Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ajaloorubriik: Kust voolas täpselt Härjapea jõgi?

10.02.2014 Jaak Juske

Tihti küsitakse, et kust voolas täpselt 1930. aastate keskel reostuse tõttu maapõue suletud kitsas kiirevooluline Härjapea jõgi. Püüan kirjeldada jõe kulgemist tänases linnaruumis.

Härjapea jõgi algas Ülemiste järve kirdenurgast, kulges allavoolu vana paberivabriku vahelt Sossi mäel. Kunagise sõjaväehopsidali, tänase kaitseväe peastaabi juures oli aga jõel omal ajal mitu haru. Täna sealkandis asuvad tiigid on nähtav mälestus Härjapeast.

Sealt edasi läks jõesäng Siselinna kalmistu ja 1955. aastal ehitatud Kalevi (endise Komsomoli) staadioni kõrvalt, Aleksander Nevski ja endise katoliku kalmistu ehk Poolamäe vahelt ning keskhaigla kompleksi tagant risti üle Juhkentali tänava. Kirjeldatud alal on jõe ürgorg siiani looduses selgelt eristuv.

Juhkentali tänava juures toitis jõgi omal ajal suurt paisutatud veskitiiki. Tiik aeti lõplikult kinni 1913. aastal, kasutades Estonia teatri vundamendiaugust saadud pinnast. Sinna rajati puukool, mille asemele ehitati 1962. aastal Kalevi spordihall. Vanast veskihoonest on ümberehitatuna praeguseni alles viiluga Juhkentali tänava poole asuv ühekorruseline kivihoone. Selles majas aadressil Juhkentali 11 tegutseb praegu teiste äride kõrval ka homoklubi.

Tiigiveski juurest edasi voolas jõgi mööda vana Pleekmäge 1721. aastal Vene sõjaväelaste jaoks ehitatud Kaasani puukiriku tagant. Pleekmäe on aga oma nime saanud omal ajal sealsel jõeluhal kangaid pleegitanud linakangrute järgi. Täna Olümpia hotelli vastas asuval alal on kunagine jõesäng nüüdki selgelt näha.

Pärast kirikut tegi jõgi Lennuki tänava kohal pöörde üle tänase Liivalaia tänava ning jätkas oma teekonda mere suunas Maakri tänava joonel. Teine jõeharu suundus vanasti tänase Stockmanni kaubamaja, omaaegse veski ja paberivabriku kohalt. Kaks haru said taas kokku keset Maakri tänavat, et kulgeda edasi vana sillakoha järgi nime saanud Kivisilla tänavat pidi. Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristil on täna jõe kulgemine tänavasillutises tähistatud. Samas puudub aga seletav infoviit.

Jõgi kulges edasi läbi ajaloolise Kompassi ehk Kompasna aguli. Selle mitmerahvuselise ja vabade elukommete poolest tuntud eeslinna südameks oli 20. sajandi alguses ehitatud uhke Kuremäe Pühtitsa kloostri Tallinna abiklooster, mis asus tänase Kannikese poe kohal.

Kaunis sibulakuplitega pühakoda elas üle sõja, kuid õhiti nõukogude võimude poolt 1960. aasta jaanuaris. Härjapea voolas kloostrikiriku tagant, riivas Reimani tänavat, kulges Narva kohviku hoone tagant, võttis Pronksi tänava ja Narva maantee ristil endasse Mardi oja veed ja keeras siis Jõe tänava joonele.

Muide, veel 500 aasta eest oli jõesuue umbes Narva maantee kohal. Tänaseni jätkuv maapinna kiire tõus on aga merepiiri oluliselt nihutanud.

Lootsi ja Ahtri tänava nurgal suubus Härjapea jõgi 19. sajandil suurde edela-kirde-suunalise kanalisse. Kanali kunagist kulgemisjoont tähistab täna linnapildis võsa. Sadakond meetrit teiselpool Uus-Sadama tänavat suubus kanal Tallinna lahte. Just kanali ja madala pinnase tõttu kutsuti sadamaala toona Uus Hollandiks.

