Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tartu linn kavandab uusi spordihalle

05.02.2014 Tartu.ee

Linnavalitsus saatis volikogule Kaunase pst 68b ja Annemõisa tn 1a kruntide ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise eelnõu, mille kohaselt kavandatakse Annelinna kahte spordihalli.

„Tartus ei ole praegu suuri sisehalle, kus näiteks jalgpalluritel oleks talvel harjutamiseks paremad tingimused, kuid nõudlus selliste treeningupaikade järgi on väga suur. Esimese etapina alustamegi planeeringu koostamise ja samal krundil asuva amortiseerunud kunstmuruväljaku renoveerimise projekteerimisega, et siis rahaliste vahendite selgudes jõuda lähiaastail ka kerghallide püstitamiseni,“ kommenteeris abilinnapea Tiia Teppan.

Planeeringuala suurusega 9,3 ha asub Annelinna linnaosas ning linna üldplaneeringu kohaselt on see puhke- ja virgestusrajatiste, haridus- ja teadushoonete maa ning muu ühiskondlike hoonete maa.

Eelmisel istungil määras linnavalitsus ka Kaunase pst 68b kinnistul asuva kunstmuruväljaku ja lähiümbruse rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mis näevad ette kunstmuruväljaku ja läheduses asuvate mänguväljakute rekonstrueerimise, tribüüni ja piirdeaia rajamise, kõnniteede rekonstrueerimise jm tööd. Tänavu on linnal kavas alustada projekteerimistöödega ning 2015. a alustada kunstmuruväljaku renoveerimist.

Supilinna teemaplaneeringut arutatakse taas märtsikuus

05.02.2014 Tartu.ee

Linnavalitsuse istungil arutati Supilinna teemaplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatakse avalik arutelu märtsi algul.

Eelmise aasta lõpul toimus teemaplaneeringu „Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine” avalik väljapanek. Selle jooksul laekus ettepanekuid eraisikutelt, Supilinna Seltsilt ja Maailma Arhitektuuri Sõprade Seltsilt. Ettepanekud käsitlesid peamiselt Supilinna hoonestuse tihendamise võimalusi, aga ka miljööväärtusi.

“Teemaplaneeringu avalikul väljapanekul ei laekunud olulisi vastuväiteid linnaosa elanikelt, olid vaid mõned üksikud täiendava hoonestamise soovid. Tänavu jaanuaris toimunud arutelul rõhutati vajadust täiendavalt põhjendada teemaplaneeringus aluseks võetud krundistruktuuri säilitamise ning hoonete miljöölise väärtuse määramise aluseid,” ütles linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku.

Supilinna teemaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks toimub avalik arutelu 11. märtsil kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis Raekoja plats 3, III korrus.

Tartu ühe omanäolisema linnaosa Supilinna moodustab peamiselt 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel väljakujunenud tänavatevõrk ja hoonestus, mis on pärast II maailmasõda täiendatud enamjaolt individuaalelamute ning Eesti taasiseseisvumise aastatel ka uute korterelamutega. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusega hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinna üürikomisjon sai kümneaastaseks

05.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna üürikomisjon tähistas 1. veebruaril asutamisest kümne aasta möödumist.

Tallinna Üürikomisjon alustas tööd 1. veebruaril 2004. Kümne aasta jooksul on esitatud üürikomisjonile kokku 1717 avaldust. Üürikomisjoni pädevuses on eluruumi üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamine. ÜürikomisjoEn võtab üürivaidluse menetlusse üürniku või üürileandja kirjaliku avalduse alusel.

Üürikomisjoni tegevuse peamisteks õiguslikeks alusteks on Üürivaidluse lahendamise seadus ja Tallinna Üürikomisjoni põhimäärus, lisaks teised riigi ja Tallinna õigusaktid. Kõik Tallinna üürikomisjoni liikmed on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala magistriõppe.

