Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvara hindamise ABC koolitus toimub 13/02/2014

21.01.2014 Tõnu Toompark

13/02/2014 toimub koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitus käsitleb hindamise üldised põhimõtteid ja annab hea arusaama, mis on vajalik eksperthinnangute tõlgendamiseks.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja -spetsialistidele, kinnisvaraarendajatele ning ametnikele, kes puutuvad otsesemalt või kaudsemalt kokku kinnisvara hindamise ja eksperthinnangutega.

Koolitust viivad läbi suurte kogemustega spetsialistid Martin Kõiv ja Kristjan Gross, kes mõlemad on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub neljapäeval 13/02/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Liit: noored võiks riigilt või kohalikult omavalitsuselt oma kodu ehitamiseks maad saada

21.01.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi leiab liidu poolt läbiviidud hiljutisele uuringule tuginedes, et tänases Eestis on kasutamata ühistulise ehitamise potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel.

“Noored inimesed, kes on koos asutanud näiteks korteri- või hooneühistu, võiks asuda oma kodumaja ehitama nii, et riik või kohalik omavalitsus annaks selleks maad või käendaks laenu. Oma kodu rajamine jääb paljudel noortel just vajaliku omafinantseringu puudumise taha pidama, kuid Eestisse rajatud kodu aitaks kindlasti noori inimesi rohkem kodumaaga siduda ja inimeste äravoolu peatada,” pakkus Mardi välja.

Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteri- või hooneühistu, leida finantsvahendid ning juhtida ise kogu ehitusprotsessi. Ühistuline ehitus oli Mardi sõnul laialt levinud esimese Eesti Vabariigi ajal, nõukogude perioodil kooperatiivide näol ning tänapäevani kasutatakse seda teistes Euroopa riikides.

“Protsessi põhimõtteline mudel on alljärgnev: grupp kodanikke, kel on soov omandada eluase ning kes jagavad sarnaseid ootuseid eluasemele (nt noored pered), asutavad juriidilise keha (näiteks korteriühistu või mittetulundusühingu). Ühiselt valitakse välja soovitav elupiirkond.

“Vaadeldes tänast demograafilist olukorda Eestis võib tõenäoliselt esialgu olla valitud piirkonnaks mõni Tallinna või Tartu lähivald,” rääkis Mardi.

Organisatsiooni esindajad pöörduvad valla poole sooviga omadada maad ning alustada ehitusprotsessiga. Omavalitsuse ning riigi koostöös pakutakse soovijatele välja sobiv krunt ning toetatakse ka infrastruktuuride rajamisel. Ühistu võtab krundi tagatisel pangalaenu, leiab projektijuhi ning korraldab ehituse.

“Uute korteriühistute ehituse toetamine võimaldab efektiivseimal moel lõimida erasektori ning avaliku sektori finantsvõimekuse. Korteriühistute ehitus on alati hoogustunud majanduslikult nõrkadel perioodidel (nt pärast sõda) või väiksema finantsvõimekusega elanikegruppide puhul (näiteks noored), kuna ühistuehitus koondab inimesed, kellel on selge visioon ja ootused eluasemele, kuid kes soovivad maksta võimalikult vähe ning on selle asemel valmis panustama oma isiklikku aega ning tööjõudu,” vahendas Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistika: Korterite üüripakkumisi on kõige rohkem Kesklinnas

21.01.2014 Tõnu Toompark

Tallinnas pakuti portaali KV.EE andmetel 12/2013 üürile 1713 korterit. Neist korterite üüripakkumistest üle kolmandiku ehk 657 asuvad Tallinna kesklinna linnaosas.

Üüripakkumiste koguarvult järgmine piirkond on Lasnamäe, kus üüripakkumisi oli mullu detsembris 280. Haabersti ja Mustamäe linnaosades oli korterite üüripakkumisi võrdselt 157, Põhja-Tallinnas 155.

Aastataguse ajaga võrreldes on kesklinna üüripakkumiste hulk kasvanud 13%, Lasnamäel 4,9%. Mustamäel on üüripakkumisi jäänud vähemaks 9%, Põhja-Tallinnas 10%.

Üürituru pakkumiste arv tervikuna kasvas aastaga tagasihoidlikult 4,6%. Tagasihoidlikulte üüripakkumiste arvu kasvule vaatamata ei näinud me 2013. aastal sarnast üüripaanikat nagu 2012. või 2011. aasta suve lõpus-sügisel.