Härjapea jõgi

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Kinnisvarakool: Kolmapäeval 12/02/2014 toimub “Kinnisvara müügikoolitus”

09.02.2014 Tõnu Toompark

12/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis “Kinnisvara müügikoolitus“, mida viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja Remax Central juhatuse liige Ruth Tõniste.

Koolituse esimene osa keskendub müügipsühholoogiale. Vaatleme maakleri rolli kinnisvaratehingus, aktiivseid võtteid kinnisvara müügitöös, kõneleme otsustamise strateegiatest ja paljust muust.

Kinnisvarakoolituse teises osas tuleb juttu kinnisvara müügiprotsessist ja kasulikest nõuannetest, kuidas tulemuseni efektiivsemalt jõuda.

“Kinnisvara müügikoolitus” on suunatud kõikidele kinnisvaramaakleritele, kinnisvaramüükjatele ja teisele, kel on kokkupuutumist kinnisvara ja müügi valdkondadega.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub kolmapäeval 12/02/2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tallinna korterite väärtuse 10-aastane reaalkasv on 29%

07.02.2014 Tõnu Toompark

Suure korteritehingute aktiivsuse valguses pakub palju kõneainet elamispindade hinnamuutus. Ostjaid huvitab korterihind, mida ta peab taskust välja käima ja ehk pangalaenuga finantseerima. Kinnisvaraomanik on huvitatud talle kuuluva vara väärtusest.

Kinnisvarabürood, maaklerid ja konsultandid on meedias turunduslike sõnumite levitamisega üksjagu aktiivsed. Neist võib pealiskaudselt järeldada, et elamispinna omamine on kui rahapuu, mille väärtus järjest kasvab ja kasvab.

Pahatihti unustatakse kinnisvara väärtuse kasvust rääkides ära, et elame inflatsioonilises majanduskeskkonnas, kus enamasti kõik hinnad tõusevad. Hindadega paralleelselt kerkivad ka sissetulekud. Kui korterite hind kerkib 5% ja sama suur on inflatsioon, siis on ju tegelik kinnisvara väärtuse tõus null.

Nii peab kinnisvara reaalse väärtuse kasvu mõõtmiseks arvestama nominaalsest kasvust maha inflatsiooni ehk tarbijahinnaindeksi kasvu.

Eesti suurlinnade korterihindade muutused kõiguvad seinast-seina

Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna korteri reaalne väärtus kasvanud 29%. Kui arvestame, et viimase 10 aasta sisse jääb nii kiire kinnisvara hinnatõus, kui kiire hinnalangus, siis lõpptulemus ei ole midagi sedavõrd röögatut, et me liiga kiirest rahateenimisest või ülitempokalt kasvavast kinnisvara väärtusest rääkida saaksime.

Kui aga vaatame kinnisvara hinnalanguse järgsest ajast reaalhinna kasvu viimase 5 aasta jooksul, siis see on Tallinna korterite baasil 15%.

Tartu kinnisvarasse raha paigutanud inimeste vara reaalne väärtus on 10 aastaga nominaalsena kasvanud 130%, reaalne väärtus aga 54%. Viimane on Tallinnaga võrreldes märgatavalt kõrgem näitaja.

Pisut nukram on Pärnu kinnisvaraturu seis. Tänane elamispindade nominaalne väärtus on 10 aastaga kerkinud 55%, kuid reaalne väärtus kõigest 3%. Sisuliselt võime väita, et Pärnu korterite väärtus on meil täna samal tasemel, kus see oli 10 aastat tagasi.

Alates 2009 I kvartalist on Pärnu puhul miinuses nii korteritehingute nominaalne, kui järelikult ka reaalne hinnatase.

Eesti suurlinnadest on kümne aastaga kõige suurem korterihindade nominaalne ja reaalne kasv Narvas. Narvas on 10 aastaga nominaalsed korterite hinnad kerkinud 175%, st ligi kolmekordseks. Reaalne korterite väärtus on seejuures kerkinud 83%.

Kinnisvara kättesaadavuse juures mängib rolli palgatõus

Eelnevate numbrite valguses väärib märkimist, et Eesti keskmine palk on inflatsiooniga tasandatuna kasvanud 10 aastaga 53%. Nominaalne 10-aastane palgatõus oli Eestis 129%.