„Kümme aastat tagasi toonases elamumajandusametis tööd alustanud Tallinna üürikomisjon lahendab üürnike ja omanike üürivaidlusi ning üürikomisjoni otsused on osapooltele täimiseks kohustuslikud,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Üürivaidluste lahendamiseks võib kodanik pöörduda kas üürikomisjoni või kohtusse. Ent erinevalt kohtust ei pea inimene üürikomisjoni pöördudes maksma riigilõivu, ka menetletakse tema kaebust tasuta ning oluliselt kiiremini.“

Kui alguses oli üürnike ja üürileandjate pöördumiste arv peaaegu võrdne, siis viimase viie aasta jooksul on ilmnenud pöördujate osas üürileandjate ülekaal – sellest võib järeldada, et üürileandjate usaldus üürikomisjoni vastu on järjest kasvanud. Üürileandjad pöörduvad komisjoni enamasti seetõttu, et nad soovivad pärast üürilepingu lõppemist oma eluruumi enda kasutusse tagasi saada ja üürnikelt võla väljamõistmist. Peamine põhjus, millega üürikomisjoni poole pöördutakse, on üürivõla küsimus.

„Üürikomisjoni kui kohaliku omavalitsuse juures asuva üürivaidlusi lahendava sõltumatu organi loomise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised linnad, kuid kahjuks ei ole komisjoni loomiseni mujal jõutud,“ nentis Võrk. „Olgugi, et üürisuhte poolte õiguste kaitseks ja üürileandjate tegevuse reguleerimiseks on sellise komisjoni töö igati õigustanud. Üürikomisjon on ju loodud selleks, et üürimured aeglaselt jahvatavatest kohtuveskitest kiiremini ja pöörduja jaoks odavalt laheneks.“

Möödunud aastal laekus üürikomisjonile 124 avaldust, nendest üürnikelt 22 ja üürileandjatelt 102 (s.h Tallinna linnalt kui üürileandjalt 65).

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Glikman Alvin & Partnerid: Õigusabikulud kuuluvad korteriühistu majandamiskulude hulka

05.02.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas 3-2-1-89-13 on lahendatud küsimust, kas kohtumenetluses kantud õigusabikulud on korteriühistu majandamiskulud.

Korteriühistu juhatus oli sõlminud õigusvaidluste lahendamiseks õigusabilepingu õigusbürooga, mille kulusid hüvitati korteriühistu remondifondi arvelt. Korteriomanikud sellega ei nõustunud.

Kohus leidis aga, et korteriühistu majandamiskuludeks on muuhulgas tasu, mida korteriühistu tasub elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.

Seega, kui korteriühistu tegevuse tõttu elamu majandamiseks on korteriühistu kohustatud ostma õigusabiteenust, kuuluvad sellise teenuse kulud majandamiskulude hulka.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pindi Kinnisvara: turuinfo 01/2014

04.02.2014 Tõnu Toompark

Pindi Indeks tõusis detsembris 1,1% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1015 eurot.

Kui novembris tehti antud linnades 1123 korteriomandi tehingut, siis detsembris langes aktiivsus 1016 tehingule. Aastaga on indeks tõusnud 19,8%.

Võrdluseks – mullu detsembris tehti indeksilinnades 814 korteriomandi tehingut.Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 27 protsendiga.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 62,6 protsendi võrra kõrgemal.

Turuülevaadetega saate lähemalt tutvuda siit.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tallinn aitab korteriühistutel lahendada parkimisprobleeme

04.02.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus seab korteriühistu Mustamäe tee 185 kasuks linnamaale isikliku kasutusõiguse.

Korteriühistu Mustamäe tee 185 kasuksseatakse isiklik kasutusõigus linna omandis olevale Eduard Vilde tee 79a // Mustamäe tee 181a kinnisasjale.

Üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnisasja kogupindala on 17 871 m², isiklik kasutusõigus määratakse kinnisasjal paiknevale parkimisalale, mis hõlmab kinnisasjast 443 m² suuruse osa. Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat, kinnisasja omanik isikliku kasutusõiguse eest tasu ei võta. Korteriühistu on kõnealusele elamuesisele alale 2013. aastal vastavalt projektile välja ehitanud parkimisala ja haljastuse, alal on kokku 21 parkimiskohta. Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme alaliselt heas seisukorras ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt heakorra vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid.

Lisaks parkimisprobleemide leevendamisele on parkimisalade ehitamiseks korteriühistu kasuks linna maale isikliku kasutusõiguse seadmise puhul oluline aspekt ka linna territooriumi parendamine ja heakorrastamine viisil, mis toob kasu nii ühistule kui ka linnale üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja esteetilisemaks.

Tallinna Linnavalitsus kiitis 4. aprillil 2012 heaks „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava“, mille eesmärk on korterelamutega aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Uuring: Eestimaalaste arvates on kindlaim investeering kinnisvara

04.02.2014 Tõnu Toompark

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse värske uuringu kohaselt on Eesti elanike hinnangul kõige turvalisem tuleviku kindlustamise viis investeerida kinnisvarasse.

Uuringust selgus, et enam kui pooled ehk 55% Eesti elanikest on kindlama tuleviku nimel valmis raha säästma, seejuures 4% elanikest hindas valmidust säästmiseks suureks, 35% mõõdukaks ja 16% väikeseks. „Kõnekas on ka fakt, et kolmandikul elanikest puudub üldse võimalus kokku hoida ja iga kümnes ei soovigi seda teha,“ märkis teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.

„Neile, kellel on võimalik säästa, tundub kõige tulusam paigutada raha kinnisvarasse (47%) või panka (33%). Teised säästude investeerimise võimalused, näiteks aktsiate ostmine, raha fondidesse paigutamine, pensionisambad, jäid hindamisskaala alumisse otsa,“ lisas ta. Kinnisvarasse investeerimise usku on teistest enam tallinlased, kõrgema sissetulekuga, 30-49-aastased, kõrgharidusega ja töötavad inimesed, ning pigem mehed kui naised.

Kümnendik inimestest on viimase 10 aasta jooksul investeerinud kinnisvarasse, mis ei ole nende kodu, ja lähema 5 aasta jooksul kavatseb investeerimise eesmärgil soetada kinnisvara 13%, selgus uuringust. Kui suurem osa investeerimishuvilistest pole selleks midagi konkreetset ette võtnud, siis 32% otsib sobivat kinnisvarapakkumist, 13% kogub raha laenu sissemakseks ja 9% otsib head laenupakkujat. „On huvitav, et neljandik lisakinnisvarasse investeerinud inimestest plaanib seda uuesti teha. Ostukavatsusi mõjutas positiivselt ka elanike valmidus piirata tuleviku kindlustamise nimel pere jooksvat tarbimist,“ lausus Maripuu.

Kui teabekeskuse 2013. aastal läbiviidud pensioniuuringust selgus, et 36% elanikest loodab pensionieas toimetulekul kinnisvarale, siis käesolev uuring tõi välja, et tegelikult ei ole inimesed valmis oma kinnisvarast, eelkõige kodust, loobuma. Rahaliselt tõeliselt raskesse olukorda sattudes ei ole suurem osa kinnisvara omanikest ehk 61% nõus müüma omatavast kinnisvarast mitte midagi. Vaid 12% oleks nõus müüma korterit, 8% maavaldust, 7% suvilat või maamaja ja 6% maja või ridamaja, kus elatakse.

Maripuu tõdes uuringu tulemusi kokku võttes, et majandusliku heaolu kindlustamisel käsitlevad inimesed investeeringuna eelkõige oma kodu, mitte lisakinnisvara, maad või muid varasid, mida oleks emotsionaalselt kergem müüa.

„Ühest küljest on kinnisvara, ka oma kodu, kahtlemata investeering, sest suure tõenäosusega on pensioniikka jõudes kodu ostmiseks võetud laen tagasi makstud ning igakuised kulutused selle võrra väiksemad. Samuti saab vajadusel korteri või maja väiksema või soodsama vastu vahetada või müüa. Võttes aga arvesse, et inimesed tegelikult ei ole valmis oma kodust loobuma ka rahalistesse raskustesse sattudes, tasub mõelda alternatiivsetele pensionipõlve kindlustamise viisidele ning mitte panna kõike ühele kaardile,“ lisas teabekeskuse juhataja.

Uuringu „Kinnisvara majandusliku kindlustunde tagajana“ viis Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel mullu detsembris läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Kokku küsitleti telefoni teel juhuvalikul 800 Eesti 16-aastast ja vanemat elanikku.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Merko ehitab Kalamajja kaks targa kodu lahendusega kortermaja

04.02.2014 Tõnu Toompark

Merko alustas kahe hubase kortermaja ehitust Kalamajas aadressil Vana-Kalamaja 31 / Suur-Laagri 2. Isikupärased ja targa kodu lahendusega varustatud korterid on sissekolimiseks valmis tänavu sügisel.

„Kalamaja on kodusoetajate poolt kõrgelt hinnatud piirkond, kuhu oleme planeerinud ümbruskonnale iseloomuliku arhitektuuriga kaks hubast korterelamut. Lisaks heale asukohale on korterid varustatud targa kodu lahendusega, mis võimaldab nutitelefonist või tahvelarvutist juhtida korteri kommunikatsioone ja elukeskkonda,“ ütles Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik.