See näitab, et üüripakkumisi on turul piisavalt, et katta ära nõudluse soovid. Küsimus on eelkõige selles, kas pakkumiste asukoht ja kvaliteet rahuldab üürnike.

Korterite üüripakkumiste jagunemine Tallinnas (KV.EE)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Detsembris jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus

20.01.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta detsembris võrreldes novembriga –1,0% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga 2,4%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning puit- ja metalltoodete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses.

2012. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mäetööstuses ja toiduainete tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2013
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Detsember 2013– november 2013, %	Detsember 2013– detsember 2012, %
KOKKU	–1,0	2,4
Töötlev tööstus	–0,5	0,4
Mäetööstus	3,1	15,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	–7,1	19,7
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,7

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta detsembris võrreldes novembriga –0,2% ja võrreldes 2012. aasta detsembriga –1,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid detsembris keskmisest enam elektrienergia, puidu- ja keemiatoodete ning metallide ja metalltoodete hinnad, samas tõusid jookide, mööbli ja ümarpuidu hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta detsembris võrreldes novembriga –3,8% ja võrreldes 2012. aasta detsembriga –2,3%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid detsembris keskmisest enam naftasaaduste, elektrienergia, tekstiil- ja nahktoodete hinnad, samas tõusid keskmisest enam põllumajandussaaduste hinnad.

Ehitushinnaindeks 2013. aastal tõusis

20.01.2014 Statistikaamet

Ehitushinnaindeks tõusis 2013. aastal 2012. aasta keskmisega võrreldes 5,2%, teatab Statistikaamet.

Tööjõud kallines eelmise aastaga võrreldes 13,4%, masinad 4,7% ja materjalid 1,2%.

2013. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,7%. III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam tööjõu kallinemine, mis andis kvartalimuutusest üle kolmveerandi. 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes andis tööjõu kallinemine indeksi kogutõusust 80%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2013. aastal 2012. aasta keskmisega võrreldes 6,1%, sealhulgas kallines tööjõud 13,3%, masinad 0,2% ja materjalid odavnesid 0,2%

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,7%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2013
	III kvartal 2013 – IV kvartal 2013, %	IV kvartal 2012 – IV kvartal 2013, %
KOKKU	0,3	4,7
tööjõud	1,0	11,3
ehitusmasinad	1,8	5,4
ehitusmaterjal	–0,3	1,1
Eramuindeks	0,5	4,9
Korruselamuindeks	0,3	4,2
Tööstushooneindeks	0,5	4,6
Ametihooneindeks	0,1	4,9

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2013
	III kvartal 2013 – IV kvartal 2013, %	IV kvartal 2012 – IV kvartal 2013, %
KOKKU	0,3	5,7
tööjõud	1,0	11,1
ehitusmasinad	1,8	0,7
ehitusmaterjal	–0,3	–0,4

Ajaloorubriik: Raua põiktänava imeline arhitektuur

20.01.2014 Jaak Juske

1933. aastal projekteeris arhitekt Anton Soans üldlahenduse kaasaegsete kortermajade rajamiseks Raua tänava ja vaikse umbtänava Raua põik äärde.

Järgneva nelja aasta jooksul kerkis sinna Tallinna üks ilusamaid funktsionalistlikke kvartaleid. Esimesena ehitati Soansi enda projekti alusel Raua 25 kortermaja, aasta hiljem järgnes maja nr 27 (arhitekt Johan Ostrat) ja maja nr 35 (arhitekt Artur Vetemaa). 1935. aastal kerkis Vetemaa projekti alusel ka Raua 33. Viimastena said 1936. aastal valmis umbtänava sulgemiseks Raua 29 ja 31 (arhitektid vastavalt Richard Falkenberg ja Karl Treumann).

Hooned on kõik 3-4-korruselised, korterites samuti 3-4 tuba. Maju varem ühendanud madalad kivipostide ja puitpulkadega piireaiad on juba ammu likviteeritud.

Ehkki selle umbsopi hoonete ansamblit on tavaks saanud väärtustada funktsionalistliku tänavaruumi näitena, on geomeetriliste mahtudega mängivat lõpptulemust võrreldud pigem art déco kui funktsionalismi paremikuga. Seda rõhutavad eenduvad mahud, ümarnurgad ja akende vahelise pinna eristamine värviga. Igatahes moodustavad need Raua asumi majad ilusa terviliku ansambli, mis nõukogude ajal meenutas ereda kontrastina Eesti aega.