See tähendab, et Tallinnas ja Pärnus on selle ajaga kinnisvara soetamine sissetuleku suhtes muutunud oluliselt soodsamaks. Tartus on kinnisvara kättesaadavus 10 aasta tagusel tasemel ja Narvas pisut halvenenud.

Eeloleval aastal muutub oluliseks madal inflatsioon

Lähitulevikult oodatakse valdavalt madalat tarbijahindade tõusu. 2013. aasta tarbijahinnaindeksi aastane tõus oli oktoobris ja novembris võrdselt 1,5%.

Kui eluasemelaenude käive jätkab kasvu senises või isegi aeglustuvas tempos ja sissetulekute kasv ei jää samuti seisma, siis võime eelolevalt aastalt oodata elamispindade tugevat reaalset kasvu. Kinnisvara väärtuse kasv tähendab omakorda mõningast, kuid mitte olulist kinnisvara kättesaadavuse halvenemist.

Nii nominaalne kui reaalne kinnisvara väärtuse kasv võiks siiski pidurduda ja alla jääda 2013. aasta näitajatele. Vastasel korral muutub elamispinna soetamine kiiresti järjest kallimaks ja seeläbi kättesaadavaks järjest vähematele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eluasemekulu kasvas aastaga 0,4%

07.02.2014 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta jaanuaris võrreldes 2013. aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta jaanuariga võrreldes 1,4% ja teenused 0,5% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 0,5% ja mittereguleeritavad hinnad 1,3%.

2013. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 3,2% kallinenud toit, mis andis kogutõusust ligi kaks kolmandikku. Sellest omakorda kolmandiku andsid aastaga 5,9% kallinenud piimatooted ja viiendiku 7,4% kallinenud köögivili. 70% toidu põhjustatud indeksitõusust tasandas jätkuv sideteenuste odavnemine. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 4,6% ja 6,7%. Mootorikütus oli 2014. aasta jaanuaris 3,1% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 18% kallinenud kala ning 15% odavnenud kohv ja suhkur.

Detsembriga võrreldes olid jaanuaris tarbijahinnaindeksi suuremad mõjutajad 1,8% kallinenud toit ning rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid. Suurem mõju indeksile oli ka alkohoolsete jookide 3,4%-lisel hinnatõusul, mille põhjustasid jõulukuu soodusmüükide lõppemine ja uute aktsiisimäärade rakendumine.

Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla 1,1% veebruaris 2010, mil see oli -0,1%.

Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal.

2014. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2013. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2013. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2013.

Tabelis on esitatud nii 2013. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2014. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kulugruppide osakaalud.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, jaanuar 2014
Kaubagrupp	Kaubagrupi osakaal indeksis 2013, ‰	Kaubagrupi osakaal indeksis 2014, ‰	THI muutus, %
Kaubagrupp	Kaubagrupi osakaal indeksis 2013, ‰	Kaubagrupi osakaal indeksis 2014, ‰	detsember 2013 – jaanuar 2014, %	jaanuar 2013– jaanuar 2014, %
KOKKU	1000,0	1000,0	0,4	1,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	237,4	238,4	1,8	2,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas	81,0	81,5	2,5	5,1
Riietus ja jalatsid	48,7	47,8	-5,5	1,3
Eluase	169,9	178,4	0,2	0,4
Majapidamine	51,3	49,7	0,1	0,8
Tervishoid	38,8	40,0	0,8	6,7
Transport	150,6	142,6	-0,8	-1,6
Side	48,8	46,5	-0,3	-10,2
Vaba aeg	76,2	77,8	0,0	3,4
Haridus ja lasteasutused	15,5	14,5	1,1	-14,7
Söömine väljaspool kodu, majutus	31,9	33,4	-0,1	5,6
Mitmesugused kaubad ja teenused	49,9	49,4	0,7	3,0

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: üüriraha ülekandega või sularahas?

06.02.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale õrn pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele kahjustusi tekitamata.

Raha tasumine pangaülekandega on aga rohkem tänase päeva norm. See on ka märksa lihtsam ning odavam, sest ära jääb üürniku ja üürileandja kokkusaamine ning sellega seonduv korraldusprotsess.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle tuludeklaratsioonis deklareerimata jätmist. Kindlasti ei soovita üüritulu deklareerimata jätta.