Vana-Kalamaja 31 / Suur-Laagri 2 nurgale kerkivas kahes 3-korruselises kortermajas on kummaski kuus korterit ja soklikorrusel kaks äripinda. Kolmanda korruse korterid muudab isikupärasteks paiknemine kaldkatuse all, igal korteril on avar lodža või terrass. Majadevaheline ala on piiratud aiaga ja kujundatud privaatseks õuealaks koos parkimiskohtade ja meeldiva puhkealaga.

Hooned on kavandanud arhitekt Paavo Kais, sisearhitektid on Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Korteriomanikud saavad valida 4 viimistluspaketi vahel. Korterite keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujuneb ca 2500 eurot, äripindadel ca 1650 eurot. Lisainformatsioon kodulehel .

Hooned paiknevad rahulike tänavate ääres, 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel vana- ja kesklinnast ning Balti jaamast. Ümbruskonnas asuvad kauplused, koolid ja lasteaiad, asukohale lisab atraktiivsust mere, Lennusadama ja kultuurikilomeetri lähedus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kuuülevaade: korteri ruutmeetri hind tegi rekordi

04.02.2014 Tõnu Toompark

Jaanuaris maksis Tallinna korteri keskmine ruutmeeter 1388 eurot, mis on hinnarekord alates 2008. aastast, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul langes üldine tehingute arv Tallinnas jaanuaris pea kümme protsenti. “Seis on rahulik ning ülepakkumist või erilistrapsimist ei toimu,” ütles Vahter.

Tallinna korteritega tehti jaanuaris 590 tehingut, mis on 3,8 protsenti vähem kui detsembris. Keskmine korteri ruutmeetri hind tõusis kuuga 2,1 protsenti 1388 euroni, mis on 22,3 protsenti kõrgem kui aasta tagasi jaanuaris. Kalleim korter müüdi tänavu jaanuaris 487 500 ning odavaim 2600 euro eest.

Tallinnas müüdi jaanuaris 19 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kahe võrra vähemkui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 790 000 ja odavaim 3000 euro eest.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi jaanuaris Tallinnas üheksa, mis on ühe võrra vähem kui detsembris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi 556 000 ja odavaim 8000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Õigus nõuda üürilepingu tingimuste muutmist tagasiulatuvalt pärast üürilepingu kehtivuse lõppu

04.02.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas nr 3-2-1-143-13 on kolleegium käsitlenud üürniku õigust ning võimalusi nõuda üürilepingu tingimuste muutmist tagasiulatuvalt, st kui üürileping on lõppenud.

Asjaoludest tulenevalt ütles üürileandja üürnikuga sõlmitud üürilepingu üles üürilepingu rikkumise tõttu. Sellejärel esitas üürileandja kohtusse üürniku vastu nõude tasumata üüri välja mõistmiseks ning kahju hüvitamiseks.

Üürnik esitas aga vastu nõude üürilepingu muutmiseks, millega vähendada üüri summat VÕS § 97 alusel.

Käesolevas asjas ei lahendatud veel sisulist küsimust, kas VÕS § 97 alusel saab üürnik antud asjaoludel üüri vähendada, sest asi saadeti tagasi esimesse astmesse. Kohus nentis aga olulise asjaoluna, et ka pärast lepingu ülesütlemist on võimalik lepingut muuta, alates kohustuste vahekorra muutumisest kuni lepingu ülesütlemiseni.

Lepingut ei ole samas võimalik muuta edasiulatuvalt pärast ülesütlemist.

Kohus selgitas, et olukorras, kus üürnik on esitanud üürilepingu muutmise nõude, ei mõjuta lepingu tagasiulatuv muutmine lepingu ülesütlemise kehtivust. Üürileping jääb siiski kehtetuks, kuid muuta võib tingimusi, mis kehtisid enne lepingu ülesütlemist.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

MTA: Kontrollige lähipäevil e-maksuametis enda maamaksu andmeid

04.02.2014 Tõnu Toompark

Seoses läheneva maamaksu tasumise tähtajaga 31.märtsil kutsub maksu- ja tolliamet inimesi üles kontrollima e-maksuametis enda kohta kehtivate maamaksu määramise alusandmete õigsust.