Raua, nõukogude ajal Nikolai Gogoli 29 majja sai 1980. aastate keskel korteri minu vanaisa Anto. Nii kutsusime teda alguses Gogoli-, hiljem Raua-vanaks. 1990. aastatel tagastati ta korter õigusjärgsele omanikule.

Fotol Anton Soansi projekti alusel 1933. aastal ehitatud Raua 25 kortermaja. R.Vaikla foto.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

RKAS otsib Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti Võru ühishoone ehitajat

18.01.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti Võru ühishoone ehitamise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 20. veebruarini. Ehitustegevusega alustatakse kevadel ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta suvel.

Räpina maantee 20a/20b kinnistule ehitatav siseturvalisuse asutuste hoonekompleks koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

RKASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Ehitustööde esimeses etapis lammutatakse osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustatakse allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS.

Riigihange „Võru Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone ehitustööd” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 148938. Pakkumiste esitamise aeg on 20. veebruar 2014 kell 11.00.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

2014 – stabiilsem, kuid siiski tõusev kinnisvaraturg

18.01.2014 Jaanus Laugus

Viimaste aastate positiivsed arengud kogu Eesti majanduses ja kinnisvaraturul ilmestavad ka alanud aastat. Suur küsimus on, kas senine tõus jätkub või näeme pigem stabiilsemat turgu. Vaadates kujunevaid trende, julgen arvata, et ees ootab stabiilsem, kuid siiski tõusev turg.

Möödunud aastal kasvas Eestis tehingute hulk ca 14% ning kinnisvaraturu tõusumootoriks oli oodatult korteriturg. Võrreldes ülemöödunud aastaga, kasvas korterite ruutmeetri mediaanhind 2013. aastal Tallinnas 16,6%, Tartus 13,1% ja Pärnus 5,1%.

Tallinnas piirkonniti suured erinevused

Tallinnas tõusid hüppeliselt magalapiirkondade korterite hinnad. Eelkõige väiksemad, ühe- ja kahetoalised korterid, olid nii nõutud, et ostjate leidmine oli tihti vaid päevade küsimus. Võrreldes 2012. ja 2013. aastat, kujunes hinnatõusuks keskmiselt 20–30%. Pealinna trendikaimaks piirkonnaks on aga endiselt Kalamaja, kus hinnatase on aastaid kasvanud ja nõudlus ületab tugevalt pakkumist.

Sarnaselt möödunud aastale usume, et ka 2014. aastal jätkub hindade ja tehingute arvu kasv. Aina nõutavamaks kaubaks on muutunud uusarendustes valmivad korterid. Võimaluse korral valivad koduostjad just uue, kvaliteetse, energiasäästliku ja garantiiga eluruumi. Elavnemist ootame ka eramute ja kruntide müügiturul, seda küll eelkõige väljakujunenud elukeskkondades, kus on hea infrastruktuur. Samuti näeme alanud aastal ka mõne väiksema hea asukohaga eramu-, rida- või paarismajaarenduse müüki.

Töötuse ja ilma mõju maakonnalinnadele

Ka Tartu kinnisvaraturg näitab sel aastal stabiilselt tõusvat aktiivsust. Tartu kasuks räägib madal töötuse määr, mis annab usku ja julgust võtta laenu ning soetada uus kodu. Pärnu ja Haapsalu kinnisvaraturud on hooajalised, sõltudes suveilmadest ja seega nõudlusest suvekodude järele. Usume, et nende linnade elamispinnaturul sama trend jätkub.

Huvitavad arengud on ees Rakveres ja Viljandis, kus on palju edukaid ettevõtjaid, kes teevad ilma eksporditurul ning vajavad aina rohkem töökäsi, vähendades nii piirkondade töötuse määra ning tõstes elatustaset. Neis linnades on suur nõudlus üürikorterite järele, mille vähesus sunnib elanikkonda kaaluma elamispinna ostmist, eelkõige pangalaenu abil. Siin on oluline roll pankadel, kes otsustavad, kas ostuhuviline saab pangafinantseeringu või mitte.

Samuti jätkub Ida-Virumaa ja eriti Narva positiivne areng. Venemaalased on taas Eestimaad leidmas, sest siin on mõistlik suvekodu omada ja asukoht piiri lähedal on ka igati mugav. Seetõttu võib Narva sel aastal kinnisvarahindade kasvuga veel tublisti üllatada.

Rääkides kogu Eesti elamispindade müügiturust, ennustame käesolevaks aastaks hinnakasvu stabiliseerumist, kuid hinnad kerkivad siiski ca 10%.

Üürituru võimalused

Üürikorterite nõudlus on suur kõigis Eesti suuremates linnades, mis võiks olla heaks põhjuseks võimaluste piires kinnisvarainvesteeringut kaaluda. Arvestades prognoositavat hindade kasvu (lähiaastatel 5–10%) ja üüritootlust (ca 5% aastas), on kogukapitali tootlus väga hea. Selline tulemus on passiivse investeeringuna mõnes teises sektoris raskesti saavutatav.

Äripindade turul aga on tõenäoliselt ees on suurte otsuste aeg, sest ettevõtjad, kes kriisist raputatuna on hoidnud madalat profiili, hakkavad laienemisotsuseid ellu viima või vahetavad praegused üüripinnad võimaluse korral tänapäevasemate vastu. Julgematel arendajatel, kel ärihoonete projektid töös, on asukoha õige valiku korral võimalik teenida häid marginaale. Äripinnaturg on siiski spetsiifiline ning vajab rohkem erialast teadmist, kogemusi ja andmete tõlgendamise oskust. Seetõttu on selles sektoris piisava kogemuseta riskantne kätt proovida.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvara enampakkumised tõid linnakassasse 3,5 miljonit eurot

17.01.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet müüs eelmisel aastal avaliku kirjaliku enampakkumise korras 46 kinnisvaraobjekti, mille müügist laekus linnakassasse kokku 3,5 miljonit eurot.

Mullustest müügiobjektidest hinnalisimad olid paketina enampakkumisel olnud Pallasti tänaval ja Paepargi tänaval asuvad kinnistud koguhinnaga 711 000 eurot. Aadressil Sihi tn 122 // Voolu tn 15 asuv, endise Kivimäe sauna järgi tuntud, ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 3052 m2 osteti hinnaga 345 000 eurot ning Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomand hinnaga 317 525 eurot, kusjuures viimati nimetatu hind kerkis alghinnast kolmandiku jagu kõrgemaks. Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomandi reaalosaks on kultuurimälestiseks tunnistatud hoones asuv kapitaalremonti vajavas seisukorras mitteeluruum üldpinnaga 241,2 m2.

Vabaduse pst 65 kinnistu, millel asub Nõmme linnaosa valitsuse kasutuses olnud hoone, osteti hinnaga 253 600 eurot – alghinnast 33 600 eurot ehk 15% kallimalt. Kinnistu pindala on 2622 m2 ning maakasutuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa. Nelja väiksema Nõmme linnaosas asuva kinnistu eest laekus linnakassasse kokku 257 260 eurot.

235 000 euro eest osteti Ahtri tn 1a/2 kinnistu, hoonestamata kinnistu pindala on 597 m² ning maakasutuse sihtotstarve 70% elamumaa ning 30% ärimaa. Üle 200 000 euro laekus linnakassasse ka Jaama tn 12 M2 korteriomandi müügist – 215 100 euro eest ostetud korteriomandi reaalosaks on mitteeluruumi üldpinnaga 285 m2.

Pärnumaal asuva Illuste mõisa 10,15 ha suuruse kinnistu hinnaks kujunes enampakkumisel 156 150 eurot, mis on 105 000 euro suurusest alghinnast poole enam. Illuste mõis asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Paatsalu külas, ca 900 meetri kaugusel merest.

Nõmme vana apteegi ruumid leidsid enampakkumisel uue omaniku hinnaga 121 061 eurot. Mai tn 4-M1 korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 217,4 m². Mai tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 45% elamumaa ja 55% ärimaa, kinnistu pindala on 2010 m². Mai tn 4 kinnistu asub Nõmme raudteejaama naabruses Mai tänava ja Raudtee tänava ristumiskoha läheduses.

Ühtse müügiobjektina enampakkumisel onud neli korteriomandit Saare tn 11 hoonest müüdi hinnaga 102 000 eurot, alghinnast 30 000 eurot kallimalt. Korteriomandi reaalosadeks on eluruumid kogupindalaga 141, 9 m2.

Raplamaal, Märjamaa vallas asuva Lümandu mõisa kinnistu eest teeniti 70 970 eurot. Ligi 3,7 ha suurusel Lümandu mõisa kinnistul asuvad mõisahoone, mõisa ait linnusemüüride- ja keldriga, valitseja maja, tõllakuur-tall ja lauda vare.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Täna avati pidulikult Tallinna eksklusiivseim ärimaja

17.01.2014 Tõnu Toompark

Tallinna sadamapiirkonnas avati täna rahvusvaheliselt tunnustatud Navigatori ärimaja, millel esimesena Baltikumis on energiatõhusa ehituse LEED Gold sertifikaat.

„Eesmärk oli viia Tallinna äripindade ehituskultuur uuele tasemele ─ ühendasime moodsa disaini ning energiatõhusa ehitamise põhimõtted, et luua Tallinna parim töökeskkond,“ rääkis ärimaja ehitust juhtinud investeerimisfirma Capital Mill OÜ tegevjuht Igor Mölder.

Mölderi sõnul on ärimaja üürnikeks ennekõike esinduslikkust, nähtaval kohal olemist ning kergesti ligipääsetavust hindavad ettevõtted. Ärimaja teevad omanäoliseks erineva sügavusega peegelklaas-sisselõiked: majal on 28 nurka ning 6000 ruutmeetrit klaasfassaadi, mis tagab loomuliku valguse ligipääsu igasse ruumi ning suursuguse vaate merele, vanalinnale või kesklinna äri- ja kaubandustsoonile.

„Asukoht, ehituse kvaliteet ning arhitektuuriline lahendus, mis võimaldas ühele tasapinnale loovalt paigutada kümmekond ettevõtet, on põhjusteks, miks valisime Navigatori,“ kommenteeris Navigatorisse kolimist Creative Unioni turunduslinnaku juhatuse esimees Madis Laas. Creative Union oli Navigatori maja esimene üürnik, kelle turunduslinnak hõlmab terve maja neljanda korruse.

Aadressil Laeva 2 asuva kuuekorruselise kolmnurkse põhiplaaniga ligi 9000-ruutmeetrise ärimaja esimesel korrusel on ka 65-kohaline konverentsisaal ning kaubandus- ja teeninduspinnad, nagu näiteks ilusalong Airiin ja kohvik-restoran Enzo. Navigatori arhitektuurilise lahenduse autorid on Urmas Lõoke ja Ralf Lõoke ning maja ehitas YIT Ehitus AS.

„Oleme väga rahul tulemusliku ja asise koostööga tellija, projekteerija, järelevalve ja Tallinna linnaga, mille tulemusena realiseerus tähelepanuvääriv hoone atraktiivses ja nähtavas asukohas,“ märkis YIT Ehituse ehitusdirektor Toomas Rapp. „Usutavasti on tulevikus tegemist linnaruumis maamärgiga, mida kasutatakse isegi tee juhatamiseks: „Pööra Navigatori juurest …“ Meie tegime endast parima ja usume, et hoones on palju rahulolevaid kliente.“

Capital Mill OÜ, kelle tellimusel Navigatori ärimaja ehitati, asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Eestis asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte investeerimisportfell koosneb kaubandus- ja büroohoonetest ning mitmetest teistest arendamisele minevatest kinnistutest. Peamisteks partneriteks on Selver, Bauhof, Rimi, Prisma ja Maxima. Ettevõtte tegutsemisaastate jooksul on tehtud investeeringuid koguväärtuses ca 160 miljonit eurot.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on ehituse peatöövõtt – hoonete ja rajatiste ehitamine – ning elamuarendus. 2012. aastal oli YIT kontserni käive ligikaudu 2 miljardit eurot. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Balti riikides ja Ida-Euroopas ning on tööandjaks enam kui 6000 töötajale. YITi aktsiad on noteeritud Helsingi NASDAQ OMX börsil.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakooli uue hooaja avab koolitus Kinnisvara ABC

17.01.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakooli uue koolituste hooaja avab 03-06/02/2014 toimuv kinnisvarakoolitus “Kinnisvara ABC“.

Koolitus on tõhus vahend andmaks sissejuhatust kinnisvara- ja maaklerluse maailma. Samuti aitab see kinnistada seniste teadmiste vundamendikive juba valdkonnas tegutsevatel spetsialistidel.

Koolitusel läbime kõik olulised kinnisvaraäri puudutavad valdkonnad: kinnisvaraturg, hindamine, finantseerimine, maakleritegevus, ehitus ja planeeringud. Oluline osa koolitusest on pühendatud juriidilistele küsimustele.