Maksude mittetasumine võib end üürileandjale väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Siis tuleb üürileandjal tasuda maksmatajäänud tulumaks, aga ka trahv maksupettuse eest.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kakumäe Jahisadam palkas visionääri

06.02.2014 Tõnu Toompark

Kakumäe poolsaarele esinduslikku väikelaevasadamat kavandav ettevõte palkas visionääriks Tiit Suuderi, kelle peamiseks ülesandeks on lähiaastail valmivale jahisadamale hing sisse puhuda.

„Tiit Suuder on üks Ülemiste Targa Äri linnaku loojaist ja käimajooksjaist,“ ütles OÜ Kakumäe Jahisadam juhatuse liige Sander Kaus, kes ise keskendub edaspidi ettevõtmise finantspoolele. „Lisaks on Tiit ka suur meresõber – ta on riiklikult tunnustatud vabatahtlik merepäästja, tal on väikelaevajuhi paberid, tal on kutselise kaluri paberid olemas, kuid mis peamine, tal on Kakumäe Jahisadama arenduseks olemas sobilik visioon ja inspiratsioon, seepärast julgen arvata, et Jahisadamale on kindel tulevik kindlustatud.“

Visionäär Tiit Suuder sõnas, et optimistlikuma prognoosi kohaselt valmib rahvusvahelisel tasemel meresõidukeskus juba 2016. aasta suveks. „Kahe aasta pärast on Kakumäel 288-kohaline jahisadam, multifunktsionaalne sadamahoone, milles leiavad koha nii konverentsikeskus, merevee-SPA, majutusasutus, merega seonduvad kauplused kui ka söögikohad,“ kirjeldas Suuder. „Kindlasti tuleb sadamasse kalaturg ja tulevad ka laste mänguväljakud – ehk et tegemist leidub siin kõigile, ka neile, kes merele ei kipu, tulge lihtsalt jalutama!“ Suuderi kinnitusel kerkib jahisadamasse ka moodne multifunktsionaalne elling, kus lisategevusena hakkavad toimuma teatrietendused, kinoseansid, kontserdid ja näitused.

„Ja seda kõike keskkonnasõbralikult,“ täpsustas Tiit Suuder. „Eksperdid on tänaseks päevaks keskkonnamõjude hindamise raames teinud kokku 27 uuringut, mille tulemused seavad nägemusele tulevasest jahisadamast kindlad raamid.“ Jahisadama arendusse kaasatakse Suuderi sõnul kindlasti ka rahvusvahelisel tasemel spetsialiste ja ettevõtteid.

Praeguse seisuga on Kakumäe Jahisadamasse kavandatud 288 kaikohta. „Veidi pikemas perspektiivis vaadatuna leiab Kakumäe Jahisadama lähikonda koha ka eksklusiivne elamurajoon,“ täpsustas Suuder. „Tulevasest jahisadamast hakkab kulgema ka ligi poole kilomeetri pikkune rannapromenaad kõrvalasuva Merirahu elamupiirkonnani.“ Kakumäe Jahisadama ja selle ümbruse väljaarendamisse on plaanis investeerida ca 65 miljonit eurot.

Kakumäe Jahisadama (www.kjs.ee) ja lähiümbruse detailplaneering lubab rajada 16,74 ha suurusele planeeringualale jahisadama, mitmeotstarbelise sadamahoone ja korterelamutega kohaliku keskuse, millest võimalikult suur osa jääb avalikku kasutusse. Detailplaneeringu koostas OÜ Ateljee Süd. Planeeritav maa-ala asub Kakumäe poolsaarel eksklusiivsete elamurajoonide vahel, endise kalasadama ja selle lähiala territooriumil.

KinnisvaraMagnaadid populariseerivad kinnisvaraalaseid teadmisi

06.02.2014 Tõnu Toompark

Käesoleval aastal asub MTÜ KinnisvaraMagnaadid populariseerima kinnisvaraalaseid teadmisi läbi 4 osalise koolitustesarja kolmes linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus. Iga koolitus on kohandatud kohaliku turu jaoks. MTÜ-le omaselt on koolitused taskukohaste hindadega.

Koolitustesaria avalöök on juba 20. veebruaril Tallinnas, kui toimub esimene koolitus „Investeerimine kinnisvarasse – Sinu IV pensionisammas“ Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses. Koolitus on suunatud eelkõige alles alustavatele investoritele ning tavalistele inimestele, kes soovivad kodu soetades targa otsuse teha, kui ka kogenud tegijatele kinnisvaraturul, kes soovivad saada uut inspiratsiooni.

Tallinna koolituse lektoriteks on oma ala spetsialistid: Ingvar Allekand (Domus Kinnisvara Arendusdirektor), Meelis Liivak (LHV Panga Korporatiivpanganduse kliendihaldur), Endrik Mänd (Tallinna linna peaarhitekt) ning Kalle Aron ja Jaak Roosaare (Southwestern Investments Properties OÜ-st).

Koolituse käigus saadakse teada, milline oli aasta 2013 kinnisvaraturul ning milliseks tõotab kujuneda 2014. aasta. Panga esindaja räägib, kuidas on pangalaenude väljastamine viimastel aastatel muutunud ja kuidas saada pangalt finantseeringut. Tallinna linna peaarhitekt räägib, kuidas näeb Tallinna arengut Linnaplaneerimisamet ning millised on eelisarendatavad piirkonnad. Väikeinvestorid annavad nõu, kuidas alustada kinnisvarasse investeerimist ning räägivad oma kogemustest, millised takistused ja tagasilöögid võivad väikeinvestorit ees oodata ja kuidas neid minimeerida. Samuti saab teada, kuidas planeerida investeeringuid, et edukalt kinnisvaraturule siseneda.

KinnisvaraMagnaatide juhatuse esimees Sandra Viilu sõnade kohaselt on koolitustesarja eesmärgiks pakkuda inimestele taskukohase hinnaga teadmisi suuremate Eesti linnade kinnisvaraturgude kohta. „KinnisvaraMagnaatide eesmärk on eelkõige inimesi harida, eriti ajal, mil kinnisvaraturul toimuva kohta on niivõrd palju erinevat ja tihti vastukäivat infot.“ lisas Viilu.

Lisainfo ja registreerimine: http://kvmagnaadid.ee/uritus/investeerimine-kinnisvarasse-sinu-iv-pensionisammas-tallinnas

MTÜ KinnisvaraMagnaadid on ühing mille eesmärkideks on Eestis pakutava kinnisvaraalase õppe täiustamine ja kvaliteedi tõstmine ning täiendõppe korraldamine; kinnisvara puudutavatel võistlusel osalemine ning kinnisvara eriala üliõpilaste õppetöö toetamine stipendiumite kaudu. MTÜ aitab leida oma liikmetele parimad praktika- ja töökohad ja panustab erinevatesse kinnisvara puudutavate õigusaktide loomesse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

DTZ: Uued turuülevaated

06.02.2014 Tõnu Toompark

Ilmunud on uued ingliskeelsed DTZ ülevaated 2013. aasta IV kvartali kohta.

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Colliers: 2014. aastal on kõige edukamad büroo- ja kaubanduspindade sektorid

06.02.2014 Tõnu Toompark

Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on 2014. aastal kõige aktiivsemad büroo- ja kaubanduspindade sektorid. Seda nii rentnike kui ka investorite osas. Prognooside kohaselt jääb investeeringute kogumaht 160 miljoni euro tasemeni.

2013. aastal andsid büroopindade turul suurima panuse täituvusse finants- ja kindlustussektor (23%) ning info- (IT ja kõrgtehnoloogia ettevõtted) ja kommunikatsioonisektor (18%), millele järgnesid hulgi- ja jaekaubanduse sektor (12%) ning professionaalsete, teaduslike ja tehniliste teenuste avalik sektor (9%). Mitme büroohoone valmimine 2013. aasta teises pooles tõi turule lisaks ca 44 000 ruutmeetrit uut spekulatiivset ja eritellimusel ehitatud büroopinda, mis pärast 2009. aasta teist poolt on rekordiline pakkumine.