Kohalikud omavalitsused edastasid 1. veebruariks maksu- ja tolliametile maaomanike või maa kasutajate andmete muudatused ning muud maamaksu arvutamiseks vajalikud muudetud andmed. Nende andmete alusel koostab maksu- ja tolliamet maksuteated, mis jõuavad inimesteni 15. veebruariks.

Enda kohta kehtivaid maamaksu andmeid näeb igaüks e-maksuametis, kuhu sisse logides leiab avalehelt kiirviidetest alajaotuse „maamaks,“ kust omakorda saab valida, millise aasta kohta andmeid näha soovitakse.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi soovitab tänase-homse jooksul inimestel kohaliku omavalitsuse poolt nende kohta esitatud andmed üle vaadata. „Kui andmetes on vigu, tuleks kohalikku omavalitsust teavitada, sest siis jõutakse parandused andmetesse sisse viia juba enne maamaksu teadete trükkimist,“ selgitas Liivamägi.

Liivamägi sõnul tuleb vigu andmetes ikka ette ning kui inimesed endi kohta kehtivaid andmeid üle ei kontrolli, tuleb viga välja alles pärast esmase maksuteate väljastamist, mis aga tähendab lisatööd ametile ning närvikulu kliendile.

Ühtlasi kutsub maksu- ja tolliamet kõiki inimesi üle kontrollima või teatama ametile oma e-posti aadressi ning eelistama elektroonilist asjaajamist.

Kuni 64 eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Lisainfot maamaksu kohta leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt:

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” toimub 25/02/2014

04.02.2014 Tõnu Toompark

25/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri”. Koolitus on suunatud kõikidele, kinnisvaraomanikele, maakleritele, omavalitsuste töötajatele, notaritele või teistele, kes teevad tehinguid kaitsealuste kinnisvaraobjektidega.

Koolitus annab hea ülevaate kultuurimälestiste õiguslikust kaitsest, muinsuskaitsealadel, mälestistel ja nende kaitsevöönditel kehtivatest kitsendustest ning miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsest.

Kinnisvarakoolitust “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” viib läbi jurist ja koolitaja Sigrid Keskküla.

“Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” toimub teisipäeval 25/02/2014 kell 09:15-16:30.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistika: Korterituru aktiivsus laieneb elamumaade turule

04.02.2014 Tõnu Toompark

Väga aktiivne korteritehingute arv on aktiveerinud ka hoonestatud ja hoonestamata maade turu. Hoonestamata maadega tehti maa-ameti andmetel 2013 IV kvartalis 3512 tehingut ehk aastatagusest 15,6% rohkem. Hoonestatud maade tehingute arv kerkis samal ajal tehinguid 1544. Hoonestatud maade tehingute arv kerkis aastaga 17,8%.

Korterituru aktiivsus pole aga kandumas otseselt hoonestatud või hoonestamata maade turule, vaid ikka elamumaa turule.

Hoonestamata elamumaade tehingute arv oli Eestis 2013 IV kvartalis 551 ehk aastatagusest 46% enam. Hoonestatud elamumaa tehingute arv oli samal ajal 968 ehk eelmisest aastast 20% rohkem.

Maaturust rääkides on oluline see, et korteriturule iseloomulikku hinnatõusu me maasektoris veel ei näe. Kui 2013 IV kvartalis kasvas korteritehingute käive näiteks 31%, siis hoonestamata maade puhul langes tehingute käive 21%.

Hoonestamata maade käive tõusis küll aastaga 23%, kuid see on samas suurusjärgus, mis kasvas tehingute arv. Seega ei ole kasvav tehingute arv veel hindadesse jõudnud.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Raivo Rand: Eesti arengus on oluline roll üürimajadel

03.02.2014 Tõnu Toompark

31. jaanuaril Keskerakonna ja Tallinna linna koostöös korraldatud majanduskonverentsil „Eesti majanduse väljavaated 2020. aastatel“ esinenud ehitusettevõtja Raivo Rand rääkis, et Eesti majanduse arengus tuleks tõsta olulisele kohale üürikortermajade rajamine.