Koolitus viivad läbi pikaajalise praktilise kogemusega parimad spetsialistid: kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, jusist ja koolitaja Evi Hindpere ja planeeringute spetsialist Marko Sula.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 03-06.02.2014.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks sobib paremini uus või vana korter?

16.01.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Uhiuue korteri puhul tuleb selle väljaüürimise äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse ehk kasumi.

Väga tõenäoliselt peab uue korteri puhul arvestama suurte kulutustega mööbli ja sisustuse soetamisel. See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid kiirestiamortiseeruvat sisustust. Kui näiteks köögimööbli maksumus on 10 000 eurot ja kuu üür on 400 eurot, siis maksab üürnik köögimööbli kinni 25 kuuga ehk enam, kui kahe aastaga.

Seejuures tuleb arvestada, et eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga. Korterisisustuse ja mööbli ostmisel tuleb aga kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ja kui aktiivselt ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Merko käivitas Paepargi korteriarenduse kolmanda etapi

16.01.2014 Tõnu Toompark

Merko alustas Paepargi korteriarenduse kolmanda etapi ehitust, mille raames valmib käesoleva aasta lõpuks kolm kortermaja kokku 54 korteriga. Kahe esimese etapi vastu on olnud väga suur huvi ning seni valminud kuues majas on müüdud 108 korterit.

„Huvi Paepargi korterite vastu on olnud suur ja müük aktiivne – 2012. aasta sügisel alustatud teise etapi korteritest müüsime enamiku juba eelmüügist. Paepargis on endale uue kodu soetanud eeskätt majanduslikult heal järjel hilises nooruses või varases keskeas sama piirkonna lähistel varem elanud inimesed. Piirkonna atraktiivsust on kindlasti suurendanud Paepargi puhkeala valmides tekkinud väärtuslik elukeskkond. Meil on hea meel alustada siia hästisobivate uute kortermajade ehitust ning oleme juba planeerimas ka järgmist, neljandat etappi,“ ütles Merko Ehitus Eesti elamudivisjoni direktor Tiit Kuusik.

Kuusiku sõnul on Paepargi elurajooni puhul tegu hea hinna ja kvaliteedi suhtega korteriarendusega tänu terviklikule arendusele, mis hõlmab miljööväärtuslikku elukeskkonda, hea infrastruktuuriga asukohta kesklinna ja Kadrioru piiril, usaldusväärset ehitajat ning kvaliteetset viimistlust.

Kolmanda etapi (www.merko.ee/paepargi/) raames rajab Merko aadressil Paepargi 17, 19 ja 21 kolm 4-korruselist 18 korteriga maja, mille arhitektiks on Erkki Ristoja ning sisearhitektideks Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Enamikel korteritel on rõdu ning valida saab nelja siseviimistluspaketi vahel. Uue arendusetapi korterite keskmine ruutmeetri hind on vahemikus 1600-1800 eurot.

Paepargi kortermajad asuvad Sikupilli asumis Pae pargi alal kesklinna ja Kadrioru vahetus läheduses. Kunagine paekivikarjäär on linna eestvedamisel muudetud kauniks tiigiks, mille ümbrus heakorrastatud pargiks koos purskkaevu, silla, vaateplatvormide, mänguväljaku ja kergliiklusteedega. Spordisõpradele on asfaltkattega kõnnitee kõrvale rajatud kooremultšiga kaetud suusarada, mida saab suvel tervisejooksu rajana kasutada. Rajatud on ka jõulinnak ja petanqiplatsid.

Tallinnast väljapoole käib tööl 35 000 pealinlast

16.01.2014 Statistikaamet

2011. aasta rahvaloenduse andmetel käib Tallinnast mujale omavalitsusse tööle rohkem kui 35 000 inimest ehk ligi 9% pealinna hõivatutest.

„Postimees“ kirjutas hiljuti põneva loo teemal, et Tallinnast väljapoole on ühistranspordiga raske tööle pääseda, kuna vastavaid liine pole. 2011. aasta rahvaloendus andis töörände kohta põhjaliku andmestiku, sellele tuginedes saab öelda, et Tallinnast väljapoole tööl käivate pealinlaste töörände peamiseks sihtkohaks on Rae vald, sest just seal asub palju logistikakeskuseid, suuri ladusid ja tootmistehaseid, mis annavad tööd sadadele inimestele. Tallinnast käib Rae valda (peamiselt Jüri alevikku) tööle 3548 inimest ehk 1,9% Tallinna hõivatutest. Kõige rohkem inimesi käib Rae valda tööl Lasnamäelt (1223), Mustamäelt (551) ja Põhja-Tallinnast (440).

