest tehingutetasemest paarkümmend protsenti kõrgemal.

Need pakkumised jäävad pikaks ajaks ostjaid ootama. Enamasti jõuavad müüjad pika müügiperioodi kestel siiski tõdemuseni, et müügitehingu tegemiseks peab pakkumishinna turutasemele viima. Vaid üksikutel õnnestub loteriipiletiga võita ehk leida üle turutaseme hinnaga objektile ostja.

Lähitulevikus jätkab KV.EE indeks horisontaalset liikumist, kuid hiljemalt järgmise aasta alguses hakkavad indeksit mõjutama soodsad intressimäärad ja järjest kallinev ehitushind. See võiks olla murdepunkt, kus kogu Eesti elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE indeks lõpuks tõusule pöördub.

KV.EE indeks

UPC ja Colliers otsivad omaniku Mustamäe ärikinnistule

Colliers International Advisors ja Ühinenud Kinnisvarakonsultandid koostöös otsivad uut omaniku 57 606 m2 suurusele hoonestatud kinnistule Mustamäel Kadaka tee 76b ja 76c aadressil.

Tegemist on tööstuskompleksiga, kus on ligi 16 000 m2 kasutuskõlblikku katusealust lao ja/või tootmispinda. Valdav osa kinnistust on kaetud asfaltkattega, mis teeb ka ladustamise väljas lihtsaks.

Kinnistul on oma puurkaev ja gaasikatlamaja. Kinnistu on ümbritsetud aiaga ning lihtsalt valvatav.

Kinnistu asub Tallinnas Mustamäel ümbritsetuna kahest suurest Tallinna elamurajoonist Õismäe ja Mustamäe.

Kinnistu paikneb Akadeemia tee ja Kadaka tee ristmiku vahetus läheduses ning seda ümbritsevad mitmed tööstus- ja kaubandusettevõtted.

Kõrvalkinnistul paikneb Leiburi tehas, lähiümbrusest leiame endise Klementi tootmishoone, Konsumi ja endise Säästumarketi kaupluse, samuti mitmeid automüügisalonge ja -platse.

Asukoht sobib ideaalselt linna teenindavale logistikaettevõttele, samuti tootmisettevõttele. Kuna ajalooliselt on piirkond arendatud välja tööstuspiirkonnana, on ligipääs Kadaka teelt suurtele veokitele hea.

Kinnistul on piisavalt büroopinda tugiteenust pakkuvatele üksustele ning parkimisvõimalusi töötajatele. Ühistranspordi peatused jäävad 300 meetri kaugusele.

Vaata enam infot siit.

Hea aeg registreerimiseks müügikoolitusele ja üürikoolitusele

Anneli Salk, Maria Kopso, Tõnu Toompark, Evi HindpereJuba järgmisel nädalal toimuvad Kinnisvarakoolis kinnisvara müügikoolitus ja üürikoolitus. Hetkel on veel viimased võimalused neile koolitustele registreerumiseks.

  • Esmaspäeval 24/09/2012 toimub müügikoolitus. Müügikoolituse viivad läbi prühholoog Anneli Salk, kinnisvaramaakler Maria Kopso ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Müügikoolituse käigus anname nõuandeid, kuidas kinnisvara efektiivsemalt müüa. Vaatame, milline näeb välja maakleri igapäevane elu. Lõpetuseks heidame pilgu kinnisvaraturu trendidele.

Üürikoolituse käigus vaatleme põhjalikult, millised on eluruumi üürileandmise juriidlilised küsimused, millega maakleril või üürileandjal tuleb silmitsi seista. Lisaks uurime üüriäri majanduslikku poolt ja seda, kuidas eluruumi väljaüürimisest rohkem “väljapigistada”.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

Uus Maa augustikuu turuülevaade

August jätkas käesolevale aastale iseloomulikult aktiivsel kursil, olles suve keskpaigast mõnevõrra hoogsam.

Hoolimata suurest müügitehingute hulgast, andis enim kõneainet aga üüriturg, mis saavutas sügishooaja saabumisega maksimumkiiruse ja tekitas kõige nõutumate korterite osas defitsiidi.

Ostu-müügitehingute hulgalt on august sel aastal teisel kohal, tehingute rahaliselt kogumahult aga neljas.

Loe lähemalt Uus Maa augusti turuülevaadet siit.

Korteritehingute hinnakasv viis indeksi taas tõusule

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on täna 55,0 punkti tasemel. Augustis tõusis indeksi väärtus võrreldes eelmise kuuga 1,2% ning aastatagusega võrreldes 5,5%.

Kinnisvaramulli indeks, mis viimasel neljal kuul oma väärtust kaotas, pöördus augustis taas tõusule. Tõusu taga oli peamiselt korteritehingute märkimisväärne hinnakasv, mis võrreldes eelmise kuuga oli ligi 5% ning aastabaasilt 12%.

Võrreldes eelmise aastaga on enim tõusnud ärimaa, hoonestatud tootmismaa ja korteriomandite tehinguhinnad ning langenud maatulundusmaa ja hoonestamata elamumaa tehinguhinnad. Tõusnud on ka korterite ja iseäranis äripindade pakkumishinnad, samas kui majade ja maade pakkumishinnad näitavad kohati veel kerget langustki.

Tehinguaktiivsuse kasv näib jätkuvat. Augustis sõlmiti 3330 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on 10% enam kui eelmise aasta võrreldaval perioodil.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks tipust 45,0% madalamal ja põhjast 10,4% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Kinnisvaramulli indeks

Statistika: kinnisvaralaenude jääk näitas üle aastate kasvu

Kinnisvaraärisse antud laenude jääk kasvas kuni 2009. a. keskpaigani, mil oli kinnisvarahindade madalpunkt. 2009. a. III kvartali lõpuks oli kinnisvaralaenude jääk 2,71 miljardit eurot.

Sellest ajast alates hakkas kinnisvaralaenude jääk järjest vähenema jõudes 2012 I kvartali lõpuks 2,41 miljardi euroni. Aasta teises kvartalis kinnisvaralaenude jääk üle aastate napilt tõusis ja oli 3 miljoni euro võrra eelmisest kvartalis kõrgemal.

Ettevõtetele väljastatud kinnisvaralaenude käive on väga hüplik isegi kvartalite lõikes. 2012 esimesel poolaastal on kinnisvarasektorisse antud laene 217 miljoni euro väärtuses.

Vaatamata aktiivsele elamispindade turule ja defitsiidile uute elamispindade sektoris võime näha, et elamispindade arendusprojektide laenude jääk on endiselt kahanemas. Seejuures on elamispindade arendusprojektide laenude käive tänavusel aastal oluliselt madalamal 2009. aastast, mida täielikuks seisakuks peeti.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit