Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi leiab liidu poolt läbiviidud hiljutisele uuringule tuginedes, et tänases Eestis on kasutamata ühistulise ehitamise potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel.
“Noored inimesed, kes on koos asutanud näiteks korteri- või hooneühistu, võiks asuda oma kodumaja ehitama nii, et riik või kohalik omavalitsus annaks selleks maad või käendaks laenu. Oma kodu rajamine jääb paljudel noortel just vajaliku omafinantseringu puudumise taha pidama, kuid Eestisse rajatud kodu aitaks kindlasti noori inimesi rohkem kodumaaga siduda ja inimeste äravoolu peatada,” pakkus Mardi välja.
Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteri- või hooneühistu, leida finantsvahendid ning juhtida ise kogu ehitusprotsessi. Ühistuline ehitus oli Mardi sõnul laialt levinud esimese Eesti Vabariigi ajal, nõukogude perioodil kooperatiivide näol ning tänapäevani kasutatakse seda teistes Euroopa riikides.
“Protsessi põhimõtteline mudel on alljärgnev: grupp kodanikke, kel on soov omandada eluase ning kes jagavad sarnaseid ootuseid eluasemele (nt noored pered), asutavad juriidilise keha (näiteks korteriühistu või mittetulundusühingu). Ühiselt valitakse välja soovitav elupiirkond.
“Vaadeldes tänast demograafilist olukorda Eestis võib tõenäoliselt esialgu olla valitud piirkonnaks mõni Tallinna või Tartu lähivald,” rääkis Mardi.
Organisatsiooni esindajad pöörduvad valla poole sooviga omadada maad ning alustada ehitusprotsessiga. Omavalitsuse ning riigi koostöös pakutakse soovijatele välja sobiv krunt ning toetatakse ka infrastruktuuride rajamisel. Ühistu võtab krundi tagatisel pangalaenu, leiab projektijuhi ning korraldab ehituse.
“Uute korteriühistute ehituse toetamine võimaldab efektiivseimal moel lõimida erasektori ning avaliku sektori finantsvõimekuse. Korteriühistute ehitus on alati hoogustunud majanduslikult nõrkadel perioodidel (nt pärast sõda) või väiksema finantsvõimekusega elanikegruppide puhul (näiteks noored), kuna ühistuehitus koondab inimesed, kellel on selge visioon ja ootused eluasemele, kuid kes soovivad maksta võimalikult vähe ning on selle asemel valmis panustama oma isiklikku aega ning tööjõudu,” vahendas Mardi.