Tallinnast liigub üksjagu inimesi tööle veel Maardu linna (2354 inimest), Viimsi (1642), Harku (1187), Saue (1091) ja Saku (1004) valda.

Milliseid olulisi tööalase pendelrände sihtkohti veel Harjumaal leidub?

Kui jätta Tallinnast väljapoole liikujad vaatluse alt välja, siis leidub Harjumaal veel väiksemaid, kuid samuti olulisi, tööalase liikumise trajektoore. Näiteks Keila linna käib iga päev tööle ligikaudu 400 Keila valla ja üle 220 Vasalemma valla elaniku. Ka Tallinnast liigub Keilasse tööle ligikaudu 450 inimest. Oluliseks pendelrände sihtkohaks on Keila linn veel Harku (139), Nissi (132) ja Saue (145) valla elanikele ning Paldiski linna elanikele (186).

Maardu linnas käib tööl üle saja Jõelähtme ja Viimsi valla elaniku. Maardu linna enda elanikud liiguvad aga tööle peamiselt Rae (239), Viimsi (282) ja Jõelähtme (244) valda.

Saue linn on oluliseks töörände sihtkohaks Keila linna (159), Saue valla (149) ja Tallinna (553) elanikele.

Arvestades omavalitsusüksustest Eesti tugevaimasse tõmbekeskusesse Tallinna iga päev töölkäivate inimeste suurt hulka, võivad Tallinnast väljapoole suunduvad tööalased liikumised tunduda väiksemahulised. Samas logistikakeskuste ning suurte tootmisettevõtete kolimine (või juba asumine) pealinna linnasüdamest väljapoole on tänapäeval tavapärane nähtus. Nii on ettevõtjatele mugavam, sest kaupade transportimiseks ei pea suurematele maanteedele jõudmiseks läbima linnaliiklust, ning tekib võimalus kulude kokkuhoiuks, sest krundi hind väljaspool linna on odavam.

Niisiis on inimeste tööalase liikumise detailsed andmed täiesti olemas jaStatistikaameti veebilehel kõigile huvilistele kättesaadavad. Loodame, et olemasolev statistika on maakondliku transpordivõrgu planeerimisel ja ühistranspordi korraldamisel abiks ning aitab Tallinna lähivaldade ettevõtetel leida pealinna elanike hulgast sobivat tööjõudu.

Anu Tõnurist, Statistikaameti peaanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Müügitehinguks leia sobivaim lepinguvorm

16.01.2014 Ardo Lepp

Iga kinnisvaratehingu korral, kus notariaalse müügilepingu sõlmimine lepitakse kokku tavapärasemast pikemale ajale, tekib mitmeid küsimusi.

Kuidas olla kindel, et müüja müüb oma kinnisvara tingimustel, milles ollakse justkui kokku lepitud? Kuidas olla kindel, et ostja ostab kinnisvara eelnevalt kokkulepitud tingimustel? Kindlustamaks suusõnalisi kokkuleppeid, tuleks need alati vormistada ka kirjalikult.

Seadus annab sellisteks puhkudeks võimaluse sõlmida broneerimisleping või eelleping. Kumb aga sõlmida? Kumba kasutada kinnisvaramüügil? Mille poolest erineb broneerimisleping eellepingust?

Broneerid või ostad?

Kinnisvara müügilepingute kontekstis on nende peamiseks erinevuseks vorminõue. Kinnisvara müügi eelleping peab olema samas vormis kui müügileping ise – ehk notariaalne.

Broneerimislepingu puhul sellist nõuet ei ole ja tavaliselt tehakse need lihtkirjalikult.

Eellepingus võtavad müüja ja ostja kohustuse sõlmida müügileping ning lepivad kokku tulevase tehingu olulistes tingimustes (müügihind, müügilepingu sõlmimise tähtaeg, valduse üleandmise tähtaeg jne).

Tavaliselt kaasneb eellepingu sõlmimisega ka ettemaks, mis jääb müügihinna osaks. Broneerimislepingu puhul lepitakse teatud tasu eest ja mingiks perioodiks kokku müüja kohustuses selle aja jooksul mitte võõrandada vara kolmandatele isikutele. Riigikohus on välja toonud, et broneerimisleping on kehtiv, kui selles ei sisaldu eellepingu tunnuseid.