„Eesti üürikorterite, eriti uute üürikorterite turul on väga palju arenguruumi, kus eeskuju võiks võtta näiteks Soomest,“ ütles Rand, „üüripinnal elamine on täiesti normaalne ja mõistlik, sest väga paljude inimeste, eelkõige noorte võimalused pole piisavad elamispinna ostmiseks. Üüripinnal elamine on tihti mõistlikum otsus kui koormata end mitmekümneks aastaks suure laenuga.“

Rand rõhutas, et kuna eraettevõtjatel üksi ei tasu üürimajade ehitamine ära, siis koostöös riigi ja omavalitsustega oleks võimalik seda teha. „Erinevad maksusoodustused, riigifirmade kasum, riigi ja omavalitsuste omandis olevad maad – võimalusi koostööks on kui selleks jagub tahet ja initsiatiivi riigi poolt.“

„Üürikortermajade ehitamisel võiks eeskuju võtta ja kogemusi saada põhjanaabrite juurest Soomest, kus see on väga levinud,“ rääkis Raivo Rand oma ettekandes „Kuidas peaks arenema ehitusturg 2015-2020?“.

Estonian Real Estate: praegu on õige aeg väiksemate korterite ostmiseks

03.02.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarahinnad Eestis näitavad taas kasvutendentsi. Viimasel aastal kasvas kinnisvaraturg 20% võrra. Selleks, et võtta osa turu arendamisest ja investeeritud raha mitte kaotada, kui hinnad hakkavad taas langema, tuleks mõelda väiksemate korterite ostu peale, kuna turu tendents pole veel eriti mõjutanud seda kinnisvarasektorit, arvavad kinnisvarafirma Estonian Real Estate analüütikud.

Kinnisvaraturu elavnemine tähendab seda, et elamispind jätkuvalt kallineb. Niisugust olukorda pole Eesti kinnisvaraturul olnud märgata juba palju aastaid. Kui käsitleda korterit hea kasvuperspektiiviga investeeringuna, et kindlustada ennast järjekordse hinnalanguse vastu tulevikus, siis tasuks mõelda väiksema elamispinna soetamise peale.

„Väikeste korterite hinnad kasvavad kiiremini ning vastavalt on niisugune pind likviidsem. Juhul, kui elamispinna hind hakkab kinnisvaraturul langema, siis see hinnalangus ei mõjuta oluliselt väiksema pinnaga objekte. Niisugune korter ei kaota oma populaarsust, seepärast võib seda alati suurema vaevata müüa“, ütleb Estonian Real Estate juhatuse liige Dmitri Perepelitsõn.

Valides koha niisuguse korteri ostuks, tasuks pöörata tähelepanu Tallinna kesklinnale. Tundub, et pealinna keskuse korteri ruutmeetri hind ületab oluliselt kõiki võimalikke piire. Kuid, võttes arvesse väiksemat pinda, läheb ühetoaline korter kesklinnas maksma oluliselt vähem, kui suur elamispind magalas.

„Niisugune elamispind sobib kõige enam inimestele, kes hindavad mugavust ja võimalust jõuda kiiresti pealinna igasse punkti. Ja kui tekib vajadus suurema elamispinna järele, võib taolist korterit kasulikult vahetada“, ütleb ERE analüütik Maksim Sorokin.

Väiksed korterid kesklinnas võivad olla hea investeering. Estonian Real Estate ekspertide sõnul, näitavad niisugused objektid paremat kasvudünaamikat võrreldes magala kinnisvaraga. Praegu võivad sellised kinnisvaraobjektid pakkuda huvi kui lühiajalise üüri objektid. Tallinna kesklinna korteri keskmine hind moodustab 30 tuhat eurot. Igakuise laenumakse 280 euro ja ööpäeva üüritasu 45 euro juures katab niisuguse korteri omaniku tulu laenu ja kommunaalkuludega seotud kulusid. Võttes arvesse, et 80% väiksematest korteritest soetatakse ilma pangainstrumentide kasutamata, muutub niisugune elamispind omaniku investeeringuks, mis ei kaota oma likviidsust turu igas olukorras.

Estonian Real Estate (ERE) ettevõtete grupp oli asutatud 2005.aastal. Kuni 2010.aastani tegeles ta vahendusega kinnisvara valdkonnas, kus on näidanud ennast kui usaldusväärne partner oma klientide jaoks. Alates 2010.aastast tegeleb firma kinnisvara arendamisega. Gruppi kuuluv firma Fond Control OÜ on juba teist korda saanud väljaande Äripäev arvates edukaimaks ettevõtteks kinnisvara valdkonnas. ERE pöörab erilist tähelepanu rikkaliku ajalooga kinnisvaraobjektidele ning toob nad pealinna kultuuriruumi tagasi.