“2014. aastal peaks prognooside kohaselt turule lisanduma ligikaudu 24 800 ruutmeetrit uut spekulatiivset ja eritellimusel ehitatud büroopinda. Büroopindade turg võib 2014. aastal uuesti üürileandja turust üürilevõtja turuks muutuda, kuna eelseisva aasta jooksul lisandub turule taas märkimisväärses koguses uut spekulatiivset büroopinda. Vakantsuse määr võib 2014. aastal mõnevõrra suureneda, eeldatavasti eelkõige vanemates büroohoonetes. 2013. aasta trendi jätkuna eeldame ka 2014 pigem üürilevõtjate kolimist kulutõhususe suurendamiseks suurematelt pindadelt väiksematele,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno.

Colliersi hinnangul jääb rendimäärade tõus eelseisval aastal suhteliselt tagasihoidlikuks – 3-5%. Keskmised rendihinnad jäävad A-klassi pindadel 12-14 eurot ruutmeetri kohta kuus (maksimum 15-16 eurot) ning B-klassi pindadel 10-11 eurot ruutmeetri kohta (maksimum 12 eurot).

Tööstus- ja laopindade turul lisandub prognooside kohaselt 2014. aastal turule ligikaudu 90 000 ruutmeetrit uut tööstus- ja laopinda. 2014. aastaks planeeritud uusehitiste maht ületab 2008. aasta taseme. Colliersi hinnangul jääb jaemüügile orienteeritud logistika järgmistel aastatel üheks kõige aktiivsemaks laopindasid otsivaks ja üürivaks sektoriks. Samas võib Eesti majanduskasvu vaevaline areng turgu 2014. aastal veidi jahutada. Tootmis- ja laopindade turul valitses 2013. aasta lõpus madal vakantsus (ca 6%), mis 2014. aastal eeldatavasti tõuseb ja seeläbi survestab ka üürihindasid pigem püsima stabiilsetena. Kaasaegse pinna üürihinnad jäävad 2014. aastal Colliersi hinnangul tasemele 4,2 – 4,8 eurot ruutmeetri kohta kuus.

Pärast väga head ja rekordilist esimest poolaastat oli Eesti investeerimisturg 2013. aasta teisel poolaastal vähem edukas. Investeeringute kogumaht moodustas 2013. aastal ca 210 miljonit eurot, jõudes sellega peaaegu eelmise aasta tasemeni. Peamine erinevus 2012. aastaga võrreldes oli suurem tehingute arv (eriti tööstus- ja büroopindade segmentides) ning sellest tulenevalt madalam tehinguhind (2,7 miljonit eurot 2013.a. vs 3,6 miljoni eurot 2012.a.).

„Investeerimisturg on ka 2014. aastal aktiivne, kuna investoritel on vaba kapitali ja soov investeerida. Investeeringute kogumaht jääb 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes hinnanguliselt pigem väiksemaks, julgen arvata, et tehingute maht jõuab 2014. aastal vähemalt 160 miljoni euro tasemeni,“ lisas Tinno.

Colliersi uurimuse kohaselt on investorid hästi kapitaliseeritud ja nad otsivad pidevalt kvaliteetseid hea rahavooga objekte. Mõnede investorite seas on märgata valmisolekut võtta suuremaid riske, kuna investeerimisjärgu kinnisvara on vähe. Sektorite osas eelistavad nii välismaised kui ka kohalikud investorid endiselt büroo- ja kaubanduspindade sektoreid. Parim võimalik tootlus jääb 2014. aastal pigem stabiilseks, võimalik muutus on kuni 25 BPS (baaspunkti).

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tartu otsib bussijaama ümbruse planeerimisel parimaid linnaruumilisi lahendusi

06.02.2014 Tartu.ee

Linnavalitsus kuulas eilsel istungil informatsiooni Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi arhitektuursest ideevõistlusest ning otsustas, et Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise käigus leitakse avaliku ruumi kujunduse täpne lahendus projekteerimise etapis, arvestades võimalusel ka auhinnatud võistlustöödes pakutud lahendusi.

“Mitmes ideekonkursile laekunud töös pakuti välja L-kujulise avaliku väljaku rajamist hotell Dorpati ümber ning bussijaama ette jalakäijate hajumisruumi lisamist, samuti üle Turusilla tulevatele kergliiklejatele takistusteta kulgemistee loomist kesklinna suunas mööda Soola tänavat.

Need ideed kajastuvad ka tänases planeeringulahenduses. Lisaks leidis linnavalitsus, et võimalusel kaasatakse esiletõstetud tööde autorid ka edasisse projekteerimisprotsessi, et leida alale parim võimalik linnaruumiline lahendus,” võttis linnavalitsuse arutelu kokku abilinnapea Jarno Laur.

Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt korraldas Emajõe Ärikeskus eelmisel aastal avaliku arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks oli leida bussijaamale ja selle esisele alale selgelt tajutav linnaruumiline tervik.Ideekonkursile laekus 9 võistlustööd, žürii luges võistluse kordaläinuks, kuna esitatud tööd olid kõrgetasemelised ja valik mitmekesine.

Ühte selget favoriiti ja kõiki osapooli rahuldavat lahendust polnud, mistõttu 1. preemiat välja ei antud. Teist kohta jäid jagama võistlustööd “Suhtlev ruum” (OÜ Kauss Arhitektuur) ja “Linnamootor” (Maria Freiman, Juhan Kangilaski), kolmanda koha sai “Sadama värav” (Stuudio Tallinn -Villem Tomiste).

Kinnisvarakool: Elamispindade turuülevaate esitlus toimub 26/02/2014

06.02.2014 Tõnu Toompark

26/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, mille käigus esitleb kinniavaraanalüütik Tõnu Toompark elamispindade turuülevaadet. Tegemist on Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega.

Seminar on suunatud kõikidele, kes puutuvad kokku elamispindade turuga. Analüüsime elamispindade turu nõudlust, pakkumist ja tasakaalupunkti. Eraldi heidame pilgu uusarenduste ja üüriturule.

Vaatleme üsnagi detailselt turgu mõjutavaid tegureid ja analüüsime, millises suunas on need näitajad liikumas.

Elamispindade turuülevaate ajaline perspetiiv vaatab ettepoole pool-poolteist aastat.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub kolmapäeval 12/02/2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

RMK peamajas avatakse konkursi „Aasta Puitehitis“ võidutööde näitus

05.02.2014 Tõnu Toompark

Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12:00 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi „Aasta Puitehitis“ esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümneaastase tegutsemise jooksul pidevalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid võimalusi, jaganud teadmisi ja inspiratsiooni, et puidust ehitamisest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.

Lumi katustel: ohtliku koha tähistamine ühistut vastutusest ei vabasta

05.02.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.

“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikkuaga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autol tekitatud kahju.”

Cityconi käive kasvas 240 miljoni euroni

05.02.2014 Tõnu Toompark

Põhjamaade juhtiv kaubanduskinnisvara arendaja, Tallinnas Rocca al Mare, Kristiine ja Magistrali kaubanduskeskusi haldava Cityconi käive kasvas möödunud aastal 3,9%, kokku ligi 239,2 miljoni euroni. Baltimaade ja uute äride üksuse aastakäive kasvas 6,4%, ulatudes 34,9 miljoni euroni.

Kontserni renditulud kasvasid eelmisel aastal 4,2%, kokku 162 miljoni euroni. Cityconi renditulud Balti riikides ja Taanis kasvasid 6,4% ning ulatusid 25,6 miljoni euroni.

Cityconi juhatuse esimehe Marcel Kokkeeli sõnul on Cityconil, põhinedes 37 tugevale kaubanduskeskusele linna piirkondades, hea positsioon tulude kasvuks ka 2014. aastal.

“Cityconi portfoolio tugevnes 2013. aastal tänu Stockholmi kaubanduskeskuse Kista Galleria soetamisele. Samuti jätkasime olemasolevate keskuste arendamist ja laiendamist. Meie kaubanduskeskused on stabiilselt välja renditud keskmiselt 95,7% ulatuses ning ettevõtte tähtsus rahvusvaheliste jaekettide jaoks kasvab,” ütles Marcel Kokkeel.

Möödunud aastal tõi Citycon esimesena Eesti turule H&M kaubamärgi, mille kauplused avati Rocca al Mare ja Kristiine keskustes, ning avas Rocca al Mare keskuses Briti ühe suurima kaubamaja Debenhamsi.

Citycon OYJ on jaekaubanduspindade haldamisele ja arendamisele spetsialiseerunud ettevõte, mis omab tugevat turupositsiooni Soomes, Rootsis ja Baltimaades. Citycon omab ja opereerib kokku 37 kaubanduskeskust ning 35 muud jaekaubanduskinnisvara Soomes, Rootsis, Eestis ja Leedus.  

Pro Kapital: Ehituslepingu sõlmimine ja Vilniuses ehitustöödega alustamine

05.02.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte PK Invest UAB sõlmis 05.12.2013 ehituslepingu Merko Statyba UAB’ga Vilniuses asuva korterelamu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. Ehituslepingu lõpphind on 4 126 867 Litti (1 195 223 EUR) ilma käibemaksuta.

Ehitusleping sätestab, et UAB Merko Statyba alustab ehitustöödega pärast PK Invest UAB’lt ehitusega alustamise teate saamist. PK Invest UAB’l oli õigus ehitusleping ilma põhjuseta lõpetada.

Seoses uue hoone eelmüügi märkimisväärse edukusega on PK Invest UAB teavitanud 05.02.2014 UAB’d Merko Statyba ehitusega alustamisest.

Uus hoone hakkab asuma Leedus Vilniuses, Pro Kapitali poolt arendatavas Saltiniu Namai elamukompleksis. Uude hoonesse tuleb 16 korterit ja 3 äripinda müüdava pinnaga kokku 1 160 m2. Seisuga 04.02.2014 on 19 pinnast 14 pinna osas sõlmitud ostu-müügi eelleping. Enne ehitusega alustamist on 74% kõigist pindadest leidnud ostja.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Vittorio Michelozzi kommentaar: „Oleme tunnetanud tugevat nõudlust Vilniuse kõrgema klassi elamispindade turul ja oleme väga rahul uue hoone eelmüügi tasemega. Eelmüükide arv näitab, et Pro Kapitali poolt Vilniuses arendatava toote osas on olemas tugev nõudlus. Valisime ehitustööde teostamiseks usaldusväärse partneri Merko statyba UAB ja oleme veendunud uue projekti edus“.

Uue hoone valmimise järgselt on Saltiniu Namai elamukompleksis täiendavalt veel kasutamata arendusmahtu. Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Lisainfo:

Saltiniu Namai on elamuehituse arendusprojekt, mis asub Vilniuse vanalinna lähistel. Saltiniu Namai elamukvartali äriplaan näeb ette rea korterelamuid, mida ehitatakse etappide kaupa. Asukoht on atraktiivne elamupiirkond, kuna see paikneb vanalinna läheduses ning sinna pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga. Korterelamute ja eramajade ehitamine ning vabaaja-, spordi- ja äritsoonide rajamine annab märkimisväärse panuse Vilniuse linna laiendemisse, kus toimub märkimisväärne mahajäetud tööstusalade ümberehitamine. Saltiniu Namai projekti esimene faas on lõpule viidud: rajati neli viiekorruselist ärklikorrusega hoonet ja 11 eramaja. Pro Kapital on esimeses faasis arendanud 143 korterit, 11 eramaja ja 21 äripinda müüdava pinnaga kokku 15 278 m2. Saltiniu Namai kvartali elanikud saavad juba nautida privaatseid sisehoove, viimistletud maastikuarhitektuuri ja täisvarustuses laste mänguväljakuid.

PK Invest UAB on 12.10.1998 asutatud äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB. Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. PK Invest UAB on Leedus Vilniuses asuva Saltiniu Namai elamukompleksi kruntide arendaja.

UAB Merko Statyba on Leedu ehitusettevõte, mis keskendub üldehitusele ning elamuarendusele ja -ehitusele. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni, mis hõlmab lisaks Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2012. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 915 inimesele ning ettevõtte 2012. aasta müügitulu oli 249,1 miljonit eurot.