See tähendab, et broneerimislepingus ei tohi olla kohustust müügilepingu sõlmimiseks. Samuti ei saa broneerimislepingusse märkida tulevase müügilepingu tingimusi ning ka kokkulepet, et broneerimistasu loetakse müügihinna osaks. Kõik see annab broneerimislepingule eellepingu tunnused ning lihtkirjalikuna muutub see vorminõuete rikkumise tõttu kehtetuks.

Mingeid õiguslikke tagajärgi see sellisel juhul endaga kaasa ei too. Tähelepanu peab kindlasti juhtima asjaolule, et broneerimislepingu sõlmimisel ei ole müüjal kohustust vara broneerijale müüa.

Seega ei taga broneerimisleping ostja jaoks väga midagi ja tasutud broneerimistasu saab ostja tagasi vaid juhul, kui müüja lepingut rikub, st müüb vara lepingu kehtivuse ajal kolmandale isikule.

Võlaõiguslik leping

Kuidas garanteerida mõlemale poolele turvalist tehingut? Pean tunnistama, et head lahendit ei ole. Teatud juhtudel aitab broneerimislepingust – ostja broneerib vara teatud perioodiks, tegeleb finantseerimisküsimustega (laenutaotlus,vara hindamine, laenuotsus) ja probleemide lahenemisel sõlmitakse juba müügileping.

Suurema kindluse annab kindlasti eelleping, kuid selle puhul peab arvestama täiendava aja- ja rahakuluga, sest lisaks eellepingule tuleb sõlmida notari juures hiljem ka müügileping.

Alternatiiviks eellepingule võiks olla kohe võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine, jättes vajadusel asjaõiguslepingu sõlmimise tulevikku. Seda juhul, kui ostja ja müüja on tehingu tingimustes kokku leppinud, kuid teatud põhjustel ei ole võimalik kohe asjaõiguslepingut sõlmida ning omandit üle anda.

Põhjused võivad olla mõlemapoolsed – ostjal on vaja aega ostu finantseerimiseks läbi olemasoleva vara müügi lõpuleviimise, müüjal näiteks pärimistoimingute või hoone ehitamise lõpule viimiseks vms.

Siinjuures on oluline, et kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni jääb omanikuks müüja ja ostja saab omanikuks peale asjaõiguslepingu sõlmimist, kui ta kantakse omanikuna kinnistusraamatusse.

Viimast varianti kasutatakse enamasti uusehituste korral, kui võlaõiguslikud müügilepingud sõlmitakse juba hoone ehitamise ajal ja asjaõigusleping sõlmitakse pärast ehitise valmimist.

Suurema kindluse annab kindlasti eelleping, kuid selle puhul peab arvestama täiendava aja- ja rahakuluga.

Heausksed läbirääkimised

Selleks, et otsustada, millist võimalust kasutada, tuleks kõiki asjaolusid kaaluda ja vastavalt konkreetsele olukorrale langetada ka otsus.

Kui tehingut vahendab kinnisvaramaakler, tasuks alati temaga konsulteerida – pädev maakler oskab kindlasti anda omapoolsed soovitused asja lahendamiseks.

Ostja peab siiski alati arvestama, et müüjat esindav maakler peab seisma müüja kui käsundiandja huvide eest. Olukorras, kus ostja on müügihinda alla kaubelnud, peab ta arvestama alati sellega, et enne müügilepingu sõlmimist võib tulla ostja, kes hinda ei kauple või on valmis ostma objekti kõrgema hinnaga, kui oli ltema kokku leppinud.

Sel juhul müüakse objekt kindlasti kõrgema hinnaga teisele ostjale. Seda olukorda aitab vältida vaid notariaalses vormis sõlmitud eelleping. Kas selle sõlmimine on mõistlik, sõltub juba konkreetsest olukorrast ja poolte tahtest.

Et aga seadus keelab ka lepingueelseid läbirääkimisi pidada pahauskselt ja seda eelkõige ilma lepingu sõlmimise tahteta, siis soovitan kõik peetud läbirääkimised ja sõlmitud kokkulepped fikseerida kirjalikult.

Õnneks leidub meil vähe pahauskselt käituvaid ostjaid/müüjaid ja enamasti peetakse sõlmitud kokkulepetest kinni vaatamata nende kokkulepete vormistamise viisile.

Ardo Lepp
DTZ Kinnisvaraeksperdi elamispindade osakonna juhataja
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse esimees

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara